4-12-920/3

4-12-920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-920 (2317,11,012625) Kohtunik Märt Toming Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vladimir Mištšenski, ik: 37604290252, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. Vladimir Mištšenski süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. Vladimir Mištšenskilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Vladimir Mištšenski, 4-12-920, joobeekspertiis“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.03.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 10.02.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1303536 selles, et 05.12.2011 kella 14.05 ajal peeti Endla 45 asuvas Kristiine Keskuses kinni Vladimir Mištšenski, kellele osutati esmaabi ja kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et oli selline asi. Siis tuli rehabilitatsioonikeskusest, on hetkel vahistatud varavastase kuriteo toimepanemise tõttu. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud joobe tuvastamise aktiga, menetlusalune isik ei vaidlusta. Karistusena taotleb 4 päeva ja välja mõista menetluskulud 35 €. Karistus kuuluks ärakandmisele pärast tõkendi vahistamine muutmist või pärast karistuse ärakandmist. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokollis, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut on süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik 2