4-11-1691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.september 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-11-1691 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Väärteoasi Roland Saare (Saar) väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
- juuli 2011 otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isik Roland Saar, isikukood: 39108095231, XXX, esindaja Maarika Kutser RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 4; 148 p 4; 151 lg 1 p 4 tühistada Tartu Maakohtu
- juuli 2011 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-1691 osaliselt, see on Roland Saarele kohaldatud lisakaristuse osas ning mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 8 (kaheksaks) kuuks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Roland Saare apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates 16.septembrist
- Kohtuotsuse peale võib advokaadi vahendusel esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 21.07.2011 otsusega tunnistati Roland Saar süüdi Liiklusseaduse § 224 lg 2 (kuni 01.07.2011 kehtinud liiklusseaduse § 7419 lg 2) järgi ja karistati LS § 224 lg 2, lg 3 p 2 alusel (kuni 01.07.2011 kehtinud LS § 7419 lg 2, lg 3 alusel) rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses, s.o 880 eurot. Lisakaristusena kohaldati R. Saare suhtes juhtimisõiguse äravõtmist 10 kuuks. Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna väärteoprotokolli nr 249011000965 järgi juhtis Roland Saar 03.04.2011 kell 06.31 Jõgeva Maakonnas Tartu- JõgevaAravete maantee
- kilomeetril mootorsõidukit seisundis kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,37 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, loeti lõplikuks tulemuseks 0,32 mg/l, rikkudes LS § 20 lg 4 ja LE § 76 p 3 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LS § 7419 lg
- Kohtuistungil palus kohtuväline menetleja R. Saare süüdi tunnistada LS § 7419 lg 2 järgi ja võttes arvesse tema varasemat karistatust ning KarS § 56 sätteid, mõista karistuseks 5 päeva aresti. Maakohus tegi tõendite kohtuliku uurimise tulemusena kindlaks, et R. Saar isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, juhtis 03.04.2011 mootorsõidukit. Sellega pani R. Saar toime väärteo, mis teo toimepanemise ajal 03.04.2011 oli kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi ja alates 01.07.2011 on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Kuni 01.07.2011 juulini kehtinud Liiklusseaduse § 20 lg 4 järgi ei või juhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. Kuna R. Saare ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,32 mg liitri kohta, on ta rikkunud tol ajal kehtinud Liiklusseaduse § 20 lg 4 (ja praegusel ajal kehtiva Liiklusseaduse § 69 lg 4 ja lg 5) ja Liikluseeskirja § 76 reegleid ning tema käitumine on õigusvastane. R. Saar on temale etteheidetavas süüteos süüdi, kuna joobeseisundis olles juhtis sõidukit teadlikult, arusaamist oma süüst on ta kinnitanud nii vahetult pärast toimepanemist kui ka kohtule saadetud kirjas. Väärteoprotokollis on toimepandud rikkumine kvalifitseeritud õigesti tol ajal kehtinud LS § 7419 lg 2 järgi. Kuna asja lahendamise ajal kehtib liiklusseadus uues redaktsioonis, esitas kohus süüteo kvalifikatsiooni kehtiva seaduse järgi koos viitega varasemale kvalifikatsioonile. R. Saar tuleb temale etteheidetavas teos süüdi tunnistada ja karistada. Maakohus luges karistust kergendavateks asjaoludeks R. Saare poolt süü tunnistamist, kahetsust ja vabandust, mis näivad siirastena. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi kohus ei tuvastanud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et R. Saart on liiklussüütegude eest karistatud 2010.a neljal korral (
- a juunis LS § 7419 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks) ja
- a kahel korral: 19.02.2011 toimepandud rikkumise eest (Liiklusseaduse § 747 ja § 7435 lg 1 järgi) rahatrahviga 16 eurot ja 09.02.2011 toimepandud rikkumise eest (LS § 7419 lg 1 järgi) rahatrahviga 152 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kõigil muudel kordadel on karistuseks mõistetud rahatrahv. Selline karistusregister osutab, et R. Saar on tihe liiklusnõuete rikkuja, ehkki tema vanuse tõttu saab tal juhtimisõigust olla alles mõned aastad. Seejuures on R. Saar juba kahel korral karistatud ka täpselt samalaadse rikkumise eest, seejuures viimati kaks kuud enne käesolevas asjas käsitletavat rikkumist trahviga 152 eurot ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Selline olukord veenab kohut, et R. Saar ei ole mõjutatav õiguskuulekalt käituma leebete või keskmiselt leebete mõjutusvahenditega. Esitatud tõenditest nähtub, ka asjaolu, et tema suhtes on juba kahel korral rakendatud juhtimisõiguse äravõtmist, kuid see ei ole teda manitsenud oma käitumist kontrollima. Seetõttu ei ole iseenesest liialdatud kohtuvälise menetleja ettepanek rakendada karistusena aresti. Kuid kuna aresti rakendamise tõttu jääks süüdlane tõenäoliselt ilma oma tööst, pidas maakohus võimalikuks valida aresti asemel karistuseks rahatrahv. Rahatrahvi määra üle otsustamisel võttis maakohus arvesse, et varasemad väiksemääralised rahatrahvid ei ole mõjunud. KarS § 47 lg 1 ja liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi on rahatrahvi skaala 3-300 trahviühikut, trahvi baassumma on 4 eurot. Sama sätestas ka varasema Liiklusseaduse § 7419 lg
- Seda arvestades kohaldas maakohus rahatrahvi määras, mis ulatub üle sanktsiooni keskmise (keskmine on 150 trahviühikut). Kuna R. Saar oli varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud, sai tema puhul lisakaristuse kohaldamine toimuda § 224 lg 3 p 2 järgi. R. Saare poolt on vähem kui aasta jooksul enne 03.04.2011 toime pandud kaks sama kvalifikatsiooniga rikkumist (16.05.2010, 09.02.2011), mille eest on juhtimisõiguse äravõtmist juba kohaldatud (13.06.2010 põhikaristusena). Sellele vaatamata on R. Saar jätkanud liiklussüütegude toimepanemist, aga ka joobes juhtimist. Fakt, et varasemate rikkumiste eest määratud rahatrahvid ei ole hoidnud ära järgmisi, s.h 03.04.2011 toimunud rikkumist, tähendab, et eelmistel kordadel süüle ja üldpreventiivsetele eesmärkidele vastavad trahvid ei ole mõjutanud isikut hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest ja seekord tuleb rakendada süüle ja ka eripreventiivsetele eesmärkidele vastavat karistuse kombinatsiooni nii karistuse liigi kui ka määra valikul. Lisakaristuse kohaldamine ei pruugi üldse vajalik olla, kui karistatav isik on karistustundlik rahatrahvi suhtes ehk mõjutatav rahatrahvi näol mõistetud karistusega. Liiklussüütegude puhul on seadusandja näinud ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on kohtu hinnangul karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Kui isikul on vähem kui aasta jooksul samalaadilisi rikkumisi kolm, siis tuleks küsida selle järele, millal siis üldse hakata rakendama lisakaristust. Uurides, millal võiks lisakaristuse kohaldamine (juhtimisõiguse äravõtmine) üldse kõne alla tulla, asus maakohus seisukohale, et tuleb tähele panna, et käsitletava kvalifikatsiooni puhul on ka põhikaristusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine. See tähendab, et juhtimisõiguse äravõtmist kui põhikaristust võiks eelduslikult valida juhul, kui rahatrahvi kui kergema karistusliigi määramine ei ole võimalik ja juhtimisõiguse äravõtmist kui lisakaristust tuleks kohaldada juhul kui ainult rahatrahvi kohaldamine ei ole piisavalt tulemuslik. R. Saare puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvi määramine eelnevatel kordadel ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahatrahvi suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas õigustatud rakendada karistuse valikul kombineeritult nii süüpõhimõtet kui ka preventsioone ehk nii rahatrahvi kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kuna R. Saarelt on juba varem juhtimisõigust ära võetud kahel korral, s.h ka kolmeks kuuks, rakendas maakohus lisakaristust sellekohase sanktsiooni keskmises määras ehk kaheksaks kuuks. Maakohus tegi KrMS § 306 lg 5 alusel otsuse resolutiivosas omaalgatuslikult paranduse, parandades kirjavea lisakaristuse mõistmise aluseks olevas sättes ja märkides selleks LS § 224 lg 3 p 2 (otsuses on ekslikult p 1). Apellatsioonis esitatud taotluste sisu R. Saare kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt – mõistetud lisakaristuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta lisakaristus kohaldamata. Samuti palub apellant KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada rahatrahvi tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul. Alternatiivselt taotleb apellant lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist lühemaks ajaks. Apellant leiab, et maakohus on rikkunud VTMS § 148 p 4 ning karistus ei vasta väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule, samuti ei vasta kohtuotsuse resolutiivosas märgitud lisakaristuse tähtaeg otsuse põhjendavas osas määratud tähtajale. Maakohus leidis, et kuna R. Saarelt on juba varem juhtimisõigust ära võetud kahel korral, s.h ka kolmeks kuuks, rakendab kohus lisakaristust sellekohase sanktsiooni keskmises määras ehk kaheksaks kuuks. Resolutiivosas otsustas kohus, et lisakaristusena tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kümneks kuuks. Seega on otsus vastuoluline. Maakohus tuvastas R. Saare puhul karistust kergendavad asjaolud, samas ei kajastu aga kohtuotsuses, et kohus oleks neid karistuse mõistmisel arvestanud. LS § 224 lg 2 (kuni 01.07.2011 kehtinud LS § 7419 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning kohus on märkinud, et kohaldab rahatrahvi määras, mis ulatub üle sanktsiooni keskmise (keskmine on 150 trahviühikut). Rahatrahv summas 220 trahviühikut on oluliselt üle keskmise määra ning läheneb pigem trahvi maksimummäärale, seega ei ole maakohus tegelikult arvestanud kergendavaid asjaolusid. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-33-07 märkinud, et süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema toimiku materjalidest. Samas otsuses on Riigikohus leidnud, et ka varem korduvalt samalaadseid väärtegusid toimepannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda ja kahtlemata tuleb menetlejal iga sellise kahetsusavalduse siirust hinnata. Kohus leidis küll, et R. Saare kahetsus ja vabandused näivad siirad, kuid sellegipoolest karistuse mõistmisel ei ole seda arvestanud. Maakohus võttis arvesse, et aresti rakendamisel jääks R. Saar tõenäoliselt oma tööst ilma ning valis aresti asemel karistuseks rahatrahvi. Apellant on seisukohal, et ka lisakaristuse kohaldamisel kaotab R. Saar oma töö ja kuigi ta ei ole rahatrahvi suurust vaidlustanud, ei ole tal töökoha kaotamisel võimalik trahvi tasuda. Apellant leiab, et kuna käesolevas asjas määratud rahatrahv on oluliselt suurem, kui varasemate väärtegude eest määratud trahvid, on see piisavalt tulemuslik, et mõjutada teda ning hoida ära edaspidi uute samalaadsete rikkumiste toimepanemine. Ta on teinud tõsised järeldused toimepandud teost ja lubab edaspidi olla seaduskuulekas. Kohtuväline menetleja ei pidanud vajalikuks kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ning oli seisukohal, et isikut on võimalik mõjutada ainult põhikaristust kohaldades. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele R. Saare suhtes kohaldatud lisakaristuse pikkuse osas ning kohaldada R. Saare suhtes juhtimisõiguse äravõtmist 8 kuuks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Maakohus on otsuse resolutiivosas kohaldanud R. Saare suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 10 kuuks, kuid otsuse põhjendavas osas on motiveerinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kaheksaks kuuks. Ringkonnakohus leiab, et selline vastuolu kohtuotsuses tuleb kõrvaldada menetlusaluse isiku kasuks ning kohaldada R. Saare suhtes juhtimisõiguse äravõtmist kaheksaks kuuks. Maakohus on motiveerinud, miks R. Saarele ei ole vaja karistuseks mõista aresti (nagu seda taotles kohtuväline menetleja) ning miks on võimalik kohaldada rahatrahvi. Karistamise alus on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt oli antud juhul igati põhjendatud karistuseks üle sanktsiooni keskmise määra rahatrahvi määramine. Ringkonnakohus märgib, et maakohus arvestas kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuid see ei too endaga kaasa oluliselt kergemat karistust, sest ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kes leidis, et R. Saart on
- a karistatud liiklussüütegude eest neljal korral ning
- a enne käesolevat väärteoasja veel kahel korral, mis kinnitab, et R. Saar on tihe liiklusnõuete rikkuja ning ta ei ole mõjutatav õiguskuulekalt käituma leebete või keskmiselt leebete mõjutusvahenditega. Seetõttu peab rahatrahv olema sanktsiooni keskmisest määrast rangem. Maakohus on motiveerinud ka lisakaristuse kohaldamise vajadust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et R. Saare puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvi määramine eelnevatel kordadel ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahatrahvi suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas õigustatud rakendada karistuse valikul kombineeritult nii süüpõhimõtet kui ka preventsioone ehk nii rahatrahvi kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud kõigi KarS §-s 56 fikseeritud karistamise alustega, mistõttu apellatsiooni põhjendused ei ole sellised, mis tooksid kaasa R. Saarele määratud rahatrahvi vähendamise ja talle mõistetud lisakaristuse tühistamise. R. Saar, vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest, ei ole neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine ja rahatrahv on avalikkuse huvides ülekaalukam kui R. Saarele ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas