1-09-2402/24

1-09-2402 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-2402 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Haagi (Haak) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Haagi (Haak) määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 05.03.2012 määrusega jäeti Aleksei Haak temale Harju Maakohtu 05.05.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Harju Maakohtu 05.05.2009 otsusega tunnistati A. Haak süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 2 kuud 17 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 16.03.2009 ja lõpp 01.06.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale, kuulates ära süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, leidis, et A. Haak tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus tuvastas, et Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt eksisteerib risk uuteks õigusrikkumisteks. A. Haaki on 12 korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kaheksandat korda. A. Haak kannab karistust esimese astme narkokuriteo eest. Eelmise karistuse kandmiselt vabastati A. Haak tingimisi enne tähtaega, kuid ta kuritarvitas kohtu usaldust ja pani katseajal toime uue narkokuriteo. A. Haaki on korduvalt väärteokorras karistatud, sealhulgas narkootikumide tarvitamise eest. A. Haagile mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki, ta ei ole suutnud hoiduda süütegude toimepanemisest. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine katseajal ei ole kohtule kindlust sisendav. Kohtul ei ole kujunenud veendumust selles, et kindel elu- ja töökoht ning sotsiaalne lähivõrgustik suudaks edaspidi ära hoida uute kuritegude toimepanemist, sest ka varasemalt olid need olemas. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isikuks, kes oleks orienteeritud õiguskuulekusele ning ka elektroonilise valvega seotud piirangud ei suudaks seda tagada. Positiivseks asjaoluks luges kohus A. Haagil distsiplinaarkaristuste puudumist ja tööga hõivatust. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Haak palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada tema taotlus ning vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus piisavalt põhjendatud ning sisaldab ebaõigeid väiteid. Tasumata rahalisi nõudeid on summas 629,07 eurot, mitte 1495,30 eurot, nagu märgib maakohus. Samuti on ebaõige maakohtu väide selle kohta, et enne vangistuse kandma asumist oli tütar 3 aastane, sest ta sündis peale kuriteo sooritamist. Maakohus ei ole arvestanud õiguspärast käitumist vanglas. Varasem karistatus ei saa olla enne tähtaega vangistusest vabastamisest keeldumise aluseks, sest sel juhul kaotaksid vanglas pakutavad programmid ja kriminaalhooldus mõtte. A. Haak leiab, et samuti ei tohiks omada tähtsust kuriteo raskus, vaid ainult tema käitumine vanglas. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-11-91-06 leidnud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise olulisemaks tingimuseks. Veel leiab A. Haak, et maakohus ei ole arvestanud asjaolu, et tema pere on lagunemas ja karistuse täielikul ärakandmisel ei ole tal isegi kodu kuhu elama asuda. Samuti ei ole maakohus arvestanud seda, et süüdimõistetu ema on suremas ja lähedaste kaotus on pannud teda elukombeid muutma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A. Haagi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus leiab, et taotluse lahendamisel on maakohus kaalunud ja arvesse võtnud A. Haagi suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, milleks on kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ja tööga hõivatus, kuid samas leiab, et nimetatud positiivsed asjaolud ei ole aluseks tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. -2- Ringkonnakohus leiab, et isiku suhtes, keda on 12-l korral kriminaalkorras karistatud ning keda on eelmise karistuse kandmiselt vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuid isik on rikkunud katseaja kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo, ei saa kohtul mitte kuidagi kujuneda kindlat veendumust, et seekord on kinnipeetav võimeline katseaja edukalt läbima ja kehtestatud reegleid ei riku. A. Haak ei ole eelnevalt tõestanud kriminaalhooldaja kontrolli all olles, et ta on võimeline kontrollnõudeid järgima. Seega A. Haagi puhul uue kuriteo toimepanemist ei suuda ära hoida üksnes elektroonilise järelevalve kohaldamine. Väheoluliseks ei saa pidada ka asjaolu, et A. Haak on 21-l korral karistatud väärtegude toimepanemise eest. Tema varasem korduv karistatus nii väär- kui ka kuritegude eest näitab selgelt, et tegu ei ole seaduskuuleka isikuga. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt KarS §-st 76 lg 3 hindab kohus muuhulgas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ostustamisel ka süüdimõistetu varasemat elukäiku. Seega on alusetu väita, et varasem karistatus mingit tähtsust ei oma. Vangistatu õiguspärast käitumist karistuse kandmise ajal tuleb pidada oluliseks tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel, kuid ainuüksi distsiplinaarsüütegude puudumine karistuse kandmise ajal ei anna kindlasti alust süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ei ole täidetud teised eeldused. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. A. Haagi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ei anna alust ka ükski tema määruskaebuses esitatud põhjendus. Perekond oli A. Haagil olemas ka enne kuritegude toimepanemist. Samuti ei anna väited pere lagunemise ega lähedaste haiguse kohta alust A. Haagi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, sest asjaolu, et A. Haak peab kandma vanglakaristust, on tema enda seadusvastasest käitumisest tingitud kriminaalse tegevuse tagajärg. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtule ette heita valeväidete esitamist A. Haagi rahaliste nõuete suuruse ja tema alaealise lapse vanuse osas, kuna nimetatud asjaolud ei mõjuta antud asja sisulist otsustust. Kohus lähtub vangla poolt esitatud andmetest ja toimikumaterjalides sisalduvatest andmetest, millest nähtuvalt on käesoleval ajal A. Haagil täitamata rahalisi nõudeid summas 1094,27 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus tunnustab A. Haagi vanglas töötamist ja distsiplinaarkaristuste puudumist, kuid leiab, et arvestades korduvat kriminaal- ja väärteokorras karistatust ning katseajal uue kuriteo toimepanemist, ei anna see alust käesoleval ajal tema tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamiseks. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus -3- Mati Kartau