lg.1, § 114 p.5, § 418 lg.2, p.3, § 420 p.1 ja Andrei Dzjuba süüdistuses
3 – 114 p.5 Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatavad Sergei Baumer Elukoht: XXX, IK 37905112217, Eesti kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, XXX, kohtulikult karistamata. Tõkend – vahistamine alates 29.04.2009.a. Andrei Dzjuba Elukoht: XXX, IK 37901052230, kodakondsuseta, keskharidus, 2 emakeel – vene keel, XXX. Tõkend – vahistamine alates 29.04.2009.a. Kaitsjad Arvo Suuban, Mihhail Firsov Kriminaalasja arutamise aeg ja koht 14,15,16. veebruaril 2011.a. Narva kohtumajas kinnisel kohtuistungil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergei Baumer
Süüdi tunnistada Sergei Baumer
Süüdi tunnistada Sergei Baumer
1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Sergei Baumer
lg.1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
1 lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista Sergei Baumerile liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. Sergei Baumeri karistuse aja alguseks lugeda 29.04.2010.a. Sergei Baumeri suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Süüdi tunnistada Andrei Dzjuba
3 – 114 p.5 järgi ning vastavalt
Süüdi tunnistada Andrei Dzjuba
Süüdi tunnistada Andrei Dzjuba
lg.1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
1 lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista Andrei Dzjubale liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Andrei Dzjuba karistuse kandmise aja alguseks lugeda 29.04.2010.a. Andrei Dzjuba suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. 3 Välja mõista Sergei Baumerilt riigituludesse kohtukulud: 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot 65 senti kaitsja Anti Aasmaa poolt kohtueelsel uurimisel õigusabi osutamise eest, 54 (viiskümmend neli) eurot 13 senti kriminaalasja koopiate valmistamise eest, ekspertiiside läbiviimise eest 6804 (kuus tuhat kaheksasada neli) eurot 03 senti, samuti sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti. Välja mõista Andrei Dzjubalt riigituludesse kohtukulud: 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot 44 senti Irina Žurina poolt kohtueelsel uurimisel õigusabi osutamise eest, 54 (viiskümmend neli) eurot 13 senti kriminaalasja koopiate valmistamise eest, ekspertiiside läbiviimise eest 6804 (kuus tuhat kaheksasada neli) eurot 03 senti, samuti sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti.
1 alusel, sõiduauto AUDI A6 AVANT UNIVERSAAL reg.nr. XXX, püstol Makarov PM, helisummuti, padrunid, püstolisalv - konfiskeerida riigituludesse kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: kurikas, kumminui, Kalašnikovi automaadi mulaaž, nuga, mask, 2 gaasipihustit, t-särk, hambahari, kasteet, nöör – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Ülejäänud ära võetud ja 07.06.2010 aktiga nr. 1000 hoiule antud esemed (kd.3 t.lk. 6, 26, 30, 175) tagastada nende omanikele Sergei Baumerile ja Andrei Dzjubale kohtuotsuse jõustumisel. Raha summas 133.90 krooni (8 eurot 56 senti) tagastada SEB deposiitarvelt Sergei Baumerile peale kohtuotsuse jõustumist, kd. 3 t.lk. 173 . Raha summas 1207 krooni (77 eurot 14 senti) tagastada SEB deposiitarvelt Andrei Dzjubale peale kohtuotsuse jõustumist, kd. 3 t.lk.
Peale selle, Sergei Baumerit süüdistatakse selles, et ta ebaseaduslikult rikkudes Relvaseaduse § 34 sätteid, ilma vastava loata detsembris 2009.a. A T tapmise toimepanemise eesmärgil, omandas tuvastamata isikult tulirelva ning valdas, hoidis, kandis ja kokkuleppel Andrei Dzjubaga vedas seda tema sõiduautos Audi reg.nr. XXX, milles Sergei Baumeri ja Andrei Dzjuba kinnipidamisel oli läbiotsimise käigus leitud ilma numbrita helisummutiga püstol Makarov PM kaliibriga 9 mm. Peale selle, läbiotsimise käigus leiti autost pakend 16 padruniga kaliibriga 9 mm Makarov markeeringuga 3887. Vastavalt 18.juuni 2010.a. tulirelvaekspertiisi aktile nr. TB -087-10/1836 olid just sellest püstolist PM Makarov ja sellest helisummutist välja lastud kuulid ja padrunikestad, mis leiti 02.02.2010.a. A.T tapmiskohast X linnas aadressilt XXX. Oma tegudega pani Sergei Baumer toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, grupis, s.o
2 p. 3 ettenähtud kuriteo. Peale selle Sergei Baumerit süüdistatakse selles, et ta ebaseaduslikult rikkudes Relvaseaduse § 20′ lg.2 ja § 34 ilma vastava loata detsembris 2009.a. A T tapmise toimepanemise eesmärgil omandas tuvastamata isikult numbrita tulirelva helisummuti, mida valdas, hoidis, vedas, kandis ja kasutas. 29.04.2010.a. helisummuti oli leitud läbiotsimise käigus sõiduautost Audi reg. nr. XXX Sergei Baumeri ja Andrei Dzjuba kinnipidamisel. Vastavalt 18.juuni 2010.a. tulirelvaekspertiisi aktile nr. ТВ-087-10/1836 on nimetatud helisummuti tulirelva lisaseadis. Oma tegudeta pani Sergei Baumer toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o
1 ettenähtud kuriteo. Peale selle, Sergei Baumerit süüdistatakse selles, et ta olles E J L xxx, vormistas 09.11.2007.a. Hansapangas E J L nimel laenulepingu nr. 07-184295-JI summas 200 000 krooni. Peale laenulepingus ära märgitud summa E J L arvelduskontole laekumist, nimelt 11.10.2007.a. kandis S.Baumer MTÜ E J L arveldusarvelt enda arveldusarvele raha 197 800 krooni suuruses summas ning omastas selle, millega tekitas E J L varalist kahju summas 200 000 krooni. Oma tegudega pani Sergei Baumer toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o
1 ettenähtud kuriteo. 5 Andrei Dzjubat süüdistatakse selles et ta olles teadlik, et Sergei Baumer andis tuvastamata isikule nõusoleku 100 000 krooni eest A T tapmise toimepanemiseks, osutas talle abi nimetatud kuriteo toimepanemises. Alates 2010.a. jaanuarist tapmise ettevalmistamise eesmärgil oma sõiduautoga Audi reg. nr. XXX sõidutas Sergei Baumerit korduvalt K –J N linna, kus koos temaga jälgis A T korterit ja tema perekonnaliikmete liikumist. 2.veebruaril 2010.a. hommikul Andrei Dzjuba, teades Sergei Baumeri kavatsusest tappa A T , ning olles teadlik, et Sergei Baumeril on kaasas registreerimata helisummutiga püstol PM Makarov ja 19 padrunit kaliibriga 9 mm, tapmise toimepanemises kaasaaitamise eesmärgil viis teda K –J N linna, peatas sõiduauto Kreenholmi tänava maja nr. 10 juures, ning jäi S.Baumeri tagasitulekut ootama. Peale Sergei Baumeri poolt A T tapmist, viis ta N tagasi K-J . Osutatud abi eest sai Sergei Baumerilt 19 000 krooni. Oma tegudega pani Andrei Dzjuba toime tapmise toimepanemisele kaasaaitamise omakasu motiivil, s.o
3 - § 114 p. 5 ettenähtud kuriteo. Peale selle, Andrei Dzjubat süüdistatakse selles, et ta olles teadlik, et Sergei Baumer tapmise toimepanemise eesmärgil omandas kohtueelse uurimise käigus tuvastamata isikult tulirelva – püstoli PM Makarov ja laskemoona kaliibriga 9 mm, rikkudes Tulirelvaseaduse § 34 sätteid, tegutsedes kokkuleppel Sergei Baumeriga hoidis ja vedas tulirelva ja laskemoona oma sõiduautos ning 2010.a. jaanuari keskel OÜ Taburi lähedal tulistas nimetatud püstolist. 24.04.2010.a. Andrei Dzjuba autos Audi reg. nr. XXX, milles olid Sergei Baumer ja Andrei Dzjuba kinni peetud oli läbiotsimisel leitud ilma numbrita helisummutiga püstol PM Makarov kaliibriga 9 mm ja 16 padrunit markeeringuga
2 p. 3 ettenähtud kuriteo. Peale selle, Andrei Dzjubat süüdistatakse selles, et ta olles teadlik, et Sergei Baumer ebaseaduslikult ilma vastava loata 2009.a.detsembris A T tapmise toimepanemise eesmärgil omandas tuvastamata isikult numbrita tulirelva helisummuti, rikkudes Relvaseaduse § 20′ lg.2 ja § 34 ilma vastava loata hoidis ja vedas seda oma sõiduautos. 29.04.2010.a. helisummuti oli leitud läbiotsimise käigus sõiduautost Audi reg. nr. XXX Sergei Baumeri ja Andrei Dzjuba kinnipidamisel. Vastavalt 18.juuni 2010.a. tulirelvaekspertiisi aktile nr. ТВ-087-10/1836 nimetatud helisummuti on tulirelvaseadis. Oma tegudega pani Andrei Dzjuba toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise s.o
1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil Sergei Baumer oma süüd talle esitatud süüdistuses tunnistas osaliselt:
p.5, § 418 lg.2, p.3, § 420 lg.1 tunnistas täielikult,
1 järgi tunnistas osaliselt, ning andis ütlusi, et 2009.a. detsembris ta kohtus inimesega, kes tegi talle telefoni teel ettepaneku raha teenida. Nad kohtusid temaga Narvas Peetri väljakul, ta selgitas, et on vaja tappa A T , kes Venemaal lavastas inimesed süüdi, ning politsei ei hakka tapmise 6 uurimisega tegelema, kuna T on narkoparun. Anti aega järelemõtlemiseks. Nädala aja pärast andis ta oma nõusoleku. Teist korda nad kohtusid juba teise inimesega, kes andis üle tulirelva, laskemoona, T foto, ütles, mis autoga T sõidab, näitas kätte tema elukoha. Tulirelva /helisummutiga püstol PM/ ning laskemoona hoidis ta keldris. Kui nad tasust rääkisid, siis jutt käis 100 000 kroonist. Tegelikult maksti 5000 krooni kohe, 20 000 krooni arvestati 100 000 kroonist maha tulirelva eest, kahe nädala pärast maksti veel 50 000 krooni, ning ülejäänud raha ei jõutud ära anda. Selleks, et jälgida T liikumist, kulus kuu. N sõitis ta K –J koos Andrei Dzjubaga tema sõiduautol jaanuari kuu jooksul kaks korda nädalas, peatus T maja juures kõrvaltänaval. Teadis, et T on kaks autot. Andrei Dzjuba jäi autosse istuma. Dzjuba ei esitanud küsimusi. Ta ei tundnud huvi, mis eesmärgil N sõidetakse. Dzjuba on mõnel korral käinud T majast mööda ja ümber maja. Dzjubale näitas püstolit alles 2010.a. märtsis. 30.jaanuaril 2010.a. nägi, et üks T autodest on puudu, ning arvas, et abikaasa võttis selle oma tarbeks. Ta valis fonolukul korteri numbri, sellele vastas T abikaasa. Baumer ütles, et ta soovib tähitud kirja üle anda. Ta läks trepist üles korteri juurde, kuid T ei olnud kodus, ta täpsustas, millal A tuleb, kuna kiri tuleb edasi anda ainult T isiklikult. Ta sai teada, et T tuleb pühapäeval või esmaspäeval. Otsustas, et tuleb sõita teisipäeval, 2.veebruaril 2010.a. Dzjuba teadis, et 2.02.2010.a. tuleb kella 8.00-ks hommikuks N sõita. Tol hommikul sõiduauto peatas ta teisel tänaval, T kodust 10-15 minuti tee kaugusel. Helistas fonoluku kella, esitles end kullerina, T avas ukse. Sisenedes korterisse, tõmbas ukse koomale, esimese lasu sooritas ta T rindkere suunas, T kukkus maha, edasi sooritas ta kaks lasku selga, ning seejärel kaks lasku pähe. Kokku sooritas ta viis lasku. Helisummuti oli juba püstolil peal. Viimased lasud olid kontrolllasud. Peale tapmise toimepanemist keeras helisummuti maha, pakkis musta kilekotti, ning minnes sõiduauto suunas, toppis kilekoti ühe maja hoovis oleva lumehange taha. Tellijale teatas tapmisest kohe, minnes A T maja juurest Dzjuba auto juurde. Tellija ütles, et nädala aja pärast kohtume. Tõepoolest, nad kohtusid Peetri väljakul, oli üle antud 50 000 krooni. Ülejäänud raha – 25 000 krooni oli lubatud hiljem ära anda. Raha kulutas ta võlgade katteks. Allesjäänud raha, saades teada, et Andrei Dzjubal olid finantsraskused, laenas talle 19 000 krooni.
1 järgi Dzjuba tunnistas oma süüd osaliselt, kuna tõepoolest 9. novembril 2007.a. vormistas E J L nimel pangas laenu 200 000 krooni ulatuses. 11.11.2007.a. E J L arveldusarvele laekunud raha kandis üle enda arveldusarvele, kuid ei omastanud 197 800 krooni, ning ei kulutanud seda enda tarbeks, vaid andis T M Soomes sporditarvete ostmiseks. Ta andis just nimelt 200 000 krooni, kuna pangas võeti lepingutasu umbes 2000 krooni, seetõttu tuli endal mingi summa juurde lisada.
lg.2, p.3, § 420 lg.1 järgi, s.o tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, grupis, ning tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise eest, tunnistas täies ulatuses. Kohtuistungil Andrei Dzjuba tunnistas oma süüd
2 p. 3 järgi osaliselt;
3 – 114 p.5 järgi ei tunnistanud, ning andis ütlusi, et kohtueelsel uurimisel andis ta teistsuguseid ütlusi, kuna politsei avaldas moraalset survet ähvarduste näol. Füüsilist vägivalda kasutati esimesel päeval tabamisel. Kuid peksmist ei toimunud. Arstiabi järele ei ole pöördunud. Avaldusi füüsilise vägivalla kasutamise kohta ta ei esitanud, kuna ta ei saanud seda tõendada. Tõepoolest sõidutas Baumerit oma sõiduautoga Narva linna jaanuarikuu jooksul hommikuti kaks korda nädalas. Sõiduauto peatati Kreenholmi tänava maja nr. 10 tagahoovis. Ta ei tundnud huvi ja ei esitanud küsimusi, mis eesmärgil nad N käivad. Baumer ise ei rääkinud sellest, et sõidab sinna kindlal eesmärgil – inimest jälgima. Ta ei vedanud teadlikult oma sõiduautos tulirelva ja laskemoona. Ta ei teadnud sellest. Tulirelva nägi ta Baumeri käes 2010.a. märtsis, kui nad Narva-Jõesuu sõitsid, tee peal tegi Baumer ettepaneku 7 peatada auto ja tulistada veidi. Mitte kaugel tee äärest tulistasid nad pudelite pihta. Ta ei tundnud huvi, kust Baumer relva sai. Kohtuistungil ülekuulatud: - kannatanu Ž T andis ütlusi, et abikaasa A T töötas kahes transpordifirmas. Ta käis tihti Sankt-Peterburis. Abikaasa äraolekul, 29.jaanuaril 2010.a. laupäeva hommikul keegi lasi fonoluku kella, ning ütles, et saabus tähitud kiri. See isik astus korteri ukse juurde ja ütles, et kiri on vaja anda T üle isiklikult, küsis, millal abikaasa koju tuleb. Ta vastas, et kas pühapäeval või esmaspäeval. Kirja toonud isikul oli kulmudeni pähetõmmatud kootud müts, prillid, jope. Edastas abikaasale info, et teda otsiti taga selleks, et tähitud kiri üle anda. 2.veebruaril 2010.a. hommik algas nagu tavaliselt: ärkasid üles, seadsid end valmis, läksid lapsega õue, soojendasid auto, kell oli 8.
Tsvetkovi tapmise uurimise käigus oli tuvastatud, et Sergei Baumeri suhtes on kriminaalasi, mis oli algatatud E J L avalduse alusel selles, et Sergei Baumer, E J L juhatusega kooskõlastamata, sõlmis E J L nimel Hansapangaga laenulepingu summale 200 000 krooni, 12 ning omastas selle raha. Need Baumeri teod olid kohtueelse uurimise käigus kvalifitseeritud
1 järgi. Baumer tunnistas end ülalnimetatud süüdistuses osaliselt süüdi. Ta kinnitas kohtus, et sõlmis E J L nimel Hansapangaga laenulepingu, ning peale raha laekumist E J L pangakontole ta tõepoolest kandis raha üle enda pangakontole, kuid ei omastanud seda raha, vaid andis edasi T M. Kohtuliku uurimise käigus kannatanu M ja tunnistaja P , kes koos Baumeriga olid E J L asutajad ning kuulusid L juhatuse koosseisu, ei kinnitanud Baumeri ütlusi, ning andsid ütlusi sellest, et L juhatuses ei arutatud küsimust laenu saamise kohta. Sellest, et Baumer sõlmis L nimel laenulepingu, said nad teada alles panga poolt saadetud kirjast. Kannatanu M ei kinnitanud süüdistatava ütlusi selles, et Baumer andis talle üle laenulepingu alusel saadud raha. Baumer ise andis kohtus ütlusi, et mingeid dokumente, mis võiksid tõendada M raha üleandmist, temal ei ole, kuna nende töösuhted olid rajatud usaldusel. Järelikult tema ütlused on selles osas paljasõnalised. M ja P ütlused väärivad usaldust, need on loogilised, järjepidevad ja kooskõlas teiste asjas olevate tõenditega, ja nimelt: Baumeri avaldusega panka laenulepingu sõlmimiseks, E J L avaldusega, E J L pangakonto väljatrükiga, laenulepinguga, panga kirjaga. Kohus uuris Baumeri poolt koostatud ja allkirjastatud E J L nimel esitatud taotlust laenulepingu alusel laenu saamiseks, kd. 4 t.lk. 44-45, mis tõendab Baumeri tahtlust laenu saamiseks L nimel. 9.oktoobril 2007.a. sõlmis Sergei Baumer L nimel pangaga laenulepingu nr. 07-184295–JI summale 200 000 krooni. Kuid laenulepingu käendajateks olid mitte L liikmed M ja P , vaid Baumeri ema ja tuttavad – I H ja T R . Toimiku materjalides on olemas nende isikutega sõlmitud panga käenduslepingud. Toimikus oleva L pangakonto väljatrükist nähtub, et raha laekus kontole 11.oktoobril 2007.a., ning samal päeval oli raha üle kantud Baumeri pangakontole (kd. 4 t.lk. 84). Nende tõendite analüüs annab aluse järeldada, et lepingu sõlmimisel Baumer ei esitanud pangale valeandmeid asja faktiliste tehiolude kohta. Ta kuulus L juhatuse koosseisu, ning sõlmis lepingu mitte kui füüsiline isik, vaid kui E J L esindaja, raha oli üle kantud L pangakontole, ning Baumeri jaoks oli see võõras raha. Raha laekumine L pangakontole ja Baumeri poolt selle raha ülekanne enda pangakontole on tõendatud toimikus oleva E J L pangakonto väljavõttega, Kd. 4, t.lk. 29-30. Ülaltoodud andmetest teeb kohus järelduse, et Baumer pööras enda kasuks L kuuluvad 200 000 krooni, Baumeri süü on tõendatud, ning tema teod on kvalifitseeritud
1 järgi õigesti, kui valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramine. Baumeri süü nimetatud kuriteo toimepanemises on tõendatud samuti kannatanu M , tunnistaja P ja H ütlustega, Baumeri enda ütlustega, E J L avaldustega, Baumeri avaldusega panka, 13 pangakontode väljatrükkidega, laenulepingu ja käenduslepingute koopiatega. H ütlustest ei nähtu, et Baumer kavatses kellelegi edasi anda laenuks võetud raha. Süüdistatava kohtus kõlanud versioon kannatanu M raha üleandmise kohta ei leidnud kinnitust, ning kohus tunnistab selle väljamõelduks eesmärgiga viia kohut eksitusse, seega vähendada oma vastutust. Kuna laenulepingu sõlmimisel oli samuti ka käendusleping, ning toimikus olevatest dokumentidest nähtuvalt hüvitavad saadud laenu käendajad – Baumeri ema. Pangatõendist nähtub, et tagastamata laenu summa moodustab ainult 5746.50 eurot. Toimikus on samuti olemas lepingu nr. 07-184295-JI järgi teostatud operatsioonide väljavõte, millest nähtub, et võetud laenu hüvitab käendaja T B . Peale selle on kohtu poolt välja selgitatud, et E J L poolt on Baumeri vastu esitatud hagi tsiviilmenetluse korras. Seetõttu käesolevas kriminaalasjas tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Mis puudutab Andrei Dzjuba süüdistust
3 - § 114 p. 5 järgi, siis kohtu poolt on tuvastatud, et alates jaanuarist hakkas Sergei Baumer tegema ettevalmistusi A T tapmiseks, ning kaks korda nädalas sõidutas Andrei Dzjuba süüdistatav Baumerit oma sõiduautoga Audi reg.nr. XXX N , A T elurajooni. Nagu selgitas Baumer, need reisid olid vajalikud T ja tema pereliikmete liikumise kindlakstegemiseks. Andrei Dzjuba ei võtnud otseselt osa A T tulistamises, oma osaluse kohta kuriteos andis ta erinevaid ütlusi, alates süü täielikult ülestunnistamisest ja detailsetest ütlustest, puhtsüdamliku ülestunnistuse kirjutamisest vahetult peale kinnivõtmist, s.o 29.04.2010.a., kuni selle täieliku eiramiseni, et ta oli teadlik Baumeri kavatsusest tappa A T , ning et ta sõidutas Baumerit N linna, teadmata sõidu eesmärki. Dzjuba selgitas ütluste muutmist füüsilise ja moraalse surve avaldamisega politsei poolt. Kuid kriminaalasja toimiku materjalide ja Andrei Dzjuba kohtueelsel uurimisel antud ütluste uurimisel on tuvastatud midagi muud. Kõik ütlused olid saadud Dzjubalt täielikul kriminaalmenetlusnormide järgimisel ning kaitseõiguse tagamisel. Kaitsja võttis osa 29.04.2010.a. ülekuulamisel ning Dzjuba ütluste olustikuga seostamisel. Kõik ülekuulamisprotokollid on Dzjuba poolt allkirjastatud. Alates 5.maist 2010.a. astus menetlusse kokkuleppel kaitsja– advokaat Firsov, ta ei saanud oma kaitsealusega mitte kohtuda. Toimiku materjalidest nähtub, et tõepoolest advokaat Firsov kohtus Andrei Dzjubaga ja võttis uurimistoimingutest osa, kuid pöördumisi ja kaebusi tema kaitsealuse suhtes füüsilise ja moraalse surve avaldamise kohta prokuratuuri esitatud ei ole. S.o Dzjuba ei ole oma kokkuleppel kaitsjale midagi rääkinud sellest, teda sunniti andma uurimise jaoks kasulikke ütlusi, et tema suhtes kasutati füüsilist ja moraalset vägivalda. Kui see, mida Dzjuba avaldas kohtus, oleks tõesti aset leidnud, siis oleks kaitsja juba uurimise käigus esitanud prokuratuuri kaebuse. Seega kohus teeb järelduse, et Dzjuba kohtueelsel uurimisel antud süüd tunnistavad ütlused ei ole talle käesoleval hetkel kasulikud, ning ta püüdis kohtus need iga hinna eest kahtluse alla seada. Selle tulemusena tekkis Dzjuba avaldus temale füüsilise ja moraalse surve avaldamise kohta. Dzjuba väited tema suhtes surve avaldamise ja ülekuulamisprotokollide võltsimise kohta on paljasõnalised ja väljamõeldud, mingeid veenvaid ja arusaadavaid selgitusi ta kohtule ei 14 andnud. Kohus kategooriliselt lükkab ümber Dzjuba versiooni tema poolt uurijate etteütlemise järgi ütluste andmise kohta. Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis, kontrollib kuivõrd nad on teiste tõenditega kooskõlas. Tahtlust konkreetse kuriteo toimepanemiseks tuvastab kohus mitte ainult süüdistatava ütluste alusel, vaid ka kuivõrd need ütlused tahtluse osas on kooskõlas teiste tõenditega, ning kas need on kinnitatud nende konkreetsete tegudega, mida süüdistatav on toime pannud. Baumer ja Dzjuba kinnitasid, et nad on sõbrad omavahel, ning nende vahel on usalduslikud suhted. See selgitab seda, miks Baumer tapmise ettevalmistamisel ja toimepanemisel võttis abiliseks nimelt Dzjuba. Dzjuba avaldas kohtus, et ta ei küsinud Baumerilt mis eesmärgil ta kuu aja jooksul kaks korda nädalas hommikuti regulaarselt peab teda sõidutama K –J N , peatuma ühes ja samas kohas, peale tema lahkumist ootama tagasitulekut ja viima ta KohtlaJärvele tagasi. Sellised kummalised reisid oleksid loomulikult esile kutsunud küsimusi inimesel, kes ei oleks olnud Baumeri plaanidesse pühendatud, ning järelikult Dzjuba teadis, miks Baumer N käib. Dzjuba ei esitanud kohtule selgeid, veenvaid ja arusaadavaid oma kohtueelsel uurimisel antud ütlustest keeldumise põhjusi. Ta muutis kohtus oma ütlusi kardinaalselt ja oluliselt, seetõttu kohus tunnistab need tervikuna ebatõesteks, mitteusaldusväärseteks, jätab need kriminaalasja tõendite loetelust välja. Ning kuna kohus ei saa hinnata Dzjuba ütlusi, siis on vajalik hinnata tema poolt konkreetselt toimepandud tegusid, ning seostada teiste tõenditega. Süüdistatav Baumeri ütluste analüüsist on teada, et ta alustas tapmise ettevalmistamist alates 2010.a. jaanuarist. Kuu aja jooksul kaks korda nädalas Andrei Dzjuba hommikuti oma autoga sõidutas teda N , peatus alati A.T maja lähedal. Baumeri ei eitanud, et N sõidud olid esile kutsutud vajadusest jälgida T ja tema pereliikmete liikumist. N tagasi viis teda samuti Dzjuba. Mõlemad süüdistatavad andsid ütlusi, et nii 30.jaanuaril 2010.a. kui ka 2.02.2010, s.o tapmise päeval Dzjuba sõidutas Baumerit N , ning samuti tema viis peale T tapmist Baumeri N tagasi, s.o aitas tal peale kuriteo toimepanemist pakku minna. Samuti on vaieldamatult tuvastatud, et ka 29.aprillil 2010.a. Baumer ja Dzjuba olid Tallinnas kinni peetud sõiduautos Audi, mille omanik oli Dzjuba. Dzjuba sõiduauto läbiotsimise käigus 29.04.2010.a. oli leitud ja ära võetud helisummutiga püstol Makarov ja padrunid kaliibriga 9 mm. Kohtuliku uurimise käigus oli tõendatud, et A.T oli tapetud Dzjuba sõiduautost äravõetud tulirelvast. Peale selle oli sõiduautost ära võetud muus esemed, mille otstarve ei nõua selgitusi – metallkurikas, kumminui, kaks gaasipihustit, kasteet jm., mis annab aluse kinnitada, et Baumerit ja Dzjubat ühendas mitte ainult sõprus, vaid ka ühised, kaugeltki mitte õiguspärase iseloomuga huvid. Vaieldamatult on tõendatud, et A.Dzjuba, alates Baumeri poolt tapmise ettevalmistamisest, tapmise päeval ja peale selle toimepanemist, on pidevalt kõrval viibinud. DNA ekspertiisiga (proovid L100734 ja L100735) on tuvastatud, et püstolil on samuti tuvastatud Dzjubalt pärinev bioloogiline materjal. 15 29.04.2010.a. enne läbiotsimise algust Baumer vabatahtlikult andis välja nööriga kinniseotud kilekoti. Selles kilekotis olid Makarovi püstolisalv, hambahari, millega tulirelva puhastati, ning helisummuti jaoks kummist tihendid. DNA ekspertiisi järgi on ka Baumeri poolt väljaantud nööril (proov L100770) Dzjubalt pärinev bioloogiline materjal. Dzjubalt pärinev bioloogiline materjal on leitud ka padrunisalvelt ja hambaharjalt, millega puhastati püstolit (proov L100763 ja L100760). S.o DNA ekspertiis nr. GE-0533-10/1541 viitab, et Dzjuba sõiduautost läbiotsimise käigus ära võetud püstoli kelgu vasakult ja paremalt küljelt (proovid L100734 ja L100735) on leitud bioloogiline materjal, ning ekspertiisi tulemuste alusel ei saa välistada Sergei Baumerilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ning ei saa kindlalt välistada ka Andrei Dzjubalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Padrunisalvelt (proov L100760), nöörilt (L100770) ja hambaharjalt (proov L100763) ei saa kindlalt välistada Sergei Baumerilt ja Andrei Dzjubalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kd. 4 t.lk. 1-
3 – 114 lg. 5 järgi. Sergei Baumerile ja Andrei Dzjubale on esitatud süüdistus tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, grupis, s.o tulirelva ja laskemoona omandamises, hoidmises, kandmises ja vedamises, ning samuti helisummuti ebaseaduslikus käitlemises. 17 29.aprillil 2010.a. oli Tallinna politseiametnike poolt kinni peetud sõiduauto Audi reg. nr. XXX. Peale sõiduauto omaniku A.Dzjuba viibis autosalongis Sergei Baumer. Samal päeval oli läbi viidud sõiduautos läbiotsimine. Läbiotsimise protokollist nähtub, et sõiduautost on leitud ja ära võetud juhi kõrval istme all jalamatil olev kilekott, milles oli püstol Makarov PM, helisummuti, padrunisalv, ümmargused kummist tihendid, padrunid 16 tk pakendis. Pagasiruumis – metallkurikas, musta värvi kumminui, kaks gaasipihustit, tupega nuga, automaat Kalašnikovi mulaaž, sõrmkindad, must pearätt, padrunid jm. Dzjuba sõiduautos leitud tulirelv, padrunid, helisummuti ja muud esemed, mille otstarve on ilmselge, täiendavalt kinnitavad kohtu järeldusi selles, et ta oli tapmisest teadlik, ning samuti ta teadis, et Baumeril on tulirelv, helisummuti ja padrunid, mida Baumer tema sõiduautos vedas. Kohus leiab, et sõiduauto omanik vastutab täielikult selle eest, mis tema autos asub. Samal päeva läbiotsimise ajal Dzjuba elukohas (kd. 2 t.lk. 123-130) XXX ning XXX olid leitud ja ära võetud pakend 16 padruniga, ja ovaalne karp 17 tulirelva padruniga, ning 8 erineva markeeringuga padrunit jm padrunid. Antud fakt tõendab seda, et Dzjuba ebaseaduslikult, rikkudes relvaseaduse § 34, ilma vastava loata omandas ning ebaseaduslikult hoidis laskemoona, mis on kriminaalkuritegu. Baumeri elukohas läbiotsimise käigus oli samuti leitud tühi püstoli padrunisalv, hambahari, nöör ja kummist rõngad. Mis puudutab kaitsja avaldust läbiotsimise ebaseaduslikkuse kohta, siis vastavalt KrMS § 91 lg. 3 edasilükkamatutel juhtudel võib uurimisasutus läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma prokuratuuri loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise. Seadus ei näe ette millised vormis prokurör tunnistab läbiotsimise lubatavust. Iseenesest, kui määrus ei ole prokuröri poolt tühistatud, tähendab läbiotsimine on seaduslik. Toimiku materjalides ei ole prokuröri määrust läbiotsimise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Nagu on tuvastatud, prokurör oli teadlik läbiotsimise läbiviimisest just nimelt selle läbiviimise päeval, prokurör teadis, millise süüdistatava juures, mida konkreetselt otsiti ja mida tegelikult leiti. Kohtus on tuvastatud, et prokurör allkirjastas läbiotsimismääruse hiljem, kui selle kuupäevaga, mil ta tegelikult selle läbiviimisest teada sai. See asjaolu, et enne määruse allkirjastamist olid toimiku materjalid kaitsjale välja antud, ei riku mistahes KrMS normi, kuna ükski paragrahv ei reguleeri prokuröri poolt läbiotsimise põhjendatuks tunnistamise korda. Peale selle, KrMS § 91 lg. 8 enne läbiotsimist tehakse ettepanek anda vabatahtlikult välja tagaotsitavad esemed, ning sel juhul, kui ettepanek jäetakse täitmata, toimetatakse otsinguid. Köites 2 t.lk. 123 ja 133 on läbiotsimisprotokollid, millel on tehtud märge, et A.Dzjuba vabatahtlikult annab välja temal olemasolevad padrunid. Läbiotsimisprotokollis Baumeril on samuti märge püstolisalve, hambaharja, nööriga kinniseotud kilekotti pakitud helisummuti jaoks kummist tihendite vabatahtliku väljaandmise kohta. Veelgi enam, süüdistatavad Baumer ja Dzjuba kinnitasid kohtus läbiotsimise läbiviimise asjaolusid, tagaotsitavate esemete vabatahtlikku väljaandmist vastavalt KrMS § 91 lg.
2 p. 3 ja § 420 lg. 1 järgi on täielikult tõendatud ja kvalifitseeritud õigesti. Karistuse mõistmisel kohus, juhindudes
, arvestab toimepandud kuriteo raskust – esimese astme kuritegu, süüd raskendavate asjaolude puudumine, süüd kergendavad asjaolud, süüdistatavate isikuid, asja tehiolusid (raske, jõhker kuritegu, omakasu motiivil). Ülaltoodu alusel kohus jõuab järeldusele, et on otstarbekas mõista süüdistatav Sergei Baumerile reaalne karistus, vähemalt 11 aastat vangistust, kuna
5 sanktsioon näeb ette eluaegset vangistust. Dzjubale karistuse mõistmisel kohus arvestades seda, et ta oli kuriteo toimepanemisele kaasaaitaja, seetõttu on alust kergendada karistust (
5 ja § 60). Süüdistatavate isikut iseloomustavate toimiku materjalidest nähtub, et mõlemad süüdistatavad ei ole varem kohtulikult karistatud, Baumer töötas, Dzjuba ei töötanud. Baumeri süüd kergendavaks asjaoluks peab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja üksnes positiivseid iseloomustusi. Süüd raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Dzjuba süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid asjas tuvastatud ei ole.
1 alusel kohus kohaldab tahtliku süüteo toimepanemise vahendite - sõiduauto AUDI A6 AVANT UNIVERSAAL reg.XXX, püstoli Makarov PM, helisummuti, padrunite, püstolisalve konfiskeerimise, kuna kohtuistungil on tuvastatud, et nimetatud asitõendeid süüdistatavad kasutasid kuriteo toimepanemise vahenditena. KrMS § 124 lg. 1 alusel, asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et sõiduauto kuulub Andrei Dzjubale, kes on tahtliku tapmisele kaasaaitaja. Vastavalt KrMS § 126 lg. 3 p. 3 nimetatud asitõendid konfiskeeritakse riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi jätab kohus läbi vaatamata, kuna Eesti Jõuspordi Liidu poolt on Sergei Baumeri vastu esitatud hagi tsiviilkorras. Kohus teeb otsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 309-315. Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik Gale Popova Urve Kohver Rahvakohtunikud Tõlk Valentina Michelson on hoiatatud vastutusest
/allkirjastatud digitaalselt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.