Süüdistus Galina Tverdohlebovat süüdistatakse selles, et tema 25.06.2010 kella 13.00 paiku Harjumaal xxx korteris tekkinud peretüli käigus tappis enda abikaasa ST lüües teda kööginoaga ühel korral rindkere piirkonda ja tekitas sellega viimasele eluohtliku kehavigastuse – rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava rindkere vasakul pool südame vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega välimisest ja sisemisest verejooksust, mille tagajärjel ST suri kohapeal. Teise inimese tapmisega pani Galina Tverdohlebova toime
Kohtuistungil süüdistatav Galina Tverdohlebova ennast süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et 24-aastase abielu jooksul on ST alkoholi kuritarvitanud, teda ähvardanud ja tema suhtes vägivalda kasutanud, mida on lapsed pealt näinud. Kui ST joobnud olekus skandaalitseb, on ta alati noad ära peitnud. 25.06.2010.a. oli ST taas raskes alkoholijoobes, noris tüli, lõi teda lahtise käega vastu põske, viskas taburetiga, kuid ei tabanud. Ta keetis suppi, seistes pliidi juures, kui abikaasa hakkas talle aluse pealt nuge andma, kuid ta viskas need põrandale. Nii viskas ta maha kaks nuga. Kui mees kolmanda noa andis, seisis ta parema küljega mehe poole ja hoidis nuga käepidemest kõvasti enda käes, et mees ei saaks nuga tema poole keerata. Ta kartis enda elu pärast ja tahtis nuga samamoodi põrandale kaugele nurka visata, et ajal, mil abikaasa läheb ja kummardab noa järgi, ta põgeneb. Hetkel, mil ta hakkas nuga (noatera eespool) ära viskama, astus mees sammu tema poole ja ütles „valus on“. Siis ta nägi, et nuga läks mehe rindkeresse, ta tõmbas noa välja, vikas selle põrandale ja hoidis kukkuvat meest kinni. Osutas mehele esmaabi ja kutsus kiirabi. Kohtuistungil uuritud tõendid 2 Kohtuistungil on ütlusi andnud kannatanu ST(endine T , ST õde), tunnistaja A R (endine T , süüdistatava tütar), tunnistaja L P (süüdistatava õde), tunnistaja I D ( ST õde), tunnistaja SR (tütre abikaasa) ja tunnistaja DM (tütre sõbranna ja naaber). Kirjalike tõenditena uuris kohus sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fotodega, surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti ja täiendekspertiisiakti, asitõendite vaatlusprotokolle koos lisadega (kõnesalvestus häirekeskuse numbrile, kirjeldatud on G ja ST riided) ja laenukindlustuspoliisi. Eksperdiarvamuse selgitamiseks on kohus üle kuulanud eksperdi Aleksei Krasjuki. Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05). Faktilised asjaolud on järgmised: surnu ekspertiisiaktis nr.357 27.07.2010.a. toodud eksperdiarvamuse kohaselt ST surma põhjuseks on rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul südame vigastusega, mis on tekitatud ühest löögist ühe lõikeserva omava torkelõikevahendiga, mille tera ei ületanud 22-23mm ja pikkus vähemalt 70mm. Laiba verest leiti 2,88 promilli etanooli (raske alkoholijoove). Täiendekspertiisiaktist nähtub, et löögi jõud oli tugev, millele viitab rindkereseina ja südant läbiv haavakanal (eest-taha); S.T ”põrkamine vastu nuga” on vähetõenäoline, sest: käsi hoidva noaga ei ole fikseeritud; liikumiskiirus kõndimisel on löögist tunduvalt madalam ja keha harilikult reflektoorselt ”tõmbab tagasi” ärritusest noaterast esimesel kokkupuutel. Kohtuistungil selgitas ekspert oma arvamust ning parandas ekspertiisiakti kirjeldavas osas (lk 2
lg.3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks pidanud seda hoolsa käitumise puhul ette nägema. Ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks tahtlikult noaga löönud, seega puudub alus rääkida hädakaitsest või selle piiride ületamisest, mis eeldab tahtlikku tegevust ründe tõrjumiseks. Samuti ei ole tuvastatud konkretiseerimata tahtlus kehavigastuse tekitamisel, mistõttu on välistatud teo kvalifitseerimine
4 Alusetu oleks rääkida ka provotseeritud tapmisest (
): pärast toimunut Galina Tverdohleboval mälulünka ei esinenud, ta oli suuteline helistama tütrele ja häirekeskusesse ning üksikasjalikult seletas teed nende majani (mida kinnitab kõnesalvestus häirekeskusesse) ja noalöök ei olnud tahtlik. Samas peab kohus võimalikuks, et kujunenud keerulises, kiiresti arenevas ja ettearvamatus (tugevas joobes inimene on ettearvamatu) situatsioonis võis süüdistatav tegutseda hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald ja solvamine. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktis nr.200 toodud eksperdiarvamuse kohaselt Galina Tverdohleboval ei esine raskeid psüühikahäireid, ta ei ole nõrgamõistuslik, nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Isiksuse arenguhäireid või muid psüühikahäireid Galina Tverdohleboval ei sedastata. Süüksarvatava teo toimepanemise ajal 25.06.2010.a. oli ta võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, st oli süüdivusseisundis. Tema võime aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud oluliselt piiratud (
). Käeoslevala ajal on Galina Tverdohlebova oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Psühhiaatrilist sundravi Galina Tverdohlebova ei vaja. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on
Kergendavaks asjaoluks on samuti kuriteo toimepanemise kannatanu õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse seisundis (
lg.1 p.6 kohaselt), sest S.Tvedohlebov vahetult enne toimunut lõi kannatanut ja viskas taburetiga. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni keskmäära suuruses, millest on võimalik vabastada tingimisi
Tegemist on ettevaatamatuse tõttu toimepandud teise astme kuriteoga. Galina Tverdohlebovat ei ole varem kunagi millegi eest karistatud, teda iseloomustatakse positiivselt. Kohus asub seisukohale, et kahe kergendava asjaolu olemasolul ja raskendavate asjaolude puudumisel reaalse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud. G.Tverdohlebova ei ole ühiskonnale ohtlik ning teda saab mõjutada vanglasse paigutamata. KrMS § 175 lg.1 p.3,4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.1 alusel 1,5 palga alammäära. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: 5 Süüdi tunnistada Galina Tverdohlebova
järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.
lg.1 kohaselt vagistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Galina Tverdohlebova ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Galina Tverdohlebova’lt riigieelarve tuludesse sundraha 417,03 eurot ja ekspertiisitasu 790,65 eurot ning tasu osutatud õigusabi eest 4975,65 eurot. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Galina Tverdohlebova, 1-10-16724, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: – CD-plaaid salvestustega 4 lehte üleskirjutustega – jätta kriminaalasja juurde; - ST riided – kampsun, alussärk, teksapüksid, aluspüksid, sokid; 3 kööginuga, proovid laiba küünte alt, DNA proov köögikapi tööpinnalt, tekspükstelt võetud 2 verekahtlase määrdumisega proovi - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Galina Tverdohlebova riided ja jalatsid - teksapüksid, vest, sokid, sandaalid – tagastada Galina Tverdohlebovale. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 03.oktoobril 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: /allkirjad/ Rahvakohtunikud:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.