Obsah (8)

§ 266§ 199§ 121§ 64§ 65§ 68§ 69§ 75

1-12-2329 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märtsil 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-2329 (12230100018) Kohtunik Külli

§ 266

lg 2 p 3 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristiina Savtšenkova Süüdistatav JS - isikukood XXX; elukoht: XXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; ei tööta, ei õpi; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 26.10.2011.a otsusega

§ 199

lg 1 ja § 121 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 18kuulise katseajaga; tõkend vahistamine alates 13.01.2012.a (kahtlustatavana kinni peetud 12.01.2012.a); viibis eelnevalt vahi all 20.11.02.12.2011, s.o 13 päeva) Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada JS

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust,

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 26.10.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud ja 28 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka ehk karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg (20.

1. – 02.12.2011.a, s.o 13 päeva ning 12.
2. – 27.03.2012.a, s.o 76 päeva) kokku 89 päeva, s.o 2 kuud ja 29 päeva, ning ärakandmisele kuuluv karistus on 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust

§ 69lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, asendatakse vangistus 8 kuud ja 29 päeva (269 päeva) üldkasuliku tööga 538 tundi, mille tegemiseks määrab kohus tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud.

§ 69

lg 4 alusel on J S üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; ning

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel on ta kohustatud täitma järgmised kohustused: 1)mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata J S’ale kriminaalhooldaja.

1. Tõkend – vahi all pidamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ning vabastada J S vahi alt kohtusaalis.
2. Välja mõista J S’alt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 345,40 eurot (kolmsada nelikümmend viis eurot ja 40 senti), kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 1,35 eurot (1 euro ja 35 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. KrMS § 188 alusel, alaealisel vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema vanematelt: S S’alt (J S ema; elukoht: XXX) ja T S ’lt (J S isa; elukoht: XXX) Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank Pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-2329 süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS J S, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Richard A , Ken K , Markus N ja Jürgen V tungis 20.11.2011 kella 08:30 ajal valdaja tahte vastaselt vasakpoolse kolmnurkakna sisselükkamise ja uste seestpoolt avamise teel sisse Tallinnas, Mustamäe tee 106 aadressil asuva maja ette pargitud, MP’i kasutuses olevasse sõiduautosse VAZ 21061, registreerimisnumbriga XXX. Sellise tegevusega pani J S toime

§ 266

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise grupi poolt. Samuti lõi J S 01.01.2012 öisel ajal Tallinna kesklinnas asuva baari „Labor“ ees tänaval GT kaks korda peaga näo piirkonda, millega põhjustas GT füüsilise valu ja tervisekahjustuse paistetuse nina piirkonnas ning punetuse paremal põsesarnal. Sellise tegevusega pani J S toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus J. S süüdi tunnistamist

§ 266

lg 2 p 3 järgi ning karistamist 1-kuulise vangistusega, süüdi tunnistamist

§ 121

järgi ning karistamist 5-kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kuus kuud vangistust.

Pöörata täitmisele Harju Maakohtu otsusega 26.10.2011 mõistetud karistus – vangistus kuus kuud, millest ära kantud 2 päeva ning

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.11.

- 02.12.2011 (13 päeva) ja 12.01.-27.03.2012.a.

§ 69

alusel asendada 8 kuud ja 29 päeva vangistust üldkasuliku tööga 538 tundi ning üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustada J S täitma

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil J. S tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning J. S tuleb süüdi tunnistada

§ 266lg 2 p 3 ja § 121 järgi.

3 Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades J. S ja tema vanemate varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib süüdimõistetule ja tema vanematele ilmselt üle jõu. KrMS § 188 alusel, alaealisel vajalike vahendite puudumisel, tuleb menetluskulud sisse nõuda tema vanematelt. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 4