1-11-13179/2

K r i m i n a a l a s i n r 11230115092 / 1-11-13179 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Kriminaalasja number 11230115092 Eeluurimiskohtunik Eha Popova Taotluse esitaja prokurör Anneli Lumiste Taotlus kahtlustatava Istungil osalenud isikud sekretär Hedvig Payne kaitsja Liis Toomsalu Artur Jõe vahistamine RESOLUTSIOON Vahistada kahtlustatav Artur Jõe, ik 38811230237, eluk xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 kl, varem kriminaalkorras karistatud Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Vahistamistaotluse läbivaatamisel eeluurimiskohtunik tuvastas: Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse Lääne teenistuse menetluses on kriminaalasi nr 11230115092, milles alustati 22.10.2011.a KarS § 199 lg 2 p 5 tunnustel menetlust selle kohta, et 22.10.2011.a kella 02.45 paiku Tallinnas Külma tänaval haaras tundmatu meesterahvas HÕ` käest mobiiltelefoni NOKIA E71-1 (IMEI XXX) ning jooksis sellega minema. Vargusega tekitati kokku varalist kahju 200 €. 28.11.2011.a. kell 17:00 peeti kahtlustavana kinni Artur Jõe (i k 38811230237), Eesti Vabariigi kodanik, õpib , elukoht XXX, kellele esitati nimetatud varguse toimepanemises kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 5 järgi. Kahtlustatavana ülekuulatuna Artur Jõe tunnistas oma süüd ja selgitas, et tõepoolest pani varguse toime ja pantis varastatud mobiiltelefoni pandimajja. Lisaks on kuriteokahtlus tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt on varguse toimepanijana ära tundnud Artur jõe. Tema süüd tõendab ka pandimajas töötanud tunnistaja ütlused, kes andis välja Artur Jõe ja OÜ-le Kuldekspert kuuluva pandimaja vahel sõlmitud pandilepingu, mille kohaselt Artur jõe pantis kannatanule kuuluva mobiiltelefoni. Prokurör leiab, et A. Jõe vahistamine on seaduslik ja põhjendatud. Artur Jõe on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, sealjuures korduvalt varavastaste kuritegude eest. Viimati karistati teda 16.08.2010 Harju Maakohtu poolt KarS 213, § 209 lg 2 p 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 3 aastat (katseaja lõpp 15.08.2013.a.). Samuti on Harju maakohtu menetluses kriminaalasi nr 10230118537, milles süüdistatakse Artur Jõe´d KarS § 199 lg 2 p 4,5 - § 22 lg 3 järgi 2010.a. toimepandud vargusele kaasaaitamises. Artur Jõele on selles asjas kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu alates 21.03.2011.a. Vahistamine on põhjendatud asjaoluga, et kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, mis tõendavad, et Artur Jõe tegevuses esinevad temale inkrimineeritava kuriteo tunnused ning esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid: Artur Jõe on varem karistatud isikuks ja jätkas kuritegude toimepanemist ka pärast talle mõistetud karistust, mille kandmisest ta tingimisi vabastati ja oli allutatud sel ajal käitumiskontrollile ja ajal kui ta oli antud kohtu alla süüdistatavana teises kriminaalasjas, millest võib järeldada, et eelnevad karistused ja tema suhtes teostatavad kriminaalmenetlused, mille raames talle on kohaldatud kergemat tõkendit kui seda on vahistamine, ei avaldanud talle preventiivset mõju uutest kuritegudest hoidumiseks. Kriminaalasjas kogutud andmete põhjal võib järeldada, et tegu on isikuga, kes suure tõenäosusega jätkab kuritegude ja s h varguste toimepanemist ka edaspidi, kuna kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on varavastased kuriteod. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on vältimatult olemas nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud, kuid keda karistused ei ole suunanud õiguskuulekale käitumisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (RKKK3-1-1-103-06 p 15). Seega võib järeldada, et kahtlustatav jätkab sarnast kuritegelikult aktiivset käitumist ka edaspidi ning puuduvad märgid selle pidurdumise kohta. Leian, et kahtlustatavale mõistetud eelnevad karistused ei takistanud teda käitumast selliselt, mis tingis tema kahtlustamise uute kuritegude toimepanemises. Seega on kahtlustatava käitumisest enne inkrimineeritavaid tegu kui ka inkrimineeritud tegude ajal võimalik järeldada, et on küllaldane alus arvata, et vabadusse pääsedes ja ka kergemat tõkendit kohaldades võib kahtlustatav jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Vastavalt KrMS § 130 võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. A. Jõe vaidleb taotlusele vastu. Ta tunnistab oma süüd. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ja käesoleval ajal on katseaeg. Tal ei elu- ja töökohta. Elab koos emaga, kes on invaliid. Prokurör jäi oma taotluse juurde selles toodud põhistustega. Käesoleval ajal on kohtus teine kriminaalasi, mille raames on kohaldatud kergemaliigilist tõkendit. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kaitsja vaidleb taotlusele vastu. Menetlust on võimalik tagada kergemaliigilise tõkendiga. Kahtlustataval on kindel töökoht ja ta hooldab oma invaliidist ema. Seega oleks põhjendatud kergemaliigilise tõkendi kohaldamine. Kohus, ära kuulanud prokuröri selgitused taotluse juurde ning kontrollinud esitatud materjale leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning juhindudes KrMS § dest 21; 24 lg 4; 130; 131; 132 ja PS § 20 asub eeluurimiskohtunik seisukohale, et A. Jõe tuleb vahistada. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud, sh KarS § 218 lg 1, AS § 70 ja NPAS § 15-1 järgi. Kriminaalasjas on peale kahtlustatava omaksvõtvate ütluste kogutud piisavalt tõendeid (kannatanu ja tunnistaja ütlused, pandileping jt kirjalikud materjalid), mis tõendavad, et A. Jõe tegevuses võivad esineda temale inkrimineeritava kuriteo tunnused. Kindla elukoha olemasolu, õpingud ning invaliidist ema abistamise vajadus ei ole teda takistanud käitumast viisil, mis tingis temale kahtlustuse esitamise uue kuriteo toimepanemises. Kuritegu, milles teda kahtlustatakse, on toime pandud katseajal. Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi A. Jõe süüdistuses, mille raames kohaldatud kergemaliigiline tõkend ei ole taganud tema seadusekuulekat käitumist. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on varavastased kuriteod. Samuti on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus olemas eeskätt isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (RKKK 3-1-1-103-06 p. 15). Arvestades eeltoodut ning A. Jõe isikuandmeid (varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isik) ja kuriteo iseloomu (varavastane kuritegu) on põhjendatud kahtlus, et ta võib vabaduses viibides panna toime uusi kuritegusid. Eha Popova Kohtunik