Obsah (9)

§ 185§ 291§ 289§ 339§ 100§ 338§ 124§ 86§ 340

1-07-10462 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 4. märts 2011 Kriminaalasja number 1-07-10462 (07260101097) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Ka

§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 1 ja 2 p 3 tühistada Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-10462 osaliselt, see on: Jaan Mitrauskise süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 1 järgi. Vjatšeslav Timofejevi süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 1 järgi. Jaan Mitrauskis süüdi tunnistada KarS §-de 117 lg 1 ja 118 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust. Vjatšeslav Timofejev süüdi tunnistada KarS §-de 117 lg 1 ja 118 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 805.27 eurot (kaheksasada viis eurot ja 27 senti), sealhulgas käibemaks 134.21 eurot (ükssada kolmkümmend neli eurot ja 21 senti), vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt süüdistatav Vjatšeslav Timofejevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Vjatšeslav Timofejevi menetluskulu, see on määratud kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 805 eurot ja 27 senti jätta

§ 185lg 1 alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis

1. märtsil 2011 kell 14.
2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. märtsist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. märtsist
6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohus tunnistas
7. oktoobri 2010 otsusega Jaan Mitrauskise süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 11 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistas kohus Vjatšeslav Timofejevi süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 10 aastat vangistust. Maakohus arutas J. Mitrauskise ja V. Timofejevi süüdistust KarS § 114 p 1 järgi selles, et nemad 22.03.2007 ajavahemikul kella 22-24 XXX asuva elumaja köögis peksid ca 1 tunni jooksul J.K. . J. 2 Mitrauskis lõi J.K. it rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus peaga vastu radiaatorit, seejärel peksis ta J.K. it 157 cm pikkuse lauatüki, harjavarre ja piitsaga pähe, rindkeresse ja selga. V. Timofejev peksis J.K. it rusikate ja jalgadega kõhtu ja rindkeresse. Vaatamata sellele, et J.K. palus peksmine lõpetada, jätkasid J. Mitrauskis ja V. Timofejev tema peksmist, põhjustades talle suurt valu ja kauakestvaid vaevusi ning tekitasid J.K. ile eluohtliku tervisekahjustuse – kogu keha tömbi trauma vasaku küünarluu, kilpkõhre- keeleluu, parema X ja vasaku VII roide murru, peensoole kinnisti rebendite ja massiivsete verevalumitega vasaku ülajäseme ja selja lihastes, mille tüsistusena tekkis traumaatiline šokk ja äge südame-veresoonkonna puudulikkus, millistesse vigastustesse J.K. ööl vastu 23.03.2007 suri. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tekitasid J. Mitrauskis ja V. Timofejev talle veel massiivsed verevalumid vasaku õla-küünarvarre lihastes, rohked verevalumid ja marrastused mõlemal pool üla-alajäsemetel, verevalumid kaelal, mõlemal pool rindkerel ja seljal ning paremal pool ülakõhul, peaajupõrutuse, ninaluude murru, rohked põrutus-ja põrutus-rebimishaavad näos, suuõõnes ja juustega kaetud peanahal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused peapiirkonnas. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on J. Mitrauskisele ja V. Timofejevile esitatud süüdistus tõendatud tunnistajate ütlustega ning teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja K.K. (surnud XXXX) eeluurimisel antud ja

§ 291p 1 alusel avaldatud ütluste kohaselt tuli J.K.

tema juurde Võrru XXX elama umbes kuu aega tagasi, üüris ühte tuba. J.K. ile meeldis alkoholi tarvitada. Kõige rohkem jõi ta koos R.P. , kes elab ka majas üürilisena. Tunnistaja ei kuulnud nende tülitsemisi. J. oli rahuliku iseloomuga. Ta võis tõsta häält, kuid ei olnud vägivaldne. 22.03.2007 läks tunnistaja magama umbes kella 22 ajal. Enne magama minekut kuulis ta köögis J., R. ja ka A.T. hääli. Enne seda nägi ta neid kolme köögis viina tarvitamas. J.K. oli siis täie tervise juures. Tunnistaja jäi magama kella 23 paiku. R.P. magab temaga ühes toa. Ta kuulis R. magama tulekut umbes kella 24 paiku. Peaaegu kohe tuli keegi ja kutsus teda kööki tagasi. R.P. läks kööki. Tunnistaja oli ka viina tarvitanud, oli väsinud ja jäi magama. Mingil ajal kuulis tunnistaja köögist tugevaid hääli, nagu oleks keegi tülitsenud. Ta ei pööranud sellele tähelepanu. Hommikul enne kella 7 ärkas ta üles. R.P. oli juba üleval ja tuli ütlema, et J. on vist surnud. Tunnistaja läks kööki ja nägi, et J.K. lamas selili maas, nägu oli verine ja põrandal oli ka verelaike. R.P. läks kuhugi helistama, et kutsuda kiirabi ja politsei. Tunnistaja katsus J.K. i pulssi ja sai aru, et J. on surnud. Hommikul rääkis R. tunnistajale, et majja olid tulnud mustlased, nimesid ei nimetanud, kes olevat J.K. iga tülitsenud. Tunnistaja sai R.P. i jutust aru, et mustlased peksid J. u tülitsemise käigus. Kannatanu P.K. ütluste kohaselt oli J. talle rääkinud, et tal on J. Mitrauskisega väga head suhted. J.K. ei olnud äge ega vägivaldne. Keegi tuttavatest ka kunagi ei rääkinud, et J. on vägivaldne. 23.03.2007 hommikul helistas sugulane Mait Lepp ja ütles, et A.T. ne tuli tema poole ja ütles, et J. on tapetud. Kannatanu läks Linda tänavale, Jaan oli seal hoovi peal. J. Mitrauskis palus kannatanul viia auto võtmed abikaasale A. Tunnistaja R.P. i ütlusi on seostatud olustikuga. R.P. i ütluste olustikuga seostamisel antud ütlused ja kohtus tunnistajana antud ütlused on tõendamisesemes tähtsust omavates asjaoludes samasisulised. Tunnistaja tervisliku seisundi ja sellest tuleneva sündmuste tajumise hindamiseks on R.P. ile Tartu Maakohtu 01.03.2010 määruse alusel 18.03.2010 teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. Ekspertiisi tulemusena tuvastati, et R.P. il ei esinenud

1. ja 23.03.2007 ühtegi sellist häiret, mis oleks määratletav vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse, ajutise vaimutegevuse rikke või raske psüühikahäirena. Tal esines 22.03.2007 alkoholijoove, mis ei välistanud tema võimet tajuda sündmusi adekvaatselt. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tal omavaheline läbisaamine J.K. iga hea.
2. a märtsikuus elas tunnistaja XXX K.K. i pool. Seal elas J.K. ja A.T. ne tuli elama, ta tundis J. hästi. 22.03.2007 olid 3 majas tunnistaja, K.K. , J.K. ja A.T. ne. Kui tunnistaja läks kööki süüa tegema, siis tulid J.K. ja A.T. ne kööki ja jäid sinna. Kui nad köögis koos olid ja alkoholi tarvitasid, siis tüli neil omavahel ei olnud. Tunnistaja läks tuppa. Tunnistaja magas K. juures, J.K. suures toas A.T. sega. Tunnistaja oli K. viimase toas üleval, vaatasid televiisorit ja tunnistaja läks magama. Köögist tuli kisa. Tunnistaja ei saanud aru, televiisor töötas kõvasti, kisa oli. Tunnistaja aeti üles, pime oli, ta ei näinud, kes ajas, aga kutsuti kööki. Tunnistaja tõmmati voodist välja. Ta pani riidesse ja läks kööki. Toas oli pime, ta ei näinud kutsujat. Köögis olid J. Mitrauskis, V. Timofejev, R.M. . A.T. ne tegi suitsu. J.K. istus tooli peal. Köögis oli näha, et kaklus oli, J. oli verine, nägu oli verine. Jaan nõudis J. käest midagi autovärki. Kui tunnistaja kööki läks, siis ka veel tarvitati J.K. i suhtes vägivalda. V. Timofejev ja J. Mitrauskis peksid teda. Jaanil oli lauajupp käes. Ta sai lauaga J. pihta, piirkonda ei oska öelda, J. kaitses kätega. J. ei saanud vastupanu osutada. Ta istus. V. Timofejev peksis käte ja jalgadega J. u kõhtu ja rindu, temal eset ei olnud. Kaklus oli, täpselt lööke ei oska öelda, rohkem kui üks ikka. J. sai piitsaga ka rindu, Jaan lõi. Ta oli peksmise ajal ka kogu aeg seal. Tunnistaja väitel peksti J. u enne tema kööki tulekut, seda nägid A.T. ne ja R. pealt. Kui tunnistaja kööki tuli, siis oli suurem kaklus ära olnud. Köögis karjuti, nõuti temalt midagi, auto kraavis, katki. Jutt käis autost, see oli tüli põhjus. Kui tunnistaja kööki tuli, istus J. tooli peal, tal olid käed ees. Kui V. Timofejev lõi, andis ära, siis jälle nõuti midagi, siis J. ütles, et ärge pekske, tal on valus. Ta ütles seda kõigile, kes seal olid. A.T. ne oli laua otsas, tegi suitsu, ta ütles Jaanile ja Vjatšeslavile. Ei olnud mõtet vahele segada, oleks kurvalt lõppenud Kui tunnistaja kutsuti kööki, siis kestis peksmine kuskil pool tundi, enne oli ta juba saanud nii, et pea oli verine. Tal oli haav vasakul pool näol. J. ei kukkunud tunnistaja juuresolekult põrandale. J.K. it taheti viia arsti juurde, taheti panna Jaani sinise auto peale. Auto oli pargitud XXX maja hoovis. Auto oli tagurdatud trepi juurde. J. oli kastis juba, kui tunnistaja trepi peal oli, trepist läks J. aegamööda ise alla. Vjatšeslav ja Jaan aitasid teda. Auto tagaluuk tehti lahti ja J. tõsteti autokasti istuli. J. ütles, et laske teda ära, et homme räägivad selgeks. J. ei tahtnud kuskile minna, ütles, et läheb ära voodisse. Ta lasti lahti. Jaan ja Vjatšeslav aitasid ta auto pealt maha ja tuppa. Köögis jäi jutt, et homme räägivad. Tunnistaja A.T. sega kahekesi aitasid ta voodisse, kus ta tavaliselt magas. J. Mitrauskis ja V. Timofejev hakkasid köögis koristama kui olid J.K. i tuppa toonud, aga jätsid pooleli, käskisid tunnistajal edasi koristada. Verd oli. R. läks Jaani ja Vjatšeslaviga koos ära. J. olid valud sees, rinna piirkonnas. J. näitas rinda, tahtsid arsti kutsuda aga mobiili ei olnud. J. ütles, et tal valutab. Kui juba voodis oli, ütles, et rind valutab. Ta ei saanud kätt hästi liigutada voodisse aitamise ajal, vasak või parem käsi. Proovisid kutsuda arsti, aga neid ei lastud sisse naabrite poole. Tunnistaja läks K. juurde, ei saanud magada. Öösel ei saanud seal majas kedagi käia, tunnistaja jälgis kogu aeg. K. käis seal nende juures. Kui valgeks läks, mõtles tunnistaja minna J. u vaatama, tegi köögiukse lahti ja J. oli seal selili pikali maas, üks käsi paremal pea peal, vasak kõrval. Kui tunnistaja kööki jõudis, oli esimene ehmatus, et J. oli verine. Tunnistaja kontrollis vasakut pulssi, parem käsi jäi sinna, kuni arst tuli. Tunnistaja tahtis helistada, ühel ei olnud limiiti. Ta ütles Jaanile, et tule vaata, et kiirabi vaja kutsuda või mis teha. Jaan tuli vaatama, nad sõitsid Jaani autoga tagasi Linda tänavale. Jaan kutsus kiirabi. Tunnistaja ei tea, et keegi on trepist alla kukkunud. Tunnistaja ei näinud J. u trepil komistamas ja kukkumas. Tunnistaja väidab, et J.K. it ei olnud trepi ees seal lamamas. Kohtueelsel uurimisel andis süüdistatav J. Mitrauskis ütlusi, et ta lõi J. rusikaga näo piirkonda kaks korda järjest. J. kukkus tooli peale ja sealt põrandale. Kukkudes lõi J. pea ära vastu radiaatorit. Peale seda löömist tuli J. verd ninast ja kuskilt pea piirkonnast. Protokolli lõppu on J. Mitrauskis kirjutanud omakäeliselt, et protokoll läbi loetud ja õige. Tal ei olnud mingit mõtet ega huvi teda peksta ega soovida tema surma. Kahtlustatavana kinnipidamisel 23.03.2007 on J. Mitrauskisele tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning selgitatud nende sisu. Seda kinnitab kahtlustatava allkiri kinnipidamise protokollis. Kaitsja viibis kahtlustatavana ülekuulamiste juures. 4 28.06.2007 kuulati J. Mitrauskis kahtlustatavana üle kaitsja Peeter Järve juuresolekul. Menetlustoimingu protokollist nähtuvalt on talle enne ülekuulamist tutvustatud õigusi ja kohustusi ning selgitatud nende sisu. J. Mitrauskis ei kasutanud õigust keelduda ütluste andmisest enda vastu. Teisel korral kahtlustatavana ülekuulamise protokollis on tehtud parandusi mahatõmbamisega. Protokollist ei nähtu, millal ja kelle poolt mahatõmbamised on tehtud. Mahatõmbamise asjaoludes on süüdistatava põhjendused arusaadavad, kuid need põhjendused ei ole laiendatavad protokolli sisule tervikuna. Kahtlustatavana antud ütlusi on ütluste andja kohe protokolli läbilugemise järel selgitanud. Süüdistatav andis kohtus ütlusi valikuliselt ning põhjendas kuriteosündmuste ajendi asjaolusid. Süüdistatav V. Timofejev on kahtlustatavana rääkinud J. Mitrauskise selgetest juhistest kuhu autoga sõita. Talle pole keegi vastu tulnud. J.K. il polnud mingit tasakaalu. Teda tuli aidata auto kasti. Kohtus rääkis süüdistatav, et J.K. kõndis ümber auto. Süüdistatav V. Timofejev põhjendas vastuolusid asjaoluga, et tal oli raske aru saada, kas J. alkoholist või kukkumise tagajärjel kõndis ebakindlalt. Mõlemad süüdistatavad põhjendasid J.K. i vigastusi tema trepist kukkumisega. Mõlemad süüdistatavad nägid J.K. it vahetult pärast väidetavat kukkumist, kuid kirjeldasid kohtus J.K. i kukkumise järgset asendit erinevalt. J. Mitrauskis nägi, et jalad olid trepist kaugemale, V. Timofejev nägi, et pea oli trepist kaugemal. Kukkumist teised tõendid ei kinnita. Süüdistatavate vastuolulised ütlused muudavad mõlema süüdistatava ütlused mitteusaldusväärseteks. Tunnistaja R.M. se ütluste usaldusväärsust ei ole võimalik kontrollida

§ 289

sätestatud korras, sest kohtueelsel uurimisel on oluliselt rikutud menetlusnorme sellega, et ülekuulamine toimus keeles, mida ülekuulatav ei valda ja tõlki ei võimaldatud. Seega tuleb tunnistaja R.M. se ütlusi lugeda mitteusaldusväärseteks ja jätta need tervikuna kõrvale. Tunnistaja A.T. ütluste kohaselt oli ta küll

1. ja 23.03.2007 XXX majas, kuid tema tähelepanu oli alkoholi tarvitamisel. Hommikul ta nägi laipa ja läks J.K. i surmast teatama viimase vennale P.K. ile. Tunnistaja A.T. se ütluste usaldusväärsuses annavad alust kahelda tema tegelikele asjaoludele mittevastavad väited. Tunnistaja väidab, et ta ei näinud hommikul J.K. i laibal verd ja põhjendab seda asjaoluga, et köögis ei põlenud tuli. 23.03.2007 tõusis päike kell 6.
2. Hommikul valgenemise järel laiba leidmisel ei olnud vaja lampi süüdata, et sündmuskohta näha. Kui ta kummardas laiba juurde teda puutuma, ei saanud tal laiba välimus jääda nägemata. Tunnistaja A.T. se ütlused tõendavad vaid sündmuskohta ja kuriteo tagajärje saabumist seal. Seega on süüdistatava J. Mitrauskise ning tunnistajate R.P. i, K.K. i ja A.T. se ütlustega tõendatud kuriteo toimepanemise koht ja aeg. Kuriteo toimepanemise kohta tõendab ka dokumentaalne tõend, sündmuskoha vaatluse protokoll. Süüdistatava J. Mitrauskise ütluste järgi läks ta teine kord XXX majja kella 22 paiku ja siis oli J.K. köögis. Teised tõendid seda ümber ei lükka. Tunnistajate K.K. i ja R.P. i ütluste järgi seadsid nad ennast sel ajal tuppa magama. Tunnistaja R.P. i ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, ütluste olustikuga seostamise protokolliga, asitõendite vaatlusega ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tõendatud kuriteo toimepanemise viis ja kuriteo toimepanemiseks kasutatud vahendid. Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud sündmuskohal 157 cm pikkuse lauatüki, harjavarre tükkide ja naharibade tuvastamine. Tunnistaja K.K. i ütluste järgi ei olnud tema majapidamises lauamaterjali. Sellest järeldub süüdistatavate poolt nimetatud eseme kaasa võtmine ja selle peksmise vahendina kasutamine. Kasutamisele viitavad asitõendi uurimisel lauatükil ühes otsas tuvastatud verekahtlased jäljed. Tunnistaja R.P. nägi J.K. i piitsaga löömist rindkere piirkonda. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et J. Mitrauskis kasutas peksmiseks vahendeid, lauatükki, piitsa, harjavart. V. Timofejev vahendeid ei kasutanud, tema peksis J.K. it rusikate ja jalgadega. Tunnistaja R.P. i ütlustega on 5 tõendatud peksmise kestus, ca 1 tund. Kui tunnistaja kööki tuli, olid J.K. il juba peksmise jäljed. Ta istus ja kaitses ennast ette sirutatud kätega. Peksmine jätkus tunnistaja juuresolekul poole tunni vältel. Tunnistaja ütluste järgi ei olnud tal võimalik vahele sekkuda. Peksmine oli intensiivne ja tal polnud sekkumiseks jõudu. Tunnistaja ütluste kohaselt ajas R.M. peksmise ajal tunnistajaga juttu. Sellest järeldub, et viimane tõmbas tunnistaja tähelepanu endale ja soovis vältida tunnistaja sekkumist toimuvasse. Peksmise tagajärgi tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokoll, kohtuarstliku eksperdi arvamusega ja asitõenditena vaadeldud J.K. i laibal seljas olnud riided. Laiba nägu ja riided olid määrdunud rohke verega. Kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tõendatud J.K. i laibal esinenud vigastused: kogu keha tömp trauma vasaku küünarluu, kilpkõhre-keeleluu, parema X ja vasaku VII roide murru, peensoole kinnisti rebendite ja massiivsete verevalumitega vasakus ülajäsemes ja selja lihastes. Vigastused viitavad rohkearvulistele löökidele keha erinevatesse piirkondadesse. Massiivsed verevalumid vasakus ülajäsemes kinnitavad tunnistaja R.P. i ütlusi selles, et J.K. hoidis löökide kaitseks kätt ees. Kohus on tõendite hindamisel jõudnud järeldusele, et mõlema süüdistatava peksmisteod on otseses põhjuslikus seoses J.K. i surma saabumisega. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast peksmist või pikema ajavahemiku möödumisel. Samuti ei oma tähtsust kausaalsusahela täpne kulg. Riigikohus on leidnud, et kausaalseos peksmise ja kannatanu surma vahel on olemas ka siis, kui tekitatud vigastused ise ei ole surmavad, kuid surm saabub löögist tekkinud verejooksu tõttu. Pika aja kestel kannatanu korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse peksmisega, J. Mitrauskise poolt peksmiseks ka jäikade esemete kasutamine tõendab peksmise intensiivsust ja jõulisust. J. Mitrauskis on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et tema käevigastus ei võimaldanud tal peksta, rääkimata peksmiseks vahendite kasutamist. Lõuna-Eesti Haigla patsiendi kaart nr 679 23.01.2007 kohaselt oli tal eelneval perioodil käe luu murd, mida raviti. Sündmuste toimumise ajal andis vigastus tunda ja seetõttu ei onud ta võimeline käega lööma. Tunnistaja R.P. i ütlused ei kinnita süüdistatava väiteid. Peksmiseks kasutatud vahendid kergendasid lööja tegevust, kuid raskendasid kannatanu olukorda. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti andmetel tuvastati surnul põrutushaav kukla piirkonnas. Ei ole välistatud, et haav on tekkinud J. Mitrauskise löögist J.K. ile rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus peaga vastu radiaatorit. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juures asuvast fototabelist nähtub, et köögis akna all oli radiaator. Selle ees laud. Tunnistaja ütluste järgi oli J. tavapärane asukoht köögis laua kõrval. Tunnistaja ütlused haakuvad dokumentaalse tõendiga. Dokumentaalse tõendiga, surnu kohtuarstliku eksperdi arvamusega tuvastatud vigastused: kogu keha tömp trauma vasaku küünarluu, kilpkõhre-keeleluu, parema X ja vasaku VII roide murd, peensoole kinnisti rebendid ja massiivsete verevalumitega vasakus ülajäsemes ja selja lihastes tekitasid J.K. ile eluohtliku tervisekahjustuse, mille tüsistusena tekkis traumaatiline šokk ja äge südame-veresoonkonna puudulikkus. J.K. suri saadud vigastustesse ööl vastu 23.03.
3. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tekitasid J. Mitrauskis ja V. Timofejev talle veel massiivsed verevalumid vasaku õla-küünarvarre lihastes, rohked verevalumid ja marrastused mõlemal pool üla-alajäsemetel, verevalumid kaelal, mõlemal pool rindkerel ja seljal ning paremal pool ülakõhul, peaajupõrutuse, ninaluude murru, rohked põrutus- ja põrutus-rebimishaavad näos, suuõõnes ja juustega kaetud peanahal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused peapiirkonnas. Viimati nimetatud vigastused tõendavad peksmise kestust ja intensiivsust. Kohtuarst-ekspert Tanel T.V. kinnitas, et J.K. i surm saabus südamepuudlikkuse tõttu. Vaadates südame leidu lahangul, on süda natukene massilt suurem, aga mingit südamekahjustust ei ole. Südame pinna konsistents on tavaline, infarktijärgseid arme ei ole. Täpsemalt öelda ei saa, südame histoloogilist uuringut tehtud ei ole, aga ekspert ei usu seda, et kahjustus oleks tulnud patoloogiast. 6 Eksperdi ärakuulamise järel ei tekkinud kohtul kahtlusi eksperdi järeldustes ja surma saabumise põhjustes, kausaalses ahelas süüdistatavate tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Tunnistaja A.K. ütlused J.K. i korduvate kukkumiste ja sellest saadud vigastuste kohta ei ole tõendatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti andmetega. Varasemaid vigastusi ei kinnitanud ekspert ka kohtus. Kumbki süüdistatav ei eitanud enda sündmuskohal viibimist. Tunnistaja R.P. i ütlustega on tõendatud mõlema süüdistatava teod. Tunnistaja R.P. tundis J. Mitrauskist ja V. Timofejevit ning nägi neid J.K. it peksmas. Ka dokumentaalne tõend, äratundmiseks esitamise protokoll tõendab ühe teo toimepanijana J. Mitrauskist. Peksmise järel oli tunnistaja kogu öö üleval kartes süüdistatavate tagasitulekut. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et teo panid toime süüdistatavad. Teisi isikuid sündmuskohal ei käinud. Enne süüdistatavate tulekut ei olnud tülisid. J.K. il ei olnud vigastusi ja ta ei kaevanud tervisehädasid. Süüdistatavate väited J.K. i trepist kukkumise kohta ei ole tõendatud. Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamuse järgi on sündmuskohalt võetud asitõenditelt, peksmiseks kasutatud vahenditelt leitud J.K. i DNA. See asjaolu kinnitab asitõendina vaadeldud esemete kasutamist kannatanu peksmiseks. XXX trepil ja selle ees vereloigus võetud verd sisaldunud proovides on olnud pärit J.K. ilt DNA. See asjaolu kinnitab kannatanu peksmise järgset liikumist õues. Süüdistatavad panid teo toime kaudse tahtlusega. J. Mitrauskis ja V. Timofejev teadsid, et nende tegu põhjustab kannatanu surma. Toimepanijad küll ei teadnud, et nende tegevuse tagajärjeks on pekstava surm, kuid peksmise intensiivsust ja pikka aega arvestades pidasid nad võimalikuks ja möönsid surma saabumise võimalikkust. Tagajärg ka faktiliselt saabus. Tunnistaja ütluste järgi palus J.K. peksmine lõpetada. Ta ütles, et on valus. Süüdistatavad jätkasid tema peksmist, põhjustades sellega kannatanule suurt valu ja kauakestvaid vaevusi. Süüdistatavate ja tunnistaja R.P. i ütlustega on tõendatud, et J.K. käis köögist väljas hoovi pargitud auto juures. Selle tegevuse ajal oli tal raskusi liikumisega. Sellest järeldub, et liikumisraskused olid põhjustatud eelnevalt köögis tema kallal toimunud vägivallast. Eeltooduga on tõendatud tapmise raskendav koosseisuline asjaolu, piinav viis. Teo toimepanemise ajendit tõendavad süüdistatavate ütlused ja dokumentaalsed tõendid: ERGO Kindlustuse kiri O.I. 26.03.2007, kus on teatatud, et I. kuuluva MB-ga toimus 03.03.2007 avarii, kus sõideti otsa pargitud VW-le ja sõiduki juht on olnud A.P. . Tartu Maakohtu otsus 13.11.2008, millega A.P. lt välja mõistetud O.L. kasuks 5000 krooni avariiga põhjustatud kahju. J. Mitrauskis läks J.K. i poole auto kasutamise asjaolusid selgitama. J.K. it peksti, et ta võtaks omaks J. Mitrauskise seisukohad auto kahjustuste tekkemehhanismi kohta. Auto Linda tänavale viija oli V. Timofejev, kes sündmuskohal oli ka kuriteo kaastäideviija. Mitte millestki ei järeldu J.K. i vägivaldsus või alkoholi tarvitamise käigus toimunud tüli, mis kakluseni viis. Süüdistatav J. Mitrauskis ei välista ka ise enda vägivaldsust, kui ta põhjendas vägivalda eraeluga. Seega panid J. Mitrauskis ja V. Timofejev toime KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – tapmise piinaval viisil. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. J. Mitrauskise ja V. Timofejevi käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Mõlemat süüdistatavat iseloomustab varasem korduv kriminaalkorras karistatus. Süüdistatavad panid toime raskusastmelt esimese astme kuriteo. Kuriteo algataja oli J. Mitrauskis, kes alustas J.K. i peksmist ja kutsus kohale teise süüdistatava. Sündmuskohale jõudnud V. Timofejev asus koos teise süüdistatavaga samasuguselt käituma. J. Mitrauskis kasutas teo toimepanemiseks abivahendeid, mida V. Timofejev ei kasutanud. 7 Apellatsioonides esitatud taotluste sisu V. Timofejevi kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega mõista V. Timofejev süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi õigeks. Apellatsiooni kohaselt on tõendite analüüsi puudumine kohtuotsuses kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 1 p 7 järgi. Kohtu järeldused ei ole piisavalt motiveeritud, millised tõendaksid Kar

S § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist V. Timofejevi poolt. Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõendite alusel milliseid järeldusi kohus on teinud V. Timofejevi poolt kuriteo toimepanemise kohta, seega kohtu argumentatsioon tõendite hindamisel ei ole jälgitav ja kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole arusaadav. Kohtuotsusest nähtuvalt on Tartu Maakohus eraldanud usaldusväärsed isikulised tõendid mitteusaldusväärsetest ja leidnud, et usaldusväärsed isikulised tõendid on kannatanu P.K. i ning tunnistajate R.P. i ja K.K. i ütlused. Maakohus on süüdistatava J. Mitrauskise ning tunnistajate R.P. i, K.K. i ja A.T. se ütlustega lugenud tõendatuks kuriteo toimepanemise koha ja aja ning dokumentaalse tõendina arvestanud sündmuskoha vaatluse protokolliga. Tunnistaja R.P. i ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega, sündmuskoha vaatlus-protokolliga, ütluste olustikuga seostamise protokolliga, asitõendite vaatlusega ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tõendatud kuriteo toimepanemise viis ja kuriteo toimepanemiseks kasutatud vahendid. Kohus on lugenud tõendatuks süüdistatavate poolt J.K. i suhtes vägivalla kasutamise ja surma põhjustamise eelkõige tunnistaja R.P. i ütluste alusel. Samas on süüdistatavate ütlustele, kui ka tunnistajate A.K. i, A.T. se ja K.K. i ütlustele jäetud hinnang andmata või neid on käsitletud pinnapealselt. Eeltoodud käsitlusest nähtuvalt ei ole kohus hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, jättes osadele tõenditele hinnangu andmata. Süüdistatava V. Timofejevi ütluste kohaselt läks ta J. Mitrauskisele ära viima sõiduautot BMW, milline oli tema kasutuses. Kuna J. Mitrauskist ei olnud kodus, helistas V. Timofejev J. Mitrauskisele ja muu jutu hulgas palus J. Mitrauskis tal viimase kasutuses oleva veoautoga Mercedes-Benz sõita Linda tänavale. J. Mitrauskis ei selgitanud V. Timofejevile, miks veoautoga on vaja sõita Linda tänavale ning juhendas kuhu V. Timofejevil tuleb sõita. V. Timofejev kinnitas oma ütlustes, et tema J.K. i pool majas sees ei käinud, ta viibis kogu aja õues. Selle aja jooksul, mil V. Timofejev viibis XXX maja hoovis, keegi J.K. i suhtes vägivalda ei tarvitanud. J. Mitrauskise ja J.K. i vahel toimus jutuajamine autoga juhtunud avarii asjaolude selgitamiseks ja liikluskindlustusse pöördumise vajadusest ja üheskoos vaadati veoautol esinevaid vigastusi. Süüdistatava J. Mitrauskise ütlused kinnitavad V. Timofejevi ütlusi, et V. Timofejev majas sees ei käinud ja kellegi suhtes vägivalda ei tarvitanud. Kui V. Timofejev lahkus J.K. i elukohast koos J. Mitrauskisega, läks J.K. omal jalal liikudes majja ning keegi teda seejuures ei abistanud. V. Timofejev ei saanud rohkemat teada ega näha, kui seda, mida ta tajus sel hetkel kui ta viibis XXX hoovis. Sellel ajal, kui tema viibis XXX maja hoovis, ta ei näinud, et keegi oleks J.K. i suhtes vägivaldne olnud. Maakohus on süüdistatavate ütlustele vastavas osas jätnud hinnangu andmata. Maakohtu otsusest nähtuvalt on V. Timofejevi ütlusi käsitletud üksnes osas, mis puudutas V. Timofejevi poolt J.K. i võimaliku trepilt kukkumise nägemist. Kohus on süüdistatavate ütlustest järeldanud, et J. Mitrauskis nägi, et jalad olid trepist kaugemale, V. Timofejev nägi, et pea oli trepist kaugemale ning kukkumist teised tõendid ei kinnita. Kohtuistungi protokollist (lk 65) nähtub, et süüdistatav J. Mitrauskis on J.K. i asendit kirjeldanud järgmiselt: „Kukkumist ma ei näinud. Ta oli peaga trepi poole ja jalgadega trepist kaugemale“. Kohtuistungi protokollist (lk 73) nähtub, et süüdistatav V. Timofejev on J.K. i asendit kirjeldanud järgmiselt: „Kui autost välja tulin, kuulsin kukkumise häält. Nägin teda 8 trepi ees lamamas, keegi liigutas trepi ees. Kõhu peal oli trepi ees. Peaga oli trepi poole, jalad majast eemale. Ta keeras ennast küljeli“. Eeltoodust nähtub, et kohus on süüdistatavate ütlustest teinud ebaõiged järeldused ning vastavas osas süüdistatavate ütlustes vastuolu ei esine. Ka teiste asjas olemasolevate tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et süüdistatavad ei võinud näha J.K. i võimalikku trepi ees lamamist, kuna süüdistatavate ütlused on üldjoontes kokkulangevad, süüdistatavad ei näinud küll kukkumise momenti, vaid seda, et isik oli trepi ees pikali kõhuli, peaga trepi poole, jalad majast eemal ning mõlemad süüdistatavad kuulsid nagu oleks inimene trepist alla kukkunud. Muid vastuolusid kohus süüdistatavate ütlustes ei ole tuvastatud ning ülejäänud osas on süüdistatavate ütlustele jäetud hinnang andmata. Arusaamatuks jääb kohtu poolt väljendatud seisukoht, et V. Timofejev oli sündmuskohal kuriteo kaastäideviija. Maakohtus ei ole põhjendanud, millele tugineb selline järeldus. KarS § 21 lg 2 kohaselt vastutavad isikud kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Maakohtu otsuses puuduvad motiivid, millega oleks sisustatud iga grupi liikme konkreetne tegevus, sh V. Timofejevi tegevus, mis oleks kas täiendanud või toetanud J. Mitrauskise tegevust, ilma milleta kuriteo toimepanemine ei õnnestuks. Panus peab olema oluline. Maakohtu otsuses puuduvad motiivid, millega oleks sisustatud V. Timofejevi tegevus või millega süüdistatav V. Timofejev oleks täiendanud teise süüdistatava tegevust selliselt, millest oleks sõltunud kuriteokoosseisu realiseerumine. Käesolevas kriminaalasjas on ainsaks V. Timofejevit ja J. Mitrauskist süüstavaks tõendiks tunnistaja R.P. i ütlused, mida ei kinnita ükski teine tõend. Kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist, et R.P. , A.T. ne, K.K. ja J.K. tarvitasid sel päeval ühiselt, nagu ka eelnevatel päevadel, erinevaid alkohoolseid jooke. Tunnistaja R.P. ei osanud kohtuistungil täpsustada, kui mitu korda V. Timofejev lõi J.K. it. Tunnistaja on väitnud, et ta nägi peksmise lõpuosa, kui R.P. kööki kutsuti oli J.K. saanud juba nii, et pea oli verine. Tunnistaja R.P. i ütluste alusel jääb arusaamatuks, mida tunnistaja lõpuosa all silmas pidas või oletas, et V. Timofejev lõi J.K. it, tegelikult peksmist nägemata. Maakohus on tunnistaja R.P. i ütlustele vastavas osas jätnud hinnangu andmata. Tunnistaja R.P. i ütlustest nähtub, et J.K. i peksmist J. Mitrauskise ja V. Timofejevi poolt nägi pealt A.T. ne juba sündmuse algusest alates. Tunnistaja A.T. se ütluste kohaselt algas sel päeval alkoholi tarvitamine juba hommikul ja alkoholi tarvitati ühiselt õues ning hiljem K.K. i köögis. Tunnistaja A.T. se ütluste kohaselt käis tunnistaja veel hilja õhtu 23.00 paiku alkoholi poest juurde toomas, jõudis tagasi XXX umbes 23.30 paiku ning peale poest tagasijõudmist tarvitati ühiselt poest toodud viina ca 1 tunni jooksul. Kuni selle ajani tunnistaja A.T. ne ei näinud, et J.K. i suhtes oleks tarvitatud vägivalda või J.K. oleks kurtnud, et tema suhtes kasutasid süüdistatavad vägivalda. Tunnistaja A.T. se ütlustest nähtub veel, et selle hetkeni, mil A.T. ne magama läks, ei näinud tema süüdistatavaid ja kui arvestada A.T. se ütlustega, mille kohaselt ta käis poes alkoholi järel enne poe sulgemist, so jõudis poodi enne 23.00, mõnikümmend minutit kulus K.K. i majani jõudmiseks ning hinnanguliselt ühe tunni jooksul tarvitati ühiselt alkoholi, mille järel tunnistaja A.T. ne läks magama. Kööki laua taha jäid J. ja R.. Tunnistaja A.T. se sõnul läks R.P. segi mõnikord kui täis jäi. A.T. se sõnul õhtul tuli köögis ei põlenud, kuna köögis ei ole üldse tuld. Tunnistajad A.T. ne ja R.M. ei kinnita kumbki, et oleksid näinud J.K. i autokasti tõstmist või auto juures käimist. Seega tunnistaja R.T. ütlused lükkavad ümber R.P. i ütlused, kuna tunnistaja A.T. ne ei kinnita R.P. i poolt avaldatud asjaolusid võimaliku J.K. i peksmise pealtnägemise kohta ja veoautokasti tõstmise kohta süüdistatavate poolt ning kinnitavad süüdistatavate V. Timofejevi ja J. Mitrauskise positsiooni. Tunnistaja A.T. ne on andnud nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses ühetaolisi ütlusi ning seetõttu puudub alus tema ütluste usaldusväärsuses kahelda. Tunnistaja A.T. se väide, et köögis tuli ei põlenud, mida kinnitas ka süüdistatav J. Mitrauskis, seab kahtluse alla R.P. i 9 väited sündmuse täpse kirjelduse kohta, kuna märtsikuu õhtud on pimedad. Samuti ei kinnita tunnistaja A.T. ne tunnistaja R.P. i ütlusi osas, mille kohaselt A.T. ne ja R.P. aitasid J.K. i voodisse, kui J.K. oli tuppa tulnud. Tähelepanuväärne on ka A.T. se väide, et peale alkoholitarvitamist läks tema ära magama ja kööki jäid R. ja J. Eeltoodud võimalust kinnitavad tunnistaja K.K. i kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt tunnistaja K.K. mingil ajal kuulis köögist tugevamaid hääli nagu oleks keegi tülitsenud. Tunnistaja K.K. ei pööranud sellele tähelepanu ja ei tea kes tülitsesid. Süüdistatavate V. Timofejevi ja J. Mitrauskise ütlustest nähtub, et tunnistaja R.P. i ja J.K. i vahelise tüliküsimuse olemasolu oli võimalik, mis oli seotud J.K. i kasutuses olnud J. Mitrauskise veoautoga toimunud avarii tõttu. Seega ei ole välistatud võimalus, et köögis toimus R.P. i ja J.K. i vahel konflikt, mis võis olla ajendatud J.K. i kasutuses olnud veoautoga R.P. i poolt avarii põhjustamisest. Süüdistatava J. Mitrauskise ütluste kohaselt pidid J. Mitrauskis ja J.K. minema järgmisel päeval liikluskindlustusse veoautoga toimunud avarii asjaolusid selgitama. Kohtuistungil andis V. Timofejev ütlusi, millised olid kokkulangevad tema poolt kahtlustatavana 18.06.2007 (tl 162-165) antud ütlustega. Eeluurimisel antud ütlused on detailides üldjoontes kokkulangevad kohtus antud ütlustega sündmuse asjaolude kohta. Süüdistatav V. Timofejev on andnud 22.07.2007 õhtupoolikul K.K. i maja hoovis tajutu kohta põhjalikke ütlusi, sh asjaolude kohta, millepärast V. Timofejev K.K. i hoovi sattus. V. Timofejev on kinnitanud, et kui tema K.K. i maja hoovis oli, ta ei näinud, et keegi oleks J.K. i suhtes vägivalda tarvitanud, vaid kuulis J. Mitrauskise ja J.K. i jutuajamist, milles räägiti veoautole tekitatud vigastustest ja võimalikust liikluskindlustusse pöördumise vajadusest. V. Timofejev kinnitas ka seda, et õues jutuajamise juures viibis R.P. , kellel olid viinahaisud juures ning V. Timofejev kuulis, kuidas J.K. ütles R.P. ile, et viimane tunnistaks üles autoga juhtunud avarii asjaolud, lubades autoärandamise kohta avalduse kirjutada. Pärast jutuajamist läks J.K. omal jalal ära majja. V. Timofejevi ütlusi kinnitavad J. Mitrauskise ütlused. Maakohus on jätnud kõrvaldamata tunnistaja A.T. se ja süüdistatavate ning R.P. i ütlustes esinevad vastuolud. Tunnistaja A.T. ne andis ütlusi nende asjaolude kohta, mida tunnistaja vahetult tajus ning millised lükkavad ümber tunnistaja A.T. se poolt väidetavalt süüdistatavate poolt J.K. i peksmise pealtnägemise või tunnistajate A.T. se ja R.P. i poolt J.K. i voodisse aitamise. Maakohtu otsuses ei ole A.T. se ütlusi vastavas osas käsitletud. Tunnistaja R.P. andis ütlusi, et K.K. käis pärast, kui kõik rahulik oli ja J. Mitrauskis ja V. Timofejev olid lahkunud XXX majast, A.T. se ja J.K. iga juttu ajamas ning hiljem oli K.K. R.P. ile rääkinud, keda J. süüdistas ja kes peksis teda. Tunnistaja K.K. i kohtueelses menetluses antud ütlustest (I kd tl 33-37) nähtub, et kui K.K. umbes kella 23.00 paiku magama läks, oli J.K. täie tervise juures ning nägu oli tal täiesti terve. Enne magamajäämist kuulis K.K. meeste jutukõminat ning tülitsemisest muljet talle ei jäänud. Järgmise päeva hommikul äratas K.K. i R.P. , kelle arvamuse kohaselt oli J. surnud ning R.P. ütles K.K. ile, et õhtul tulid majja mustlased, kes tülitsesid J.K. iga. Seega tunnistaja K.K. i ütlused lükkavad ümber R.P. i ütlused, sest tunnistaja K.K. ei ole vastavaid asjaolusid kinnitanud, et käis juttu ajamas A.T. se ja J.K. iga, väites hoopis, et J.K. il ei olnud vigastusi, kui K.K. viimati J.K. it nägi. Samuti ei kinnita K.K. , et ta oleks näinud või kuulnud sel õhtul süüdistatavaid J.K. iga tülitsemas või tema suhtes vägivalda kasutamas. Tartu Maakohus on vastavas osas jätnud tunnistaja K.K. i ütlustele hinnangu andmata ning tunnistajate R.P. i ja K.K. i ütlustes esinevad vastuolud kõrvaldamata. Lisaks on tunnistaja R.P. i ütlused vastuolus 02.04.2007 läbiviidud ütluste seostamisel olustikuga antud selgitustega. Tunnistaja R.P. i osalusel on 02.04.2007 kriminaalasjas läbi viidud ütluste seostamine olustikuga, kus R.P. selgitas, et ta nägi 22.03.2007 õhtul köögis J. u, Slavikut, Jaani ning 10 köögis oli veel üks mustlane, kes oli Jaani sugulane ja köögis oli veel Jaani poeg G., kes seisis ukse juures ning piitsa tõi tunnistaja meelest väike poiss. Lisaks on selgitanud tunnistaja, et tema oli terve öö üleval, kuna kartis, et mustlased tulevad tagasi, sest neil jäi see asi pooleli. R.P. tegi keldriukse lahti, et vajadusel keldri kaudu põgeneda. Tunnistaja R.P. ei maininud, et ta nägi J. Mitrauskise poega ega seda kuidas piits sattus Jaani kätte. Tunnistajate K.K. i, A.T. se ja süüdistatavate ütlustega on leidnud tõendamist, et J. Mitrauskise poeg ei viibinud 22.03.2007 K.K. i majas ning seega on välistatud võimalus, et J. Mitrauskise poeg tõi piitsa. Süüdistatava J. Mitrauskise ja tunnistaja R.P. i ütlustega on kummutatud R.P. i väide, et ta kartis mustlaste tagasitulekut õhtul, kuivõrd järgmisel hommikul läks R.P. J. Mitrauskise elukohta, et saada abi ja kasutada J. Mitrauskise telefoni, et kutsuda abi J.K. ile. Kui tunnistaja R.P. il oli hirm mustlaste ees, siis loogiline oleks järeldada, et abi ei mindaks otsima isiku juurde keda kardetakse, vaid oleks leitud mõni teine viis J.K. ile abi kutsumiseks või otsimiseks. Maakohus on tunnistaja R.M. ütlused lugenud mitteusaldusväärseteks ja on tunnistaja ütlused tervikuna jätnud kõrvale. Maakohtu sellise järelduse on kujundanud tunnistaja R.M. poolt kohtuistungil avaldatud asjaolud kohtueelses menetluses asetleidnud segadustele ütluste andmisel. Muus osas tunnistaja ütlusi käsitletud ei ole. Maakohus tegi järelduse, et tunnistaja R.M. ütluste usaldusväärsust ei ole võimalik kontrollida ristküsitluse käigus, kuna kohtueelses menetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme, sellega, et ülekuulamine toimus keeles, mida ülekuulatav ei valda ja tõlki ei võimaldatud. Maakohus on jätnud õigesti kõrvale tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, kuivõrd menetlustoimingutes tõlki ei olnud kaasatud ning isik vajas menetluses tõlki, kuid tunnistaja R.M. andis ütlusi ka kohtuistungil, millised on tõendiks ning mida oleks tulnud hinnata kogumis kõikide teiste asjas olemasolevate tõenditega. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud tunnistaja R.M. kohtus antud ütluste kõrvalejätmine, kuna kohtueelse menetluse käigus rikuti tunnistaja ülekuulamisel menetlusõiguse norme. Maakohus on tunnistaja R.M. ütlustele ülejäänud osas, mis käsitlesid tõendamiseseme asjaolusid, jätnud hinnangu andmata. Maakohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja R.M. ütlused, mille kohaselt ta nägi J. Mitrauskise otsingul, et J. Mitrauskise auto seisis maja ees ning seetõttu arvas, et J. Mitrauskis võib majas olla ning tunnistaja läks majja sisse. Majas ta ei näinud J. Mitrauskist ega V. Timofejevit, vaid sai kokku S. ja eesti rahvusest isikutega. Seal korteris oli lärm, viina oli, eestlased omavahel riidlesid ja pikk eestlane lajatas sellele (vanamehele) lahtise käega üle kukla piki pead ning vanamehel tuli ninast midagi näo peale. Pärast seda lahkus tunnistaja koos S. Viimatinimetatu peaks olema O.K. , kuid teda ei õnnestunud kohtus üle kuulata. Seega ei ole välistatud võimalus, et ühise alkoholitarvitamise käigus tekkis kellelgi konflikt ning üksteist löödi, kuid lööjateks ei olnud tänased süüdistatavad ning välistatud ei ole, et eelneva konflikti käigus sai J.K. tervisekahjustusi. Ei ole välistatud, et tunnistaja R.P. võib ajada päeva jooksul tarvitatud alkoholikoguse tõttu ja eelnevatel päevadel tarvitatud alkoholi tõttu segamini erinevad sündmused, milles erineval ajal osalesid erinevad isikud ning tänased süüdistatavad jõudsid K.K. i majja peale eelnevalt toimunud konflikti. Tunnistaja R.M. ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks puudub alus kuna tunnistaja R.M. ütlusi kinnitavad ka süüdistatava J. Mitrauskise ütlused, et ta kohtus O. K., keda ta tundis nime all S. ning eraldi autodega sõideti K.K. i maja juurde. J. Mitrauskis läks majja üksi, ei näinud, et S. oleks sisenenud. Hiljem nägi S. t enda kodu juures Uuel tänaval. Seega on leidnud eelnimetatud ütlustega tõendamist, et O. K. viibis Linda tänaval ning võis saada kokku R.M. ga, kuna O. K. võis majja sisenedes J. Mitrauskist otsima hakata. Maakohus on jätnud tunnistaja R.M. ütlustele vastavas osas hinnangu andmata ning teisi vastuolusid tunnistaja R.M. ütlustes välja toodud ei ole. 11 Kriminaalasjas on tunnistaja R.P. i suhtes läbiviidud ambulatoorse kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiis. Ekspertiisiaktis läbivaks küsimuseks on R.P. i alkoholisõltuvus ning sellega seotud tervisehäired. Ekspertiisi läbiviimisel on eelandmetena muuhulgas kasutatud psühhiaater Õ.V. , kes on R.P. i raviarst, andmeid, mille kohaselt R.P. on alates 1996 aastast viibinud ravil kohaliku haigla psühhiaatriaosakonnas. Hiljem on R.P. olnud mitmel korral ravil psühhiaatriahaiglas - probleemideks alkoholiprobleemid, unetus, koledad unenäod pohmelli ajal. Psühhiaater Õ.V. on avaldanud, et aastate jooksul on alkoholism süvendanud mälu ja tundeeluhäireid, võib fantaseerida. Ekspertkomisjon on oma arvamuses kinnitanud, et R.P. il on rohke alkoholi tarvitamise foonil esinenud tähelepanuhäireid ning sellest tulenevalt mälu käepärasuse alanemist, mälulünki. Ekspertkomisjon on kinnitanud psühhiaater Õ. V. diagnoosi alkoholisõltuvuse osas. R.P. il esinevad alkoholi liigtarvitamisest tingituna keskendumisraskused, tähelepanuhäired, mistõttu elusündmuste üksikasjalik meenutamine valmistab talle raskusi. Raske joobe foonil on esinenud tähelepanuvõime ülemäärase ahenemise tõttu mälulünki ning R.P. il 22.03.2007 esinev alkoholijoove ei välistanud tema võimet tajuda sündmusi adekvaatselt. Ekspertkomisjon ei välistatud, et 22.03.2007 alkoholijoobe tõttu võis olla pärsitud R.P. i võime tajuda sündmusi adekvaatselt ning tunnistaja võis alkoholijoobe tõttu ajada segamini nt. päeva jooksul tajutud erinevaid sündmusi. Kohtuarst-ekspert Tanel T.V. selgitas, et kannatanule tekitatud vigastused eraldivõetuna ei olnud eluohtlikud ja oleksid täielikult paranenud. Ekspert ei välistanud võimalust, et õigeaegselt antud arstiabi korral oleks olnud võimalik J.K. i elu päästa. Ekspert oli arvamusel, et ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastused on võimalik saada kukkudes. Ekspert ei välistanud, et J.K. võis lämbuda ning ei välistanud, et kõrikõhre murrud võisid tekkida ka pigistamisel sõrmedega. Kohtuistungil kinnitas ekspert, et J.K. i surm saabus südamepuudulikkuse tagajärjel. Ekspert kinnitas, et südame puudulikkus on haiguslik seisund ja võib iseloomustada erinevaid haigusi, kuid võib olla ka trauma tagajärg. Maakohus on jätnud ekspert T.V. sellekohastele selgitustele hinnangu andmata. Kohtuliku arutamise käigus uuritud tõendid ei välista võimalust, et J.K. võis vigastused saada kukkudes. Süüdistatavad J. Mitrauskis ja V. Timofejev andsid kohtus ütlusi, et kuulsid mõlemad kukkumise häält ja mõlemad süüdistatavad nägid, et J.K. oli maja ees trepi ees pikali, pea trepi poole ja jalad hoovi poole. Süüdistatavad ei näinud küll kukkumise momenti, kuid eeldasid, et kui isik on trepi ees pikali, siis tõenäoliselt kukkus ta trepist alla. Seda kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks oleva fototabeli fotod nr 3, 4 ja 7, millelt on näha, et trepilt ja trepi eest leiti verekahtlaseid jälgi, seega ei ole välistatud, et J.K. võis trepil kukkuda ja viga saada, arvestades, et tegemist on betoonist ja teravate äärtega trepiga. Asjaolu, et J.K. võis kukkudes osa vigastusi saada, ekspert ümber ei lükanud. Tunnistaja A.T. se ütluste kohaselt oli J.K. jäänud töö juures kätt pidi palgi ja estakaadi vahele, mis ei välista võimalust, et ka sellest õnnetusjuhtumist võis J.K. saada osa ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastustest, ka sellist võimalust ekspert ei välistanud. Näiteks rinnakuluu murru osas selgitas ekspert, et rinnakuluu murru võib tekitada nt. elustamise käigus. Välistada ei saa, et keegi isikutest, kes leidsid J.K. i köögi põrandal lebamast, seda ei teinud, tekitades selle vigastuse. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt tuli J.K. il tihti ette kukkumisi, mida raviti koduste vahenditega, seoti rindkeret kinni käepäraste vahenditega, paaril korral ajas J.K. pea taha ja suunurgast tuli vahtu ning kaotas teadvuse. Tunnistaja A.K. kinnitas, et J.K. oli tema vastu mitmetel kordadel vägivaldne. Tunnistaja A.K. i ütluste kohaselt tarvitas J.K. valuvaigisteid ning rinnapiirkonnas olid tal valud. Vigastused sisuliselt jäid ravita, kuna J.K. il puudus ravikindlustus, seega puudus võimalus arsti poole pöörduda ning ravimata traumad võisid aja jooksul süveneda ning organismi vastupanuvõime võis alaneda. 12 Ka eksperdi selgituste kohaselt võisid osad vigastused olla tekkinud kukkumise tagajärjel või muljumise tagajärjel ning ükski vigastus eraldivõetuna ei olnud eluohtlik ja oleksid paranenud lühikese ajaga. Samas ekspert kinnitas, et vigastuste täpse vanuse väljaselgitamiseks histoloogilisi uuringuid ei teostatud ning vigastuste vanuse kindlaksmääramine on suhteliselt raske. Sellisest arvamusest võib järeldada, et J.K. il võis esineda ja lahangul tuvastati varem tekkinud ja väljaravimata vigastusi, mille tagajärjel võisid tüsistused tekkida. Maakohus ei ole hinnangut andnud ekspertiisiaktis esinevatele vastuoludele. Ekspertiisiaktist nähtub, et asjas on välja antud mitu surmateatist, kusjuures hilisemas so. 14.05.2007 surmateatises, mis anti välja sisuliselt 1,5 kuud hiljem, on lisandunud p. c vasaku küünarluu, roiete ja rinnaku murd ning p. a on muutunud diagnoos äge südame veresoonkonna puudulikkuseks - esialgses surmateatises reflektoorne südameseiskus. Ekspert selgitas, et nimetatud asjaolud muutusid peale uurijatelt täiendavate andmete saamist konkreetse sündmuse kohta nt. tunnistajate ütlustega, et ekspert saaks öelda, kas need sobivad antud vigastuse tekkeks või mitte. Käesoleval juhul jääb arusaamatuks, miks vigastused peaksid sobima tunnistaja seletustega või muude tõenditega. Tunnistaja R.P. i ütluste kohaselt J.K. ei soovinud arstiabi kutsumist ja asja materjalidest ei nähtu, et R.P. või keegi teine isik, kes oleks märganud, et J.K. abi vajab. Kriminaalasjas uuritud tõendite kohaselt oli J.K. il pikaaegne probleem alkoholiga ning eksperdi selgituse kohaselt kiirendas alkohol surma saabumist või soodustas tüsistuste teket. Tunnistaja R.P. i ütlused on süüdistatavate ütluste vastu. Riigikohus oma 19.10.2004 otsuses nr 3-1-1-94-04 leidnud, et üldpõhimõttena kehtib, et situatsioonides, kus on ainult nö sõna-sõna vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang, argumente tuleb hinnata kogumis. Üksik tõend tuleb koos teiste teada olevate asjaoludega paigutada nö üldhinnangusse. Alles kogu tõendusliku baasi alusel saab otsustada selle üle, kas isik on süüdi või mitte. Seega tulnuks tunnistaja R.P. i ütlusi kõrvutada kõikide teiste asjas olemasolevate tõenditega ning hinnata tunnistaja R.P. i ütlusi äärmiselt kriitiliselt, arvestades R.P. i ütlustes esinevaid olulisi vastuolusid, mitte ainult süüdistatavate ütlustega vaid ka tunnistajate K.K. i, A.T. se ja R.M. ütlustega. Käesolevas kaasuses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks pidanud süüdistatav V. Timofejev kasutama J.K. i suhtes vägivalda. V. Timofejevi roll sündmuses seisnes üksnes veoauto toimetamises J. Mitrauskise poolt juhatatud kohta. Ka tunnistaja R.P. kinnitas, et tema suhtes ei ole V. Timofejev kunagi vägivaldne olnud ning ta ei ole kuulnud, et V. Timofejev oleks olnud vägivaldne isik. Siis tekib küsimus, miks pidi V. Timofejev sisuliselt võõra isiku suhtes tarvitama vägivalda. V. Timofejevil ei olnud J.K. iga ühtegi tüliküsimust lahendada. Seega jääb selgusetuks, millisel motiivil või eesmärgil V. Timofejev J.K. i suhtes vägivalda kasutas. Siinjuures ei ole vähetähtsad tunnistaja A.T. se ütlused, mille kohaselt, kui tunnistaja A.T. magama läks, jäid kahekesi kööki Raivo ja J. . Süüdistatavate ütlused kogumis tunnistajate K.K. i ja A.T. se ja R.M. ütlustega lükkavad ümber tunnistaja R.P. i ütlused ning seavad ühtlasi R.P. i ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktist nr 070317 p. 3 nähtub, et naharibalt saadud DNA profiil ei ole kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. Piitsa kasutamise või selle olemasolu kohta 22.03.2007 süüdistusaktis kirjeldatud ajal puuduvad teised objektiivselt hinnatavad tõendid, mida kõrvutada R.P. i ütlustega. Süüdistatavate ütluste kohaselt kellelgi piitsa kaasas ei olnud. V. Timofejevi ütluste kohaselt temal ei olegi piitsa olemas. Kriminaalasjas olevate tõendite põhjal ei saa teha järeldusi, et 13 sündmuskoha lähedal so. majast väljaspool leitud nahariba võiks pärineda piitsalt või võiks olla üldse seotud sündmusega. Nahariba näol on tegemist juhusliku esemega, millel ei ole seost 22.03.2007 sündmusega. Esemed, mida asitõendina on vaadeldud, ei ole seostatavad V. Timofejeviga, kuna tema DNA-d asitõenditena vaadeldud esemetel leitud ei ole. V. Timofejev kinnitas kohtuistungil asitõendite vaatluse ajal, et kohtuistungil vaadeldud kingad ei kuulu temale, kuna need ei sarnane temalt äravõetud kingadele. Kohtuistungil vaadeldud kingade ja V. Timofejevilt kohtueelses menetluses äravõetud kingade samasuse kindlakstegemine kriminaalasjas olemasolevate tõendite põhjal ei olnud võimalik, kuna V. Timofejevilt eeluurimisel äravõetud kingi ei olnud uurimistoimingu protokollis kirjeldatud ega neid vaadeldud. Seega ei saa kohtus vaadeldud kingade puhul rääkida asitõendist, kuna tõendina kriminaalmenetluses on lubatud kasutada üksnes neid tõendeid, mille kogumisel on järgitud

sätteid. Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused kingade tagastamise kohta V. Timofejevile ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 1 p 8 mõttes.

Kriminaalasjas on väga palju vastuseta küsimusi ja kõrvaldamata kahtlusi ning oletuste põhjal isiku süüditunnistamine raskes kuriteos peaks olema välistatud. J.K. i surm võis saabuda varasemate väljaravimata vigastustest tekkinud tüsistuste tagajärjel, mille saabumisele aitas kaasa liigne alkoholi tarvitamine või mõne teise sündmuse käigus saadud vigastuste tõttu. Kriminaalasjas puuduvad peale tunnistaja R.P. i vastuoluliste ütluste teised objektiivselt hinnatavad tõendid, mille alusel saaks teha usaldusväärseid järeldusi V. Timofejevi poolt J.K. i peksmise ja surma põhjustamise kohta. V. Timofejev esitas ka iseseisva apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse tema süüditunnistamise osas ning teha selles osas õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt on kohtuotsuse põhjendused vasturääkivad ja pealiskaudsed. Kohus ei analüüsinud P.K. i ütlusi ega võrrelnud tema ütlusi teiste tunnistajate ütlustega. P.K. väitis, et tema vennal ei olnud terviseprobleeme, samas kui tema abikaasa A.K. kinnitas kohtus, et J. olid tõsised terviseprobleemid. A.K. kirjeldas J. u kui vägivaldset inimest, kes peksis nii teda kui ka oma venda P.K. it. Seega ei saa väita, et J.K. ei olnud vägivaldne inimene ning maakohus on teinud P.K. i ütlustest valed järeldused. Tunnistaja R.P. i ütlustes esinevad vastuolud. R.P. väitis, et tema magas, kuulis kisa ja teda aeti üles ja kutsuti kööki. Arusaamatuks jääb kuidas on võimalik magades kuulda mingit kisa. Samas on K.K. kinnitanud, et mingit kisa tema küll ei kuulnud ja eelnevalt mingit tüli ka ei olnud. Vastuolu R.P. i ütlustes seisneb ka väites, et kannatanu peksmise ajal viibis väikses köögis veel kuus inimest. Kuna köök on ainult 9 m2 suurune, millest võtab enda alla puupliit, gaasipliit, külmkapp, kraanikauss, 2 köögikappi, 3 tooli ja suur köögilaud, ei oleks võimalik sellises ruumis peksmist toime panna, sest vaba ruumi jäi u 2-3 meetrit. Sellises ruumis ei ole lisaks kahel inimesel, kasutades 1,5 m lauda, kedagi peksta. Väidetav kaklus ei olnud kuulda isegi kõrvaltuppa, kus asus K.K. . Kõrvaldamata kahtlus seisneb ka asjaolus, et apellant jõudis K.K. i maja juurde u kell 22.30 ja lahkus sealt u kell 22.45. Jaani poole sõiduks kulus u 5-10 minutit, kus apellant viibis u kella 23.30-ni ning kasiinotöötajate ütluste kohaselt jõudis kasiinosse kella 23-24 vahel ja viibis kasiinos hommikul kella 6.00-ni, seega ei saanud toimuda tund aega kestvat kannatanu peksmist. K.K. seletas, et kui tema tol õhtul kella 23.00 ajal poest tagasi tuli, oli J.K. täie tervise juures ja tema ei kuulnud köögist mingit kisa, kuid kuulis jutukõminat, tülitsemisest märki ei olnud. R.P. i ütlustes esineb vastuolu ka selles, et kord ta räägib, et J.K. i viisid maja trepist alla V. Timofejev ja Jaan, siis jälle, et J.K. läks ise omal jalal trepist alla, samuti on ta väitnud, et tema ei näinud üldse kuidas J.K. autokasti sai. Eksperdi ütlustest tuleneb, et J.K. i surma põhjustas mehaaniline lämbumine, mille tagajärjel tekkis südame seiskumine. See 14 tähendab, et J.K. suri südame seiskumise tagajärjel, mitte peksmise tagajärjel. Veel leiab apellant, et kuna J.K. oli elus peale tema lahkumist ja jõi koos oma kaaslastega – K.K. i, A.T. se ja R.P. iga, siis ei saa apellanti süüdistada J.K. i tapmises. Tunnistaja K.K. i ütlused on fabritseeritud uurija poolt, kuna tunnistaja on 73 aastane ja pime, siis saab järeldada, et uurija luges talle teksti ette osaliselt ja tunnistaja kirjutas tekstile alla. A.T. se ütlusi ei ole kohus üldse arvesse võtnud. A.T. ne seletas, et kui tema poest tuli, ei näinud ta J.K. il vigastusi. Hommikul äratas A.T. se R.P. , kes ei maininud sõnagi sellest, et mustlased seal käisid, sest ta sai aru, et siis selgub tema vale, kuna A.T. ne oli õhtul koos nendega. A.T. ne väitis, et vahepeal muutus joomingu käigus R.P. kontrollimatuks. Psühhiaater Õ. V. kinnitas samuti, et R.P. il on tundeeluhäired, ta fantaseerib, näeb luulusid ning tal esineb jälitusmaania. Samas väitis A.T. ne, et tema ei näinud, et J.K. i nägu oleks verine olnud. Seda kinnitab ka foto nr 13, kus on näha, et J.K. il seljas olnud fliis ei olnud verine. Tunnistaja R.M. kinnitas, et nägi kuidas J.K. ja R.P. tülitsesid auto pärast ja R.P. lõi J.K. it nii et J.K. il oli nina verine. P.K. i väidete kohaselt oli tema vend J.K. vägivaldne inimene. Kannatanu abikaasa A.K. i ütluste kohaselt oli samuti J.K. vägivaldne ning tal olid ka tõsised terviseprobleemid, tal olid aeg-ajalt krambid ja ta kaotas teadvuse. A.K. seletas ka seda, et J.K. kukkus joobes olles pidevalt end vigaseks – pea lõhki ja ribid katki. See võis olla ka sel õhtul trepist alla kukkumise põhjus. Maakohus on ekslikult tõlgendanud avariiga seotud küsimusi. Kuna J. Mitrauskis soovis hommikul koos J.K. iga seoses avariiga politseisse ja liikluskindlustusse minna, siis ei ole usutav, et ta eelnevalt J.K. it peksis. Kuna J. Mitrauskise jaoks oli tähtis liikluskindlustusest hüvitise saamine, ei olnud tal kavaski J.K. it peksta. Ekspert T.V. ütlused, et J.K. i süda oli täiesti terve, on vastuolulised. Samas väidab ekspert, et ta ei saa täpselt öelda, sest histoloogilisi uuringuid ei tehtud. A.K. i seletuste kohaselt esinesid J.K. il sageli südamepiirkonnas suured valud. Seega ei saa väita, et J.K. i süda oli täiesti korras. Ka meditsiiniline kirjandus seletab, et inimesel, kes on surnud ägeda südame puudulikkuse tagajärjel, šoki tagajärjel, võivad välja kujuneda sügavpunakaslillad koolnulaigud. J.K. il esinenud koolnulaigud on just kirjeldatud värvi, seega ei ole J.K. i kehal tegemist sinikatega, vaid koolnulaikudega. Samuti on teadaolev fakt, et kui inimene on surnud kägistamise tagajärjel, siis tekib kaela piirkonnas vere rõhksurve, mille tagajärjel lõhkevad minikapillaarid ninas, suuõõnes ja peas. See on J.K. i puhul aset leidnud, kuna veri, mis tal oli peas ja suuõõnes, on arstide poolt tema pea liigutamise tulemusena välja voolanud. Eeltoodust tulenevalt on tegelik J.K. i surma põhjus välja selgitamata. Arvestades asjaolu, et J.K. suri kägistamise tagajärjel, mille kohta on piisavalt tõendeid, ja arvestades tunnistajate ütlusi, et J.K. oli elus ja terve kella 23.00 ja 01.00 vahel, kuid V. Timofejev käis majas kella 22.00-23.000 vahel, siis leiab apellant, et teda ei saa kuidagi süüdistada J.K. i tapmises. J. Mitrauskise kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse J. Mitrauskise süüdimõistmise osas ning teha selles osas õigeksmõistev otsus. Apellatsiooni kohaselt puuduvad objektiivsed võimalused hinnata tõendite väärtust, kuna pole teada, kas kohtule vaatluseks esitatud esemed - 155 cm pikkune laud, ümmarguse puust eseme tükid ja nahatükid, kujutavad endast sündmuskohalt kogutud asitõendeid või mitte. Kui kohus ei pidanud võimalikuks arvestada V. Timofejevi kingi asitõenditena, siis pidi kohtul samast alusest lähtuvalt olema võimatu arvestada lubatavate tõenditena ka ülaltoodud lauatükki, ümmargusi puutükke ja nahatükke. Piitsa tükkide suhtes ei ole teostatud uuringuid, mida need tegelikult endast kujutavad. Nahatükkide päritolu ja mingi eseme osaks olemine ei ole tuvastatud. Nahatükid iseenesest ei kujuta endast selliseid esemeid, mille olemuse kohta 15 oleks kohtul võimalik teha järeldusi lihtsa tavakogemuse pinnalt. Andmed piitsa olemasolu kohta sündmuskohal on äärmiselt vastuolulised. Vastuolus

§ 100

nõuetega puuduvad toimikus DNA ekspertiisi teostamiseks võrdlusmaterjali võtmise määrused ja võrdlusmaterjali võtmise protokollid. Järelikult DNA ekspertiisi järeldused selle kohta, et ühelt või teiselt esemelt on väidetavalt leitud kannatanu või ühe või teise süüdistatava DNA-d, ei ole kohtu poolt kontrollitavad, mistõttu need ei saa olla lubatavateks tõenditeks ja tulnuks täies ulatuses tõendite hulgast välja jätta. Kohus on aga DNA ekspertiisile tuginevalt teinud järeldusi asitõendite seotuse kohta sündmusega. Need kohtu järeldused ei ole seadusekohased. Kohus on sisuliselt otsuse rajanud ainult tunnistaja R.P. i ütlustele, kuivõrd K.K. i kohtus avaldatud ütluste kohaselt ei olnud ta sündmuse vahetu pealtnägija, vaid andis edasi üksnes R.P. i sõnu. Kohus on ebaõigesti leidnud, et tunnistaja R.P. i seletus on usaldusväärne ja vastuoludeta. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi arvamusega kinnitati R.P. ile tema raviarsti pandud diagnoosi - krooniline alkoholism, traumajärgne ajukahjustuse sündroom mäluhäirete ja tundeelu häiretega. Kuigi ekspertide arvates on R.P. võimeline adekvaatselt edastama nähtud sündmusi, teevad eksperdid möönduse, et tal on see võime nendes piirides, milles ta on võimeline sündmusi mäletama. R.P. ja tunnistaja A.T. ne on seletanud kohtule, et nad tarvitasid sel õhtul ohtralt alkoholi ning olid alkoholi tarvitanud ka eelnevatel päevadel. Järelikult oli tema tähelepanuvõime pärsitud. R.P. ise väidab, et oli unest üles aetud ja taipas sündmusi halvasti. Kohus sellele osale tema ütlustest hinnangut ei andnud. R.P. i seletuses sündmuse kohta esinevad suured vastuolud, mida kohus ei pidanud vajalikuks hinnata. Nendeks vastuoludeks on väited piitsa kohta. Kohtuistungil ta oma eeluurimisel esitatud väidet piitsa kasutamise kohta ei kinnitanud. Ütluste sündmuskohal kontrollimise menetlustoimingu käigus, millise kohta koostatud protokolli kohus avaldas ja mille käigus tehtud videot kohus vaatles, on ta väitnud, et selle piitsa tõi kohale J. Mitrauskise alaealine poeg G. . Eeluurimisel alaealise poja viibimine sündmuskohal tõendamist ei leidnud. R.P. sellest kohtus ei rääkinud. Järelikult need väited on vastuolulised ning osutavad kahtlustele R.P. i usaldusväärsuses. R.P. i seletus enda käitumise kohta pärast sündmust on vastuoluline ja ebausutav. Tema väitel kohutaval kombel lauaga, harjavarrega ja piitsaga läbipekstud J.K. ile ta mingit meditsiiniabi osutamist vajalikuks ei pidanud, omal jalal kõndiv J.K. läks voodisse magama, sama tegi R.P. . Hommikul ärgates, nähes J.K. it köögi põrandal lebamas, ei pöördu R.P. kiirabi ega politsei poole, vaid läheb väikese Võru linna mastaape arvestades jalgsi teise linna otsa eelmise õhtu aktiivse vägivalla tarvitaja J. Mitrauskise juurde, palub esmalt temalt abi „peaparanduseks” ja kutsub siis kaasa J.K. it vaatama. R.P. i selline käitumine on vastuolus tavapärase arusaamaga inimestevahelistest suhetest. Seletatav on see ainult selliselt, et R.P. tegelikult hommikul teadis, et J. Mitrauskis ei olnud kannatanule hulgaliste vigastuste tekitajaks. Vägivalla tarvitamise iseloomu R.P. kirjeldada ei oska, väidab lühisõnaliselt, et J.K. it peksti, kusjuures kogu selle aja ta istus toolil laua ja kapi vahel näoga toa poole ega kukkunud. See seletus on vastuolus J.K. il hiljem avastatud kehavigastuste lokalisatsiooniga, kuivõrd neid esineb igal kehaosal, sealhulgas ka seljal ja külgedel. Laua ja kapi vahel seljaga seina ja näoga toa poole istuval kannatanul sellise lokalisatsiooniga kehavigastusi tunnistaja R.P. i kirjeldatud viisil tekkida ei saanud. Tunnistaja R.P. il oli väga selge motiiv süüdistavate rõõnamiseks. Ta oli ise algselt kinni peetud kahtlustatavana. Talle oli teada, et J. Mitrauskise autoga tehtud avarii asjaolude kohta on viimasel kavatsus minna politseisse, kus võidakse alustada kriminaalasja R.P. i vastu auto omavolilises kasutamises koos A.P. ga. Tunnistajal oli põhjendatud motiiv jätkata tüli J.K. iga pärast J. Mitrauskise lahkumist, kuna oli kokku lepitud, et hommikul minnakse avarii asjaolusid selgitama ning R.P. i huvides ei olnud, et selguks tema osa selles sündmuses. R.P. on mitmel korral kriminaalkorras karistatud ning on kandnud vabaduskaotuslikku karistust, 16 sealhulgas ühel korral liiklusega seotud süüteo eest. Kohus ei pidanud vajalikuks sellekohaseid andmeid tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks koguda, kuigi kaitse seda taotles. Järelikult oli R.P. il põhjendatud motiiv suunamaks süüdistust isiku vastu, kes võinuks süüdistada teda ennast auto omavolilises kasutamises ja avarii põhjustamisele kaasaaitamises, seda enam olukorras, kus kehavigastuste tekitamises ja surma põhjustamises süüdistatavaks võis osutada tema ise. Süüteo õigeks kvalifitseerimiseks on kausaalsusahela täpne kulg äärmiselt oluline. Vägivallateo sooritamise tagajärjel surma põhjustamine peab olema otseses põhjuslikus seoses vägivalla iseloomu ja intensiivsusega, vastasel juhul ei ole tõendatud kuriteo koosseis ning isikut ei ole võimalik tapmise eest süüdi mõista. Ekspert kinnitas nii oma arvamuses kui ka kohtuistungil üle kuulatuna, et surma otseseks põhjuseks oli südamepuudulikkus. Südamepuudulikkus ei olnud küll eksperdi hinnangul tingitud eelnevast patoloogiast, kuid selle põhjuseks ei olnud ka mitte südametegevuse otsene häirimine mingi vägivallateoga, vaid traumaatiline šokk, mis kujunes 4-6 tunni jooksul pärast kehavigastuste saamist ning mis võis eksperdi hinnangul olla välditav õigeaegse meditsiiniabi osutamisega. Tapmine on tahtlik kuritegu. Kohus on otsuse põhjendavas osas ise märkinud, et tema hinnangul süüdistatavatel puudus otsene tahtlus surma põhjustamiseks. Järelikult selleks, et lugeda tõendatuks surma põhjustamine kaudse tahtlusega, tulnuks ilmtingimata tuvastada otsene põhjuslik seos kehavigastuste tekitamise ja surma saabumise vahel. Alles siis võinuks teha järelduse kaudse tahtluse olemasolu kohta. Käesolevas asjas see nii ei ole ning järelikult ei ole võimalik leida põhjendusi võimalike vägivallategude kvalifitseerimiseks tapmisena, rääkimata selle teo kvalifitseerimisest tapmisena eriti piinaval viisil. Asjaolu, et väidetavate asitõendite – laua, ovaalse puu tükkide ja nahatükkide kriminaalasjale lisamisel on menetlusseadustikku oluliselt rikutud, mistõttu need tuleb süütõendite hulgast välja jätta. J. Mitrauskise süü tõendamiseks ei ole käesoleva asja kohtulikul arutamisel kogutud vajalik kogus usaldusväärseid tõendeid. J. Mitrauskis esitas ka iseseisva apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse tema süüditunnistamise osas ning teha õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt on asitõenditele antud vale hinnang, samuti on kõrvaldamata vastuolud kellaaegade ja ekspertiiside osas. Apellant leiab, et telefonikõnede eristuste kontrollimisel oleks saanud tõestada tema ja V. Timofejevi vahelist vestlust ja oleks olnud võimalik tuvastada, mis rajoonis keegi asus 22.03.2007 ning tuvastada vestluse sisu, kuna registris kajastuvad selle kohta kellaajad. Apellant leiab, et kohtumenetluses on toimunud rida rikkumisi. Toimikus on lk 1 märgitud, et kannatanul on nägu verine, kuid kiirabikaart ega ekspert ei kinnita, et J.K. i riided oleksid olnud eest verised. Sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud kellaaeg 8.30 ei ole õige, seda tõendab kõneregister. Veremäärdunud aladelt võeti ainult kaks proovi, mitte kolm ja verega määrdunud puuoks ei vasta kohtus näidatud puuoksale. Samuti ei vasta nahariba sellele, mida kohtus näidati. Tunnistaja ütlused lauajupiga vehkimise kohta köögis, kus viibisid samaaegselt R.P. , J. Mitrauskis, A.T. ne, R.M. , G.M. ja J.K. , ei ole usaldusväärsed, kuna 4x5m2 suuruses köögis ei ole võimalik vehkida 157cm pikkuse lauaga ja piitsaga, vigastamata köögis samal ajal viibinud seitset inimest. Nahariba leiti trepilt, kuid mitte köögist, kus toimus väidetav piitsaga peksmine. Ka ekspertiis kinnitab naharibal süüdistatavate ja kannatanu DNA puudumist. Tõendatud ei ole, kas lauajupilt leitud veresegune aine oli veri ja kui oli, siis kelle veri. Samuti ei saanud lauajupiga kannatanu löömine toimuda põhjusel, et XXX köögi lae kõrgus on alla 3 meetri, millele tuleb lisada lööja (apellandi) pikkus 165 cm ning löömiseks käed üles tõstetuna tuleks veel lisada u 60 cm, kokku 3 m 69 cm. Apellant leiab, et kuna tema paremal käel on eemaldatud näppude ja randme vaheline osa, ei olnud ta võimeline vasaku 17 käega käsitlema 157 cm pikkust lauajuppi. Sama järelduse võib teha piitsaga vehkimise kohta, sest eelpool toodud mõõtmetega köögis ei oleks olnud võimalik piitsaga vehkida. Tõele ei vasta R.P. i väide, et J. u peksti jalgadega ning ta oli üleni verine, verd oli kõikjal. Ekspertiis ei leidnud 23.03.2007 eelnimetatud isikute taldade alt verd, sh ka R.P. i talla alt. Samuti ei leitud verd J.K. i riietelt, kuid väidetavalt tema ninast tulev veri oleks pidanud kõik tema riided ära määrima. Ebaõiged on R.P. i ütlused selle kohta, et veoautoga sõideti trepi ette ja J. tõsteti kasti. Tehniliselt ei ole võimalik tagurdada eesseisvast sõiduautost mööda veoauto kastiga manööverdades sõiduauto vasakut poritiiba riivamata. Samuti ei ole näha kusagil veoauto rataste mustri jälgi. Tõele vastab see, et tegelikult kukkus J. ise järsust trepist alla. Apellant leiab, et kui tunnistajate ütluste kohaselt olid väidetavalt apellandi käed verised, siis miks ei leitud veriseid näpujälgi lauajupil ja harjavarrel, autodel ega mobiiltelefonil, mis kukkus köögipõrandale ja läks katki. R.P. i ütlused selles, et tema tundis J.K. it 10 aastat, on ebausaldusväärsed, sest J. elas 23.03.2007 Tallinnas. Selgusetuks jääb R.P. i ütluste osas see, et kui köögis oli veel viis inimest ja Slaavik ja J. Mitrauskis peksid J. u, siis kuidas oli võimalik sellises väikeses köögis üldse midagi näha. Ebaõige on R.P. i ütlus, et J. tõsteti veoauto kasti ja taheti kusagile viia, sest 130 kg kaaluvat meest ei oleks olnud võimalik tõsta veoauto kasti ning kui olekski olnud soov J. u kusagile viia, oleks teda auto kabiinis sõidutatud, sest inimest üldjuhul veoauto kastis ei transpordita, see oleks tähelepanu äratanud. R.P. ei saanud J. välja viimist näha, kuna ta tuli enne seda tagatoast välja ja suundus välisukse poole. Tõele ei vasta R.P. i väide, et süüdistatavate riided olid verised, kuna seda ei kinnita läbiotsimisel teostatud riiete kirjeldus. R.P. väitis, et ta olevat proovinud A. nimelise sõbra poolt mobiiltelefonilt helistada kiirabisse, kuid sõbral puudus kõnelimiit, mistõttu ei olnud võimalik numbrile 112 helistada. R.P. valetab järjekordselt, kuna numbrile 112 helistamiseks ei pea olema kõnelimiiti ega isegi telefonikaarti. R.P. i ütlusi ei kinnita ükski tunnistaja, ka R.M. ja A.T. ne kinnitasid, et köögis nemad ei olnud ja peksmist pealt ei näinud. Eeluurimisel uurija poolt protokollitud ütluste sisu ei vasta tõele ja on välja mõeldud. Apellant ei nõustu protokollis kirjeldatuga selle kohta, et tema on kannatanut peksnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonides esitatud taotlus – süüdistatavad õigeks mõista - ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Küll aga kuulub maakohtu otsus J. Mitrauskise ja V. Timofejevi süüdi tunnistamises ja karistamises mõlemal KarS § 114 p 1 järgi osaliselt tühistamisele

§ 338p 2 alusel ning nad mõlemad tuleb süüdi tunnistada kergemas kuriteos, st Kar

S §-de 117 lg 1 ja 118 p 1 järgi ning mõista neile ka kergem karistus. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonide põhisisu on maakohtu otsuses toodud tõendite hindamise vaidlustamine ja taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ning sellest tulenevalt vastavalt esitatud taotlusele süüdistatavate õigeksmõistmist. Lisaks sellele leitakse apellatsioonides, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusseadust, arvestades 18 lubatavate tõenditena selliseid tõendeid, mis on kogutud menetlusseaduse nõuete otsese rikkumisega. Konkreetse rikkumisena on välja toodud see, et ilma asitõendi võetuse ja vaatluse protokollideta on loetud asitõenditeks 155 cm pikkune laud, ümmarguse puust eseme tükid ja nahatükid. Seetõttu leitakse, et puuduvad objektiivsed võimalused hinnata nimetatud tõendite väärtust, kuna pole teada, kas kohtule vaatluseks esitatud esemed - 155 cm pikkune laud, ümmarguse puust eseme tükid ja nahatükid, kujutavad endast sündmuskohalt kogutud asitõendeid või mitte. Samuti leitakse, et kui maakohus ei pidanud võimalikuks arvestada V. Timofejevi kingi asitõenditena, siis pidi kohtul samast alusest lähtuvalt olema võimatu arvestada lubatavate tõenditena ka ülaltoodud lauatükki, ümmargusi puutükke ja nahatükke. Piitsa tükkide suhtes ei ole teostatud uuringuid, mida need tegelikult endast kujutavad. Nahatükkide päritolu ja mingi eseme osaks olemine ei ole tuvastatud. Nahatükid iseenesest ei kujuta endast selliseid esemeid, mille olemuse kohta oleks kohtul võimalik teha järeldusi lihtsa tavakogemuse pinnalt. Andmed piitsa olemasolu kohta sündmuskohal on äärmiselt vastuolulised. Rikkumisena märgitakse ka seda, et vastuolus

§ 100

nõuetega puuduvad toimikus DNA ekspertiisi teostamiseks võrdlusmaterjali võtmise määrused ja võrdlusmaterjali võtmise protokollid. Sellest tulenevalt leitakse, et DNA ekspertiisi järeldused selle kohta, et ühelt või teiselt esemelt on väidetavalt leitud kannatanu või ühe või teise süüdistatava DNA-d, ei ole kohtu poolt kontrollitavad, mistõttu need ei saa olla lubatavateks tõenditeks ja tulnuks täies ulatuses tõendite hulgast välja jätta. Kohus on aga DNA ekspertiisile tuginevalt teinud järeldusi asitõendite seotuse kohta sündmusega. Need kohtu järeldused ei ole seadusekohased. Ringkonnakohus leiab, et kuna eelpool nimetatud tõendeid on maakohtu otsuse kohaselt (selle lk 16-18) loetud süüd kinnitavateks tõenditeks, siis on vajalik kontrollida, kas need on saadud kriminaalmenetlusõiguse norme järgides.

§ 124

lg 2 kohaselt alles siis, kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus. Seega mingit eelnevat eraldiseisvat asitõendi võetuse ja vaatluse protokolli ei ole vaja koostada. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (I kd lk 3-23) sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud, mis vaatlusega tuvastati ja millised vaadeldud objektid on asitõendina kaasa võetud. Nende hulgas on ka apellatsioonides märgitud puidust lauajupp, verekahtlaselt määrdunud ümarpuidust tokk ja nahataolisest materjalist riba. Nimetatud esemeid on kirjeldatud ja fotografeeritud. Asitõendid on saadetud DNA ekspertiisi. Ringkonnakohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on asitõendeid vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud ja on näidatud, miks need on vaja kaasa võtta ja ekspertiisi suunata. Sellest tulenevalt ringkonnakohus ei nõustu väitega, et asitõendid on nõuetekohaselt vormistamata jäetud ja polevat üheselt selge, kas need üldse pärinevad sündmuskohalt. Tegemist on nõuetekohaselt vormistatud tõenditega, mida saab kasutada süüdistuse tõendatuse hindamisel. Maakohus on (otsuse lk 18) tõendite hulgast välja jätnud eksperdi arvamuse, et pole välistatud V. Timofejevilt äravõetud kingadelt saadud proovides J.K. ilt pärineva DNA olemasolu. Kohus leidis, et kuna kriminaalasjas pole menetlusdokumenti, mil moel V. Timofejevilt kingad ära võeti ja kingad on asitõendina vaatlemata jäetud, siis on põhjendatud kahtlus, kas eksperdile esitatud kingad on ikka need, mis V. Timofejevil sündmuskohal jalas olid. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et nimetatud kingi ei saa käsitleda nõuetekohaselt vormistatud asitõendina. V. Timofejev peeti kahtlustatavana kinni 23.03.2007 ja kuulati üle (I kd lk 58-59). Ülekuulamise protokolli kohaselt on ta andnud politseitöötajatele üle helepruuni värvi tänavakingad kontrollimiseks. Seega on olemas uurimistoimingu protokoll, millest nähtub, 19 mil moel V. Timofejevilt kingad ära võeti ja kingi on asitõendina kirjeldatud. Ringkonnakohus leiab, et sellega on täidetud

§ 86

lg 1 nõuded ja kuna kingad võeti ära selleks, et DNA ekspertiisi abil kindlaks teha, kas neil leidub J.K. ile kuuluvat verd, siis puudus vajadus kingi täiendavalt uurida, mida käsitleb sama paragrahvi teine lõige. Kuna nimetatud kingi saab käsitleda nõuetekohaselt vormistatud asitõendina, siis vastupidiselt maakohtule ringkonnakohus leiab, et kohtukõlbuliku tõendina on kasutatav ka eksperdi arvamus (I kd lk 147-151), et pole välistatud V. Timofejevilt äravõetud kingadelt saadud proovides J.K. ilt pärineva DNA olemasolu. Eeltoodud järeldust ei lükka ümber ka asjaolu, et V. Timofejev maakohtus (III kd lk 79-79 pöördel) asitõendiks olevate kingade vaatlemisel väitis, et need pole tema kingad, sest samas ta kinnitas, et temalt võeti helepruuni värvi kingad ära, kui ta kambrisse viidi. Ringkonnakohus ei nõustu ka väitega, et on rikutud

§ 100

nõudeid ja seetõttu ei saavat DNA ekspertiisiaktidest tulenevaid eksperdiarvamusi lubatud tõendina kasutada. Ringkonnakohus märgib, et

§ 100

ei nõua obligatoorselt igal konkreetsel juhul võrdlusmaterjali võtmise määruse ja protokolli koostamist.

§ 100lg 2 näeb ette need erijuhud, kui võrdlusmaterjali võtmise määrus on vajalik.

Käesolevas kriminaalasjas ei nähtu nimetatud erijuhtude esinemist. Ekspertiisiaktist (I kd lk 147) nähtub, et eksperdile olid muuhulgas esitatud ka J. Mitrauskiselt ja V. Timofejevilt DNA proovi võtmise vormid. Seega eeltoodud eksperdiarvamuse näol on tegemist kohtukõlbuliku tõendiga. Ringkonnakohus ei tuvastanud

§-s 339 toodud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Alljärgnevalt ringkonnakohus käsitleb tunnistaja R.P. iga seonduvat. Vastavalt maakohtu 01.03.2010 määrusele teostati tunnistaja R.P. i suhtes 18.03.2010 ambulatoorne kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt (III kd lk 19-25) eksperdid jõudsid arvamusele, et elusündmuste edasiandmisel, sealhulgas joobes olekus läbitud olukordade kirjeldamisel, on R.P. suutnud seda informatsiooni, mida ta mäletab, edasi anda teistele isikutele üheselt. Ekspertiisi käigus ei ilmnenud andmeid, et R.P. kaldub fantaseerima, tegelikkuses mittetoimunud sündmusi esitama tegelike pähe ja moonutama iseenda rolli nendes sündmustes või iseennast paigutama tegelikkusele mittevastavatesse rollidesse või sündmustesse. Olemasolevate andmete põhjal ei saa väita, et R.P. temal esinevate tundeelu häirete tõttu oleks kergesti mõjutatav või sisendatav. R.P. il ei esinenud 22-23.03.2007 ühtegi sellist häiret, mis oleks määratletav vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse, ajutise vaimutegevuse rikke või raske psüühikahäirena. Temal 22.03.2007 esinenud alkoholijoove ei välistanud tema võimet tajuda sündmusi adekvaatselt. Maakohtu 27.09.2010 istungil kuulati R.P. tunnistajana üle (III kd lk 59-66). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on teda väga üksikasjalikult küsitletud nii prokuröri, kaitsjate kui ka süüdistatavate poolt. Kordagi ei ole tõusetunud küsimust tema ütluste usaldusväärsuse või vastuolulisuse kohta, sest sellekohaseid (

§ 289) taotlusi ei ole esitatud.

Maakohus luges oma 20.10.2010 otsusega tunnistaja R.P. i ütlused usaldusväärseteks (otsuse lk 13) ning koos teiste tõenditega süüdistust kinnitavaks (otsuse lk 16-18). Peale kohtuotsust, so novembris 2010 ilmusid Võrumaa Teatajas I.T. artiklid pealkirjadega „Intervjuu tapmises süüdimõistetuga“ ja „Mõrvaprotsessi põhitunnistaja R.P. : “Ma ei saa valetada!“. J. Mitrauskis esitas taotluse võtta need artiklid tema apellatsiooni juurde ja nende pinnalt teha tunnistaja R.P. ile uus ekspertiis. Selle taotluse juurde jäädi ka ringkonnakohtu istungil ning J. Mitrauskise kaitsja leidis, et ajaleheartiklites avaldatud materjal on küllaldane selleks, et seada kahtluse alla R.P. i ütlused. Kaitsja taotles tunnistaja suhtes kordusekspertiisi teostamist ja seekord statsionaarses vormis. Ringkonnakohus ei rahuldanud seda taotlust. 20 Maakohtu käsutuses oli tunnistaja R.P. i suhtes 18.03.2010 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt. Pool aastat hiljem (27.09.2010) kuulati tunnistaja kohtuistungil üle. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei tekkinud kaitsjatel ega süüdistatavatel kahtlusi tunnistaja vaimses seisundis, sest sellekohaseid ega ka muid ütluste usaldusväärsuse kontrollimist nõudvaid taotlusi ei esitatud. Maakohus luges R.P. i ütlused usaldusväärseteks ja hinnates neid koos ütlusi kinnitavate dokumentaalsete tõenditega (sündmuskoha vaatlusprotokoll, ekspertide arvamused) leidis esitatud süüdistuse tõendatud olevat. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et R.P. i ütlused on kooskõlas neid kinnitavate eelpool toodud dokumentaalsete tõenditega ning seetõttu ei ole alust ajaleheartiklite põhjal määrata tunnistajale uut ekspertiisi. Kaitsja arvates R.P. il oli väga selge motiiv süüdistavate rõõnamiseks. Ta oli ise algselt kinni peetud kahtlustatavana. Talle oli teada, et J. Mitrauskise autoga tehtud avarii asjaolude kohta on viimasel kavatsus minna politseisse, kus võidakse alustada kriminaalasja R.P. i vastu auto omavolilises kasutamises koos A. P. Tunnistajal oli põhjendatud motiiv jätkata tüli J.K. iga pärast J. Mitrauskise lahkumist, kuna oli kokku lepitud, et hommikul minnakse avarii asjaolusid selgitama ning R.P. i huvides ei olnud, et selguks tema osa selles sündmuses. Järelikult oli R.P. il põhjendatud motiiv suunamaks süüdistust isiku vastu, kes võinuks süüdistada teda ennast auto omavolilises kasutamises ja avarii põhjustamisele kaasaaitamises, seda enam olukorras, kus kehavigastuste tekitamises ja surma põhjustamises süüdistatavaks võis osutada tema ise. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et tunnistaja R.P. i ütluste näol oleks tegemist sooviga suunata süüdistus J. Mitrauskise ja V. Timofejevi vastu. Kriminaalasjast ei nähtu, et R.P. il oleks olnud vaenulikke suhteid süüdistatavatega. R.P. i ütluste tegelikkusele vastavust näitab ka see, et kuigi sündmuskohal peksmise ajal viibis veel tunnistaja R.M. , kuid tema suhtes ei ole R.P. süüstavaid ütlusi andnud, kuigi ta andis neid V. Timofejevi suhtes, kellega tal samuti ei olnud varem mingit konflikti olnud. Ka väidetav autoavarii küsimuse lahendamine J. Mitrauskisega ei anna alust arvata, et see tõi kaasa valeütlused J. Mitrauskise suhtes, sest avarii põhjustaja oli A. P., mitte R.P. . Ringkonnakohus leiab, et maakohus õigustatult luges usaldusväärseteks tõenditeks kannatanu P.K. i ning tunnistajate R.P. i ja K.K. i ütlused (otsuse lk 13), aga samuti dokumentaalsed tõendid (otsuse lk 16) ning mitteusaldusväärseteks tõenditeks süüdistatavate ning tunnistajate R.M. se ja A.T. se ütlused (otsuse lk 15-16). Vastupidiselt maakohtule loeb ringkonnakohus usaldusväärseks tõendiks ka eksperdiarvamuse, mille kohaselt pole välistatud V. Timofejevilt äravõetud kingadelt saadud proovides J.K. ilt pärineva DNA olemasolu. Samas ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega (otsuse lk 18), et maakohtus uuritud tõendite põhjal on tuvastatud, et süüdistatavad panid toime KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus leidis (otsuse lk 17), et mõlema süüdistatava peksmisteod on otseses põhjuslikus seoses J.K. i surma saabumisega. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast peksmist või pikema ajavahemiku möödumisel. Samuti ei oma tähtsust kausaalsusahela täpne kulg. Riigikohus on leidnud, et kausaalseos peksmise ja kannatanu surma vahel on olemas ka siis, kui tekitatud vigastused ise ei ole surmavad, kuid surm saabub löögist tekkinud verejooksu tõttu. Veel on maakohus leidnud (otsuse lk 18), et süüdistatavad panid teo toime kaudse tahtlusega. J. Mitrauskis ja V. Timofejev teadsid, et nende tegu põhjustab kannatanu surma. Toimepanijad küll ei teadnud, et nende tegevuse tagajärjeks on pekstava surm, kuid peksmise intensiivsust ja pikka aega arvestades pidasid nad võimalikuks ja möönsid surma saabumise võimalikkust. Tagajärg ka faktiliselt saabus. Tunnistaja R.P. i ütluste järgi palus J.K. peksmise lõpetada, sest tal on valus. Süüdistatavad jätkasid tema 21 peksmist, põhjustades sellega kannatanule suurt valu ja kauakestvaid vaevusi. R.P. i ütlustega on tõendatud, et J.K. käis köögist väljas hoovi pargitud auto juures. Selle tegevuse ajal oli tal raskusi liikumisega. Sellest järeldub, et liikumisraskused olid põhjustatud eelnevalt köögis tema kallal toimunud vägivallast. Eeltooduga on tõendatud tapmise raskendav koosseisuline asjaolu, piinav viis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ja sellega süüdistatavate olukorda raskendanud ning

§ 340lg 1 alusel tuleb teha uus otsus, millega süüdistatavad kuuluvad süüditunnistamisele ja karistamisele Kar

S §-de 117 lg 1 ja 118 p 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eeltoodud järeldused on vastuolus senise kohtupraktikaga (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-57-10, 3-1-1-77-07, 3-1-1-128-06). Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-128-06 p 6 kohaselt küsimus, millise sätte järgi konkreetsel juhul süütegu kvalifitseerida, sõltub toimepanija käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis. Sama otsuse punktide 9 ja 10 kohaselt isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. Iseäranis tuleb arvestada seda, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev, st vältimatult tuleb eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel analüüsida, kas kehavigastuse tekitamisel möönis teo toimepanija kannatanu surma saabumist enda tegevuse tulemina või lootis, et see ei saabu. Isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida. Lootus, et selline tagajärg – konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale, ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-77-07 p 8 kohaselt on vaja põhjendada, miks tuleb kannatanu surma põhjustanud löömist hinnata raske tervisekahjustuse tekitamiseks KarS § 118 p 1 tähenduses, st et tuleb käsitleda sellise tervisekahjustuse tekitamise nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu asjaolusid. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-57-10 p 7.2 kohaselt eeldab toimepanija teo õiguslik hindamine KarS §-de 117 ja 118 kogumina vältimatult seda, et süüdlane pidas kannatanu tervist kahjustades kaudse tahtluse tasemel vähemalt võimalikuks, et tema tegu toob kaasa mõne § 118 p-des 1-6 sätestatud tagajärje, kuid ettevaatamatusest ei näinud ette kannatanu surma saabumise võimalikkust. Viimane võib kõne alla tulla näiteks olukorras, kus isiku tahtlus eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise osas ei hõlma sellele vahetult järgnevat ja surmani viinud põhjuslikku ahelat. Sama otsuse punktide 7.3 ja 7.5 kohaselt KarS § 118 p 1 eeldab, et süüdlase tahtlus on suunatud eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamisele. Selle tagajärjel kannatanu surma põhjustamise puhul võib ettevaatamatus seisneda üksnes kergemeelsuses. Seega sõltub süüdistatavate teole antav hinnang eelkõige nende tegevuse subjektiivsest koosseisust. Kui leiab tuvastamist, et neil oli eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamise – sh löömise kui teo ja tervisekahjustuse eluohtlikkuse kui tagajärje vahelise seose – osas vähemalt kaudne tahtlus, on võimalik nende tegevus kvalifitseerida KarS § 118 p 1 järgi. Pidasid 22 süüdistatavad seejuures ühtlasi kergemeelsusega võimalikuks kannatanu surma saabumist, tuleb nende käitumine täiendavalt kvalifitseerida ka KarS § 117 järgi. Eeltoodust juhindudes on käesolevas kriminaalasjas vaja tulenevalt nn välisest ja sisemisest teopildist lähtudes anda hinnang olemasolevatele tõenditele ja otsustada toimepandud kuriteo kvalifikatsioon. Käesolevas kriminaalasjas tuleb aluseks võtta nn väline teopilt, sest süüdistatavad eitavad neile süüks arvatud tegu ja maakohtu otsus rajaneb põhiliselt tunnistaja R.P. i ütlustel, mida omakorda kinnitavad dokumentaalsed tõendid, milliste loetelu on toodud otsuse lk 16. R.P. i ütlustega on tõendatud, et mõlemad süüdistatavad peksid J.K. it köögis, kusjuures J. Mitrauskis kasutas selleks ka abivahendeid (lauatükki ja piitsa), V. Timofejev aga lõi ainult käte ja jalgadega. J.K. ütles, et ärge pekske, valus on, aga sellele vaatamata süüdistatavad peksid teda edasi. Peksmine kestis umbes pool tundi, J.K. il oli pea verine. Siis süüdistatavad lõpetasid peksmise ja tahtsid J.K. i arsti juurde viia. Selleks süüdistatavad viisid J.K. i õue ja tahtsid ta panna J. Mitrauskise auto peale, kuid J.K. ei tahtnud arsti juurde ja ütles, et laske tal minna ning homme räägivad asjad selgeks. Trepil olles J.K. ei kukkunud. Süüdistatavad aitasid J.K. i kööki tagasi ja lahkusid. Tunnistaja aitas J.K. il voodisse magama minna. Voodis olles J.K. ütles, et tal on valud rinna piirkonnas ja ta ei saanud oma kätt liigutada. Nad tahtsid arsti kutsuda, aga mobiili ei olnud ja naabrite juurde ei lastud sisse. Öösel majas keegi ei käinud. Hommikul oli J.K. surnud. Tunnistaja läks juhtunust J. Mitrauskisele rääkima, et tulgu vaatama, mis teha. J. Mitrauskis tuligi ja kutsus kiirabi välja (otsuse lk 4-6). Kiirabikaardilt (I kd lk 2) nähtub, et väljakutsuja helistas mobiiltelefonilt nr 55640576, mis kuulub J. Mitrauskisele (I kd lk 62). Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et süüdistatavad mingil hetkel lõpetasid J.K. i peksmise ja tahtsid teda arsti juurde viia, kuid see jäi teostamata, sest J.K. ei soovinud arsti juurde viimist. Siis viidi ta kööki tagasi ning rohkem teda ei pekstud ning süüdistatavad lahkusid. Hommikul J. Mitrauskis tuli sündmuskohale ja kutsus kiirabi välja. Süüdistatavate selline käitumine näitab, et neil ei olnud J.K. i tapmise tahtlust. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 136 nähtub (I kd lk 121-145), et J.K. i surma põhjus on kogu keha tömp trauma vasaku küünarluu, kilpkõhre-keeleluu, roiete murru, peensoole kinnisti rebendite ja massiivsete verevalumitega vasaku ülajäseme ja selja lihastes, mille tüsistusena tekkis traumaatiline šokk ja äge südame-veresoonkonna puudulikkus. Antud vigastused koosvõetuna on eluohtlikud. Kõik loetletud vigastused on tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (nt lauajupi, puidust kaika, kängitsetud jala, rusika või mõne muu sarnase esemega), osad nahaalused verevalumid seljal võivad olla tekitatud korduvatest löökidest pikliku elastse või poolelastse piiratud pinnaga esemega (nt piitsaga). Surm võis saabuda mitte rohkem kui 6-8 tundi enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal. Peale vigastuste tekitamist oli kannatanu võimeline aktiivselt tegutsema lühemat aega, mis on mõõdetav tundides. Ei saa välistada, et koheselt antud arstiabi korral oleks võinud J.K. i elu päästa. Eeltoodust nähtub, et süüdistatavad tahtlikult tekitasid J.K. ile eluohtlikke tervisekahjustusi KarS § 118 p 1 mõttes, kuid ettevaatamatusest ei näinud ette kannatanu surma saabumise võimalikkust. Maakohus tuvastas (otsuse lk 18), et süüdistatavad panid teo toime kaudse tahtlusega. Selle all mõeldi küll kvalifikatsiooni KarS § 114 p 1 järgi, kuid ringkonnakohus leiab, et ka KarS § 118 p 1 järgi on tegemist kaudse tahtlusega, millest piisab, et süüteokoosseis oleks täidetud. Maakohus leidis (otsuse lk 17), et ei oma tähtsust kausaalsusahela täpne kulg. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Riigikohtu eelpool viidatud otsuste kohaselt see, kui süüdlane ettevaatamatusest ei näinud ette kannatanu surma saabumise võimalikkust, võib kõne alla tulla näiteks olukorras, kus isiku tahtlus eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise osas ei hõlma sellele vahetult järgnevat ja surmani viinud põhjuslikku ahelat. Antud juhul on tuvastatud, et süüdlased mingil hetkel peksmise lõpetasid 23 ja pakkusid kannatanule võimalust saada arstiabi, kuid kannatanu sellest keeldus. Peale seda teda enam ei pekstud ja süüdistatavad lahkusid sündmuskohalt. Ekspertarvamuse kohaselt ei saa välistada, et koheselt antud arstiabi korral oleks võinud J.K. i elu päästa. Seega süüdistatavate tegevus oli suunatud sellele, et katkestada peale kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist sellele vahetult järgnevat ja surmani viinud põhjuslikku ahelat. Ringkonnakohus leiab, et see veelkord kinnitab, et süüdistatavatel puudus kannatanu tapmise tahtlus ning nende eesmärk oli talle tahtlikult tekitada raske tervisekahjustus, kuid seejuures ettevaatamatusest põhjustati tema surm. Seega kuuluvad J. Mitrauskis ja V. Timofejev süüdi tunnistamisele ja karistamisele mõlemad KarS §-de 117 lg 1 ja 118 p 1 järgi. Karistuse mõistmise alused on maakohtu otsuses (selle lk 19-20) välja toodud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata. Kuna aga antud juhul kuulub sanktsioonidest tulenevalt kohaldamisele kergem karistus kui see oli ette nähtud mõrva eest, siis ringkonnakohus leiab karistuse eesmärkidest lähtudes, et J. Mitrauskise karistuseks tuleb KarS § 63 lg 1 alusel mõista 7 aastat vangistust ja V. Timofejevile 6 aastat vangistust. Seejuures ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et karistuse võib mõista alla sanktsiooni keskmist määra, kuid samas J. Mitrauskise karistus peab olema suurem, sest tema kuriteost osavõtu aste on suurem kui V. Timofejevil. Määratud kaitsja vandeadvokaat R. Objarteli poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 805 eurot ja 27 senti tuleb jätta

§ 185

lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi

§-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 24 Mati Kartau