1-09-498 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-489 ( XXX) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi

§ 22

lg 3 järgi Üldmenetlus Prokurör Katrin Mikenberg Süüdistatav JR ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgem haridus, töökoht: vabakutseline arhitekt, elukoht: XXX tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON 1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus JR süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2. Kohustada Kr

MS § 202 lg 2 p 2 alusel JR tasuda kindla summana riigituludesse 670 (kuussada seitsekümmend) eurot, milline summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „JR, 1-09-489/ XXX, kindel summa riigi tuludesse“. Kuivõrd JR esitas kohtule maksekorralduse, millest nähtuvalt on JR 09.04.2012 tasunud 670 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „JR, XXX, riigieelarvesse makstav summa“, siis tuleb JR pandav kohustus lugeda täidetuks.

1. JR suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
2. Jätta KrMS § 183 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1170, 08 eurot ja tunnistaja AJ sundtoomise kulu summas 18,38 eurot riigi kanda. 1 Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätetele kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Vastavalt KrMS § 385 p 10 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Vastavalt KrMS § 408 lg 5 sätetele jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle määruse tegemisest. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: JRit süüdistatakse selles, et tema, olles Tallinnas XXX rekonstrueeritava hoone arhitektprojekteerija, nõustades ehitusettevõtjat ehituslikes küsimustes ja teostades objektil alates 01.01.2007 omanikujärelevalvet, tegi eelnevat puudulikult, millega aitas kaasa JPOÜ poolt elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamisele. JR koostas nimetatud hoonele 2006 aastal eelprojekti (edaspidi projekt I), milles teave ehitustöödeks oli ebapiisav. Joonistel puudusid telgedevõrgustik, seinte sidumine telgedega, hoone lõigete asukohad plaanil, põhiplaanil mõõtmed, olemasoleva ehitise mõõdistamise andmed, mistõttu ei võimaldanud selline projekt korrektselt ehitada. Projekti I alusel andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet 07.06.2006 välja ehitusloa nr XXX. Projekti I edastas JR JPOÜ-le ehitustöödega alustamiseks ning selle alusel alustas JPOÜ, kelle tegevust nimetatud ehitusel juhtis ja korraldas juhatuse liige RJ, 2007 aasta alguses vundamendi- ning esimese korruse ehitustöödega. JR, teades, et ehitustööde käigus tekkis vajadus muuta hoone konstruktiivset lahendust (vundamente, vahelagesid ja piirdeid) ja osaliselt konstruktsioonide asukohti ning et ehitusel puudub ehitustööde tegemiseks täpsete jooniste ja andmetega tööprojekti staadiumis ehitusprojekt, koostas paralleelselt toimuvate ehitustöödega muudatustega eelprojekti (edaspidi projekt II), mille andis pooleliolevate ehitustööde edasiseks tegemiseks JPOÜ juhatuse liikmele RJ. Samas ei olnud projekt II läbinud ehitusprojekti menetlust Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, oli eelprojekti staadiumis ning selles sisalduv teave oli ehitustööde läbiviimiseks ebapiisav. Nimelt projektis II olid korruste vahelagede kanduritena märgitud OÜ V tarnitavad puitmetall-sõrestiktalad, kuid ei sisaldunud vahelae taladele ehitatava põranda täpne konstruktsioon (liik, materjalid, parameetrid, koormused, silded). Samuti puudusid projektis II vahelagede paigaldamiseks täpsed ehitustehnilised lahendused: talade tüübid, talade paigutusplaanid korruste kaupa, talade vahekaugused ja talade kinnitussõlmed. Nende andmete puudumise tõttu ei vastanud projektid I ja II järgmistele nõuetele: - majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ (kehtis kuni 25.09.2010, alates 25.09.2010 kehtib sama ministri määrus nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“) § 4 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1-4 toodud nõuetele, mille kohaselt ehitusprojekti ehituskonstruktsiooniosas määratletakse vähemalt ehitiste põhiliste konstruktsioonide parameetrid ja mõõtmed (§ 4 lg 1 p 1) ning ehitusprojekti ehituskonstruktsiooniosas sisalduvad vähemalt koormused (§ 4 lg 2 p 1), konstruktsioonid, konstruktsioonide olulisemad ehitusmaterjalid ja -tooted, konstruktsioonisammud ja silded (§ 4 lg 2 p 2), konstruktsiooni põhielementide paiknemise üldjoonised ja montaažiskeemid mõõtkavas kuni 1:200 (§ 4 lg 2 p 3), konstruktsiooni põhilised detailid mõõtkavas kuni 1:50 (§ 4 lg 2 p 4) ning sama määruse nr 70 § 2 lg 4 p 1 ja 2 järgi vajalikud olemasoleva hoone mõõdistusprojekt ning geodeetilise mõõdistamise andmed. - ehitusseaduse § 18 lg 2, mille järgi ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. - ehitusseaduse § 18 lg 3 p 1 ja 3 nõuetele, mille järgi ehitusprojekt peab olema selline, et oleks võimalik selle järgi ehitada (p 1) ja kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile (p3). 2 Projektide koostamisel rikkus JR projekteerijale ehitusseaduse § 49 p 1-3 pandud kohustust koostada nõuetele vastav ehitusprojekt (p 1), tagada ehitusprojekti vastavus lähteandmetele (p 2) ja koostada nõuetele vastav ehitise mõõdistusprojekt (p 3), JR, teades, et JPOÜ-l teostab ehitustöid ehitamiseks ebapiisava teabega projektide I ja II alusel ning teades, et tema esitatud teabega projektide alusel ei ole võimalik järgida ehitusseaduse § 12 lg 1 nõutavat, mille kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitusseaduse § 3 lg 1 ja lg 4 nõutavat, mille kohaselt ehitis peab olema ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule või tervisele, asus alates 2007 aasta jaanuarist tegema omanikujärelevalvet samal objektil ning nõustama ehituslikes küsimustes JP juhatuse liiget RJ , kes andis töölistele
3. aasta esimesel poolaastal korralduse ehitada hoonesse AS V tarnitud taladele vesiküttega betoonpõrandad, mida projekt II ette ei näinud, mille osas puudusid joonised ning läbiarvutused taladele mõjuva hakkava koormuse osas. Ehitustööde, sh II ja III korruse vahelise vahelae ehitustööde üle hoone Kalju tn poolses tiivas teostas omanikujärelevalvena kontrolli, andis nõu RJile ja aktsepteeris teostust JR. Omanikujärelevalve teostamisel rikkus JR ehitusseaduse § 50 lg 1 p 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.12.2002 määruse nr 30 „Ehituse omanikujärelevalve kord“ (kehtis kuni 30.01.2011, alates 31.01.2011 kehtib sama ministri määrus nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“) § 2 lg 1 p 1 toodud kohustust kontrollida pidevalt ehitusprojekti vastavust nõuetele, samuti nimetatud määruse nr 30 § 2 lg 1 p 5, 7 ja 10 ning ehitusseaduse § 50 lg 1 p 2, 3 ja 4 toodut, millest tulenevalt pidi ta omanikujärelevalve teostajana pidevalt kontrollima ehitisse püsivalt paigaldatavate ehitusmaterjalide ja –toodete nõuetele vastavust ja seda kinnitavate dokumentide, sh tehniliste dokumentide (ehitustoodete vastavussertifikaatide), olemasolu; samuti kontrollima ehitatava ehitise vastavust ehitusprojektile ning ehitatava ehitise või selle osa nõuetele vastavust. Samuti rikkus ta omanikujärelevalve teostamisel ehitusseaduse § 50 lg 1 p 6 ja 7, mille kohaselt pidi ta kontrollima ehitustööde kvaliteeti ning ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes. Nimelt JR teostatud omanikujärelevalve teostamise ajal olid ehitajal kasutuses JR enda koostatud ebapiisava teabega eelprojektistaadiumis olevad ehitusprojektid, mille kasutamist ehitustööde läbiviimisel JR omanikujärelevalvena aktsepteeris, ei nõudnud ehitajalt täpsete ehitustehniliste lahenduste ja joonistega tööprojekti staadiumis ehitusprojekti. Samuti lasi JR jätkata hoone ehitust vaatamata sellele, et hoone Kalju tn poolse tiiva II ja III korruse vahelise vahelae ehitamisel paigaldati talad AS V i poolt koostatud paigutusskeemist erinevalt, osa talasid oli lühemaks lõigatud, vähendatud oli talade toepikkust, talad olid kinnitatud ajutiste ning talade töötamisele sobimatute toekinnitustega, mis ei vastanud tootjapoolses juhendmaterjalis antud juhistele. Samuti lasi R jätkata hoone ehitamist, kuigi nimetatud vahelae ehitamisel oli kasutatud talasid, mille tugevusklass oli C 24 asemel C16 ning osade talade tõmbetsoonis oli kasutatud materjali, mis sisaldas läbivaid küljeoksi, samuti osades kohtades oli talade ülemine vöö jätkatud ogaplaate kasutamata. Pärast sellistele taladele OSB plaatide paigaldamist aktsepteeris ja nõustas JR RJ neile mitteprojektse põrandakonstruktsiooni tegemisel, s.o taladele ja OSB plaatidele vesipõranda küttetorustiku aluse soojusplaadi, vesikütte plasttorude, muu vesikütteks vajaliku materjali panemisel ja kõige peale betoonkihi valamisel, kuigi sellise põrandakonstruktsiooni osas puudusid läbiarvutused taladele mõjuma hakkava koormuse osas ning teostuseks puudusid vajalikke andmeid sisaldavad joonised. Talade vale paigutuse, sobimatute toekinnituste ning taladele sobimatu betoonpealiskihi raskuse tõttu ei olnud tagatud hoone ruumiline stabiilsus, betoonivalamise käigus sai võimalikuks talade deformeerumine ja nihkumine, seejärel varing, mida soodustas ka C16 tugevusklassiga puidu kasutamine C24 asemel ning talade tõmbetsoonis oksliku puitmaterjali kasutamine ja osades kohtades talade ülemine vöö jätkamine ogaplaate kasutamata. Sellist vahelae ehitamist omanikujärelevalvena aktsepteerides, jättes nõudmata valesti tehtud tööde ümbertegemise, sobimatute ehitusmaterjalide väljavahetamise, vajalike andmetega 3 ehitusprojekti koostamise, aitas JR kaasa ehitusettevõtja poolt ehitusseaduse § 5 lg 3 nõuete rikkumisele, mille kohaselt peavad ehitusmaterjal ja ehitustoode ehitisse püsivalt paigaldatuna võimaldama majanduslikult mõistliku aja jooksul ehitisel tervikuna vastata § 3 lõigetes 2–7 sätestatud nõuetele. Samuti sellele, et ehitusseaduse § 3 lg 2 järgi ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise või selle osa varisemist; samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise või selle osade kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu; ehitusseaduse § 3 lg 4, mille kohaselt ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu ja tervist. Tallinnas XXX ehitusobjektil II ja III korruse vahelae/põrandakihile betooni valamise ajal, s.o 13.06.2007.a. kella 09.30 ajal, toimus hoone Kalju tn poolses tiivas varing. Betooni valamisega paindusid II ja III korruse vahelise vahelae otsaseina ääres asuvad talad läbi ning libisesid kergseina nn pesades asuvatelt tugedelt maha, tuues endaga kaasa II ja III korruse vahelise vahelae ning seejärel I ja II korruse vahelise vahelae allakukkumise, puitpaneelist välisseinte liikumine hoonest väljapoole ja osalise puitmetalltalade purunemise. Varingu alla jäänud ehitustöölised RV ja VK said kergeid kehavigastusi ning nende elu oli ohus. Oma eelkirjeldatud tegevusega, s.o ehitamiseks puuduliku teabega projektide koostamise ja andmisega ehitusettevõtja JPOÜ juhatuse liikmele RJ, selleks, et selle alusel toimuksid hoones ehitustööd, sh II ja III korruse vahelise vahelae ja põranda ehitustööd; samuti nõustades ehituslikes küsimustes R. Jungi, kontrollides ja kiites heaks ehitise omanikujärelevalvena ehitusobjektil tehtud ehitustöid, sh kasutatud talade tüübid, paigutuse, osade taladele lühendamise, talade ühendussõlmed välispiiretega ning taladele vesiküttel põhineva betoonpõranda valamise, aitas JR kaasa ehitusettevõtja OÜ JP, kes tegutses läbi juhatuse liikme RJ, poolt ehitusseaduse § 12 lg 1, § 48 p 1, § 3 lg 1, § 5 lg 3, § 48 p 4, § 48 p 5, § 48 p 6, § 3 lg 2, § 3 lg 4 toodud ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamisele, millega põhjustati oht inimese elule ja tervisele. Seega osutas JR tahtlikult vaimset ja ainelist kaasabi teise isiku tahtlikule kuriteole, s.o ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamisele, millega põhjustati oht inimese elule või tervisele – pani toime KarS §

§ 22lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist kriminaalasjas nr. XXX JR suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel ning JRile kohustuse panemist maksta 670 eurot riigituludesse. Prokurör taotles kriminaalasja lõpetamist järgnevatel kaalutlustel: Kriminaalasjas nr XXX on kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu ning JR süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi, samuti puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Süüdistatav on teinud raha ülekande ning sellega süüd kaudselt tunnistanud. Tegemist on kaasaaitamisteoga, mis võimaldaks karistuse kergendamist. Sellest tulenevalt oleks ka süü väiksem. JR on varem kohtu poolt karistamata, samuti ei ole teda karistatud süüdistusega samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Prokuröri küsitav karistus olnuks rahaline karistus. JR on tasunud riigi tuludesse 670 eurot, millise summa tasumist oleks prokurör ka nõudnud. Arvestades menetluskulude suurust ja JR rahalisi võimalusi, käinuks JR menetluskulude tasumine täies ulatuses üle jõu. Seetõttu taotleb prokurör menetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel. Süüdistatav JR nõustus prokuröri taotlusega ning selgitas, et ta on käesolevaks ajaks prokuröri taotletava summa juba tasunud, mille kinnituseks esitas kohtule maksekorralduse. Kaitsja asus seisukohale, et prokuratuuri esitatud taotlus ühtib tema enda kohtule esitatud taotlusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et KarS §

§ 22

lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni 3 aastat. Seega ei ole seadusandja silmis tegemist ohtliku teise astme kuriteoga. Samas on prokurör esitatud süüdistust muutnud ning süüdistuse kohaselt on tegemist kaasaaitamisteoga, mis viitab sellele, et süü on väiksem võrreldes esialgse süüdistusega. Seega saab väita, et süüdistatava süü ei ole 4 suur. Seejuures on süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemisest möödumas 5 aastat, mistõttu asub kohus seisukohale, et prokuröri ja kaitsja väited avaliku menetlushuvi puudumise kohta on põhjendatud. Kriminaalmenetluse käigus ei ole kannatanud esitanud ka mingeid varalisi nõudeid. Seetõttu peab kohus võimalikuks prokuröri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 sätestatud alusel rahuldada ning lõpetada menetluse. Prokurör taotles süüdistatavalt 670 euro tasumist riigi tuludesse, milline olnuks ka põhimõtteliselt võrreldav võimaliku taotletava rahalise karistuse suurusega. Samas on kriminaalmenetluses olnud suhteliselt suured menetluskulud, millest on eelneva menetluse käigus tasutud umbkaudselt kolmandik ning süüdistatavalt kindla summa tasumisega riigi tuludesse oleks tasutud teine kolmandik kohtueelsest menetluskulust. Kohtuliku arutamise ajal esitas süüdistatav kohtule maksekorralduse 670 euro tasumise kohta Rahandusministeeriumi arveldusarvele, millega näitas oma valmisolekut temale pandav kohustus täita. Arvestades asjaolu, et süüdistatava poolt tasutud summa ühtib prokuröri poolt taotletud rahalise kohustuse summaga, leiab kohus, et süüdistatavale KrMS § 202 lg 2 p 2 sätete alusel pandav rahaline kohustus tuleb lugeda täidetuks. Kohtulikus menetluses on seisukoht võtmata vaid kaitsjatasu suhtes. Samas on tuvastatud, et süüdistatava JR sissetulekud ei võimaldaks nii või teisiti kogu menetluskulu tasuda. Arvestades selliseid asjaolusid leiab kohus, et määratud kaitsja tasu, so menetluskulu summas 1170, 08 eurot tuleb KrMS § 183 alusel jätta riigi kanda nagu ka tunnistaja AJ sundtoomise kulu summas 18,38 eurot. Märt Toming kohtunik 5