KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2012, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-14364 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Keskü

§ 199lg 2 p 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 27.

jaanuari 2012 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Eve Jundas Prokurör Ringkonnaprokurör Milvi Pruus Süüdistatav Rainer Avald, ik: 38910234212, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Kaitsja Vandeadvokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2012 aasta otsus: 1. Rainer Avald’ile

§ 199lg 2 p 4 järgi mõistetud ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud 4 kuulisest üksikkaristusest 3 päeva kantuks lugemise osas. 2.

§ 65lg 1 alusel kandmisele kuuluva karistuse osas.

3. Mõistetud karistusaja alguse osas. 1 Uue otsusega:

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel suurendada Pärnu Maakohtu 21.detsembri 2010 aasta mõistetud 1 aasta ja 6 kuulist vangistust 2 kuu võrra ja mõista Rainer Avald’ile liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 26.01.-27.01.2010, 16.06.17.06.2010 ja 27.10.-29.10.2010, so 7 päeva, kantud karistuse hulka ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 21.oktoober 2011. aasta. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: Rainer Avaldit süüdistatakse selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna 20.oktoobril 2010.a. kella 13.00 paiku varastas xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx territooriumilt vaba juurdepääsu kasutades K L vara järgmiselt: sinist värvi sõiduauto Datsuni (registrimärgiga 049 ACU) kere väärtusega 4500 krooni, veoauto GAZ 66 vraki väärtusega 4500 krooni, sinist värvi kerghaagise väärtusega 1000 krooni, looreha väärtusega 2000 krooni, äkke väärtusega 2500 krooni, kultivaatori väärtusega 2500 krooni, kaks külvikut väärtusega kokku 1000 krooni, kahehõlmalise saha väärtusega 4000 krooni; kolm hobusahka väärtusega kokku 2100 krooni; neljakandilise mahuti väärtusega 1500 krooni; saeveski etteanderullid väärtusega 1500 krooni, mitmeid muid metallist esemeid 3000 krooni väärtuses ja puidust voodi väärtusega 4000 krooni kokku vara 34 100 krooni (2179.39 euro) väärtuses. Rainer Avaldi tegu on kvalifitseeritud

§199lg 2 p.

4 järgi ette nähtud kuriteona s.o. võõra vara korduva salajase vargusena. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas Rainer Avald’i süüdi

§ 199lg 2 p. 4 järgi ja karistas teda vangistusega kuus

§ 65lg. 1 alusel liitkaristuse järgmiselt: mõistetud karistusest liitis kaks

§ 64

lg 1, 65 lg 1 kohaselt kaetuks Pärnu Maakohtu 21.12.2010 aasta otsusega mõistetud karistusega.

2. 2012 aastal esitas apellant E.Jundas ringkonnakohtule apellatsioonist loobumise teate. Märgib, et R.Avald ei soovi otsust vaidlustada. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsuse ja apellatsiooni sisuga, sellest loobumise taotlusega, leiab, et apellatsioonist loobumine ei too antud juhul kaasa apellatsioonimenetluse lõpetamist kuna maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatava olukorda. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine toob kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise ja ringkonnakohtu poolt süüdistatava suhtes uue, olukorda kergendava otsuse tegemise. Eeltoodud järeldust põhjendab kolleegium järgmiselt. Vastavalt kriminaalasjas kogutud materjalidele, sh. karistusregistri õiendile on R.Avald’it karistatud Pärnu Maakohtu 22 septembri 2010 aasta otsusega ja vähendatud kandmisele kuuluvaks karistuseks oli mõistetud 1 aastane vangistus. Kohaldati

§ 74

sätteid ja 3 määrati katseajaks 18 kuud.

§ 68

lg 1 alusel loeti 26.01.-27.01.2010 eelvangistuses viibitud 2 päeva kantud karistuse hulka/ t.lk. 59-61/. Uuesti karistati R.Avald’it Pärnu Maakohtu 21. detsembri 2010 aasta otsusega ja vähendatud karistuseks mõisteti 6 kuuline vangistus,

§ 65

lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu eelmise otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud.

§ 68

alusel loeti kantuks kokku kahe kriminaalasja menetluse raames eelvangistuses viibitud 4 päeva ja kandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohaldati

§ 74sätteid ja määrati katseajaks 18 kuud/ t.lk.

56-58/.

1. oktoobril 2011 aastal pöörati Pärnu Maakohtu poolt kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel, kontrollnõuete rikkumise tõttu,
2. detsembril 2010 aasta otsusega kandmisele kuuluv karistus, 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust, täitmisele. Vangistuse algusajaks loeti R.Avald’i kinnipidamise päev
3. oktoober 2011/ t.lk. 54-55/. Käesolevas, vaidlustatud kriminaalasjas, oli kuritegu toime pandud
4. oktoobril 2010 ehk pärast
5. septembri 2010 aasta otsust kuid enne viimast Pärnu Maakohtu
6. detsembri 2010 aasta karistusotsuse kuulutamist, millega mõisteti liitkaristus eelmise otsusega mõistetud karistusega. Seega on kohus seaduslikult kohaldanud

§ 65

lg 1 sätteid ja mõistnud R.Avald’ile nimetatud sätte alusel liitkaristuse.

§ 65

lg 1 näeb liitkaristuse mõistmise ette

§ 64lg 1 sätestatud korras.

Kusjuures kantud karistuse osa arvatakse liitkaristusest maha.

§ 64

lg 1 annab kohtule võimaluse moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Seega on kohtule antud liitkaristuse mõistmisel otsustusvabadus ning kohus mõistab karistuse oma siseveendumuse kohaselt, mis kujuneb nii toimepandu raskuse, kui ka süüdistatava senise käitumise alusel. Karistuse mõistmisel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest (

§ 65

lg 1) tuleb silmas pidada, et põhimõtteliselt tuleb isik kõigis enne kohtuotsuse tegemist toimepandud kuritegudes süüdi tunnistada ühe kohtuotsusega ja viimase lahendiga tuleb taastada olukord, milline see olnuks juhul, kui kõiki kuritegusid oleks arutatud koos. Maakohus on otsuses põhjendanud, mis kohus leiab, et R.Avald’ile liitkaristuse mõistmisel pole otstarbekas ega seaduslik kohaldada kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise põhimõtet. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on maakohus oma seisukohta piisava selgusega põhjendanud ning kolleegium sellise järeldusega ka nõustub. Vastavasisulisest taotlusest loobumise tõttu ei pea kolleegium vajalikuks omapoolseid põhjendusi lisada. Kehtiva kohtupraktika ja Riigikohtu lahendites väljendatu alusel peab kolleegium vajalikuks märkida, et hiljem tuvastatud kuritegude kogumi( § 65 lg 1 ) puhul ei peeta silmas mitte ärakandmata karistust vaid tegemist on mõistetud karistuste liitmisega, olenemata sellest, kas see on osaliselt või täielikult kantud. Seega on maakohus ekslikult

§ 65

lg 1 alusel lähtunud eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osast, milleks oli 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva, kuna tegelikult oli 21.detsembri 2010 aasta otsusega mõistetud liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 4 Samuti peab kolleegium vajalikuks märkida, et kui süüdlane kannab juba eelmise otsuse järgi mõistetud karistust, moodustakse liitkaristus

§ 65

lg 1, 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, kuid sel juhul ei arvata juba ärakantud karistuse osa liitkaristusest maha, vaid määratakse otsuses kindlaks vaid liitkaristuse kandmise aja algus. Liitkaristuse kulgemise alguseks on päev millest on alates on arvestatud liitmisele kuuluva karistuse algus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ja see on tuvastatud ka maakohtu poolt, on R.Avald alates 21. oktoobrist 2011, mil eelmine otsusega mõistetud liitkaristus täitmisele pöörati, kandnud reaalset vangistust kinnipidamiskohas. Täitmisele pööratud karistus on käesolevas kriminaalasjas liitkaristuse mõistmisel üheks liidetavaks. Seega tuleb antud juhul R.Avald’i liitkaristuse kandmise algusajana märkida 21.oktoober 2011, millest alates on süüdistatav pidevalt viibinud vahi all hiljem tuvastatud kuritegude kogumisse kuuluvate kuritegude eest. Sel viisil taastatakse olukord, kui süüdlase hiljem tuvastatud kogumit moodustavaid kuritegusid oleks menetletud koos ja lahendatud ühe otsusega. Vangistuse kandmise alguse kuupäev on aluseks ka R.Avald’i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaluse saabumisel.

§ 76

lg 1 seab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sõltuvusse süüdlase poolt tegelikult ärakantud karistuse kestusest. Samuti on maakohus ekslikult lugenud käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aja kantuks mõistetud üksikkaristusest ning jätnud eelvangistuses viibitud aja mõistetud liitkaristusest maha arvamata. Sellega on maakohus rikkunud

§ 65

lg 1 ja

§ 68

kehtestatud nõuet arvata liitkaristusest maha kantud karistuse osa ning et eelvangistuses viibitud aeg arvatakse kantud karistuse hulka. Selline nõue kehtib olenemata sellest millist seaduses ettenähtud võimalust kohus liitkaristuse moodustamisel kohaldab. Eelnevast tulenevalt oleks maakohus pidanud

§ 65

lg 1 alusel liitkaristust mõistes suurendama 2 kuu võrra Pärnu Maakohtu 21 detsembri 2010 aasta mõistetud 1 aasta ja 6 kuulist vangistust ja mõistma liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuulise vangistuse. Seejärel lugema karistusest kantuks eelmise kriminaalasja raames eelvangistuses viibitud 4 päeva ja käesoleva kriminaalasja raames eelvangistuses viibitud 3 päeva ning algusega

1. detsember 2010 mõistma kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust. Jättes liitkaristusest maha arvestamata käesoleva kriminaalasja raames R.Avald’i eelvangistuses viibitud aja ning arvestades antud juhul karistusaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, millega kaasnes süüdistatava olukorda raskendav kohtuotsus. Kohtukolleegium leiab, et selline rikkumine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja uue , süüdistatava olukorda kergendava otsuse tegemise vaatamata sellele, et apellant oma apellatsioonist loobus. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 333 lg 6, § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
2. jaanuari 2012 aasta otsuse osaliselt ja teeb kantud karistuse ja karistusaja alguse osas uue otsuse. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 5 6