4-11-2816/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-11-2816 (2330,11,005408) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Paavo Randma, Aarne Sarjas Väärteoasi Andrei Matseiovski väärteoasi KarS § 262 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti 2011 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Andrei Matseiovski Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Menetlusalune isik Andrei Matseiovski isikukood: 37803172213; XXX. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2011 kohtuotsus muutmata ja Andrei Matseiovski apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
4. november
5. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
6. detsember
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. detsembrist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 25.08.2011 otsusega mõisteti A. Matseiovski süüdi KarS § 262 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 päeva aresti. A. Matseiovskit süüdistati KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises selles, et tema 24.06.2011 kell 17.35 Ida-Virumaal, Sillamäe linnas, Viru pst 7 olles alkoholijoobeseisundis, Sillamäe linnas, Viru pst 7 maja juures solvavalt tülitas naisterahvast, näitas oma suguelundit, märkusele lõpetada ei reageerinud, oma tegevusega rikkus avalikku korda ja P.C. rahu. Menetlusalune isik A. Matseiovski tunnistas ennast väärteo toimepanemises süüdi. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis asus seisukohale, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et A. Matseiovski pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistuse mõistmisel juhindus kohus KarS §-s 262, §-s 4 ja § 56 lg-s 1 sätestatust. Kohus tuvastas, et vastavalt karistusregistri õiendile on A. Matseiovskit varasemalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras (8-l korral). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et A. Matseiovskit ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, so rahatrahviga saavutamaks karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohus, otsustades karistuse liigi üle, arvestas sellega, et aastal 2011 on menetlusalust isikut enne käesoleva väärteo toimepanemist karistatud 2-l korral, millest ühe puhul oli tegemist alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 70 rikkumisega ning siis karistati teda Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo 06.04.2011 otsusega rahatrahviga 20 eurot, mis ei avaldanud aga vajalikku mõju, kuna mõned kuud hiljem viibis A. Matseiovski jälle avalikus kohas alkoholijoobeseisundis, rikkudes avalikku korda. Kohus leidis, et A. Matseiovskit tuleb karistada tema poolt toime pandud väärteo toimepanemise eest alla keskmist määra, arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ning talle tuleb mõista karistuseks 7 päeva aresti. A. Matseiovski palus kohtul määrata talle rahatrahv. Kohus leidis, et A. Matseiovski, jätkates õigusrikkumiste toimepanemist pidi arvestama sellega, et teda võidakse karistada ka vabadusekaotusliku karistusega. Kergemaliigilise karistuse mõistmist ei pidanud kohus põhjendatuks, arvestades karistuse eripreventiivset eesmärki, ka seetõttu, et kehtivate karistusregistri andmete kohaselt on kaebuse esitaja siiani jätnud talle mõistetud rahatrahvid tasumata alates aastast 2005, kuna vastavalt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Seega ei ole A. Matseiovski sisuliselt varasemate väärtegude toimepanemise eest karistust kandnud, mis võib olla üheks põhjuseks, miks ta jätkab pidevalt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Lisaks eeltoodule pidas kohus vajalikuks märkida ka seda, et väärteoprotokolli kohaselt A. Matseiovski ei tööta ning kohtuistungil ei osanud A. Matseiovski kohtule öelda, kus ta täpselt töötab, võimaldamaks kohtul kontrollida nende andmete tegelikkusele vastavust. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu A. Matseiovski taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista talle karistuseks rahatrahv. A. Matseiovski märgib, et kui ta 7 päeva arestimajas viibib, kaotab ta oma töö. Lisaks viitab A. Matseiovski asjaoludele, et ta on vabaabielus ning tal on laps. Seega ei ole võimalik tema aresti kandmise ajal peret toita, kuna abikaasa tal ei tööta. Vastus apellatsioonile Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja õiglane ning tuleb jätta muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et A. Matseiovski, eksibeerides avalikus kohas linna tänaval alaealistele tütarlastele oma peenist, on toime pannud äärmiselt taunitava ja võika teo 2 ning on sellega ära teeninud karmi karistuse. Kohtuvälise menetleja hinnangul on A. Matseiovskile mõistetud karistus kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatuga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus lahendab Viru Maakohtu 28.08.2011 otsusele esitatud apellatsiooni kirjalikus menetluses, kuna leiab, et käesoleval juhul ei esine takistusi VTMS § 145 lg 1 kohaselt asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluses on A. Matseiovski taotlenud maakohtu otsuse muutmist talle mõistetud karistuse osas, so 7 päeva aresti, ning palunud mõista talle toimepandud väärteo eest rahatrahv. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et A. Matseiovskile mõistetav karistusliik ei saa olla rahaline ning on õigustatult mõistnud A. Matseiovskile karistuseks aresti. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning A. Matseiovski apellatsioon rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse motiividega, ei pea neid vajalikuks korrata vastavalt VTMS § 153 lg 4 p-le 1 ning seetõttu vastab kohus üksnes apellatsioonis esitatud väidetele.
11. Karistuse mõistmisel, sh karistusliigi valikul tuleb kohtul juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Matseiovski on apellatsioonis märkinud, et karistuseks mõistetud aresti tõttu ta kaotab oma töö ning tal ei ole võimalik siis peret toita. Ringkonnakohus möönab, et teatud juhtudel võivad ka karistuse kandmisega kaasnevad asjaolud, sh isiku töökaotus ja pere võimalikud kannatused, omada määravat tähendust karistusliigi valikul. Samas on oluline juhinduda karistuse mõistmisel, sh karistusliigi valikul, teo toimepannud isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, nagu ka karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et A. Matseiovski varasema karistatuse tõttu puudub veendumus, et A. Matseiovski puhul oleks karistuseesmärke (üld- ja eripreventiivseid) võimalik saavutada kergemaliigilisema karistusega kui arest. Ringkonnakohtu arvates on kohane osundada, et A. Matseiovski on ka varasemalt toime pannud süütegusid alkoholijoobes – AS § 70 ja KarS § 424 järgi. Maakohus on õigustatult järeldanud, et A. Matseiovskile mõistetud varasemad karistused ei ole täitnud eesmärke, kuna A. Matseiovski on jätkanud süütegude toimepanemist ning tuginenud sealjuures asjaolule, et A. Matseiovski on vaid mõned kuud pärast AS § 70 järgi toimepandud rikkumist (05.04.2011) viibinud taas alkoholijoobes avalikus kohas, rikkudes sellega avalikku korda (24.06.2011). Samuti nõustub ringkonnakohus apellatsiooni vastuses märgituga ning on seisukohal, et A. Matseiovski on oma tegevusega toime pannud äärmiselt aktsepteerimatu teo, millele tuleb karistusõiguslikult reageerida. Karistusliigi valikut ei muuda ka A. Matseiovski suhtes esinev kergendav asjaolu – süü ülestunnistamine. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Matseiovskile mõistetud karistusliik, so arest, on seaduslik ja põhjendatud.
12. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks viidata KarS § 66 lg-le 1, mille kohaselt võib kohus mõistes aresti süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Karistuse kandmise eelnimetatud alternatiivina on seadusandja poolt antud võimalus süüdlasel kanda vabaduskaotuslikku karistust selliselt, et see kahjustaks võimalikult vähe tema sotsiaalseid 3 sidemeid. Samas ei ole nimetatud taotlust A. Matseiovski kohtule esitanud, mistõttu puudub kohtul pädevus hinnata A. Matseiovski aresti kandmise võimalust ositi. Maarika Kuusk Paavo Randma 4 Aarne Sarjas