4-11-4725/4

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-11-4725

1. märtsil 2012.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu, kaitsja adv.Leelo Viil osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil Ingvar T , ik xxx, elukoht xxx õpilane, varem väärteokorras karistatud kaks korda AS § 71 järgi - väärteoasja. Vastavalt 12.11.2011.a koostatud väärteoprotokollile nr.AB1220105 12.11.2011.a kl 20.20 Harjumaal, Kernu vallas Kernu Invakodu tee ja Kernu toidutare vahel tuvastati, et Ingvar T juhtis mootorsõidukit BMW reg.nr.xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga, rikkudes sellega LS § 38 lg.1; § 90 lg.1 p.1 sätteid ning pannes sellega toime LS § 201 lg.1; § 234 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks Ingvar T ’le LS § 201 lg.1 järgi 4 päeva aresti ja § 234 lg.1 järgi samuti 4 päeva aresti, kokku 8 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, karistuseks taotles rahatrahvi määramist. Arestiga ei nõustunud, sest peab koolis õppima. Kaitsja taotles kergemat karistust - rahatrahvi. Kohtule on esitatud järgmised tõendid: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 12.11.2011.a kella 20.20 ajal juhtis I. T mootorsõidukit BMW 316i reg.märgiga xxx omamata selleks juhtimisõigust. Tunnistaja Lauri Sepa (Sepp) ütlused, et 12.11.2011.a kella 20.20 paiku täitis ta tööülesandeid koos A. Kernu vallas, kui nägi Pärnu mnt-lt Kernu Invakodu teele keeramas tumedat sõiduautot BMW 316i reg.nr. xxx. Kuna sõiduki sõidumaneer tundus kahtlane, lülitati politseisõidukil sisse punase ja sinised vilkurid ning eriline helisignaal, tunnistaja sõitis koos kahe teise patrullpolitseinikuga BMW-le järele. BMW juht ei peatunud, vaid kiirendas ning püüdis põgeneda. 5 minutit hiljem sõidukijuht peatus kruusateel, juht tuli käed üleval autost välja ja ütles, et annab alla. Sõidukijuhiks osutus I. T , kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõiduk üle antud I. T isale – R. T . Menetlusaluse isiku ütlused, et ta käis 12.11.2011.a autot ostmas ning sõitis sellega koju. Kernu tanklas oli politsei, kes andis talle peatumismärguande, kuid ta eiras seda. Ta väga kahetseb oma tegu ja ei istu enam kunagi ilma juhiloata autorooli, peatub alati, kui on antud selleks märguanne. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et I. T on omistatud A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid tal puudub B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtuistungil kinnitas I. T , et juhtis mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhiluba ning eiras politsei peatumismärguannet. Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning I. T süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhiluba, tema käitumine sisaldab LS § 201 lg.1; § 234 lg.1 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. I. T käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades süü suurust, tuleb I. T le LS § 201 lg.1 ja LS § 234 lg.1 rikkumiste eest mõista arest. I. T tuleb mõista kaks eraldi karistust, sest KarS § 63 lg.2 kohaselt tuleb mõista eraldi karistus iga teo eest, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad erinevatele süüteokoosseisudele. LS § 201 lg.1 ja § 234 lg.1 sätestatud väärteokoosseisud on erinevad. I. T ei tööta, seega tal puudub iseseisev sissetulek. Kohus asub seisukohale, et aresti määramisega on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetlusalune isik tunnistas, et suvel oli toimepannud kütuse varguse, asjas on menetlus lõpetatud kohustusega teha üldkasuliku tööd. 12.11.2011.a. sõitis autoga, mille oli ostnud Keilas ning käib sõitmas Laitse rallipargis. Kohus leiab, et aresti mõistmine on põhjendatud, arest peaks mõjutama T käituma seaduskuulekalt. Kuivõrd menetlusalune isik õpib, tal puudub iseseisev sissetulek, jätab kohus menetluskulud (kaitsjatasu) osaliselt riigi kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, KrMS § 175,180, VTMS § 107 lg.1 p.1, 111 ja 136-139, 199 lg.3 kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Ingvar T LS § 201 lg.1 järgi ja mõista karistuseks 12.11.2011.a toimepandud rikkumise eest arest 3 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Ingvar T l ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks 19.03.2012.a. Süüdi tunnistada Ingvar T LS § 234 lg.1 järgi ja mõista karistuseks 12.11.2011.a toimepandud rikkumise eest arest 3 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on käesoleva otsusega LS § 201 lg.1 järgi mõistetud aresti kandmise viimane päev. Ingvar T arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Välja mõista Ingvar T ’lt riigieelarve tuludesse menetluskulud kaitsjatasu 32 eurot. Menetluskulu tasuda kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Ingvar T , 4-11-4725, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast. Kohtunik: