) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus
(Määrus) lg 1 p 1 kohaselt määrus on kohtuvälise menetleja või kohtu põhistatud menetlusotsustus, mis vormistatakse eraldi menetlusdokumendina ja pannakse väärteotoimikus. Kohtuvälises menetluses või kohtumenetluses üksikküsimuse lahendamise kohta tehtud menetlusotsustus, mida ei pea põhistama (
TMS § 200 (Rahatrahvi tasumise tähtaeg) lg 1 kohaselt, kui kohus või kohtuväline menetleja ei ole määranud rahatrahvi tasumist ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna. Kohtutäitur annab võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb tulenevalt esitatud asjaoludest lahendada süüdlasele väärteo eest kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga. Kui rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale TMS-s sätestatud korras (TMS § 200 lg 3). TMS § 201 (Rahatrahvi asendamine arestiga) lg 1 kohaselt, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.
(Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga ja aresti täitmisele pööramine) lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. (
Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. (
2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise kindlakstegemine täitemenetluses on kohtutäituri ülesanne. Kohtule on antud täitemenetluses otsustusõigus arestina asenduskaristuse kohaldamiseks. Tulenevalt taotluse asjaoludest ja avalduse põhistatusest, kohus kas rahuldab avalduse või jätab selle rahuldamata. Kohtu hinnangul on kohtusse pöördutud asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus süüdlase varanduslik seisund ja võimekus rahatrahvi reaalseks tasumiseks ei ole usaldusväärselt välja selgitatud. Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus oleks täitemenetlusest sisuliselt nähtav objektiivse hinnang võlgniku varanduslikule olukorrale, mis tingib asendusaresti kohaldamisest. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahatrahvi tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on 2 kohaldatav rahatrahvi asendamine arestiga, s o vabaduse võtmine. TMS § 201 lg 1 teise lause mõtte kohaselt on asenduskaristuse taotlus kohtus menetletav, kui esineb asenduskaristust välistav asjaolu, s. o süüdlasel vara puudumine. Asenduskaristuse kohaldamise eeldusteks
Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. TMS § 198 (Sissenõude pööramise järjekord) kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Et kohus saaks otsustada süüdlaselt vabaduse võtmise peaks nähtub täitemenetluse sisuline kulg, s. o asjaolud millest usaldusväärselt on võimalik järeldada vara puudumine süüdlasel.
lg 11 kohaselt kohus menetleb asenduskaristust süüdalase ärakuulamisega (süüdlase taotlusel kaitsja osavõtt). TMS 201 lg 1 ning
lg 1 ja lg 11 koosmõju eeldab süüdlasel trahvi tasumiseks vara puudumist käsitleva materjali olemasolu kohtule esitatavas avalduses või selle lisades. Avaldaja ei ole TMS § 201 lg 1 kohaselt kohtule esitatud avalduse esitamisest teatanud süüdlasele (võlgnikule). Seega ei ole järgitud kohtuvälise menetluse korda. Arvestada tuleb ka asjaolu, et asenduskaristust välistavad asjaolud sisuliselt ei nähtu kohtule esitatud avaldusest
lg 3 kohaselt tuleb jätta seetõttu avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. 2.4. Määruse edastamine ja vaidlustamine
lõigetes 1 ja 3 nimetatud määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele (
Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud
kohaselt (
). Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (
). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (
Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (
Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (
Toomas Lillsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.