Obsah (6)

§ 3311§ 331§ 73§ 78§ 2§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15699 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia

§ 3311järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.

juuni 2011 aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja L.Olovjanišnikov Prokurör Ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav Nasir Dadašov, ik: 33912100219, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud. Kaitsja Vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

1. juuni 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-15699 Nasir Dadašov’i süüdistusasjas muutmata. 1 Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
2. Nasir Dadašov’i süüdistatakse selles, et tema olles 02.06.2008.a Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-05-2467 kohustatud oma ebaseaduslikust valdusest M F’le välja andma järgneva vallasvara: 1 universaalajam, 1 lülituskilp, 4 seinakappi, 5 riiulit, 4 kondiitrilauda, 1 rataslaud, 11 lauda, 3 kaalu, 6 kaaluvihti, 1 taignasegaja, 1 taignatükeldaja, 1 taignakatel, 30 küpsetusplaati, 1 gaasiballoon, 1 kardinapuu, 1 peegel, 1 gaasiplaat, 2 kardinat, 2 lülituskilpi, 4 küpsetusahju käru, 2 riidekappi, 1 plastmasskauss, 1 vahustaja, 1 nõudepesuvann, 1 telefon, 1 leivarest, 1 kraapkamm, 1 tordikamm, 1 külmkapp, 1 külmkamber kxh 2-6, 1 kerkimiskapp, 1 kondiitriahi kep 400, 1 küpsetusahi, 2 vahustajat keripar 601, 1 vahustaja mb 75, 1 taignasegaja mtm 60m ja 1 kohviveski, kuid jättis nimetatud kohustuse täitmata, mille tõttu alustati M F täitmisavalduse alusel Nasir Dadašov’i suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 025/2009/345, mille käigus teda 13.01.2010.a Harju Maakohtu kohtumäärusega nr 2-09-46035 trahviti 3000.- krooniga kohustuse täitmata jätmise eest. Seega Nasir Dadašov isikuna, keda on tsiviilasjas tehtud kohtulahendiga kohustatud välja andma asjad ja keda on selle kohustuse täitmata jätmise eest täitemenetluses trahvitud, pani toime

§ 3311järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Nasir Dadašov’i süüdi

§ 331

¹ järgi ja karistas 5 kuulise vangistusega.

§ 73alusel määras, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.

Dadašov 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78lg 1 kohaselt arvestas katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast.

APELLATSIOON: 3. Apellatsioonis kaitsja leiab, et otsus tuleb tühistada seoses materiaalseaduse ebaõige kohaldamisega, millega kaasnesid menetluslikud mittevastavused. Kaitse leiab, et

§ 3311

redaktsioon ei vasta EV põhiseadusele.

§ 2

lg 3 välistab kahekordse karistamise võimaluse ühe ja sama süüteo eest, sõltumata selle liigist. Seoses sellega taotleb kaitsja

§ 3311

tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks kuna võimaldab kriminaalkorras karistamisotsuse 2 täitmata jätnud isiku suhtes pärast trahvi või aresti kohaldamist veel selle täitmata jätmise korral kriminaalkorras karistamist. Tsiviilasjas tehtud otsuse täitmata jätmise on seadusandja tunnistanud süüteoks.

§ 3311

dispositsioonis ettenähtud rahatrahv või arest on karistused, selline käsitlus on kooskõlas Riigikohtu erinevates lahendites sedastatuga. Küsimuse alla jääb ka millised kohtu lahendid kuuluvad täitmisele, kas kehtib

§ 3lg 5 sätestatu ja isikut saab karistada vaid kuriteo eest.

Selles asja on oluliseks see kas N.Dadašovil oli võimalik asja üle anda. Maakohus vastates sellel jaatavalt toetus kohtutäituri poolt kohtuistungil antud ütlustele. N.Dadašov on esitanud kaebuse tsiviilasjas teda esindanud advokaadi peale kuna viimane ei täitnud oma kohustusi. Kui selline asjaolu tuvastatakse, tekib tal võimalus taotleda tsiviilasjas maakohtus tehtud otsuse peale edasikaebe tähtaja ennistamist. Maakohus sellel põhjusel istungit edasi ei lükanud, millega piiras KrMS 273 lg 1 p 3 sätestatut. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja

§ 3311

põhiseaduse vastaseks tunnistamist ja selle kohaldamata jätmist seoses millega mõista N.Dadasov õigeks. Alternatiivselt taotleb otsuse tühistamist ja asja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

1. Süüdistatav toetab kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ja palub teha õigeksmõistev kohtuotsus. Apellant- kaitsja toetab apellatsiooni ja palub eelkõige õigeksmõistva otsuse tegemist. Kinnitab ka apellatsioonis esitatud alternatiivset taotlust. Prokuröri arvamuse kohaselt on otsus seaduslik ja põhjendatud ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. Maakohtus on kaitsja esitanud analoogse seisukoha

§ 3311

põhiseadusele mittevastavuse kohta ja maakohus on otsuses sellisele väitele oma põhistuse esitanud ning kolleegium maakohtu järeldusega nõustub ega pea vajalikuks KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel maakohtu otsuse põhiosas kajastatud asjaolusid korrata. Apellatsioonist tulenevalt peab vajalikuks vaid märkida, et kaitsja poolt viidatud

§ 2lg 3 kehtestab sama süüteo eest topeltkaristamise keeldu. Täitemenetluses, Täite

MS § 183 ettenähtud, kehtivas redaktsioonis sunniraha, pole käsitatav süüteo eest mõistetud karistusena. Selline sunnivahendi kohaldamine ongi eelduseks vastutusele võtmiseks

§ 3311järgi ja on kuriteo objektiivset külge iseloomustavaks tunnuseks.

3 Seega on seadusandja näinud ette karistusõigusliku kohtlemise ja vastutuse kriminaalkorras alles pärast seda kui kohustatud isik on jätnud ka vaatamata täitemenetluses ettenähtud sunnile, ikkagi tema suhtes tehtud otsusega ettenähtud kohustuse täitmata. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt apellatsioonis esitatud käsitluse kohaselt pole üldse võimalik isikul, kelle kasuks tehtud kohtulahendit on rikutud, oma õigusi taastada ja kaitsta. Kui tsiviilmenetluses tehtud otsusega vara välja andma kohustatud isik, seda tahtlikult ei tee, nagu aastate jooksul antud juhul N.Dadašov, siis pole kaitsja seisukohast tulenevalt ka kohtutäituril võimalik kohaldada seaduses ettenähtud sunnivahendit rohkem kui vaid kord, kuna ka korduv sunniraha sissenõue oleks kahekordne karistamine. Kui ka sunniraha väljamõistmine ei mõjuta kohustatud isikut oma kohustusi täitma, nagu antud juhul on tuvastamist leidnud, jäävad isiku õigused, kelle kasuks on juba tehtud kohtulahend, täielikult kaitseta ning kohtuotsus muutub formaalseks. Kohtukolleegium sellise käsitusega nõustuda ei saa. Tulenevalt ülalmärgitust on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et TäiteMS § 183 alusel mõjutus- või sunnivahend, antud juhul rahatrahv ei ole käsitatav isiku teistkordse karistamisena ega riku põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu põhimõtet. Kohtukolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, et kriminaalasja edasilükkamine teadmata ajaks vaid alusel, et kunagi võib-olla ennistatakse 2008 aastal kuulutatud tsiviilkohtuotsusele edasikaebeõigus, pole kooskõlas kriminaalasja mõistliku aja jooksul lahendamise põhimõttega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtul oli kuriteokoosseisu objektiivse asjaolu tuvastamise aluseks jõustunud kohtulahend, ning sellest kohus ka seaduslikult lähtus. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, §342 lg 3 p1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28. juuni 2011 aasta otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA STEN LIND 4