1-08-14562/14

1-08-14562 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-14562 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir Kurepin`i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladimir Kurepini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 27.02.2012 määrusega jäeti Vladimir Kurepin temale Harju Maakohtu 14.01.2009 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 14.01.2009 otsusega mõisteti V. Kurepin süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 1, 4, 6, 4181 lg 1, 414 lg 2 p 2, 415 lg 1, 418 lg 2, 420 lg 1, 200 lg 2 p 8, 10 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1, § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise aja algus on 21.05.2008 ja lõpp 20.11.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale, kuulates ära süüdimõistetu ja prokuröri, leidis, et V. Kurepin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et V. Kurepin vabastati tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 17.12.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmisest, kuid 5 kuu möödudes võeti ta juba vahi alla uute kuritegude toimepanemise eest. Seega ei ole alust uskuda tema sõnu kriminaalhoolduse nõuete järgimise kohta. V. Kurepinit ei ole alust vabastada karistuse osa kandmisest, millest teda on juba ühel korral vabastatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Kurepin palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. V. Kurepin leiab, et kuigi ta pani uue kuriteo toime katseajal, jättis maakohus tähelepanuta selle, et kuriteo sooritas ta raha puudumise põhjusel. Tal olid raskused tööl. Sellest ajast on möödunud 4 aastat. Tänaseks on asjaolud muutunud, on olemas töökoht ning ta on omandanud vanglas keevitaja elukutse, ta ei ole alkoholi- ega narkootikumide sõltlane. Kõik võlgnevused on kohtutäituri menetluses, mida on aega tasuda 4-5 aastat. V. Kurepin leiab, et kui kohus jätab ta tingimisi enne tähtaega vabastamata, siis takistab kohus tal vajaliku hariduse omandamist (keskkooli lõpetamist). Vanglas olles peab valima kas õppimise või tööl käimise, kuid mõlemat korraga ei võimaldata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V. Kurepini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V. Kurepini näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus leiab, et V. Kurepini enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks tema oskamatus varasematest karistustest vajalikke järeldusi teha, mida iseloomustab uue kuriteo toimepanemine katseajal. Määruskaebuses toodud väide kuriteo toimepanemise kohta raha puudumisel näitab ilmekalt V. Kurepini suhtumist õiguskorda. Kuritegude toimepanemist ei saa isik õigustada raha puudumisega. Samuti ei ole alust V. Kurepini poolt kohtutele ette heita hariduse omandamise takistamist, sest vanglasse sattumist oleks kinnipeetav saanud ise vältida, kui ta ei oleks kuritegusid toime pannud. Karistuse kandmine vanglas on kinnipeetava tahtliku õigusvastase käitumise tulemus ning sellega kaasnevate piirangute osas ei ole alust teha etteheiteid kohtutele. Kinnipeetaval on võimalus pärast karistuse ärakandmist vabaduses jätkata pooleli jäänud õpinguid. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eeltoodut arvesse võttes ringkonnakohus leiab, et seaduskuulekusele suunamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et kriminaalhooldus on nende suhtes eesmärgi täitnud. V. Kurepini puhul on tegemist isikuga, kellele kriminaalhooldus preventiivset mõju ei avaldanud. Selleks, et -2- süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -3- Mati Kartau