1-12-1798/4

Kriminaalasi nr. 1 – 12 - 1798 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 14. märtsil 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Veera Kremez kaitsja: Rein Kiviloo osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Dmitri Rešetnikov ik. 38209150241, vene keel, kodakondsuseta, põhiharidus, töök. BST OÜ, eluk. XXX, elab XXX, varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KarS § 213 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Dmitri Rešetnikov on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema ajavahemikul alates 01.08.2010 kuni 14.09.2010 sai varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel avaldades mõju andmete töölemise tagajärgedele, nimelt ülalnimetatud ajavahemikul kasutas ta EE AS-i SIM-kaarti mobiiltelefoni numbriga XXX, mis kuulus vastavalt 23.02.2000 liitumislepingule nr XXX E Š. Ta helistas korduvalt ja tellis erinevaid tasulisi teenuseid ilma ülalmainitud SIM-kaardi omaniku loata telefoninumbrilt XXX oma tuttavatele ja sugulastele Eesti piires ja välismaal, sealhulgas: - oma endise abikaasa JR vanematele JA ja NA lauatelefoni numbrile XXX, - oma tuttavale J K telefoninumbrile XXX, - oma tuttavale A A telefoninumbrile XXX, - välismaale telefoninumbrile XXX. Kuna kasutades võõrast SIM-kaarti Dmitri Rešetnikov ei kavatsenud tasuda mobiilteenuste eest, tekitas ta oma tahtliku tegevusega varalist kahju EEAS-le summas 7387,86 krooni ehk 472,17 eurot. Seega pani Dmitri Rešetnikov toime KarS § 213 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, s.o pani toime arvutikelmuse. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et kasutas helistamisel SIM kaarti ja selle kaardi leidis kaupluse juures. Pani kaardi telefoni ja mingit parooli ei nõutud ning sai helistada. Sai kogu aeg helistada, sai aru, et kaart on liitumisega. Kahetseb juhtunut ja tasub tekitatud kahju. Kasvatab kahte last ja abistab ka endist naist ja tütart. Kannatanu E Š poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta on E klient ja 13.09.2010 a. sai arve summale 4505.51 krooni ja oli selle summa suhtes imestunud. Tema kasutuses on kaks SIM kaarti ja avastas, et ühe kaardiga on ajavahemikul 01.08.2010 a. kuni 14.09.2010 a. on helistatud välismaale. Ta isiklikult pole helistanud ja numbrid on võõrad. Kellelegi pole SDIM kaarti andnud, arvab, et see võis mingis kaupluses rahakotist välja kukkuda. Seda summat ta pole tasunud. Kannatanu EEAS esindaja PL taotleb firmale tekitatud kahju hüvitamist koos viivisega summas 710.09 eurot. Süüdistatava süü on peale tema ja kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist kannatanu avaldusega, EEAS kõneeristuse teatega / t.l. 2, 5 – 10 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, sest välja tuleb mõista Rešetnikovi poolt otseselt tekitatud kahju s.o. summas 472.17 eurot. Karistuse mõistmisel kohus arvestab isiku kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, kolme lapse kasvatamist, lubadust ja kohustust tasuma tekitatud kahju, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Dmitri Rešetnikov KarS § 213 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, kui Dmitri Rešetnikov kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista Dmitri Rešetnikovilt sundraha 435.00 eurot riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista Dmitri Rešetnikovilt kaitsjatasu 96.00 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista Dmitri Rešetnikovilt tsiviilhagi EEAS kasuks summas 472.17 eurot. Kannatanu esindajal tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik