lg 3 p1, § 191 p 12 kohus, määras: Jätta OÜ Aldar Eesti kaebus Keskkonnainspektsiooni juhi 7.märtsi 2012 kaebuse lahendamise määruse nr J-6-15/237-2 peale rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud OÜ Aldar Eesti esitas 27.01.2012 teate Keskkonnainspektsiooni, milles teavitas, et Tallink Grupp Net Shop kaupluses müüakse tooteid, mille eest pakendiseaduses sätestatud tagatisraha ei nõuta kuigi kaubal on pandimärgid. Keskkonnainspektsiooni 17.02.2012 vastuse kohaselt on tarbijakaitseamet alustanud asjaolude selgitamisega ning Keskkonnainspektsioon ei pea täiendavalt vajalikuks asjaolusid kontrollida. Teates toodud väidete sisu kohta ei ole keskkonnainspektsioon hinnangut andnud. 02.03.2012 esitas OÜ Aldar Eesti kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, milles palub tühistada väärtemenetluse alustamata jätmise teade ja algatada väärteomenetlus PakS § 30 tunnustel AS-i Tallink Grupp tegevuse osas seoses sadamakaupluses toodete müümisega ilma pakendiseaduses sätestatud tagatisraha nõudmata. PakS § 33 kohaselt on PakS § 30 ette nähtud väärtegude menetlejaks on mh Keskkonnainspektsioon. Lubamatu on Keskkonnainspektsiooni lähenemine nagu vabastaks väärteoteate esitaja samaaegne pöördumine teise haldusorgani poole teda väärteomenetluse algatamise kohustusest. Väärtemenetluse aluse ilmnemisel on keskkonnainspektsioon kohustatud algatama väärteomenetluse. 07.03.2012 Keskkonnainspektsiooni peadirektor P.Volkovi kaebuse lahendamise määrusega jäeti rahuldamata OÜ Aldar Eesti kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Määruse kohaselt 27.01.2012 esitatud kaebus sisaldas väidet, et müüakse tooteid, mille eest pakendiseaduses sätestatud tagatisraha ei nõuta, kuid taara tagastades makstakse nende eest tagatisraha välja. Seega ei olnud etteheidet selles, et müüja ei võtaks pakendit tagasi ja selle tõttu rikuks pakendi tagasivõtmise nõudeid. PakS § 21 lg 9 alusel avaldatakse tagatisrahaga pakendi müümisel tagatisraha suurus, arvestades tarbijakaitseseaduse §-s 7 sätestatud nõudeid. Ilma tagatisraha suurust tšekil näitamata võivad olla rikutud tarbija õigused saada ülevaadet, mille eest ta maksnud on. Menetlust tarbijakaitseseaduse nõuete rikkumise üle viib läbi Tarbijakaitseamet. Kuna PakS nõuete täitmise üle on väärteomenetluspädevus nii Keskkonnainspektsioonil kui ka Tarbijakaitseametil, siis kohaldub Tarbijakaitseametile rikkumise avastamisel samuti
MS § 6 kohane kohustus väärteomenetluse alustamiseks. Lähtudes
lõikest 1, mille kohaselt, kui väärteo menetlemispädevus on seadusega antud mitmele kohtuvälisele menetlejale, menetleb väärteoasja selle kohtuvälise menetleja ametnik, kes on teinud esimese menetlustoimingu, on põhjendatud Keskkonnainspektsiooni väärteomenetluse alustamata jätmine. Keskkonnainspektsioon leiab, et kaebuse põhjendused punktis 3-7 on suunatud olukorrale, kus pakendeid tarbijatelt tagasi ei võetaks. Kuna esialgse kaebuse põhjendus oli, et tarbijatelt ei võeta tagatisraha, aga taara tagastades makstakse nende eest tagatisraha välja, siis on Keskkonnainspektsiooni jaoks tegemist sisuliselt uue kaebusega, mida ei saa lahendada käesoleva määrusega. Kaebusele lisatud materjalidest saab järeldada, et kaebuse punktid 3-7 on suunatud punktis 2.4 nimetatud Tarbijakaitseameti seisukohtade vaidlustamiseks ja peaksid olema esitatud
Sellest tulenevalt jätab Keskkonnainspektsioon nimetatud punktide osas kaebuse läbi vaatamata. OÜ Aldar Eesti esitas kaebuse Keskkonnainspektsiooni juhi 7.märtsi 2012 kaebuse lahendamise määruse nr J-6-15/237-2 peale. Kaebuse lahendamise määrus on vaidlustatud osas, millega jäeti rahuldamata kaebus olukorra osas, kui tarbijatelt ei võeta tagatisraha, kuid pakendil on olemas pandimärk. Osas, millega 2. märtsi 2012.a. OÜ Aldar Eesti kaebus kohtuvälise menetleja juhile väärteoasjas nr PÕR-6-22/34 on jäetud osaliselt läbi vaatamata, kaebaja ei vaidlusta, sest selles osas esitas OÜ Aldar Eesti uue väärteoteate, mis on registreeritud Keskkonnainspektsiooni dokumendiregistris nr J-6-15/237 all.
alusel palub kaebaja esitatud kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsioon juhi
Eelöeldust tulenevad esinevad AS-i Tallink Grupp tegevuses väärteo tunnused ja väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Rikkumise konkreetsed asjaolud, k.a. rikkumise jätkavus või vältavus, tuvastatakse juba algatatud väärteomenetluse käigus. Kohtuväline menetleja edastas kaebuse koos materjalidega kohtule 16.03.2012. Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel kaebeõigus kohtusse on piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile
alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja õigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. OÜ Aldar Eesti on kohtule esitatud kaebuses viidanud, et rikutud on äriühingule põhiseaduse § 31 sätestatud õigust. Põhiseaduse § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja – liitudesse. Nagu nähtub põhiseaduse sõnastusest on siin sätestatud Eesti kodanikule ehk füüsilisele isikule kuuluv põhiseadusest tulenev õigus. Kaebuse kohtule on esitanud aga OÜ Aldar Eesti, mis on juriidiline isik ja kelle puhul ei ole tegemist Eesti kodanikuga. Kaebuses puuduvad ka muud põhjendust selle kohta, milliseid OÜ Aldar Eesti põhiõigust või vabadust kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustatud määrusega rikutud kaebuse esitanud isiku OÜ Aldar Eesti põhiõigusi ja vabadusi. Kohus märgib veel, et pakendiseaduse § 30 lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse täitmata jätmise või tagasivõtmise nõuete rikkumise eest. Pakendiseaduse § lg 2 ja lg 5 kohaselt on § 30 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon ja Tarbijakaitseamet.
lg 2 kohaselt kui väärteo menetlemispädevus on seadusega antud mitmele kohtuvälisele menetlejale, menetleb väärteoasja selle kohtuvälise menetleja ametnik, kes on teinud esimese menetlustoimingu. Alluvusvaidlused lahendavad kohtuvälised menetlejad kokkuleppel. Nagu nähtub Tarbijakaitseameti 21.02.2012 kirjast nr 6-2/12-00872-005 on Tarbijakaitseamet Riho M taotlusel kaebuse aluseks olevate probleemidega tegelenud ja ei ole, leides, et Tallink Grupp AS toimib nõuetekohaste, rikkumist tuvastanud. Kuivõrd Tarbijakaitseamet juba tegeles juba teates toodud väidete kontrollimisega oli Keskkonnainspektsioonil 17.02.2012
Alluvusvaidluse korral tulnuks kohaldada
lg 2, kuid nagu nähtub Tarbijakaitseameti 21.02.2012 vastusest alluvusvaidlus puudus ja Tarbijakaitseamet tegeles teates toodud väidete kontrollimisega.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatud, et kohtuvälise menetleja ametnik oleks oma tegevusega rikkunud OÜ Aldar Eesti õigusi või vabadusi, mistõttu tuleb OÜ Aldar Eesti kaebus jätta rahuldamata. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.