Obsah (4)

§ 29§ 119§ 69§ 117

4-12-410 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määrus tegemise aeg ja koht 03. aprillil 2012.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-410 Kohtunik Galina Jasnjuk (kirjalikus menetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel.

§ 119lg 2 alusel saata määruse koopia menetlusosalistele.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud, menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanemkonstaabel Irena Antson koostas 15.12.2011.a väärteoprotokolli AB1114020, mille kohaselt on Sergey Trusov saanud kirjalikult 04.04.2011.a ja 29.04.2011.a aadressil IdaVirumaa, Narva linna aiandusühistu “Baltika”, Nõo tn 198 asuvate ehitiste (suvila) valdaja Xxxnõude lahkuda võõrast honest, jättis selle nõude ebaseaduslikult täitmata ega lahkunud kõnealuistest ehitistest (suvilast). Sergey Trusovi väärtegu kvalifitseeriti karistusseadustiku § 267 järgi. Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna Narva konstaablijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danijeljan tegi 11.01.2012.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,11,003347 Sergey Trusovi karistamisest karistusseadustiku § 267 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot. 30.01.2012.a kaebuse esitaja esindaja Deniss Matvejev esitas kohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna Narva konstaablijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danijeljani 11.01.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,11,00334. Kaebuse esitaja esindaja palub tühistada 11.01.2012.a otsus, lõpetada asja menetlus ning mõista riigilt välja menetlusaluse isiku poolt makstud kaitsjatasu. Kaebuse esitaja esindaja Deniss Matvejev ei ole nõus S. Trusovi süüdistusega ning arvab, et kohtuväline menetleja rikkus otsuse tegemisel oluliselt väärteomenetluse norme, ebaõigesti hindas kogutud tõendeid ja ebaõigesti rakendas materiaalõiguse norme, ja vaidlustas otsust edasi täies ulatuses. Kaebuse esitaja esindaja taotleb otsuse tühistamist seoses väärteomenetlusnormide rikkumisega :

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt väärteoprotokolli põhiosas märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Kohtud on korduvalt ja jätkuvalt rõhutanud, et väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus ja väärteprotokolli koostanud kohtuväline menetleja kannab väärteoasja menetlemisel süüdistusfunktsiooni. Viimati on sellele uuesti tähelepanu juhitud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-73-

1. Kohus peab eeskätt hindama, kas esitatud süüdistuse põhjal on võimalik süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida ja isiku süüdimõistmiseni jõuda. Kuna väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus, siis ka väärteprotokollis peavad olema näidatud kõik menetlusaluse isiku vastutusele vastuvõtmise aluseks olevad asjaolud ja isiku teole peab olema antud täielik õiguslik hinnang. Sellele on korduvalt osudatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-84-
2. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt, Xxxon suvila aadressil Nõo 198, Narva (edaspidi suvila) valdaja ja ta esitas menetlusalusele isikule võõrast hoonest, s.o. suvilast lahkumise nõude, mis menetlusalune isik jättis ebaseaduslikult täitmata. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 33lg 1 kohaselt, valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Menetlusalune isik ei vaidle, et Xxxon suvila omanik kinnistusraamatu järgi. Kuid Xxxei ole suvila valdaja, kuna valdus on menetlusaluse isiku käes. Kaebuse esitaja esindaja arvab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et suvila asub menetlusaluse isiku tegelikku võimu all ja seetõttu menetlusalune isik on suvila valdaja. Samuti kaebuse esitaja esindaja leidis, et väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest ei ole selge, kuidas kohtuväline menetleja on teinud kindlaks, et Xxxon suvila valdaja ja õigustatud isik, kes võib valdajana esitada lahkumisnõuet. Menetlusalune isik arvab, et antud juhul rikub sellise ebaselge süüdistuse esitamine tema kaitseõigust ja seetõttu väärteomenetlus tuleb lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusnormi oluline rikkumine ei ole kõrvaldatav kohtumenetluses. Menetlusalune isik arvab, et kohtuväline menetleja hindas kogutud tõendeid ebaõigesti. Kogutud tõendite kogumist selgesõnaliselt tuleneb, et suvila asub menetlusaluse isiku tegeliku võimu all. Järelikult ainult menetlusalusel isikul on õigus esitada lahkumisnõuet KarS § 267 järgi. Antud juhul valdaja ei esitanud menetlusalusele isikule lahkumisnõuet, kuna valdaja on menetlusalune isik ise. KarS § 267 kohaselt, võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt selle valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Kuna menetlusalune isik on suvila valdaja, siis lahkumisnõue oli menetlusalusele isikule esitatud mittevaldaja poolt. Antud juhul menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. 2 Antud juhul suvila omaniku Xxxja menetlusaluse isiku vahel on tsiviilvaidlus: kas menetlusaluse isiku valdus on seaduslik või ebaseaduslik; kes peab olema suvilaomanikuks kas Xxxvõi menetlusalune isik. Menetlusalune isik arvab, et kohus võib

§ 119

alusel kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi väljakutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada menetluse üksnes kaebuse põhjal. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 116 lg 1 kohaselt pärast kiirmenetluses käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 või üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist nõuab maakohus viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt. 31.01.2012.a saadeti politseile teatis esitatud kaebuse kohta ja nõuti väärteoasja toimik välja. 13.02.2012.a saabus kohtusse Politsei- ja Piirivalveameti toimik. Ida Prefektuurist väärteoasja Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Sergey Trusovi kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et on alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29

lg 1 p 1 alusel.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt eelmenetluses maakohtunik kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist.

§ 117

lg 1 p 3 kohaselt maakohtunik lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku §s 119 sätestatud alusel.

§ 119

lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §le

1. 11.01.2012.a üldmenetluse otsuse kohaselt on Sergey Trusov saanud kirjalikult 04.04.2011.a ja 29.04.2011.a aadressil Ida-Virumaa, Narva linna aiandusühistu “Baltika”, Nõo tn 198 asuvate ehitiste (suvila) valdaja Xxxnõude lahkuda võõrast honest, jättis selle nõude ebaseaduslikult täitmata ega lahkunud kõnealuistest ehitistest (suvilast), millega pani ta toime KarS § 267 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 267 sätestab vastutust võõrast hoonest, ruumist, sõidukist ja piirdega alalt lahkumise nõude täitmata jätmise eest. KarS § 267 alusel võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt selle valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Nimetatud objektiivset koosseisu moodustab võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt selle valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine. Valdaja on isik, kellel on õigus anda luba sisenemiseks. Asjaõigusseaduse (edaspidi tekstis AÕS) § 32 alusel valdus on tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 alusel valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. 3 AÕS § 34 lg 2 alusel valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Nagu nähtub väärteomaterjalidest (xxx, Sergey Trusovi, xxx, xxx ütlused), Sergey Trusov ja xxx on aiandusühistu “Baltika”, Nõo tn 198 asuvate ehitiste (suvila) valdajad. Xxxütlustest nähtub, et tema endine abikaasa Xxx, kes on nüüdseks surnud,
2. aastal andis mõneks ajaks kasutamiseks nende ühise vara - suvila asukohaga aiandusühistu „Baltika“, Nõo tn
3. Suvila müümise kohta juttu abikaasaga ei olnud. Xxx suri
4. aastal. Pärimise vormistamisel on selgunud, et suvila ei ole müüdud.
5. aastal ta sai notarilt kätte seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse. Suvila on siiamaani Sergey Trusovi ja Xxx Xxxi kasutuses. Nad keelduvad suvilast lahkuda. Sergey Trusov andis ütlusi selle kohta, et tema koos abikaasa Xxx Xxxiga sõlmisid Xxxi ja tema abikaasa Valentina Xxxaga kokkuleppe selle kohta, et nad ostavad Xxxilt aiandusühistus „Baltika“, Nõo 198 asuva suvila. Trusov andis Xxxile üle raha summas 15000 krooni. Xxxid rääkisid, et Trusov ja Xxx võivad kasutada suvilat. Xxxandis luba vormistada suvila notariaalselt hiljem ümber. Sellest ajast kuni käesoleva ajani Sergei Trusov ja Xxx Xxx kasutavad suvilat, maksavad aiandusühistule makseid, elektri arveid. Kuni 2008.a Trusov ja tema abikaasa kasutasid suvilat, eeldades, et see on nende omand. 2011 aprillis esitas V. Xxxa nõude lahkuda suvilast alates 25.04.2011.a. Xxx Xxx andis Trusovi ütlustega sarnaseid ütlusi. Valeriy Golubev andis ütlusi selle kohta, et tema on aiandusühistu „Baltika“ esimees alates 1992.a. Aiandusühistu “Baltika”, Nõo tn 198 asuvate ehitiste (suvila) valdaja oli Xxx. Aastatel 1997 – 1998 Xxxtahtis vormistada suvila ümber kaugete sugulaste Xxx Xxxi ja Sergey Trusovi nimele. Nagu ta teab, suvila on jäänud ümber vormistamata. Xxx ja Trusov kasutavad suvilat alates 1998.a. Xxxoli elus.
6. aastal aiandusühistu juhatuse otsusega on Xxx vastu võetud aiandusühistu liikmeks. Xxx maksis sisseastumismakse võla ära. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole täidetud KarS § 267 väärteokoosseisu objektiivne koosseis, kuna tõendamise leidis see, et Sergey Trusov on aiandusühistu “Baltika”, Nõo tn 198 asuvate ehitiste (suvila) valdaja. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-74-10 rõhutanud, et KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. jaanuari
8. a otsus asjas nr 3-1-1-148-03, p 10.1;
9. oktoobri
10. a otsus asjas nr 3-1-1-99-04, p 10.1;
11. oktoobri
12. a otsus asjas nr 3-1-1-92-05, p 7 ja
13. juuni
14. a otsus asjas nr 3-1-1-4909, p 9). Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile. Seega kohus, asudes seisukohale, et ei ole täidetud KarS § 267 väärteokoosseisu objektiivne koosseis, oleks pidanud juba sellel alusel menetluse lõpetama objektiivse koosseisu tunnuste puudumise tõttu. Teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisude olemasolu või seda välistavate asjaolude esinemist poleks sellisel juhul enam olnud vajalik analüüsida. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et Sergey Trusovi tegevuses puudub KarS § 267 järgi väärteokoosseis ning käesolev väärteomenetlus tuleb

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

4 Vastavalt eeltoodule rahuldab kohus kaebuse esitaja kaebuse, tühistab Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna Narva konstaablijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danijeljani 11.01.2012.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,11,003347 ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus

§ 117, 119 lg 1, 192, 193 nõudeist.

Galina Jasnjuk Kohtunik 5