novembri 2011 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Marina Grišina Prokurör ringkonnaprokuröri abi Pavel Gordijevski Süüdistatav Marina Grišina isikukood: 48206112226; XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes M. Grišinale karistuseks 6 kuud vangistust.
Grišina ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Grišinalt 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus, alates 01.03.2012. LS § 127 alusel kohustati M. Grišinat viie tööpäeva jooksul alates 01.03.2012 loovutama juhiluba Maanteeametile. M. Grišinale esitati süüdistus
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles alkoholijoobes 27.11.2011 kell 00.05 Ida-Virumaal Sillamäe linnas Ranna tn 35 maja juures juhtis mootorsõidukit KIA PREGIO registrimärgiga XXX XXX . Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0027 tuvastati M. Grišina väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,96 mg/l +/- 0,09 mg/l, s.t vähemalt 0,87 mg/l. Süüdistatav tunnistas end kohtus süüdi. Kohus leidis, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Grišina süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendatud. Kuigi süüdistuses on ekslikult märgitud sõiduauto märk ning tänav, kus M. Grišina oli peatatud politsei poolt, ei anna see alust tema õigeksmõistmiseks, sest asjaolu, et M. Grišina juhtis sõiduautot joobeseisundis, on tõendatud ning M. Grišina käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. M. Grišina juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes otsese tahtlusega (
lg 3) – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata juhtis autot.
§-s 424 näeb ette mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatava M. Grišina karistust kergendavaks asjaoluks
mõttes on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esinenud. M. Grišina karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta oli varem (01.02.2011) karistatud rahatrahviga sõiduauto juhtimise eest joobeseisundis, kuid pani ta ikka toime uue samalaadse süüteo. Selleks, et mõjutada M. Grišinat edasiselt hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest, tuleb karistada teda vangistusega alla keskmise määra. Võttes arvesse seda, et M. Grišina ülalpidamisel on haige alaealine laps ning seda, et ta on varem kohtulikult karistamata, on võimalik kohaldada M. Grišina suhtes
Grišina ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 2 Selleks, et aidata M. Grišinal, kes on 2010-2011 jooksul karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest viiel korral, paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida (samuti võttes arvesse seda, et ta oli varemgi karistatud samalaadse süüteo toimepanemise eest) on vaja kohaldada tema suhtes ka
Lisakaristuse kehtivuse alguse määramisel võttis kohus arvesse M. Grišina poolt viimases sõnas öeldut, et tal on haige laps, kellega on vaja sõita operatsioonile veebruaris 2012.a, millega seoses tal on vaja kehtivat juhiluba märtsini 2012.a. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Grišina esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse. Kui ringkonnakohus ei tee õigeksmõistvat otsust, siis palub M. Grišina tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus võttis apellandilt ära kuueks kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse ning teha uus kohtuotsus, millega kergendada M. Grišinale mõistetud lisakaristust ja määrata lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Apellatsiooni kohaselt tuvastas kohus, et süüdistuses on ekslikult märgitud sõiduauto mark ning tänav, kus M. Grišina pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Riigikohus on 28.10.2008 otsuses nr 3-1-1-60-08 rõhutanud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada, sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Süüdistuse sisuks on isikule etteheidetava teo faktiline kirjeldus ja sellele antav õiguslik kvalifikatsioon, mis sisaldub süüdistusakti kui süüdistusfunktsiooni kandva menetlusdokumendi lõpposas ning määrab kohtuliku arutamise piirid, millest kohus väljuda ei saa. Samuti on Riigikohus 28.11.2005 otsuses nr 3-1-1-130-05 leidnud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Kui isik anti kohtu alla ja mõisteti maakohtus süüdi puudulikus, s.o konkretiseerimata süüdistuses, sest tema teole on antud ebatäpne õiguslik kvalifikatsioon, siis on rikutud süüdistatava kaitseõigust, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes (Riigikohtu 25.02.2003 otsus nr 3-1-1-122-03 punkt 11). Süüdistatav peatati politsei poolt 27.11.2011 kell 00.05 Ida-Virumaal Sillamäe linnas Tallinna maanteel, sõiduauto Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX juhtimisel. Süüdistuse tekstis peavad need asjaolud olema kajastatud täpselt. Kohtu järeldus, et M. Grišina juhtis 27.11.2011 kella 00.05 Ida-Virumaal Sillamäe linnas Ranna tn 35 maja juures mootorsõidukit KIA PREGIO, registrimärgiga XXX XXX joobeseisundis ning seega pani toime
Apellant taotleb ka lisakaristuse kergendamist, kuna juhiload on apellandile vajalikud järgnevatel põhjustel:
§-d 233-238), lahendatakse kriminaalasi sellise menetlusliigi puhul kriminaaltoimiku materjalide põhjal ning täiendavaid tõendeid esitada ei ole võimalik, mistõttu ringkonnakohus käesoleva otsuse tegemisel nendele tugineda ei saa. 2. Apellandi esmaseks taotluseks on maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamine ning M. Grišina õigeksmõistmine, osundades seejuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites toodud seisukohtadele süüdistuse teksti selguse ja selles faktiliste asjaolude täpse kajastatuse kohta kaitseõiguse tagamise aspektist. 2.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Grišina on põhjendatult süüdi mõistetud
Puutuvalt M. Grišinale esitatud süüdistusse, märgib ringkonnakohus järgnevat. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt liiklusjärelevalve käigus kontrollimisel 27.11.2011, juhtides sõidukit MB C240 reg.nr XXX XXX , tuvastati M. Grišinal suust alkoholilõhn, mistõttu kõrvaldati ta 27.11.2011 kell 01.43 sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni (tl 8). 28.11.2011 koostati M. Grišina suhtes kiirmenetluse protokoll, millest nähtuvalt kahtlustati M. Grišinat
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, selles, et 27.11.2011 kella 01.45 paiku juhtis sõiduautot Mercedes-Benz reg. nr XXX XXX joobeseisundis (väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,96+/-0,09 mg/l), sõites sellega Sillamäe linnas Tallinna maanteel (tl 20-21). 4 28.11.2011 kahtlustatavana antud ütlustes M. Grišina tunnistas, et 27.11.2011 kella 01.00 paiku juhtis ta sõiduautot Mercedes-Bens reg. nr XXX XXX alkoholijoobes ning ta peeti Sillamäe linnas Tallinna maanteel kinni (tl 17). M. Grišinal esinenud alkoholijoove on ettenähtud korras tuvastatud (27.11.2011 indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, tl 9). 2.2 Eeltoodud tõenditest nähtuvalt on vaieldamatult tuvastatud M. Grišina poolt
§-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemise asjaolud (aeg, koht, sõiduk, joove). 2.3 Prokuröri abi Pavel Gordijevski poolt 29.11.2011 koostatud ning maakohtusse saadetud süüdistusaktis on kuriteo asjaolud samuti õigesti kajastatud. Samas tuleb märkida, et süüdistusakti lõpposas toodud süüdistuse sisust nähtuvalt süüdistatakse M. Grišinat selles, et tema, olles alkoholijoobes, 27.11.2011 kell 00.05 Ida-Virumaal Sillamäe linnas Ranna tn 35 maja juures, juhtis mootorsõidukit KIA PREGIO reg nr XXX XXX . Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0027 tuvastati M. Grišina väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,96 mg/l +/- 0,09 mg/l, st vähemalt 0,87 mg/l. Seega pani M. Grišina toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so kuriteo
2.4 Maakohtus arutas käesolevat kriminaalasja 29.11.2011 kiirmenetluses lühimenetluse sätete kohaldamisega. Maakohus, tunnistades M. Grišina süüdi talle esitatud süüdistuses
Grišina süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Samas kohus märkis, et kuigi süüdistuses on ekslikult märgitud sõiduauto mark ning tänav, kus M. Grišina politsei poolt peatati, ei anna see alust tema õigeksmõistmiseks, kuna tõendatud on asjaolu, et M. Grišina juhtis sõiduautot joobeseisundis. Samuti puuduvad tema käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud (kohtuotsuse lk 3). 2.5 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga eeltoodud seisukohaga. Puutuvalt apellandi osundusse süüdistuse tekstis kõigi faktiliste asjaolude täpsusest ja selgusest, tuleb märkida, et vaieldamatult on nimetatud nõue vajalik tagamaks isiku kaitseõigust. Vastasel juhul puudub kriminaalmenetlusele allutatud isikul võimalus end efektiivselt esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Ringkonnakohus möönab, et M. Grišina suhtes koostatud süüdistusakis toodud süüdistuse sisu ei ole kajastatud korrektselt - eksitud on M. Grišina poolt juhitud sõiduki margis, kinnipidamise kellaajas ning sõiduki peatamise kohas (tänava nimetus). Vaatamata nimetatud minetustele, on siiski võimalik asuda seisukohale, et M. Grišina kaitseõigust ei ole rikutud. Ringkonnakohus tõi eelnevalt välja tõendid, millest nähtuvad M. Grišinale etteheidetava kuriteo kõik faktilised asjaolud (sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, kiirmenetluse protokoll, kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, süüdistusaktis toodud kuriteo asjaolud). Nimetatud tõenditest nähtuvalt saab vaieldamatult järeldada, et M. Grišinale olid teada kõik tuvastatud asjaolud ning ta tunnistas end süüdi. Ka maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt sai süüdistatav M. Grišina aru süüdistuse sisust, tunnistas end süüdi, nõustus lühimenetlusega ning ütlusi anda ei soovinud. Ka M. Grišina kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks (tl 33-35). Seega oli süüdistatavale tagatud võimalus end esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Märkimist väärib ka asjaolu, et maakohtus ei ole süüdistatav ega tema kaitsja süüdistuse teksti minetustele pidanud vajalikuks osundada, mis omakorda annab aluse järeldada, et M. Grišina kaitseõigust ei ole rikutud. 5 2.6 Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt ei ole M. Grišina taotlus tema õigeksmõistmisest põhjendatud ning M. Grišina süüdimõistmine
3. M. Grišina on apellatsioonis esitanud ka alternatiivse taotluse, mille kohaselt, juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks teda õigeks mõista, palub ta kohtuotsuse tühistada lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaja pikkuse osas. Apellant taotleb sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheks kuuks. 3.1 Ringkonnakohus ei pea nimetatud osas maakohtu otsuse tühistamist põhjendatuks. 3.1.1 Lisakaristuse kohaldamist on maakohus põhjendanud järgnevalt. Maakohus asus seisukohale, et eesmärgiga aidata M. Grišinal, kes on 2010-2011 jooksul viiel korral karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest, paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ning teda distsiplineerida (arvestades, et M. Grišinat on varem samalaadse süüteo eest karistatud), on vajalik kohaldada
Lisakaristuse kehtivusaja alguse määramisel võttis maakohus arvesse M. Grišina poolt maakohtus öeldut, et tal on haige laps, kellega on vaja veebruaris 2012 sõita operatsioonile. Nimetatud põhjendustest lähtuvalt pidas maakohus vajalikuks M. Grišinalt sõiduauto juhtimise õigus ära võtta kuueks kuuks (kohtuotsuse lk 3 p). 3.1.2 Ringkonnakohus märgib, et kuigi M. Grišina ei vaidlusta tema suhtes lisakaristuse kohaldamist, tuleb nõustuda maakohtuga selle kohaldamise vajalikkuses M. Grišina suhtes. M. Grišina on korduvalt rikkunud Liiklusseadust (12.01.2010, 05.02.2010, 22.02.1010, 26.09.2011, 15.07.2011), mille eest on teda karistatud rahatrahvidega. Muuhulgas karistati teda 01.02.2011 Liiklusseaduse § 741 19 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, rahatrahviga 400 eurot ning samuti võeti temalt sõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks (karistusregistri väljavõte, tl 23-24). Seega on M. Grišina näol tegemist isikuga, kes liikluses aktiivse osalejana ei suuda järgida kehtestatud liiklusreegleid. Käesoleval juhul on M. Grišina jällegi rikkunud liikluses kehtestatud reegleid ning juhtinud sõiduautot alkoholijoobes, mis sel korral tõi kaasa juba kriminaalkorras karistamise. 3.1.3
lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Käesoleval juhul on maakohus pidanud vajalikuks võtta M. Grišinalt juhtimisõigus kuueks kuuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning ei pea võimalikuks apellandi poolt toodud argumentidest lähtuvalt nimetatud tähtaega lühendada. Käesoleva kohtuotsuse p-s 2.1.2 ringkonnakohus tõi välja M. Grišinat iseloomustavad liiklusrikkumised, mis vaieldamatult näitavad teda hoolimatu ja distsiplineerimatu liiklejana. Siinkohal on vajalik veelkord rõhutada, et M. Grišina on juba varem mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud ning seejuures võeti temalt ka kolmeks kuuks sõiduki juhtimise õigus. Kuna käesolevas kriminaalasjas on M. Grišinale etteheidetavaks teoks analoogse õigusrikkumine, ei saa pidada võimalikuks jätta M. Grišinat juhtimisõigusest ilma vaid kaheks kuuks, nagu apellant taotleb. Ringkonnakohus leiab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine peab olema mõjus, vastasel korral ei oma
Seega ei pea ringkonnakohus võimalikuks isikule tema poolt teistkordselt toime pandud sõiduauto alkoholijoobes juhtimise eest kohaldada lisakaristust lühema tähtajaga kui esmakordse rikkumise eest. 6 3.1.4 Puutuvalt apellatsioonis toodud põhjendustesse juhtimisõiguse vajalikkusest M. Grišinal haige lapse ja pensionärist ema eest hoolitsemisega seonduvalt, samuti M. Grišina enda Narvas õppimisega seoses, märgib ringkonnakohus, et nimetatud põhjused ei ole sellised, mis kaaluksid üles M. Grišina suhtes kohaldatud ajutise kitsenduse vajalikkuse juhtimisõiguse äravõtmise näol. Ringkonnakohus rõhutab, et sellise otsustuseni on antud juhul viinud M. Grišina enda jätkuv mitteõiguspärane käitmine. Samuti tuleb märkida, et pereliikmete eest on võimalik hoolitseda ning haridust omandada ka juhtimisõigust omamata, leides selleks alternatiivsed liikumisvõimalused eelkõige haige lapse eest hoolitsemise vajaduse tõttu. 4. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus süüdistatava M. Grišina apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Maarika Kuusk Mati Kartau 7 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.