1-08-11341/45

1-08-11341 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08-11341 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Svetlanna Talli Kriminaalasi Juri Jaskelaineni süüdistuses KarS § 114 p. 5 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. aprilli 2009.a. otsus Apellatsiooni esitajad advokaat Andrus Repnau ja süüdistatav Juri Jaskelainen Prokurör Jüri Kasesalu Süüdistatav Juri Jaskelainen, ik. 35906070325, eluk. Xxxxx xxx xx-xx xxxxxxx, varem viiel korral kohtulikult karistatud, neist viimati
3. aprillil 2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 209 lg.2 p. 1,3,4 järgi 4 a.11 kuu ja 22 päeva pikkuse, vangistusega vabanes tingimisi enne tähtaega
4. aprilli 2007.a., vahi all viibib alates
5. aprillist 2008.a. Kaitsja advokaat Andrus Repnau RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 16.aprilli 2009.a. otsus Juri Jaskelaineni suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Mobiiltelefon Samsung SGH-E250 IMEI koodiga 3574512012732149 jätta kriminaaltoimiku nr.1- 08- 11341 juurde ning kohtuotsuse jõustumise järel tagastada Juri Jaskelainenile. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
6. oktoobril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
7. aprilli 2009.a. otsusega tunnistati Juri Jaskelainen süüdi KarS § 114 p. 5 järgi ja karistati
8. a. pikkuse vangistusega, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendati eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus, tähtajaga
9. aastat 8 kuud ja 18 päeva. Sama kohtuotsusega mõisteti välja J. Jaskelainenlit OÜ V. kasuks 188 125 kr. ja A. L. kasuks 19 350 kr. J. Jaskelainen tunnistati süüdi selles, et tema, 1.aprillil 2008.a., Tallinnas, XXXXXXX XX X asuvas L. T. / OÜ V./ vara röövimise eesmärgil tappis XXXXXXXXX töötaja, I. L.. Süüdistatav J. Jaskelainen kägistas ja peksis kannatanut, paiskas ta vastu ruumis olnud esemeid ning sidus kannatanu käed ja jalad kinni teibi, juhtme, püksirihmaga, sulges kannatanu nina ja suu teibiga, mille tagajärjel kannatanu suri lämbumise tagajärjel. Seejärel süüdistatav võttis XXXXXXXXXst ära väärismetallist esemeid , käekelli, 16 mobiiltelefoni, 1 fotoaparaadi, 1 MP3 mängija, vääriskivide mõõturi ja sularaha, kokku 192 805 kr. väärtuses. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Advokaat A. Repnau apellatsioonis taotletakse esimese astme kohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Vaidlustatud kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõenduseseme asjaolude, mis on KrMS § 339 lg.1 p.8 rikkumiseks. Maakohus on jätnud süüdistatava J. Jaskelaineni kohtus antud ütlused tõendite hulgast välja nende lahknevuse tõttu kohtueelsel uurimisel antud ütlustest. Samas aga on maakohtu otsuses põhjalikult analüüsinud ja võrrelnud teiste tõenditega süüdistatava poolt kohtueelsel menetlusel antud rõõnavaid ütlusi. Kaitsja hinnangul pole tõendite kogumist välja jäätud tõendi ühe või teise osa muude tõenditega kõrvutamine õige. Süüdistatava J. Jaskelaineni kohtus antud selgitused on teda kohtueelsel menetlusel ütluste andmisele mõjutanud asjaolude kohta usutavad. Isiku kahtlustatavana kinnipidamisel kasutatakse tema mõjutamiseks kahtlustatava lähedaste kinnipidamist. Politsei poolt süüdistatava tütre ( N. J.)kinnipidamisel oli seaduspärane püühiline mõju menetleja poolt soovitud ütluste saamiseks süüdistatavalt. Süüdistatava tütre vabastamise aja kohta toimikus andmed puuduvad ja tema vabastamine 5 minutit enne süüdistatava J. Jaskelaineni kahtlustatavana ülekuulamist, nagu on märgitud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses, pole usutav. Maakohtu järeldus, et süüdistatav J. Jaskelainen oleks võinud eeluurimiskohtuniku juurde toimetatuna võinud kohtueelsel menetlusel antud ütlustest loobuda on oletuslik. Kaitsja arvates pidanuks maakohus süüdistatava kõikki ütlusi hindama kogumis teiste tõenditega ning selle kaudu tema kaitseõiguse tagama. Kohus on tõenditena hinnanud kannatanute A. ja R. L. ning tunnistajate J. S. ja K. S. ütlusi neis esinevatele vastuoludele tähelepanu pööramata. Nii erinevad A. ja R. L.te ütlused kellaaegade osas, uurimisasutus on kontrollimata jätnud nende omavahelised telefonikõned kui ka telefonikõned kuriteoohvriks langenud I. L.le. Tunnistaja K. S. on kohtueelsel uurimisel väitnud, et helistas I. L.le kella 12.30 paiku ja hiljem uuesti. Kohtus asendas ta helistamise väite kella 10.30 paiku XXXXXXXXX ukse taga käimise versiooniga.
10. oktoobri 2008.a. kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks tunnistaja aga I. L. juurde kella 11.00 ajal. Kannatanu A. L. on eeluurimisel andnud erinevaid ütlusi I. L. asendi ja kinnisidumise kohta. Esmalt väitis ta, et tapetul olid käed seljataha kinni seotud ja hiljem, et käed olid ette kinni seotud. Kannatanud A. L. ja R. L. ei ole eeluurimisel antud ütlustes midagi rääkinud tühjaks tehtud seifist. Kohtus antud ütlustes nad aga kinnitasid, et esmalt märgati tühja seifi. Võistlevas kohtumenetluses ei saa kohus iseseisvalt täiendavaid tõendid koguda – nõuda sidevahendi operaatorilt kõneeristusi või turvafirmalt teavet objektilt tehnilise valve mahavõtmise aja kohta – kuid nende asjaolude väljaselgitamisel on tähtsust teiste tõendite usaldusväärsuse hindamisel. Kaitsja arvates esineb vastuolusid kohtuarstliku ekspertiisi arvamuses. Eksperdiarvamuse kohaselt saabus I. L. surm lämbumise tagajärjel ja välistatud on tekitatud vigastuste eluohtlikus. Eksperdiarvamuse punktis 4 aga käsitletakse surma põhjusena kolme erineva mehhanismi kombinatsiooni. Kohtuistungil ütlusi andes kinnitas ekspert, et surm oleks saabunud ka ilma tervisekahjustuste koosmõjuta. Erinevus on surma saabumise kiiruses. Ainult hingamisteede teibiga sulgemise korral saabunuks surm pika aja jooksul - mõne tunni möödudes. Apellandi hinnangul on süüdistus käsitlenud vägivalla( terviskahjustuste ja hingamisteede sulgemise ) kombineeritud mõju kannatanu I. L. surma kiire saabumise põhjusena, sest ka süüdistatav J. Jakelainen viibis sündmuspaigal lühikest aega. Kohus on seda asjaolu „ võib „ vormis kinnitanud, mitte vastuoluna käsitelnud. Apellandi arvamuse kohaselt pandi kuritegu toime isikute grupis, mitte ühe isiku poolt. Süüdistatava J. Jaskelaineni poolt kohtueelsel menetlusel kuriteo toimepanemise süü omaksvõtu järel pole teisi uurimisversioone püstitatud ega kontrollitud. Süüdistatav J. Jaskelainen ise pole teiste isikute osavõtu kohta ütlusi andnud. Vaidlustamata DNA ekspertiisi arvamuse tõendina kohtukõlblikust, ei selgita süüdistatava J. Jaskelaineni bioloogilise materjali leidmise fakt iseenesest selle jälje tekkimise asjaolusid. Seetõttu tuleb arvestada süüdistatava J. Jaskelaineni selgitustega selle kohta, kuidas tema bioloogilise materjali jäljed sündmuspaigale tekkisid. Maakohus on DNA ekspertiisi aktile tuginevalt süüdistatava väited ümber lükanud, kuid pole seda teinud küllaldase põhjalikkusega ja veenvusega. Seades kahtluse alla süüdistatava ütlused selle, et tema DNA jälg tekkisid sündmuskohale siis kui ta püüdis kinniseotud kannatanut vabastada kuid ei suutnud seda teha, jätab kohus tähelepanuta, et ka kannatanud A. ja R. L.d ei suutnud samuti paljakäsi kannatanut köidikutest vabastada. See õnnestus neil alles sündmuskohal, laualt võetud noaga köidikute läbilõikamise järel. Süüdistatava J. Jasklaineni ütlus, et võõras ruumis ta nuga ei märganud on loogiline. Noal tema bioloogilise materjali jälge ei leitud. Samas pole ka vaieldamatult tõendatud, et ajal kui süüdistatav J. Jaskelainen XXXXXXXXXs viibis nuga üldse laual asus. Oletuslik on kohtu järeldus, et süüdistatava DNA leiti kohtades, mis viitavad I. L. kinnisidumisele, mitte talle abi osutamisele. Apellandi hinnangul jäävad köidikute sidumiskohale DNA jäljed ka siis kui nende sõlmi püütakse avada ning teibi kihtide valele siis kui seda püütakse lahti rebida. Kohus pole arvestanud süüdistatava ütlustega selles, et sündmuspaigal tekkis tal hirm, et teda kui varem kohtulikult karistatud isikut hakatakse kuriteos kahtlustama. Tegelikkuses ongi nii juhtunud. Seega pole DNA ekspertiisi arvamus piisav süütõend. Süüdistatava bioloogilise materjali jälg sai sündmuspaigale tekkida ka siis kui süüdistatav J. Jaskelainen kuritegu toime ei pannud. Kohtu järeldus, et süüdistatav J. Jaskelainen ründas kannatanut kell 10.00 või natuke varem, on oletuslik, kuna kriminaalasjas puudub teave kuriteo toimepanemise täpse aja kohta. Pole tuvastatud XXXXXXXXX tehnilise valva alt ära võtmise kellaaega. XXXXXXXXX sai valve alt ära võtta vaid I. L. ise. Kindlaks pole tehtud, millal I. L. kodust lahkus. Piirdutud on tõdemusega, et ta läks kella 10.00-ks tööle. Asjas pole vaidlust, et N. J. ja H. P. äravõetud mobiiltelefonid pärinesid XXXXXXXXXst. Samas pole nende tegelikke omanikke, kes mobiiltelefonid laenu tagatisena XXXXXXXXX andsid, kindlaks tehtud. Mobiiltelefonide omanikud pole ka ise neile XXXXXXXXX järgi tulnud. Süüdistatava J. Jaskelaineni ütluste kohaselt ostis ta mobiiltelefonid I. L. käest 2008.a.märsti kuul. Kohtu järeldus, et süüdistatav J. Jaskelainen poleks raha puudumisel mobiiltelefone osta suutnud on oletuslik. Samuti pole võimalik tõsikindlalt väita, et eelnimetatud mobiiltelefonid võeti
11. aprillil 2008.a. XXXXXXXXXst ära. Apellandi arvamuse kohaselt on kriminaalasjas jäänud tuvastamata järgmised asjaolud:
12. valvefirmalt pole saadud teavet XXXXXXXXX tehnilise valve alt mahavõtmise aja kohta, mis võimaldaks kindlaks teha I. L. XXXXXXXXX sisenemise kellaaja ja kuriteo toimepanemise aja;
13. puuduvad kõneeristused, millede kontrollimise abil saaks kontrollida süüdistatava, kannatanute, tunnistajate ütlusi ning kõrvalda esinevad vastuolud;
14. süüdistatava J. Jaskelaineni väitel salvestas ta kõne I. L.ga oma telefonile, mis temalt kinnipidamise ajal ära võeti. See fakt on kajastatud tema kinnipidamise aktis ( tl.122124). Selle telefoniokõne kontrollimine omab kriminaalasja lahendamisel tähtsust. Telefoni Samsung SGH-E250 IMEI kood.3574512012732149 asitõendina kohtule esitatud ei ole ja telefoni asukoht on kaitsjale teadmata. Apellant taotleb nimetatud telefoni lisamist kriminaalasja juurde. Süüdistatavalt J. Jaskelainenilt äravõetud mobiiltelefoni salvestuse kuulamine võib tingida kardinaalselt uute tõendite kogumise vajaduse, mida ringkonnakohtus teha ei saa. Apellandi seisukohalt on tegemist KrMS § 339 lg.2 kohase kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Seetõttu taotletakse Harju Maakohtu
15. aprilli 2009.a. otsuse tühistamist ning kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmist. Süüdistatava J. Jaskelaineni apellatsiooni väidete kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et teda žantaažeeris politsei kuriteo toimepanemise süüd tunnistama. Maakohtu istungil katkestati teda ütluste andmisel ja esitati talle asjasse mittepuutuvaid küsimusi. Maakohus ignoreeris apellandi selgitusi kuriteosündmuse ning DNA jälje tekkimise kohta põhjendusega, et need pole veenvad. XXXXXXXXXst telefonide riisumise süüdistuses jättis maakohus tähelepanuta apellandi selgituse, et mobiiltelefonide ostmise juures oli XXXXXXXXX omanik A. L.. Kahtlustatavana kinnipidamise ajal ei leitud apellandi juurest ega tema kodu läbiotsimisel XXXXXXXXXst äravõetud asju. Kahtlustatavana kinnipidamise ajal ära võetud mobiiltelefonil oli apellandi ja I. L. vahelise kõneluse salvestus. Mobiiltelefoni asitõendite hulgas pole ja see on eeluurimise käigus kaduma läinud. Kohtueelse menetluse ajal uurija apellandiga ei kohtunud ning tal polnud võimalust anda ütlusi, mis selgitaksid, et tema kuritegu toime ei pannud. Apellandi küsimusele kohtuarstliku ekspert poolt antud vastuse, et ühel inimesel kulub uuritava kuriteo toimepanemiseks mitte vähem kui tund aega, jättis kohus tähelepanuta. Apellandi sündmuskohalt lahkumisel jäid kullast ehted XXXXXXXXX seifi. Apellanti süüdistatakse ettekavandatud kuriteos, kuid tähelepanuta on jäänud, et sündmuskohal viibides apellant kindaid ei kandnud. Samuti puudus apellandil motiiv röövimiseks ja I. L. tapmiseks. Apellant lahkus Eestis, kuid 9 päeva möödudes tuli riiki tagasi. Prokurör on apellandi kuriteopaigal viibimise aja fabritseerinud ja kohus pole apellandi sellekohasele avaldusele tähelepanu pööranud. Kohus jättis tähelepanuta A. L. avalduse, et enne nende saabumist polnud keegi püüdnud I. L.t lahti siduda. Prokurör ja kohus ei lubanud apellandil küsida, kuidas nägi välja kuriteopaiga olukord enne A. ja R. L. saabumist. Prokurör naeruvääristas apellandi seletusi kohtus, milles ta püüdis kohut veenda, et tema kuritegu toime ei pannud. Prokurör on taotlenud karistuseks 20 aasta pikkust vangistust, millega apellant ei nõustu, sest ainult kohus võib karistuse määrata. Tunnistaja K. S. annab ebaõigeid ütlusi kuriteopaigal viibimise aja kohta. Samuti on ebaõiged kannatanute A. ja R. L.te ütlused selles, mis ajal nad kuriteopaika tulid. Kannatanud eksitavad kohut ütlustega noa kasutamise osas köidikute lahtilõikamisel. Apellant avaldab soovi ringkonnakohtu istungist osa võtta. Ringkonnakohtu istungil advokaat A. Repnau ja süüdistatav J. Jaskelainen toetasid esitatud apellatsioone täies ulatuse ning esitatud motiividel. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ning apellatsioonide rahuldamata jätmist. Prokurör esitas ringkonnakohtule kriminaalasja juurde võtmiseks ja uurimiseks süüdistatavalt J. Jaskelainenilt kahtlustatava kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni Samsung SGH-E250 IMEI koodiga
16. Süüdistatava J. Jaskelaineni poolt enne kriminaalasja kohtuistungil arutamist esitatud kirjalikud taotlused olid KrMS § 329 lg.2 korras jäetud rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides korratakse sisult samu väiteid, mis olid kaitseversioonina esitatud esimese astme kohtus ja ümber lükatud maakohtu otsuse põhiosas esitatud tõendite ja kohtu järeldustega. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p. 1 antud õigust, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nende asjaolude kordamist. Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-307 selgitanud, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevusega kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustes ning isik ei suuda mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus , mitte kohtueelses menetluses antud ütlusi. Süüdistatav J. Jaskelainen on kohtueelses menetluses läbiviidud menetlustoimingute käigus antud ütlustes kirjeldanud
17. aprillil 2008.a., Tallinnas, XXXXXXX XX X asunud L. T. /OÜ V./ XXXXXXXXX töötaja I. L. surma põhjustamise ning XXXXXXXXXst mobiiltelefonide ja väärismetallist esemete äravõtmise asjaolusid. Maakohtu istungil antud ütlustes võttis süüdistatav omaks
18. aprilli 2008.a., kella 10.30 paiku , XXXXXXX XX X asunud XXXXXXXXXs viibimist, kus püüdis kinnisetuna leitud I. L.t köidikutest vabastada, kuid kuriteos kahtlustamise kartuses lahkus XXXXXXXXXst jättes välisukse sulgemata. Maakohus on süüdistava J. Jaskelaineni ütlusi neis esineva olulise vastuolu tõttu tõenduseeseme peafakti, ehk I. L. tapmise asjaoludes, hinnanud ebausaldusväärseks tõendiks, millele kohus otsuse tegemisel tugineda ei saa. Samuti on maakohus analüüsinud süüdistatava J. Jaskelaineni vastuolulisi ütlusi faktiliste asjaolude põhjal, mis olid vaieldamatult kindlaks tehtud maakohtu istungil vahetult uuritud teiste tõenditega ning konstateerinud , et süüdistatava vastuolulised ütlused kattuvad vaid selles, et ta viibis
19. aprillil 2008.a. hommikul XXXXXXX XX X XXXXXXXXX ruumides. Seejärel on maakohtus esitanud omapoolsed põhjendused, miks süüdistatava J. Jaskelaineni selgitused kriminaalmenetluse erinevatel etappidel antud ütluste lahknevuse kohta pole maakohtu jaoks eluliselt ega loogiliselt usutavad ega arusaadavad. Maakohtu sellise motivatsioon on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-61-08 väljendatud seisukohaga, mille järgi ütluste usaldusvääruses kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muuhulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust, ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise tõenäosus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohta esitamisel täies ulatuses järginud KrMS § 312 p.-s 2 seatud nõuet põhjendada tõendi mitte usaldusväärseks pidamist kui ka Riigikohtu otsustes asjus antud juhiseid. Riigikohtu otsuse nr.3-1-113-06 selgitatakse, et kohtueelses menetluses antud ütluste alusel võib teatud määral korrigeerida kohtumenetluses antud ütlusi. Võimalik on näiteks mäluviga, kus isik ei peegelda hilisemates ütlustes algsündmust ennast vaid mälujälge, mis on muutunud sõltuvalt sellest, mida isik vahepeal on selle sündmuse kohta kõnelnud, tajunud jne. Sellisel juhul on kohtueelses menetluses antud ütlustel põhiütlusi toetav, täpsustav iseloom. Seetõttu pole tunnistaja K. S.i kohtueelses menetluse ja maakohtus antud ütlused olulises vastuolus kellaaja osas, millal tunnistaja
20. aprillil 2008.a. hommikul XXXXXXX XX X asuva XXXXXXXXX suletud ukse taga käis. Tõenduseseme asjaolude seisukohalt omab tõenduslikku tähendust tunnistaja K. S.i ütlus selles, et XXXXXXXXX uks oli tööpäeva alguse järel lukustatud ja aknad kardinatega kaetud. Teist korda XXXXXXXXXsse minnes kohtas ta seal juba kannatanuid A. L.i ja R. L.i. Kannatanute A. L.i, R. L.i ja tunnistaja J. S. ütlustega on tõendatud, et tavapäraselt avas I. L. XXXXXXXXX külastajatel kell 10.00 hommikul. Kannatanud ja tunnistaja jõudsid 1.aprillil 2008.a. XXXXXXXXX juurde kella 12.00 paiku. XXXXXXXXX välisuks oli lukustatud ja aknad kardinatega kaetud. Varem astetleidnud kannatanute ja tunnistajate helistamiste peale I. L. telefon ei vastanud. Kaitsja apellatsioonis osundatud ebatäpsused kannatanu A. L.i ütlustes tapetu kehaasendi ja kinniseostud käte paiknemise osas, samuti kannatanute A. L.i ja R. L.i eeluurimisel antud ütlustes XXXXXXXXX avatud seifi sisu kirjelduse puudumise fakt ei sea kahtluse alla kannatanute poolt maakohtus antud ütluste usaldusväärust. Ringkonnakohtul hinnangul on üldmõistetav, et kannatanute A. L.i ja R. L.i poolt neile lähedase inimese - abikaasa ja ema - tema töökohalt surnuna leidmine oli psüühiliselt raskelt traumeeriv sündmus, mis võis pärssida sündmuskoha muude detailide – avatud seifi sisu, tapetu jäsemete täpse asendi või muu üksikasja mällu talletamist ja hiljem ütluste andmisel reprodutseerimist. Samuti sõltub protokollitud ütluses kajastuv üksikasjade hulk menetleja poolt esitatud küsimuste sisust ja küsitluse detailsusest. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kriminaalmenetluses eri aegadel antud kannatanute ja tunnistajate ütlustes ilmnevad erisused üksikutes detailides ei ole hinnatav ütluste sellise vastuoluna, millede põhjal võiks seda kahtluse alla nende tõendina usaldusvääruse. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väidetega kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse ja kohtuarsti poolt kohtus antud ütluste vastuolulisuse kohta I. L. surma põhjuse ja surma saabumise aja osas. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis ( I kd., tl.34-35 )antud eksperdiarvamuse kohaselt põhjustas I. L. surma mehhaaniline lämbus suu - ja ninaavade sulgusest. Lämbumissurma protsessi võis kiirendada suu-ja ninavaade sulgemisega samaaegne rindkere ja kõhu kompressioon ja kägistamine. Muud vigastused olid kõik elupuhused, tekitatud lühikest aega enne surma ja eraldi võetuna eluohtlikud ei olnud. Maakohtus ülekuulatuna on ekspertarvamuse andnud kohtuarst A. V. selgitanud ( III kd. tl. 19 pöördel, tl. 29 ), et I. L. surm oleks saabunud ainuüksi suu-ja ninaavade sulgemise tagajärjel. Kägistamine, rindkere ja kõhu kompressioon pidin toimuma suu - ja ninaavade sulgemisega üheaegselt või veidi varem. I. L. nina-ja suuavade sulgemine toimus elupuhuselt ning tema lämbumise protsess vältas 5-8 minuti. Kehavigastuste tekitamise ja surma saabumise vahelist täpset aega pole võimalik määrata, kuid ülimalt on selleks mõned tunnid. Kohtuarst välistab, et I. L. kõhuvigastused oleksid tekkinud I. L. elustamise katse käigus. Ringkonnakohtu hinnangul saab ekspertarvamuse ja eksperdi selgituste põhjal üheselt järeldada, et I. L. suri lämbumise tagajärjel. Kägistamise, rindkere ja kõhu kompressiooni tõttu suri I. L. vähem kui 5-8 minuti jooksul pärast suu-ja ninaavade hermeetilist sulgemist. Muud kehavigastused oli saadud lühikese ajal jooksul enne surma ning eraldi võetuna elule ohtlikud ei olnud. DNA ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse ja maakohtus ütlusi andnud ekspert A. A. selgitustega on tõendatud, et süüdistatava J. Jaskelaineni bioloogilise materjali jälg leiti I. L. kinnisidumiseks kasutatud teibi alumiselt küljel, kassaruumi laual asunud seifi võtmelt ja punast värvi plastikkarbilt, mis paiknes seifi ees põrandal ( I kd. tl. 77 ). Ringkonnakohtu seisukohalt pole eluliselt usutav, et tapetut kleeplintidest vabastada püüdnud süüdistataval oli mingi loogiline vajadus haarata surnust eemal asunu töölaual seifivõtit või seifi ees põrandal asunud plastkarpi. Ükski neist asjadest polnud I. L. köidikutest vabastamiseks, elustamiseks, kinnisidumiseks kasutatud kleeplintide, juhtmete või rihma läbilõikamiseks kasutatavad. Tõsikindlalt sai süüdistatava J. Jaskelaineni biloogiline materjal sattud neile esemetele siis, kui ta seifis olnud asju ära võttis. Seifis ja mujal asunud asjade omastamise eesmärgil äravõtmine süüdistatava J. Jaskelaineni poolt ei saanud aset leida I. L. elusoleku ajal. Puudub igasugune mõistlik motiiv, mis ajendanuks I. L.t koostööle J. Jaskelaineniga ja pereettevõttena asutatud XXXXXXXXXs olevaid varasid süüdistatavale loovutada. I. L. tapmise järel võeti XXXXXXXXXst ära vallasasju ja sularaha , kokku ligi kahesaja tuhande krooni väärtuses. Samuti sai süüdistatava bioloogiline materjal asetud I. L. kinnisidumiseks kasutatud kleeplindi ( teip ) aluspinnale kihtide vahel I. L. kinnisidumise ajal, mitte siis kui paigale asetunud kleeplinti püüti eemaldada. Tunnistaja V. Z. ütlus selle, et 2007.a. detsembris panditud mobiiltelefoni kättesaamiseks
21. aprillil 2008.a. XXXXXXXXX minnes oli see suletud ning mobiiltelefoni sai ta tagasi uurija käest, kummutab täielikult apellantide väite, nagu poleks ükski telefoniomanik panditud telefonile järgi tulnud ning süüdistatav J. Jaskelainen sai selle mobiiltelefoni pandi hoiutähtaja möödumise järel osta I. L. käest. Ringkonnakohus nõustub apellantidega selles, et mobiiltelefoniside operaatoritelt andmete saamine kannatanute ja tunnistajate mobiiltelefonidelt 1.aprillil 2008.a. I. L. telefonile tehtud kõnede või XXXXXXX XX X asunud XXXXXXXXX tehnilist valveteenust osutanud äriühingult teabe saamine
22. aprillil 2008.a. valvesignalisatsiooni mahavõtmise aja kohta oleks kohtu poolt hinnatava tõendusliku teabe hulka laiendanud. Samas ei võta sellise teabe puudumine kohtult koormist asja lahendamiseks kohtumenetluse poolte poolt esitatud tõendite pinnalt. Kaitsa apellatsioonis esitatud taotluse lahendamiseks süüdistatava J. Jaskelaineni kinnipidamise ajal tema juures olnud mobiiltelefoni asukoha selgitamiseks ja selle oleva kõnesalvestuse kuulamiseks on ringkonnakohtus esitanud järelepärmise kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud ja kohtus riiklikku süüdistust esindavale prokurörile. Ringkonnakohtu istungil esitas prokurör kohtus uurimiseks Põhja Politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse pitsatiga pitseeritud ümbrikus mobiiltelefoni Samsung SGHE250, IMEI koodiga
23. Süüdistatava J. Jaaskelaineni kinnitusel on tegu telefoniga, mis temalt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võeti. Telefoni töölerakendamise järel leidub selles foto - ja muusika salvestusi, kuid puudus kõnesalvestus, s.h. süüdistatava apellatsioonis väidetud salvestus I. L.ga peetud kõnelusest, mis leidnud aset üks kuni kolm päeva enne
24. aprilli 2008.a. Kaitsja taotluse, ringkonnakohtule prokuröri poolt esitatud mobiiltelefoni Samsung SGHE250 ekspertiisiks, jättis ringkonnakohus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa 1- 3 päeva enne kuriteo toimepanemist väidetavalt asetleidnud kõnelus I. L.ga olla alibiks, mis tõendab, et süüdistatav J. Jaskelainen
25. aprillil 2008.a. inkrimineeritud kuritegu toime ei pannud. Samuti ei aita mobiiltelefoni ekspertuuringul saadav võimalik tehniline teave teha kindlaks kuriteo toimepanemise asjaolusid ja selles süüdi olevat isikut. Ringkonnakohtule esitatud mobiiltelefon Samsung SGH-E250 jäetakse kohtuotsuse jõustumiseni kriminaaltoimiku nr.1-08-11341 juurde, misjärel see tagastatakse süüdistatavale J. Jaskelainenile. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et kohtus uuritud tõenditega on kindlaks tehtud süüdistatava J. Jaskelaineni poolt I. L. mõrvamine XXXXXXXXX röövimise eesmärgil ja sellele süüteole antud KarS § 114 p.5 järgi õige juriidiline hinnang. Väljamõistetud tsiviilhagide suurused on tõendatud ja väljamõistmise materiaalõiguslikud alused maakohtu otsuse näidatud. Karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud süüdistatava J. Jaskelaineni süü suurust, karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Esitatud on kohtu põhjendused tähtajalise vangistuse pikkuse määramisel. Karistus on mõistetu karistusseadustiku eriosa sanktsiooni keskmise määra lähedal ning liitkaristus moodustatud õigesti. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
26. aprilli 2009.a. otsuse J. Jaskelaineni suhtes muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata I. AMANN I. KESKÜLA M. PREIMER