4-10-3074/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3074 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi ILLART KIVISALU kaebus Lõuna Prefektuuri
3. augusti
4. a otsusele väärteoasjas nr 2602,10,005009, teo toimepanemise aeg
5. august
6. a, kell 09.17 Kohtuvälise menetleja otsuse Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel karistati Illart Kivisalu rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, so 3300.- krooni (käesoleval ajal 210,91 eurot) ja liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel mõisteti lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks sisu Kaebuse esitanud isik Illart Kivisalu isikukood X elukoht: X Kaebuse esitaja taotlus tühistada Lõuna Politseiprefektuuri
7. augusti
8. a otsus tervikuna ja lõpetada väärteomenetlus või tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse määramise osas Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur, esindaja X RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2 tühistada Lõuna Prefektuuri
9. augusti
10. a otsus väärteoasjas nr 2602,10,005009 lisakaristuse osas ja teha selles osas uus otsus ning jätta Illart Kivisalule lisakaristus kohaldamata. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank. Kohustuslik on märkida viitenumber
11. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates
12. veebruarist
13. a. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I Olulised asjaolud
14. augustil
15. a koostas Lõuna Prefektuuri vanemkonstaabel X väärteoprotokolli Illart Kivisalule. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta
16. augustil 2010.a kell 09.17 Tartu maakonnas X vallas X maanteel X 201 kilomeetril juhtis mootorsõidukit X reg nr X asulasisesel teel kiirusega 82+/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusemõõteseadmega X. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Illart Kivisalu rikkumise hetkel kehtinud liiklusseaduse § 124 p 1 ja tema poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav rikkumise ajal kehtinud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi.
17. augusti
18. a otsusega väärteoasjas nr 2602,10,005009 karistas Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik X Illart Kivisalu liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, so summas 3300 krooni ja liiklusseaduse §7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. II Kaebuses esitatud seisukohad Illart Kivisalu esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja
19. augusti 2010.a otsusele. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole väärtegu toime pannud. Illart Kivisalu on kaebuses märkinud, et
20. augustil
21. a ta küll sõitis väärteoprotokollis kajastatud maanteel ja läbis ka X aleviku, kuid tema poolt juhitava sõiduki kiirus ei saanud asulas olla 82 km/h. Kaebuse esitaja kinnitab, et talle ei esitatud kiiruse mõõtmiseks kasutatud seadme vastavuse dokumente, so taatlemispabereid. Kaebuses märgitakse, et väärteoprotokolli koostamisel rikuti menetlusaluse isiku kaitseõigust sellega, et ei oodatud ära tema poolt soovitud kaitsja ilmumist. Samuti ei olnud väärteotoimikus peale otsuse koostamist tunnistaja ütlusi ega kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Samas viidatakse kaebuses asjaolule, et seoses tööga on kaebuse esitaja jaoks väga olulise tähtsusega juhilubade olemasolu. III Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas kohtus, et kohtuväline menetleja on Illart Kivisalu poolt
22. augustil
23. a toimepandud teo õigesti kvalifitseerinud. Kohtuvälise menetleja arvates on tegu tõendatud tunnistaja X ütlustega ja muude asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas aga seisukoha, et kuivõrd Illart Kivisalu pole peale
24. a enam ühtegi väärtegu toime pannud, siis on võimalik tema karistust mõnevõrra kergendada. IV Kohtu seisukoht 2 Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Illart Kivisalu
25. augustil 2010.a kell 09.17 Tartu maakonnas X vallas X maantee 201-l kilomeetril X alevikus mootorsõidukit X reg nr X kiirusega 82+/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Väärteoprotokoll kajastab, et Illart Kivisalu keeldus ütlustest ja keeldus allkirjastamast ka väärteoprotokolli ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Nimetatud asjaolu kinnitas kohtus ka tunnistaja X Tunnistaja Tarmo Sääliku ütlutse kohaselt oli ta väärteoprotokolli koostamise päeval tööl koos X. X oli tööülesandeid täitmas mootorrattaga ja tunnistaja ise politseiautoga. Tunnistaja selgitas kohtus, et liiklusjärelevalvet teostati X asulas ja mõõdeti asulas 50 km sõidukiiruse alas sõidukite kiirust. Mõõdeti Tartu poolt tulevate autode kiirust. Tunnistaja näitas kohtus Maanteeameti poolt kohtule edastatud plaanil koha, kus politseiametnikud kiirust mõõtsid. Tunnistaja ütluste kohaselt mõõtis autode sõidukiirust nii X mootorrattal kui ka tunnistaja ise. Tunnistaja kinnitas kohtus, et peale Illart Kivisalu kinnipidamist näidati talle ka sõidukiirust mõõteseadmel. Tunnistaja avaldas ka seda, et juhul kui ta ei eksi, siis näidati fikseeritud kiirusi nii tema poolt kui ka X poolt. Kindlat mäletas tunnistaja seda, et Illart Kivisalu kutsuti politseiautosse, kus X alustas väärteoprotokolli koostamist. Tunnistaja kinnitas ka seda, et Illart Kivisalu nõudis, et kohale kutsutaks tema advokaat ja ta nõudis, et enne menetlustoimingute alustamist oodatakse ära advokaadi saabumine. Tunnistaja sõnul selgitati Illart Kivisalule, et tal on küll õigus kaitsjale, kuid see ei peata menetlustoimingute jätkamist. Tunnistaja ei mäletanud, kas Illart Kivisalu küsis mõõtevahendi taatlustunnistust, kuid kinnitas, et see oli autos olemas ja juhul kui seda küsiti, siis oli võimalik seda koheselt näidata. Tunnistaja kinnitas ka seda, et sõidukiirust mõõdeti peale asula märki, mis nõuab mitte enam kui 50 km/h sõidukiiruse kasutamist. Tunnistaja välistas võimaluse, et mõõdeti kiirust alas, kus enne asulasse sissesõitu oli lubatud sõita kas 70 km/h või 90 km/h. Tunnistaja rõhutas oma ütlustes ka seda, et juhul kui mõõtevahendi taatlemistunnistust ei nõuta, siis politseiametnikud seda ise kohe reeglina tutvustama ei hakka. Juhul kui seda aga küsitakse, siis see ka kohe esitatakse. Illart Kivisalu ütluste kohaselt sõitis tema
26. augustil
27. a X alevikust läbi kiirusega 58 km/h, kuid mitte kindlasti kiirusega, mis on kajastatud väärteoprotokollis. X alevikus keegi menetlusalust isikut ei peatanud. Kui ta oli asula läbinud, siis vaadates tahavaatepeeglisse ta nägi politseiautot endale järgnemas ja ta peatus bussijaama juures. Illart Kivisalu kinnitas, et talle püüti väita, et ta sõitis 78-ga asula sees. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt võis ta 78 km/h sõita 70-se kiirusepiirangu alas, aga mitte asulas. Illart Kivisalu väitis kohtuistungil, et ta nägi kus kiirust mõõdeti ja, et see toimus kuskil kaupluse ja kütusetankla vahel. Illart Kivisalu kinnitas ka seda, et üks politseinikest oli autoga ja teine mootorrattaga. Illart Kivisalu põhjendas kohtus, miks ta jättis väärteoprotokollile alla kirjutamata. Tema ütluste kohaselt talle ei selgitatud politsei poolt, miks teda peatati ja milles teda süüdistatakse ja millega tõendatakse. Tol hetkel ei esitattud mõõteseadme kohta talle samuti mitte midagi. Illart Kivisalu kinnitas ka seda, et enne jõudis temani mootorrattas, seejärel auto mõõteseadmega. Menetlusalune isik kinnitas kohtus, et ta küsis taatlemistunnistust juba kohapeal, kuid talle ei esitatud seda. Kohtus põhjendas Illart Kivisalu pikemalt, mis ka ta
28. augustil 2010.a just nii käitus nagu ta käitus. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et X mõõtis Illart Kivisalu poolt juhitava sõiduki kiirust kiirusemõõteseadmega X Stalker X, mille taatlustunnistus on nr X. Seade on testitud 3 augustil
29. a kell 06.20 ja on töökorras. Eespool nimetatud protokoll kajastab, et mõõdeti hea nähtavusega valgel ajal asulasisesel teel, täpsemalt Tartu maakonnas X alevikus X mnt 201 kilomeetril. Mõõdeti pärisuunal lähenevat üksinda sõitvat sõidukit, milline sõitis kiirusega 82 km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Protokoll kajastab, et laiendmääramatust arvestades ületas Illart Kivisalu mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Protokoll kajastab, et juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Protokoll kajastab ka seda, et Illart Kivisalu keeldus protokollile alla kirjutamast. 3
30. augustil
31. a kehtinud liikluseeskirja § 124 p 1 sätestas, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel oli 50 km/h. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja X ütluste usaldusväärsuses, kes kinnitas, et Illart Kivisalu ületas kiirust. Ka Illart Kivisalu ütlustest nähtub, et ta nägi, et politseinikud X kiirust mõõtsid. Samuti on Illart Kivisalu kinnitanud, et kohta, kus ta peatus tuli auto mõõteseadmega. Kohus on veendumusel, et Illart Kivisalu ütlused, mis eitavad nii kiiruse ületamist, kui ka asjaolu, mis puudutab politseiametnike poolt talle mõõteseadme tulemi mittenäitamist, samuti taatlemistunnistuse mittenäitamist, ei ole usaldusväärsed ja on ennest õigustavad. Väärteomaterjalid näitavad ilmekalt, et Illart Kivisalu keeldus allkirjade andmisest ja ka oma isikuandmete esitamisest, seega keeldus politseiametnikega suhtlemast. Kohus on seisukohal, et igal menetlusalusel isikul on õigus kaitsele, kuid olukorras kus kaitsja ei saa viivitamatult sündmuskohale tulle, ei saa jätta vajalikke menetlustoiminguid tegemata. Illart Kivisalul oli alates väärteoprotokolli koostamisest õigus kasutada kaitsja abi. Ta ei ole seda õigsut pidanud vajalikuks edaspidi kasutada. Samuti puudub kohtul alus kahelda selles, et politseiametnikud, sh tunnistaja X oleks mingil põhjusel võltsinud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja kandnud sinna tõele mittevastavaid andmeid. Kohus kontrollis ka asjaolu, kas kiirusmõõteseade oli taadeldud ja kohtule esitatud tõend kinnitab seda. Kohtul puudub igasugune alus arvamuseks, et keegi on mõõtevahendi taatlustunnistuse hiljem vormistanud. Seega on kohus veendumusel, et Illart Kivisalu on
32. augustil
33. a toime pannud väärteoprotokollis ja väärteootsuses kajastatud väärteo ja täitis selle teoga LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Illart Kivisalu eitab kiiruse ületamist. Väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad, et Illart Kivisalu sõitis asulasisesel teel kiirusega 82+/- 3 km/h ja ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Kohus leiab, et kaebaja selgitusest ei tulene asjaolusid, mis välistaksid tema vastutuse talle inkrimineeritud väärteo eest. Illart Kivisalu ütlustest saab järeldada, et kaebaja ei soovinud LE nõudeid rikkuda, s.o ta ei rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid tahtlikult. Seega rikkus ta LE nõudeid ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. Kohus ei tuvastanud Illart Kivisalu süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. V Kohtu seisukohta karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Illart Kivisalu on LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo eest karistatud rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmisest pisut suuremas määras. Kohus ei ole tuvastanud Illart Kivisalu karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, ja ka kaebaja varasemat käitumist liikluses, on kohus veendunud, et Illart Kivisalule mõistetud karistus on piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samas on kohus tuvastanud, et peale käesoleva väärteo ei ole Illart Kivisalu toime pannud mitte ühtega uut tegu. Teo toimepanemisest on möödas enam kui poolteist aastat. Kohus on veendumusel, et sellises olukorras puudub vajadus kohaldada Illart Kivisalu suhtes lisalaristust ja selles osas peab kohus 4 vajalikuks VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt tühistada. Rutt Teeveer Kohtunik 5