Obsah (12)

§ 257§ 200§ 199§ 121§ 202§ 64§ 65§ 68§ 145§ 74§ 75§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15851 (10230103308, 11230105889) Kohtukoosseis Eesistuj

§ 257

, § 121, § 145, § 200 lg 2 p 7 järgi; Allan Mirka süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja Viljar Mägi süüdistuses

§ 199lg 2 p 7, 8, 9, § 121, § 200 lg 2 p 7 järgi Harju Maakohtu 6.

septembri 2011 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Viljar Mägi, süüdistatava Raido Hani kaitsja Merike Allikmäe Prokurör Andra Sild Raido Hani, isikukood 38210085712, kriminaalkorras karistatud Valga Maakohtu 07.03.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 ja § 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega 1 a 2 k tingimisi katseajaga 2 a, elukoht xxxxxxxx, xxxxx xx-xx; Süüdistatavad Kaitsjad Viljar Mägi, isikukood 38606045210, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 16.03.2009 otsusega

§ 199

lg 1 järgi vangistusega 30 päeva tingimisi katseajaga 1 a 6 k, elukoht xxxxxxx, xxxxxx xx-x (viibib vahi all alates 05.05.2011) Juho Aule, Mati Senkel RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu
2. septembri 2011 otsus Raido Hani ja Viljar Mägi suhtes jätta muutmata 1 ja apellatsioonid rahuldamata.
3. Mõista Raido Hanilt välja õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses määratud kaitsjatele makstud tasu kokku 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 46 senti, s.o määratud kaitsjale 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 76 senti ja asenduskaitsjale 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 70 senti riigi tuludesse. Kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Dandke Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbri
4. Selgitusse märkida „Raido Hani, 1-10-15851, kaitsjatasu“.
5. Mõista Viljar Mägilt välja õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses määratud asenduskaitsjale makstud tasu 79 (seitsekümmend üheksa) eurot ja 90 senti riigi tuludesse. Kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Dandke Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbri
6. Selgitusse märkida „Viljar Mägi, 1-10-15851, kaitsjatasu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
7. detsembril 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu
9. septembri 2011 otsusega üldmenetluses tunnistati V. Mägi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi ja karistati vangistusega 10 kuud; süüdi

§ 121

järgi ja karistati vangistusega 5 kuud; süüdi

§ 202

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.03.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse -30 päeva vangistust- võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.03.2011-01.04.2011, s.o 2 päeva. Kandmisele kuulub vangistus 1 aasta 28 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 05.05.2011. R. Hani tunnistati süüdi

§ 257

järgi ja karistati vangistusega 6 kuud; süüdi

§ 121

järgi ja karistati vangistusega 5 kuud; süüdi

§ 145

järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ning süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 74lg 1 ja 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust.

Vangistusest 3 aastat mitte pöörata täitmisele, kui R. Hani ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle kooskõlas

§-s 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.02.-27.02.2010, 08.03.10.03.2010 ja 17.05.-18.05.2010, kokku 7 päeva. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse pikkus 5 kuud 23 päeva vangistust, mille algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. V. Mägilt mõisteti H. Haljase kasuks välja 1225.82 eurot; A. Mirkalt, R. Hanilt ja Harju Maakohtu 04.04.2011 otsusega süüdimõistetud S. Liitmäelt solidaarselt V. V kasuks 1425.23 eurot. 2 Menetluskuludena mõisteti V. Mägilt riigituludesse määratud kaitsjale määratud tasu 1534.06 eurot; sundraha 417,03 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 24.35 eurot. Kaitsjatasu, mis oli seotud kaitsja teisest linnast kohtuistungile sõitmisega, summas 366.90 eurot, jäeti osaliselt riigi kanda. R. Hanilt mõisteti menetluskuludena riigituludesse määratud kaitsjale määratud tasu 1564.67 eurot; sundraha 695.04 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 21.83 eurot. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus summas 319.56 eurot, jäeti riigi kanda. Kohtuotsusega tunnistati süüdi veel A. Mirka, kelle osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. 2. R. Hani süüdistatakse selles, et tema 23.02.2010 kella 17.00 paiku, viibides Tallinnas Põhja pst. trammipeatuses, nõudis J. R vägivalda kasutades umbes 6 aasta eest osutatud teene eest 2500 kroonise võla tasumist. Kui J. R üritas ära minna, pidas R. Hani ta uuesti kinni ning haarates ühe käega J. R hõlmast, vehkis jalaga kannatanu näo suunas. Üks löökidest tabas kannatanut näo piirkonda. Kuna J. R raha ei olnud, hakkas R. Hani kannatanut jätkuvalt kinni hoides nõudma temalt mobiiltelefoni. Kui kannatanu oli võtnud enda taskust mobiiltelefoni, võttis R. Hani selle kannatanult käest ja lahkus koos J. R kuuluva mobiiltelefoniga Nokia 6111, maksumusega 650 krooni. Seega R. Hani, oma oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga, pani toime

§ 257

järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti selles, et tema, 26.02.2010 kella 21.00-22.00 vahelisel ajal, viibides Tallinnas Estonia pst 9 asuva Solarise Keskuse I korrusel, lõi R. L ühe korra rusikaga näkku, millega põhjustas R. L füüsilist valu ja kerged kehavigastused: punetuse ja kerge paistetuse vasaku silma all. Teise inimese tervise kahjustamise ja löömisega pani R. Hani toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise; samuti selles, et tema, 05.03.2010 kella 16.00 paiku, viibides oma elukohas xxxxxxx, xxxxx xx-x, astus vaginaalsesse suguühendusse 13-aastase x.-x. x (sünd. xx.xx.xxxx). Seega R. Hani, astudes täisealise isikuna suguühendusse noorema kui neljateistaastase isikuga, pani toime suguühenduse lapseealisega, s.o

§ 145

järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti selles, et tema grupis, eelneval kokkuleppel A. Mirka, V. Mägi, R. Tamme ja S. Liitmäega 12.03.2010 kella 21.00 paiku xxxxxxxx xxxxxxx tee xx-xx asuvas korteris pani toime V. V kuuluva 22000 krooni röövimise - olles pääsenud V. V korterisse ettekäändel, et A. M telefon jäi sinna maha, jäid R. T ja V. M seisma esikusse, samal ajal A. M, S. L ja R. Hani liikusid edasi elutuppa. Olles elutoas, lõi A. Mirka V. V põlvega kõhtu ja lükkas ta diivanile pikali. Peale seda läks R. Hani kannatanu juurde ja surus põlvega tema jalgadele. Ühe käega hoidis ta kinni kannatanu käsi, teise käega võttis V. V püksitaskust ära sularahapaki, milles oli 22000 krooni. Samuti rebis R. Hani kannatanul kaelast mobiiltelefoni Nokia 1600 väärtusega 300 krooni, mille viskas maha ja trampis puruks. V. V võetud raha jagasid R. Hani, A. Mirka, V. Mägi, S. Liitmäe ja R. Tamme omavahel. Seega R. Hani, kasutades isiku suhtes vägivalda, pani toime isikute grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. V. Mägi süüdistatakse selles, et tema olles isikuks kes on varem toime pannud varguse, 03.02.2010 ajavahemikul kella 10.00-17.30, viibides xxxx xxxxxxxx x eramus, tungis ukseluku lõhkumise teel eramu kolmandal korrusel asuvasse A. M tuppa, kust võttis kaasa A. M kuuluva sülearvuti Dell Latitude D830 maksumusega 17109 krooni ja fotoaparaadi Olympus maksumusega 300 krooni, kokku A. M kuuluvat vara 17409 krooni väärtuses ning H. H kuuluva sülearvuti Dell Inspiron 1525 maksumusega 19180 krooni; 3 samuti selles, et tema, olles isikuks kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 08.08.201009.08.2010, viibides xxxxxxx xxxxxx xxx xx-xxx asuvas korteris, võttis kaasa M. T kuuluva sülearvuti Compaq 615 QL-64 maksumusega 6490 krooni. Seega V. Mägi isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, pani toime

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, 04.01.2011, viibides xxxxxxxx xxxx-xxxxx x-x asuvas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis T. A kuuluva digifotoaparaadi Canon Digital IXUS 80 IS koos laadijaga maksumusega 127,87 eurot ja mälukaardi, maksumusega 12,78 eurot ning lahkus nimetatud esemetega korterist; samuti selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, koos E. Tõnissoniga 31.03.2011 kella 20.55 paiku, viibides xxxxxxxxx xxxxxxx xxx xx asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses Marja Säästumarket, üritas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise esmärgil poest kaasa võtta ühe pudeli konjakit „Aramis“ väärtusega 5.89 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega V. Mägi, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, isikute grupis, pani toime

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti selles, et tema 05.05.2011 kella 14.00 paiku xxxxxxxx xxxxxx xx-x asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda K. V suhtes - kägistas kahe käega K. V kaela piirkonnast, põhjustades sellise tegevusega K. V füüsilist valu. Kui K. V hakkas korterist lahkuma, jooksis V. Mägi kannatanule järele, lükkas teda õlgadest ja lõi kaks korda põlvega kannatanule kõhupiirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani V. Mägi toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti selles, et tema grupis, eelneval kokkuleppel A. Mirka, R. Hani, R. Tamme ja S. Liitmäega 12.03.2010 kella 21.00 paiku xxxxxxxxx xxxxxxx xxx xx-xx asuvas korteris pani toime V. V kuuluva 22000 krooni röövimise - olles pääsenud V. V korterisse ettekäändel, et A. M telefon jäi sinna maha, jäi V. Mägi koos R. Tammega seisma esikusse, samal ajal kui A. Mirka, S. Liitmäe ja R. Hani liikusid edasi elutuppa. Olles elutoas, lõi A. Mirka V. V põlvega kõhtu ja lükkas ta diivanile pikali. Peale seda läks R. Hani kannatanu V. V juurde ja surus põlvega kannatanu jalgadele. Ühe käega hoidis R. Hani kinni kannatanu käsi, teise käega võttis V. V püksitaskust ära sularahapaki, milles oli 22000 krooni. Samuti rebis R. Hani kannatanul kaelast mobiiltelefoni Nokia 1600 väärtusega 300 krooni, mille viskas maha ja trampis puruks. V. V võetud raha jagasid R. Hani, A. Mirka, V. Mägi, S. Liitmäe ja R. Tamme omavahel. Seega V. Mägi, kasutades isiku suhtes vägivalda, pani toime isikute grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Maakohtu istungil loobus prokurör V. Mägile esitatud süüdistusest

§ 200

lg 2 p 7 järgi, paludes süüdistus kvalifitseerida ümber

§ 202lg 1 järgi.

Tõendeid kohtuistungil kogumis hinnates leidis maakohus, et V. Mägi ja R. Hani süü neile esitatud süüdistustes on leidnud tõendamist. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad

1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav V. Mägi ja süüdistatava R. Hani kaitsja M. Allikmäe. 4 5.
2. Süüdistatav V. Mägi vaidlustab apellatsioonis kohtuotsuse mõistetud karistuse osas, paludes lugeda tema vahi all viibitud aeg kuni Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumiseni „sokivangistuseks“ ja ülejäänud kandmata karistus jätta tingimisi täitmisele pööramata kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, mis asendada üldkasuliku tööga. Leiab, et mõistetud karistus vastab küll seadusele, kuid inimlikult tunneb end ahistatuna. Soovib vabaduses koheselt tööle asuda, et tasuda rahalisi kohustusi. On valmis täitma

§ 75tulenevaid kontrollnõudeid.

Palub anda viimane võimalus, et saada seaduskuulekaks kodanikuks. 5.2. Süüdistatava R. Hani kaitsja vaidlustab otsuse täies ulatuses, v.a. süüdimõistmises

§ 145järgi.

Kaitsja palub vaidlustatud otsus tühistada ning mõista R. Hani süüdistustes

§ 257

ja § 121 järgi õigeks; tegevuses, mis on kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7 järgi, kvalifitseerida vastavalt

§ 202lg 1 järgi ning mõista R.

Hanile tingimuslik vangistus. Alternatiivselt palub otsus tühistada osaliselt ja ning karistada R. Hani kuritegude kogumi eest tingimusliku vangistusega. Kaitsja leiab, et kohus on ebaõigesti piiritlenud

§ 200ja § 202 vahekorda ning on otsitult ja pingutatult leidnud, et R.

Hani löögi tulemusel tundis kannatanu valu. Apellatsiooni põhiargumendid on järgmised: - süüdistuses

§ 257järgi tuleb tunnistaja K.

K ja kannatanu J. R ütlustesse kriitiliselt suhtuda. Asjaolu, et J. R on loobunud rahalisest nõudest 650 krooni, on kaitsja arvates kinnituseks selle kohta, et ta tunneb veel tänaseni endas võla tunnet. Äratundmiseks esitamise protokolli ei saa lugeda R. Hani süüd kinnitavaks tõendiks; - kohtulikul uurimisel ei ole ümber lükatud R. Hani ütlused selles, et ta küll vehkis jalaga, kuid kannatanule pihta ei saanud. Vastuolude tõttu tõendites ei saa järeldada, et R. Hani nõudis kompensatsiooni aitamise eest. Ajalise vastuolu tõttu ei saa R. Hani nõudmist 2000 aasta lubadusest käsitleda oletatava õigusena ja raha nõudmist J. R oletatava õiguse realiseerimisena. Süüdistuses kajastatud võla tagatiseks telefoni äravõtmist tuleb vaadelda osana omavoli toimepanemise sündmustikust, kuid tegu ise ei ole vaadeldav omavolina

§ 257

tähenduses; - R.Hani süüdistusest ei nähtu, milles seisnes õiguste teostamise ebaseaduslik kord. Kaitsja on seisukohal, et R.Hani tegevus, arvestades teo subjektiivset külge, saab olla äärmisel juhul kvalifitseeritav

§ 121järgi.

- süüdistuses

§ 121ei ole R.

Hani tunnistanud R. L löömist tahtlusega talle valu põhjustada. Löök oli nõrk ja tabas kannatanut õrnalt vastu põske, kannatanu löögile ei reageerinud. Tõenditest ei nähtu, et R. Hani ja R. L vahel oleks eelnevalt toimunud sõnavahetus või et keegi tunnistajatest oleks löömist näinud. Kõnesalvestis, mida kohus uuris, sisaldab vaid teavet, mingit löömist Solarises tõendist ei nähtu. Videosalvestise vaatlusprotokollist vägivalla tegu ei nähtu. Kõrvaldamata kahtlused tuleb

§ 7lg 3 alusel tõlgendada R.

Hani kasuks. - kannatanu läbivaatuse protokollis fikseeritud punetus ja kerge paistetus vasaku silma all, ei ole piisavad tõendid R.Hani süüküsimuse lahendamiseks. R.Hani tuleb süüdistuses

§ 121järgi õigeks mõista, kuna ei ole võimalik kannatanu valu hinnata.

Alternatiivina on võimalik tegu kvalifitseerida

§ 121- § 25 lg 2 järgi.

Kaitsja hinnangul tuleb otsus tühistada ka menetlusõigusnormide rikkumise tõttu, kuivõrd tõendite analüüs ja järeldused V. V röövimise episoodis tuginevad oletustele, mitte aga tõsikindlalt tuvastatule. Kohus on õigesti järeldanud, et röövimise episoodis olevad tõendid on vastuolulised eelkõige selle episoodiga seotud osaliste antud erinevate ütluste tõttu. Kohus ei ole aga kummutanud R. Hani versiooni, et ta ei tarvitanud vägivalda. Veel leiab kaitsja, et tõenditest ei nähtu kohtualuste ühtset plaani ega kokkulepet, kuna tunnistajate ütlused on vastuolulised, kes ja milles kokku leppisid ning ei saa järeldada, et igaüks neist oleks valitsenud tegu. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et kohtualuste vahel oleks olnud omavahelist kokkulepet kuriteoks ning olemasolevate tõendite põhjal ei ole 5 võimalik järeldada, et kannatanu suhtes oleks tarvitatud vägivalda. Seega on kohus andnud asjas kogutud tõenditele väära hinnangu ning R. Hani põhjendamatult röövimises süüdi tunnistanud. R. Hani käitumist ei ole võimalik vaadelda ka varguse täideviijana, kuna tema ei valitsenud tegu ega osalenud vallasasja äravõtmisel. R.Hani tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 202lg 1 järgi omandamisena, kuna raha sai ta A.

M ning oli seda vastu võttes teadlik, et tegemist oli V. V äravõetud rahaga. Kaitsja arvates on juhul kui kvalifikatsioonid jäävad muutmata, võimalik R. Hani tervisest tulenevalt ja perekonna olemasolu arvestades, karistada teda tingimusliku karistusega. R. Hanil on tõsised terviseprobleemid, kuid ometi on tal peale väidetavate kuritegude toimepanemist elu muutunud ja ta tunneb täit vastutust oma perekonna ees, keda ta toidab.

1. Ringkonnakohtu istungil jäi V. Mägi oma apellatsiooni juurde, R. Hani kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni. Prokurör palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
3. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti vaidlustatud süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Ka selles osas vastab vaidlustatud otsus seaduse nõuetele ja Riigikohtu selgitusele. KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatavad neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistab, samuti on kohus põhjendanud karistuse liigi ja -määra valikut. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Apellatsioonides esitatud argumentidele on kohus juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.
4. Puutuvalt apellatsioonides esitatud taotlusesse asendada V. Mägile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ja R. Hanile mõistetud karistus tingimusliku vangistusega, märgib kohtukolleegium järgmist.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Veel on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni 6 tähenduses. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsus ülaltoodud nõuetele täiel määral ning maakohus on V. Mägile ja R. Hanile karistuse mõistmisel kõigi

§-s 56 kirjeldatud asjaoludega arvestanud. Maakohus on põhjendanud, miks ta peab ainuvõimalikuks V. Mägi karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ega saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. V. Mägi näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Tingituna rahapuudusest pani ta toime kuus teise astme kuritegu, millest kolm kuritegu olid toime pandud kohtu poolt määratud katseajal. Sellise isiku puhul ei saa rääkida, et mõistetud vangistusmäär – 1 aasta ja 1 kuu, millest ärakandmisele kuulub 1 aasta ja 28 päeva vangistust – oleks liiga range karistus. Ka apellant ise möönab, et talle mõistetud karistus vastab igati seadusele. Maakohus on karistuse mõistmisel arvesse võtnud ka õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Nõustuda ei saa ka R. Hani kaitsja seisukohaga, et arvestades süüdistatava isikut, tuleb teda karistada tingimusliku vangistusega. Kohtukolleegiumi arvates puudub alus R. Hanile mõistetud karistuse kergendamiseks. Kohus on karistuse mõistmisel juba arvestanud R. Hani tervisliku seisundiga, samuti asjaoluga, et teda on kohtulikult karistatud ühel korral kaheksa aastat tagasi. Kõike eelnevat arvestades on kohus R. Hanile kui vägivaldsele isikule, kellel puudub igasugune enesekriitika, mõistnud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest karistuseks vaid šokivangistuse, et süüdistatav mõistaks vangistuse olemust ja sellest tulenevaid piiranguid.

1. Adv M. Allikmäe apellatsiooni etteheited süüdistuse tõendamatusest R. Hani poolt J. Rõugu suhtes toime pandud omavolis, R. L kehalises väärkohtlemises ja V. V kuulunud raha grupilises on kohtukolleegiumi arvates usaldusväärselt ümber lükatud kannatanute ütlustega, mida kinnitavad veelgi tunnistajate K. K ja A. P ütlused ning R. L läbivaatuse protokoll ( I kd tl 83-84). Nii tuvastas maakohus tunnistaja K. K ja kannatanu J. R ütlustele tuginedes õigesti, et R. Hani oletatava õiguse realiseerimise ebaseaduslikkus seisnes J. R suhtes toime pandud vägivallas- kannatanu löömises jalaga silma piirkonda, mis iseseisvalt on karistatav kehalise väärkohtlemisena. Just oma oletatava õiguse teostamine vägivalla abil (telefoni äravõtmine kannatanult) moodustabki omavoli koosseisu, mitte osa omavoli toimepanemise sündmustikust nagu kaitsja ekslikult leiab. R. L löömine on tõendatud nii süüdistatava enda kui kannatanu ütlustega. Kannatanu läbivaatuse protokollist nähtub, et kannatanu vasaku silma all on fikseeritud punetus ja kerge paistetus. On eluliselt usutav, et kerge paistetus ei saa tekkida õrnast jalalöögist, selle löögiga tekitas R. Hani kavatsetult J. R valu, millega realiseeris süüteo objektiivse koosseisu. Samuti ei saa kohtukolleegium jagada adv M. Allikmäe seisukohta selles, et R. Hani V. V suhtes vägivalda ei tarvitanud ning et kannatanu andis R. Hanile raha vabatahtlikult. Kannatanu V. V ütlustest nähtub üheselt, et 22000 krooni võeti temalt ära vägivallaga. Maakohus on põhjendatult arvestanud kannatanu ütlustega osas, mis puudutab vastuolude puudumist tema kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustes. Kannatanu on usaldusväärselt tundnud ära R. Hanis isiku, kes tõukas teda kahe käega diivanile pikali, kes hoidis teda ühe käega kätest kinni, võttes samal ajal kannatanu pükste taskust ära raha summas 22000 krooni. Ei ole eluliselt usutav ja on ebatõenäoline, et V. V andis vabatahtlikult ja küsimise peale ära suure summa raha, mille ta oli välja võtnud pangast selleks, et realiseerida oma ammune unistus ja osta endale vesijalgratas. Siinjuures tuleb arvesse võtta sedagi, et kannatanul oli diagnoositud Aspergeri sündroom, millega kaasnevad probleemid kognitiivsetes 7 funktsioonides, mistõttu ei oska sellise diagnoosiga inimene teisi inimesi karta. Ometigi on V. V, kes ei ole haiget saamisest rääkinud, R. Hani fotode järgi äratundmiseks esitamisel kinnitanud, et ta kartis seda meest väga ega julgenud osutada mingitki vastupanu. Samas on ta ka kohtuistungil kinnitanud, et ta oli toimunust ehmunud ega julgenudki vastupanu osutada. Seega rakendas R. Hani V. V röövimise episoodis nii psüühilist kui füüsilist vägivalda, mis seisnes R. Hani poolt V. V ähvardamises löömisega, mida kinnitavad tunnistaja M.-K. Mi ütlused ja kehalise jõu rakendamises kannatanu eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob eeldused asja üleminekuks. Seejuures aktiveeris kannatanu hirmu ja pärssis tema vastupanuvõimet veel ka A. M juuresolek temalt raha äravõtmise ajal.
2. V. Mägi kaitseülesandeid teostas ringkonnakohtu istungil asenduskaitsjana adv M. Senkel, kes esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 79,90 (ilma käibemaksutra) eurot. R. Hani kaitsja adv M. Allikmäe on esitanud ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 191,76 (s.h käibemaks 31,96) eurot. Ringkonnakohtu istungil teostas R. Hani kaitseülesandeid asenduskaitsja adv J. Aule, kes esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 76.70 (s.h käibemaks 12,78) eurot. Kohtukolleegium, pidades määratud kaitsjate tasu suurust põhjendatuks ja mõistlikuks, aktsepteerib nende poolt taotlustes esitatud õigusabi tasu suurust. KrMS § 185 lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Et käesolevas asjas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata, tuleb V. Mägilt välja mõista apellatsioonimenetluses süüdistatava kaitse teostamise eest määratud kaitsjale makstud tasu 79,90 eurot ja R. Hanilt määratud kaitsjatele makstud tasu kokku 268,46 eurot riigi tuludesse.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu
4. septembri 2011 otsus V. Mägi ja R. Hani suhtes tuleb jätta muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. Urmas Reinola Ivi Kesküla Malle Preimer 8