← Eesti

4-11-5012/13

Väärteoasi nr 4-11-5012 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märtsil 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-11-5012 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistu

§ 63

lg 1 ja § 242 lg 1 alusel määrati rahatrahv 35 trahviühikut s.o 140 eurot Väärteoasja arutamise aeg 28.02. ja 14.03.2012 avalikul kohtuistungil Ida Prefektuuri esindaja Heiki Lindus Menetlusalune isik Sergei Balõtšenko ik 36804302234, elukoht: xxx Juhindudes VTMS § 2 132, § 134, § 135, ja KrMS §301 kohus Istungil osalenud isikud OTSUSTAS: Rahuldada Sergei Balõtšenko kaebus ja tühistada Ida Prefektuuri 14.12.2011 otsus väärteoasjas nr 2402,11,001457, millega Sergei Balõtšenkole mõisteti karistus Autoveoseaduse § 31`3 ning

§ 238järgi väärtegude toimepanemises.

Lõpetada väärteomenetlus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi väärteokoosseisu puudumise tõttu. Rahuldada Sergei Balõtšenko kaebus ja tühistada Ida Prefektuuri 14.12.2011 otsus väärteoasjas nr 2402,11,001457, millega Sergei Balõtšenkole KarS § 63 lg 1 ja

§ 242lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 35 trahviühikut s.o 140 eurot.

Menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumajas kättesaadav 27.märtsil 2012 kell 10.00 ASJAOLUD ja MENETLUSE VARASEM KÄIK: Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andres Hints koostas 15.11.2011 väärteoprotokolli nr. AB 12540458 Sergei Balõtšenko kohta selles, et viimane juhtis xxx mootorsõidukit. Juhil puudus kontrollimiseks maanteeameti poolt väljastatud kutsetunnistus-plastkaart fotoga. Puudus esitamiseks veoliigile vastav sõidukikaart. Mootorsõiduki tehnoseisund ei vasta nõuetele, sõidukist lekkis määrdeaineid. Seega rikkus sõidukijuht AVS § 22 lg 1 p 4 p 2, TSM 06.11.2000 määrus nr.87 § 159 lg 1 ja LS § 73 lg 1, § 13 lg 4; MKM määruse nr. 42 lisa nr.2 kood 701 p 1 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeritakse Autoveoseaduse § 31`3;

§ 238, § 242 lg 1 järgi.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 14.12.2011 otsusega väärteoasjas nr.2402,11,001457 määrati Sergei Balõtšenko`le karistus : Autoveoseaduse § 31`3,

§ 238

ja

§ 242lg 1 järgi Kar

S§ 56 lg 1 ja § 63 lg 1 kohaselt - AutoVS § 31`3, LS§ 238 ja LS§ 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga. Väärteomenetlus AVS § 31`3 osas lõpetatakse koosseisu puudumise tõttu. Sergei Balõtšenkole määratakse karistus juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 sätetest

242 lg 1 alusel rahatrahv 35 trahviühikut s.o 140 eurot. Sergei Balõtšenko esitas Viru Maakohtule kaebuse 29.12.2011, kus palus tühistada Prefektuuri otsus 14.12.2011 nr.2402,11,001457 ja märkis, et süüdistus plastikkaardi mitteesitamise kohta tühistati Ida Prefektuuri 14.12.2011 nr.2402,11,001457 otsusega. Menetlusalune isik põhjendas, et dokumendid puitaluste ostmise kohta esitas politseile. Määrdeainete lekkimist kontrollimisel ei avastatud ja jahutusvedelike leke sai kõrvaldatud koheselt. MAAKOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUSED: Kohus juhindub Riigikohtu kohtuotsusest 22.04.2009 nr. 3-1-1-20-09 alljärgnevas: Tulenevalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslike asjaolusid (vt nt RKKKo nr 3-1-1-66-06, p 6; nr 3-1-1-50-08, p 7.1). Maakohtu väärteoasja ab ovo korras arutamise kohustus ei laiene väärtegudele, mille eest karistamist ei ole vaidlustatud (vt RKKKo nr 3-1-1-66-06, p 8 ja nr 3-1-1-42-07, p 5.4). Samas ei saa mingi väärteo eest karistamise vaidlustamata jätmisest rääkida olukorras, kus isik, keda on ühe teo eest karistatud mitme väärteokoosseisu järgi, vaidlustab enda karistamise selle teo eest vähemalt ühe väärteokoosseisu järgi. Kohus juhindub kaebuse lahendamisel VTMS §133 sätestatust. Käesoleva väärteoasja kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule, Sergei Balõtšenkole on karistus määratud Autoveoseaduse § 31`3,

§ 238ja §242 lg 1 alusel Kar

S § 56 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 kohaselt. Samas otsuses märgitakse, et isik on esitanud Krediidipanga sissemaksuorderi ja saatelehe. Väärteomenetlus AVS § 31 `3 osas lõpetatakse sama otsuse alusel koosseisu puudumise tõttu. KarS § 56 lg 1 sätetest juhindudes on kohtuväline menetleja jätnud tähelepanuta menetlusaluse isiku vastutust kergendavad asjaolud s.o süü tunnistamise menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis omakäelise ütlusega tlk.12., märkides otsuses, et nimetatud ütlustest ei nähtu otseselt süü ülestunnistamist. 2 Menetlusalune isik omakäelises ütluses selgitab rikkumise asjaolusid iga rikkumise kohta ja lubab puudused kõrvaldada. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et S.Balõtšenko ütlustes ei ilmne süü tunnistamist. Kohus märgib, et käesoleva väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja kasutanud Autoveoseadusele ehk AutoVS (www.riigiteataja.ee/lyhendid.html - Lühendid ja nende vasted) viitavaid lühendeid korduvalt ning erinevalt (AVS otsuses kui ka väärteoprotokollis), mis on eksitav ning seab kahtluse alla viite üheselt mõistetavale õigusaktile. Väärteoasja otsuses märgitakse, et menetlusalust isikut on karistatud õigusrikkumiste toimepanemise eest kahel korral jättes täpsustamata kas menetleja arvestab eelnevat karistatust oma otsuse tegemisel või mitte. Eeltoodud asjaolud on väärteootsuses põhjendamata ja väärteoasja sisuga seondamata ning mõistetud karistuse moodustamine eelnevate karistuste arvestamisel ei ole jälgitav, millest tuleneb ka asjaolu, et samade tõendite kogumi uurimise tulemusel kohtumenetluses loobus kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil kahest süüdistuse punktist s.o Autoveoseaduse § 31`3 ja

§ 238alusel viitega Kar

S § 63 lg 1, jättes aga karistuse osas oma seisukoha muutmatuks. Ida Prefektuuri otsuses puudub ka viide VTMS § 29 sätestatud alustele väärteo lõpetamise kohta, mistõttu mõistetava karistuse moodustamine ei ole kaebuse esitajale olnud arusaadav. § 29. Väärteomenetlust välistavad asjaolud

(1)Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui: 1) teos puuduvad väärteo tunnused; 2) isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis; 3) isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend; 4) teos on kuriteo tunnused; 5) väärteo aegumistähtaeg on möödunud; 6) seadus, mis nägi ette karistuse väärteo eest, on kehtetuks tunnistatud; 7) isik, kelle suhtes alustatakse või on alustatud väärteomenetlust, on surnud või juriidiline isik on lõppenud. … Seega käesolevaga rahuldab kohus Sergei Balõtšenko kaebuse esmalt kahe väärteokoosseisu alusel s.o Autoveoseaduse § 31`3 ja

§ 238

alusel ja juhindub selles osas kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil süüdistusest loobumisest. Kohus, tuginedes VTMS § 2 ja KrMS § 301 sätetele lõpetab väärteomenetluse vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel eelnimetatud kahe väärteokoosseisu osas menetlust jätkamata. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule Sergei Balõtšenkole on karistus määratud

§ 242

lg 1 alusel s.o

säte, millise rikkumise eest on karistusena määratav sanktsioon rahatrahv kuni 50 trahviühikut s.o( 4x50 =) 200 eurot. § 242. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine

(1)Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214–219, §-des 221– 224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohus kontrollib kas Sergei Balõtšenko on toime pannud väärteo ja rikkunud temale väärteootsuses inkrimineeritud LS § 73 lg 1 sätteid 3 § 73. Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
(1)Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud. … ja MKM määrus nr. 42 13.06.2011 kood 701 p 1 sätteid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
  1. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 2 Kood
  2. Üldnõuded mootorile Nõuded: 1) mootorist kütuse, määrdeainete või jahutusvedeliku lekkimine ei ole lubatud; Kontrollimine: vaatlusega. Väärteoprotokollist tlk. 9 nähtub, et sõidukist lekkis määrdeaineid, millele vastab väärteo kvalifikatsioonile liiklusnõuete muu rikkumine ja kvalifitseeritakse LS § 242 lg 1 järgi. Kohus juhindub Riigikohtu kohtuotsusest nr.3-1-1-45-11 09.06.2011: Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. (vt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08, p 14). Kohus märgib, et väärteoprotokollis 15.11.2011 ei ole fikseeritud rikkumise konkreetne koht sõiduki suhtes vastavalt MKM määrus nr. 42 13.06.2011 kood 701 p 1- et määrdeaine oleks lekkinud mootorist. Lekkinud aine kogus või lekke intensiivsus, samuti lekkinud aine kontrollimise käik selle aine tuvastamiseks on väärteoprotokollis või muu tõendiga nagu sõiduki vaatlusega fikseerimata, kirjeldamata on lekkimiskoha mõõtmed. Samuti ei kajasta väärteoprotokoll või väärteoasja materjalid menetluse käigus menetleja poolt tarvitusele võetud koheseid meetmeid õigusrikkumise peatamiseks või rikkumise kõrvaldamiseks s.t keskkonnale tekitatud võimalik kahju –määrdeaine tilkumine teele, kui see aset leidis, sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele suunamiseks või muu ettekirjutuse näol. Väärteoprotokollis kajastatud rikkumise kirjeldus – sõidukist lekkis - ei ole piisav kõneluse rikkumise tuvastamiseks ja inkrimineerimiseks, isiku kaitseõiguse tagamiseks. Grammatilisest tõlgendamisest tulenevalt lekkis sõiduki seest, kuid määratlemata millisest kohast. Faktilised asjaolud, mis tuvastati kohtumenetluse käigus, viitavad aga sõiduki allosale, mootori piirkonnale arvestades konkreetse sõiduki tehnilisi iseärasusi, s.t süüdistuse sisu moodustus kohtuistungil uuritud tõenditest tulenevalt, mis ei olnud teada kaebuse esindajale kaebuse koostamise ajal. Väärteomaterjalides puuduvad tunnistaja ütlused, mis kajastaksid lekkinud aine kindlakstegemise määrdeainena, jahutusvedelikuna või aknapesuvedelikuna, mis on fikseeritud fototabelil nr. 4 auto all fototabelil nr.
  5. 4 Sõiduki registreerimistunnistuselt nähtub, et xxx on furgoonsõiduk, diiselmootoriga ning mille registrimass on 17000 kg. Fototabelil nr. 1 on eelnimetatud sõiduki foto eestvaates. Väärteomenetluses kohtuistungil esitatud tõendist, värvifototabelilt nr. 4 ja tunnistaja M.xxxi kohtuistungil antud selgitustest nähtub kohtuvälises väärteomenetluses tuvastatud määrdeainete lekkimise koht. Fototabeli fotol nr. 2 on näha sõiduteele auto esiosa alla asfaldile on tilgana või tilkadena langenud vedela aine tilgad. Tunnistaja Mxxxl Pxxxr andis selgitusi ning tema ütlustega kooskõlas eelnimetatud fototabeliga nr. 4 loeb kohus tõendatuks asjaolu, et vaatluse käigus politseiametnik tuvastas, et mootori alumine osa oli määrdeainega koos. Nõue on, et pind oleks kuiv. Vaatluse käigus oli näha kust tilgub jahutusvedelik ja selle taga lekib määrdeaine. Leke tuvastas tunnistaja välise vaatlusega. Tehnoülevaatusele isikut ei saadetud, liiklemise keeldu ei kohaldatud ja suusõnaliselt öeldi, et isik teeks korda, et ei lekiks, sest asi ei olnud nii hull ja ei näinud ette, et võib ohtlikuks osutuda ka edaspidises liikluses. Tunnistaja ütlustes ei ole kohtul alust kahelda, sest teda on hoiatatud kriminaalvastutusega teadvalt valeütluste andmise eest ning ta on sellele hoiatusele andnud oma allkirja. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist tlk. 11-12 omakäelises seletuses kirjutas S.Balõtšenko koheselt peale rikkumise tuvastamist – ülekuulamise algus kell 12.50 ja lõpp kell 13.00 15.11.2011 – „lekke lõdvestunud klambris kõrvaldan täna“. Kohtuistungi käigus väitis menetlusalune isik, et tegemist oli jahutusvedeliku või aknapesuvedeliku sattumisega tilkadena asfaldile ja väärteoprotokolli koostamise kohal juhiti politseiametnike poolt tema tähelepanu üksnes jahutusvedeliku lõdvestusvooliku kinnitusest tuleneva lekkega, mille lubas kõrvaldada samal päeval. Menetlusalune isik selgitas, et määrdeaine lekkimisest sündmuskohal juttu ei olnud. Fotodelt ei ole võimalik näha, et lekkis määrdeaine. Kohus järeldab, et väärteoprotokollis menetlusalusele isikule süükspandava käitumise kõikide asjaolude selge esitamise nõude rikkumine ja väärteoasjas olemasolevate tõenditega ( fototabelid) tutvumise mittevõimaldamine on kohtuvälise menetluse käigus toonud kaasa menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumise. Riigikohtu kohtuotsusest 3-1-1-33-06 (24.05.2006) juhindudes arvestab kohus järgnevat: Asjaolu, et kohtuvälise menetluse materjalid, millega menetlusaluse isiku kaitsja kohtuvälises menetluses tutvuda sai, koosnesid üksnes väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest, kujutab endast menetlusõiguse rikkumist - sellega võeti menetlusaluselt isikult võimalus ennast kohtuvälises menetluses kaitsta. Siinkohal arvestab kohus Riigikohtu otsusest nr. 3-1-1-80-06 tulenevate juhistega: Kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VTMS § 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (vt RKKKo nr 3-1-1-75-03). VTMS § 69 lg 2 p-st 1 tulenevalt, on vajalik väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Kohtuistungil 14.03.2012 esitas Sergei Balõtšenko tõendi, sõiduki tehnoülevaatuse läbimise kohta jaanuaris 2012 , mis tähendab, et xxx ei tuvastatud tehnoseisundi mittevastavust liiklusnõuetele ja ta võib osaleda liikluses. Eeltoodud tõendeid S.Balõtšenko rikkumise kohta LS § 242 lg 1 alusel hinnates leidis kohus, et tunnistaja M.xxxi ütlustega ja fototabeli nr.1,2 ja 4 on tõendite kogum mis koguti kohtuistungil. Väärteoprotokolli märgitud tunnistaja M.Pxxx kohtuvälises menetluses ütlusi ei ole andnud kuna väärteomaterjalides nimetatud tunnistaja ülekuulamise protokolli ei ole esitatud. Kohtuistungil ei ole kohtul võimalik kontrollida foto nr.4 asfaldile tilkunud ainet ja tuvastada see määrdeainena. Nimetatud tõendit on pooled kohtuistungil hinnanud erinevalt. 5 Eelnimetatud kahe tõendiga ei seondu menetlusaluse S.Balõtšenko ütlused, kes järjekindlalt jääb oma seisukoha juurde, et auto jahutusvedelik ja aknapesuvesi võisid põhjustada tilkumise asfaldile ning välistab määrdeaine lekkimise ka tilkadena. Temale sündmuskohal politseiametnike selgitustest sai teada, et kui oleks tilkunud mingi määrdeaine, oleksid politseiametnikud saatnud ta nende endi sõnul erakorralisele tehnoülevaatusele. Viimast nõudmist temale ei esitatud ja lubati liiklemist jätkata. Väärteoprotokolli koostaja tõlkis viimase punkti S.Balõtšenkole, et lekib jahutusvedelikku. S.Balõtšenkole väärteoprotokollis ilma tõlgi abita eestikeelne viimase rikkumise sisu ei osanud arusaadav ja ta usaldas politseiametniku tõlget. Eeltoodud tõendite kogumist s.o foto nr. 4, millel asfaldile tilkunud vedelikutaoline aine ei ole kohtul võimalik kontrollida ja lugeda tuvastatuks määrdeainena- jätab kohus seetõttu välja tõendite kogumist. Kohus leiab, et M.Pxxx`i poolt kohtuistungil antud ütlused on ebapiisav kogutud tõendite kogum, et lugeda S.Balõtšenko väärteo toimepanemine tuvastatuks ja sellest lähtuvalt kohus rahuldab S.Balõtšenko kaebuse väärteokoosseisu puudumise tõttu ning lõpetab väärteomenetluse vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtul puudub võimalus jälgida tõendi s.o fotol kujutatud määrdeaine lekkimiskoha asukohta võimaliku aknapesuvahendi või jahutusvedeliku sattumise võimalust lekkekohana fikseeritud kohana, välistamaks täielikult muude vedelainete sattumise fotol nr. 4 täheldatud kohale. Tunnistaja M.Pxxxandis tõepärased ütlused kohtuistungil, mis on vastuolus S.Balõtšenko ütlustega, kes välistab määrdeainete lekkimise. Kohus arvestab kohtuvälises menetluses asetleidnud menetlusnormide rikkumisi, mida ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. Peale selle tunnistaja M.Pxxxkohtuistungil antud ütlustes selgitas (kohtuistungi protokoll lk. 6), et tunnistaja ei tea kohta kust tilkus, tilkumise kohta ei näinud. Lekkimine toimus pinnal 10x10 sm kuid sellekohaseid mõõtmisi politseiametnikud ei teostanud ega lekkimise täpset kohta ei fikseerinud. Väärteoprotokollis kajastatud viimase rikkumise tõlkimise ja tutvustamise ajaolud menetlusalusele isikule on jäänud kohtule ebaselgeks tõendite ebapiisavuse tõttu ja menetlusaluse isiku selgitustest ning omakäelistest ütlustest järeldab kohus, et tekkinud kahtlustused tuleb tõlgendada S.Balõtšenko kasuks. Eeltoodut hinnates kogumis leidis kohus, et tunnistaja M.xxxi ütlustele tuginedes ei ole S.Balõtšenko sõiduki tehnoseisundis tuvastatud rikkumine ilmselgelt intensiivne, sest sõidukijuhile ei tehtud mingeid kirjalikke ettekirjutusi, ei saadetud erakorralisele tehnoülevaatusele ja sõidukit ei kõrvaldatud liiklusest. Politseiametniku iseloomustus rikkumise kohta kohtuistungil, oli, et asi ei olnud hull. Tõendite kogumi ebapiisavusest ja ainsa tunnistaja lisatud seisukohast tema poolt kirjeldatud sõiduki tehnoseisundi rikke raskusest lähtuvalt on põhjendamatu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse raskus LS § 242 lg 1 sanktsioonis ettenähtud rahatrahvi määramine ligilähedane maksimaalmäärale. Eeltoodust juhindudes kohus leiab, et ilmnevad S.Balõtšenko süüd välistavad asjaolud, s.t sõiduki tehnoseisund vastab nõuetele jaanuaris läbitud tehnoülevaatuse läbimisega. S.Balõtšenkole ei ole tehtud ettekirjutust sõiduki tehnoseisundi puuduste kõrvaldamiseks ega määratud selleks tähtaega. Eeltoodule tuginedes lõpetab kohus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.