9-§ 25 lg 2 , § 274 lg 1 järgi 4 kuud vangistust (vabanes karistuse kandmiselt 02.08.2011.a.), elukoht XXX VILJAR MÄGI, isikukood 38606045210, Kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 16.03.2009.a. otsusega
lg 1 järgi vangistusega 30 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, elukoht XXX (viibib vahi all alates 05.05.2011.a.) Kaitsjad Merike Allikmäe (Raido Hani kaitsja) Owe Ladva (Allan Mirka kaitsja) Arri Tooming (Viljar Mägi kaitsja) Süüdistus Raido Hani –
7 Allan Mirka -
7 Viljar Mägi -
7,8,9, § 121, § 200 lg 2 p. 7 Menetluse liik Kriminaalasja nr. üldmenetlus 10230103308, 11230105889 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Viljar Mägi
7,8,9 järgi ja karistada vangistusega 10 kuud. Süüdi mõista Viljar Mägi
Süüdi mõista Viljar Mägi
lg 1 järgi (ümber kvalifitseeritud
§-lt 200 lg 2 p. 7) ja karistada vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra (30 päeva vangistust) ja mõista liitkaristuseks Viljar Mägile vangistus 1 aasta ja 1 kuu vangistust.
kuni 01.04.2011.a. , s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub vangistus 1 aasta 28 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 05.05.2011.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi mõista Allan Mirka
7 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat.
otsusega mõistetud karistus (4 kuud vangistust) ja liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust. Karistusest arvata maha eelmise otsuse järgi ärakantud karistus (4 kuud vangistust). Kandmata karistus 2 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Allan Mirka ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle kooskõlas
§-s 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada oma alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Allan Mirkale
2 alusel kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja
8 alusel kohustuseks osaleda alkoholismiga seotud sotsiaalabiprogrammides. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Allan Mirka suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi mõista Raido Hani
Süüdi mõista Raido Hani
Süüdi mõista Raido Hani
Süüdi mõista Raido Hani
7 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat. 2
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista Raido Hanile liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
Vangistusest 3 aastat mitte pöörata täitmisele, kui Raido Hani ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle kooskõlas
§-s 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elada oma alalises elukohas; 2)ilmuda kriminaalhooldaja registreerimisele; määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.02.-27.02.2010.a., 08.03.-10.03.2010.a. ja 17.05.-18.05.2010.a., kokku 7 päeva. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse pikkus seega 5 kuud ja 23 päeva vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta Raido Hani suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tsiviilhagid 1)Välja mõista Viljar Mägilt 1225.82 eurot HH kasuks (arve nr. XXXXXXXXXX Swedbank), 2) Välja mõista Allan Mirkalt ja Raido Hanilt solidaarselt Harju Maakohtu 04.04.2011.a. otsusega süüdimõistetud Silver Liitmäega 1425.23 eurot VV kasuks (arve nr. XXXXXXXXXX Swedbank) Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Viljar Mägilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu – 1534,06 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha -1,5 palga alammäära – 417,03 eurot 3) KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 24,35 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osaliselt kaitsjatasu, mis seotud kaitsja teisest linnast kohtuistungile sõitmisega, summas 366,90 eurot, riigi kanda. Välja mõista Allan Mirkalt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu – 1418,97 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 486,53 eurot (I astme kuriteo toimepanemisega seoses sundraha 695.04 eurot ja Harju Maakohtu 07.04.2011.a. otsusega väljamõistetud sundraha 208,51 eurot, vahe.) 3) KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 14,06 eurot Välja mõista Raido Hanilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu -1564,67 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 2,5 palga alammäära - 695,04 eurot 3 3) KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 21,83 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Raido Hani suhtes tehtud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus summas 319,56 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele selgitusse märkida: „nimi, kriminaalasja kohtunumber 1-10-15851 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: Neli CD-plaati salvestustega (asuvad kriminaaltoimikus) – jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast SÜÜDISTUS Raido Hani süüdistatakse selles, et tema 23.02.2010.a. kella 17:00 paiku, viibides Tallinnas Põhja pst. trammipeatuses, nõudis JR’ilt vägivalda kasutades JR’ile umbes 6 aasta eest osutatud teene eest 2500.- kroonise võla tasumist. Kui JR üritas ära minna, pidas Raido Hani ta uuesti kinni ning haarates ühe käega JR’i hõlmast, vehkis jalaga kannatanu näo suunas. Üks löökidest tabas kannatanut näo piirkonda. Kuna JR’il raha ei olnud, hakkas Raido Hani kannatanut jätkuvalt kinni hoides nõudma temalt mobiiltelefoni. Kui kannatanu oli võtnud enda taskust mobiiltelefoni, võttis Raido Hani selle kannatanult käest ja lahkus kuriteopaigalt koos JR’ile kuuluva mobiiltelefoniga Nokia 6111 maksumusega 650.- krooni. Seega Raido Hani, oma oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga , pani toime
Samuti tema, 26.02.2010.a. kella 21:00-22:00 vahelisel ajal, viibides Tallinnas Estonia pst 9 asuva Solarise Keskuse I korrusel, lõi RL’t ühe korra rusikaga näkku, millega põhjustas RL’ele füüsilist valu ja kerged kehavigastused: punetuse ja kerge paistetuse vasaku silma all. Teise inimese tervise kahjustamise ja löömisega pani Raido Hani toime
Samuti tema, 05.03.2010.a kella 16:00 paiku, viibides oma elukohas aadressil: Tallinn XXX, astus vaginaalsesse suguühendusse 13-aastase APN’iga (sünd. XXX.a.). Seega Raido Hani, astudes täisealise isikuna suguühendusse noorema kui neljateistaastase isikuga, pani toime suguühenduse lapseealisega, so
Samuti tema grupis, eelneval kokkuleppel Allan Mirka, Viljar Mägi, Raivo Tamme ja Silver Liitmäe’ga 12.03.2010.a. kella 21:00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris pani toime VV’ile kuuluva 22000.- krooni röövimise alljärgnevalt: 4 Olles pääsenud VV’i korterisse ettekäändel, et Allan Mirka telefon jäi sinna maha, jäid Raivo Tamme ja Viljar Mägi seisma esikusse, samal ajal Allan Mirka, Silver Liitmäe ja Raido Hani liikusid edasi elutuppa. Olles elutoas, lõi Allan Mirka VV’ile põlvega kõhtu ja lükkas ta diivanile pikali. Peale seda läks Raido Hani kannatanu VV’i juurde ja surus põlvega kannatanu jalgadele. Ühe käega hoidis Raido Hani kinni kannatanu käsi, teise käega võttis VV’i püksitaskust ära sularahapaki, milles oli 22000.- krooni. Samuti rebis Raido Hani kannatanul kaelast mobiiltelefoni Nokia 1600 väärtusega 300.- krooni. Telefoni viskas Raido Hani maha ja trampis puruks. VV’ilt võetud raha jagasid Raido Hani, Allan Mirka, Viljar Mägi, Silver Liitmäe ja Raivo Tamme omavahel. Seega Raido Hani, kasutades isiku suhtes vägivalda, pani toime isikute grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Viljar Mägi süüdistatakse selles, et tema olles isikuks kes on varem toime pannud varguse, 03.02.2010.a. ajavahemikul kella 10:00-17:30, viibides Keilas XXX eramus, tungis ukseluku lõhkumise teel eramu kolmandal korrusel asuvasse AM tuppa, kust võttis kaasa AM’le kuuluva sülearvuti Dell Latitude D830 maksumusega 17109.- krooni ja fotoaparaadi Olympus maksumusega 300.- krooni; seega kokku AM’le kuuluvat vara 17409.- krooni väärtuses ning HH’ele kuuluva sülearvuti Dell Inspiron 1525 maksumusega 19180.- krooni. Samuti tema, olles isikuks kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 08.08.201009.08.2010.a. viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, võttis kaasa MT’ile kuuluva sülearvuti Compaq 615 QL-64 maksumusega 6490.- krooni. Seega Viljar Mägi isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, pani toime
Samuti tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, 04.01.2011.a viibides Tallinnas XXXasuvas korteris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis TA`le kuuluva digifotoaparaadi Canon Digital IXUS 80 IS koos laadijaga maksumusega 127,87 eurot ja mälukaardi maksumusega 12,78 eurot ning lahkus nimetatud esemetega korterist; Samuti tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, koos Endri Tõnisson’iga 31.03.2011.a kella 20:55 paiku, viibides Tallinnas Mustamäe tee 41 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses Marja Säästumarket, üritas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise esmärgil poest kaasa võtta ühe pudeli konjakit „Aramis“ väärtusega 5 eurot 89 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega Viljar Mägi, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, isikute grupis, pani toime
Viljar Mägi süüdistatakse selles, et tema 05.05.2011.a kella 14:00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda KV’i suhtes: kägistas kahe käega KV`i kaela piirkonnast, põhjustades sellise tegevusega KV`ile füüsilist valu. Kui KV hakkas koterist lahkuma, jooksis Viljar Mägi kannatanule järele; lükkas teda õlgadest ja lõi kaks korda põlvega kannatanule kõhupiirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani Viljar Mägi toime
5 Samuti tema grupis, eelneval kokkuleppel Allan Mirka, Raido Hani, Raivo Tamme ja Silver Liitmäe’ga 12.03.2010.a. kella 21:00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris pani toime VV’ile kuuluva 22000.- krooni röövimise alljärgnevalt: Olles pääsenud VV’i korterisse ettekäändel, et Allan Mirka telefon jäi sinna maha, jäi Viljar Mägi koos Raivo Tamme’ga seisma esikusse, samal ajal kui Allan Mirka, Silver Liitmäe ja Raido Hani liikusid edasi elutuppa. Olles elutoas, lõi Allan Mirka VV’ile põlvega kõhtu ja lükkas ta diivanile pikali. Peale seda läks Raido Hani kannatanu VV’i juurde ja surus põlvega kannatanu jalgadele. Ühe käega hoidis Raido Hani kinni kannatanu käsi, teise käega võttis VV’i püksitaskust ära sularahapaki, milles oli 22000.- krooni. Samuti rebis Raido Hani kannatanul kaelast mobiiltelefoni Nokia 1600 väärtusega 300.- krooni. Telefoni viskas Raido Hani maha ja trampis puruks. VV’ilt võetud raha jagasid Raido Hani, Allan Mirka, Viljar Mägi, Silver Liitmäe ja Raivo Tamme omavahel. Seega Viljar Mägi, kasutades isiku suhtes vägivalda, pani toime isikute grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Allan Mirka’ t süüdistatakse selles, et tema grupis eelneval kokkuleppel Raido Hani, Viljar Mägi, Raivo Tamme ja Silver Liitmäe’ga 12.03.2010.a. kella 21:00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris pani toime VV’ile kuuluva 22000.- krooni röövimise alljärgnevalt: Olles pääsenud VV’i korterisse ettekäändel, et Allan Mirka telefon jäi sinna maha, jäid Raivo Tamme ja Viljar Mägi seisma esikusse, samal ajal kui Allan Mirka, Silver Liitmäe ja Raido Hani liikusid edasi elutuppa. Olles elutoas, lõi Allan Mirka VV’ile põlvega kõhtu ja lükkas ta diivanile pikali. Peale seda läks Raido Hani kannatanu VV’i juurde ja surus põlvega kannatanu jalgadele. Ühe käega hoidis Raido Hani kinni kannatanu käsi, teise käega võttis VV’i pükstetaskust ära sularahapaki, milles oli 22000.- krooni. Samuti rebis Raido Hani kannatanul kaelast mobiiltelefoni Nokia 1600 väärtusega 300.- krooni. Telefoni viskas Raido Hani maha ja trampis puruks. VV’ilt võetud raha jagasid Raido Hani, Allan Mirka, Viljar Mägi, Silver Liitmäe ja Raivo Tamme omavahel. Seega Allan Mirka, kasutades isiku suhtes vägivalda, pani toime isikute grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
OTSUSE PÕHJENDUS Viljar Mägile esitatud süüdistus
7,8,9 järgi. Viljar Mägi süüdistatakse neljal korral võõra vallasasja äravõtmises asjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ta tunnistas end temale esitatud süüdistustes süüdi, välja arvatud vend Aivari fotoaparaadi varguses. Aivari toast tunnistas ta ainult kahe sülearvutit äravõtmist, millest ühe müüs maha, teise viis koos Mark Pavlovskiga Keilas asuvasse pandimajja. MT korterist Tallinnas XXXvarastas ta sülearvuti, mille viis Tallinnas Gonsiori 9 asuvasse pandimajja. Väike-Laagri 4 asuvast korterist varastas ta TA fotoaparaadi, mille viis samuti pandimajja. Tallinnas Mustamäe tee 41 asuvast Marja Säästumarketist püüdis varastada koos Endri Tõnissoniga konjakit „Aramis“, mis aga ei õnnestunud, sest turvatöötaja pidas ta peale kassat kinni ning konjak, mille eest ta kassas ei tasunud, võeti temalt ära. 03.02.2010.a. Keilas XXX asuvast majast AM toast Viljar Mägi poolt fotoaparaadi varguses loobus prokurör kohtuvaidluste käigus süüdistusest, mis toob automaatselt kaasa selles osas Viljar Mägi õigeksmõistmise. Sülearvutite vargus on aga peale Viljar Mägi poolt kuriteo toimepanemise tunnistamist tõendamist leidnud kannatanute AM ja HH ütlustega, kes AM tuppa minnes avastasid arvutite kadumise. AM arvuti Dell Latitude saadi kätte Keila pandimajast, Helena oma arvutit tagasi saanud, sest nagu Viljar Mägi ütlustest ilmnes, müüs ta Helena arvuti maha. Kohtus avaldati Keilas asuva Mezola pandimaja töötaja AP poolt kohtueelses menetluses 6 uurijale edastatud laenuleping, millelt on näha, et Mark Pavlovski on 03.02.2010.a. andnud panti sülearvuti Dell Latitude d
7,8,9 järgi, s.t varguste toimepanemine isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Isikute grupis pani Viljar Mägi toime konjaki varguse katse Marja Säästumarketist. Isikud panevad kuriteo toime grupis ja vastutavad kaastäideviijatena, kui nad panevad kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tulenevalt Viljar Mägi ütlustest ja turvakaamera vaatlusprotokollist tegutsesid Viljar Mägi ja Endri Tõnisson just selliselt – ühiselt ja kooskõlastatult. Juba kauplusse minemise eesmärk oli neil ühine – varastada alkoholi. Ka kaupluse müügisaalis tegutseti ühtse teovalitsemisega ja ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel: Endri Tõnisson võttis konjakipudeli riiulist ja andis Viljar Mägi kätte, kes omakorda pani pudeli põue ja üritas seda kauplusest välja viia. Seega on teovalitsemise teooriast lähtuvalt konjaki varguse katse Marja Säästumarketist toime pandud kaastäideviimise vormis ehk isikute grupis. Sissetungimisega pani Viljar Mägi toime sülearvutite varguse Keilas XXX majas asuvast venna AM toast. Kriminaalasjas on süüdistatava Viljar Mägi ja kannatanu AM ütlustega tõendatud, et AM toa uks oli lukustatud ja ukse lukku oli painutatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et AM toa uks ja ukseluku vastasplaat on lõhutud. AM ja tunnistaja GM kinnitasid kohtus, et 7 vendadel on majas omad toad ja tubade uksed käivad lukku. Kui toa uks on lukustatud, ei tohtinud keegi teine tuppa siseneda. Seega, sisenedes lukustatud tuppa, kuhu ilma AM loata õigust minna ei olnud, pani Viljar Mägi sellest toast arvutite varguse toime sissetungimisega, s.t. kuriteo kvalifikatsioonis on
8 õige. Õige on ka kuritegude kvalifitseerimine p. 9 järgi, mis tähendab süstemaatilisust. Viljar Mägi on varem karistatud varguse eest, käesolevas kriminaalasjas on tema süü tõendatud kolmes varguses ja ühes varguse katses, mis tähendab seda, et Viljar Mägi on vargused toime pannud süstemaatiliselt. Viljar Mägile esitatud süüdistus
Viljar Mägi tunnistas end süüdi KV kägistamises ja ühe korra jalaga löömises. Sellise teo põhjuseks oli KV poolt solvav väljaütlemine tema tuttava tütarlapse kohta. Kehaline väärkohtlemine Viljar Mägi poolt on tõendatud kannatanu KV ütlustega, mille kohaselt läks ta koos EP oma endise poisi Viljar Mägi juurde, et ära tuua mingid riided ja omavahelised suhted selgeks rääkida. Kannatanu tunnistas, et korterist väljudes ütles ta solvava väljendi Viljar Mägi tuttava tütarlapse aadressil, mis aga Viljar Mägile ei meeldinud, sest Viljar hakkas teda selle peale kahe käega kägistama. EP karjumise peale laskis Viljar ta siiski lahti, kuid õues lõi teda ühe korra põlvega kõhtu. Viljar Mägi vägivaldset tegevust KVi suhtes nägi pealt EP, kes kuulis eelnevalt ka K poolt Viljar Mägi tuttava tütarlapse kohta solvava väljendi ütlemist. Selle peale Viljar Mägi vihastaski, läks K kallale ja kägistas teda. Tunnistaja hüüde ja palve peale K lahti lasta, Viljar lõpetas kägistamise, kuid õues lõi K jalaga kõhtu. Löökide arvu osas on kannatanu ja tunnistaja ütlused erinevad ja erinevused on ka kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel. Kuna löökide arv ei ole üheselt tuvastatav, loobus prokurör vaidluste ajal süüdistusest kahel korral põlvega kõhupiirkonda löömisest ja leidis, et tuvastatud on, et Viljar Mägi lõi KV vähemalt ühel korral põlvega kõhtu. Tõendamist on leidnud kannatanu ütlustega talle valu põhjustamine jalaga kõhtu löömise tagajärjel, mistõttu Viljar Mägi tegevus vastab
Subjektiivse tunnuse poolest on tegemist tahtlusega ehk täpsemalt selle ühe liigi – kavatsetusega. Raido Hanile esitatud süüdistus
Süüdistatava ütluste kohaselt sõitis ta 23.02.2010.a. koos Viljar Mägi ja Kalle Kääriga kella viie paiku trammis, kui märkas Põhja puiestee trammipeatuses seismas JR , kes on talle kuus-seitse aastat viis tuhat krooni võlgu. Ta hüppas peatuses trammist maha ja hakkas koheselt JRraha küsima. R vastas, et raha tal ei ole. Selle peale võttis Raido Hani tal õlast kinni, vehkis natuke käte ja jalgadega, kuid pihta ei saanud. Telefoni äravõtmist Raido Hani samuti eitas, kuna kannatanu olevat telefoni ise talle andnud. Kohtuistungil üle kuulatud kannatanu JR eitas Raido Hanile isiklikult raha võlgu olemist mingi teene eest. Siiski kannatanu tunnistas, et ükskord peale 2000.aastat, olles tuttavatega Tallinnas kino Kosmose taga platsil, kiusati tema tuttavaid ühtede isikute poolt ja tuttavad helistasid Raido Hanile, kes tuli neile appi. Vägivalla kohta rääkis JR, et trammipeatuses hakkas Raido Hani temalt oma raha nõudma ning jalaga tema suunas vehkima ja selle vehkimise käigus lõi Hani talle jalaga mitu korda vastu nägu. Kannatanu sõnul otsis Hani ka tema taskud läbi ja võttis ära tema mobiiltelefoni. Kannatanu ütlustega sarnaseid ütlusi on andnud tunnistaja Kalle Käär, kes nägi ja kuulis, kuidas trammipeatuses Raido Hani ühe mehe kinni võttis ja temalt raha küsima hakkas ning kui see mees ära joosta tahtis, pidas Raido ta kinni ja lõi paar korda jalaga ja rusikaga ning võttis temalt ära mobiiltelefoni (I kd. lk. 64). 8 Janno Rõugule äratundmiseks esitamise protokoll tõendab, et just Raido Hani oli isik, kes JRu lõi (kannatanu ise nimetas menetlustoimingu ajal tema suhtes toimepandud tegu röövimiseks), sest ta tundis Raido Hani ära. Vaatamata Raido Hani ütlustele, et ta küll vehkis jalaga, kuid kannatanule pihta ei saanud, on tema ütlused ümber lükatud kannatanu JR ja tunnistaja KK ütlustega. Seega on vägivalla tarvitamine tõendatud ja see oli seotud JRvõla nõudmisega.
sätestatud kuriteo – omavoli – objektiivseks koosseisuks on tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras ja selle kuriteo subjektiks on isik, kellele subjektiivne õigus kuulub või kes oletab sellise õiguse endale kuulumist. Käesolevas kriminaalasjas tuleneb nii süüdistatava Raido Hani kui kannatanu ütlustest, et aastaid tagasi oli kino Kosmose juures mingi konflikt, millesse Raido Hani sekkus. Kuigi kannatanu sõnul tuli ta appi mitte temale, vaid tema tuttavatele ja kannatanu ei olnud isiklikult teda appi kutsunud, väitis Raido Hani, et ta kaitses JR ja arvas, et tal on õigus saada selle eest JR raha. Seega leidis Raido Hani, et talle on kannatanu võlgu ja et tal on õigus seda raha kannatanult nõuda kompensatsioonina aitamise eest. Selline õigus on käsitletav oletatava õigusena ja raha nõudmine JR oletatava õiguse realiseerimisena. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on otsuses nr. 3-1-1-10-08 öelnud „Kui isik teostab oma tegelikku või oletatavat õigust moel, mis on seostud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega, tuleneb õiguse teostamise ebaseaduslikkus just loetletud tunnustest enestest, kuna tegemist on tegudega, mis on kriminaliseeritud ka iseseisvate kuritegudena erinevate süüteokoosseisude (
Raido Hani poolt oletatava võla nõudmisega seondunud jalaga löömine mitmel korral kannatanule silma piirkonda on karistatav kriminaalkorras
järgi Seega annabki Raido Hani oletatava õiguse teostamisele ebaseadusliku sisu talle inkrimineeritud vägivalla kasutamine. Tulenevalt eeltoodust on Raido Hani tegevus kvalifitseeritav
Raido Hanile esitatud süüdistus
Raido Hani ütluste kohaselt nägi ta kannatanut RLt seismas Solarise keskuses üksinda, poolik džinnipudel käes ja ta läks temalt alkoholi küsima. Kui ta hakkas esimese korruse fuajeest välja minema, tuli kannatanu oma sõbraga talle järgi ja siis ta lõi kannatanut rusikaga silma alla. Raido Hani arvates oli löök nõrk ja läks vaid õrnalt vastu põske. Seega Raido Hani tunnistas RLe löömist, kuigi leidis, et see polnud vägivald, vaid ta seisis enda eest. Seevastu kannatanu RL rääkis kohtus, et ta oli Solarises algul koos Allan Mirkaga, kui tuli süüdistatav Raido Hani tema juurde, nöör käes ja ütles, et tõmbab ta pikali maha. Seda ta siiski ei teinud ja kannatanu läks õue suitsetama. Temaga kaasas olnud Allan Mirka läks Raido Hani juurde. Õues tuli juurde sõber Alari ja koos läksid sisse tagasi. Ajal, mil Alari oli WC-s, tuli tema juurde uuesti Raido Hani ja lõi teda rusikaga silma alla, milline koht läks peale lööki punaseks. Kohtuistungil andis ütlusi ka tunnistaja AP, kuid tema RLe löömist ise ei näinud, teadis sellest vaid RLe sõnadest, kes ütles, et tal olevat olnud Raido Haniga konflikt ja Hani olevat teda näkku löönud. RLe löömist tõendab ka kannatanu läbivaatuse protokoll, milles on fikseeritud punetus ja kerge paistetus vasaku silma all (I kd. lk. 83-84). Seega pani Raido Hani RL löömisega toime teise isiku kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Löömine on juba olemuslikult piisava intensiivsuse juures valutekitav. Kohus on seisukohal, et kui kannatanul löögi tagajärjel läks silma alt punaseks ja tekkis kerge paistetus, ei saanud löök olla õrn nagu Hani kohtus väitis. Subjektiivsetelt tunnustelt pani süüdistatav Hani süüteo toime kavatsetult. Tegu on õigesti kvalifitseeritud
Raido Hanile esitatud süüdistus
Raido Hani tunnistas kohtuistungil alaealise APN 5.märtsil 2010.a. Tallinnas XXX asuvas korteris suguühenduses olemist. Ta kinnitas, et oli teadlik, et AP oli 13-aastane, kuid arvas, et 9 sellises vanuses isikuga on suguühendusse astumine lubatud. Süüdistatava ütluste kohaselt toimus vahekord vastastikusel nõusolekul, tütarlaps vastu ei hakanud. Kannatanu APN ütlustega on tõendamist leidnud, et 5.märtsil 2010.a. viibis ta Raido Hani juures. Algul oli ka Viljar Mägi kodus, kuid kui viimane poodi läks ja ta Raido Haniga kahekesi jäi, siis toimuski suguline vahekord. Nad olid voodi peal, suudlesid ja siis tegi Raido Hani tal püksirihma lahti, võttis temal ja endal püksid jalast ära ja nad olid vahekorras. Kannatanu kinnitas, et ta küll ei soovinud tegelikult seda, kuid ei jõudnud Hanit eemale lükata. Vägivalda Hani tema suhtes ei tarvitanud, mingeid vigastusi tal ei olnud. Juhtunust rääkis ta Viljar Mägile, kui too poest tagasi tuli ja hiljem Viru Keskuses sõbrannale, kes kutsus politsei. Kohtus üle kuulatud kannatanu ema RN kuulis tütrega juhtunust siis, kui talle helistati politseist ja paluti tütrele järgi tulla. Peale seda on tütar muutunud närvilisemaks ja on pöördutud ka psühhiaatri poole. Seega tõendavad süüdistatava Raido Hani ja kannatanu APN ütlused, et nende vahel toimus 5.03.2010.a. seksuaalvahekord. Kannatanu oli 25.veebruaril 2010.a. saanud 13-aastaseks ja süüdistatav oli teadlik kannatanu vanusest.
kohaselt on täisealise isiku poolt alla 14aastase isikuga suguühendusse astumine kriminaalkorras karistatav. Tulenevalt Raido Hani ütlusest, et ta ei teadnud sugulise vahekorra keelatusest 13-aastase isikuga, märgib kohus järgmist. Üldjuhul eeldatakse, et isik siiski teab ühiskonnas kehtivaid käitumiseeskirju, olgu need siis õigusnormid või sotsiaalsed normid. Norme teades teab inimene ka nendes sisalduvat keeldu, s.t. saab aru teo õigusvastasusest. Kui isik siiski ei tea keelunormi olemasolu, on tegemist otsese keelueksimusega. Raido Hani väidet, et ta ei teadnud, et 13-aastase isikuga sugulises vahekorras olla ei tohi, ei ole kohtulikul uurimisel kummutatud, mistõttu kohus leiab, et Raido Hani tegutses eksimuses. Tegemist on keelueksimusega. Tulenevalt
lg-st 1 välistab eksimus teo keelatuses süü aga üksnes juhul, kui selline eksimus on isikule vältimatu. Kohus leiab, et Raido Hanile oli eksimus välditav. Riigikohus on lahendis nr. 3-1-1-85-04 öelnud, et selgitamaks, kas konkreetsel juhul on isiku eksimus oma teo keelatuses vältimatu või mitte, tuleb eeskätt hinnata, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Kohus on seisukohal, et kuna Raido Hani teadis, et kannatanu oli alles saanud 13-aastaseks, s.t. oli alles väga noor, siis on loomulik, et täisealisel isikul tekib kahtlus, kas sellises vanuses alaealisega võib ikka sugulisse vahekorda astuda. Raido Hani seda endale selgeks ei teinud, kuigi vastavate õigusnormidega tutvudes oli võimalik seda teada saada ja kontrollida. Seega oli eksimus talle välditav. Eksimuse välditavuse korral heidetakse isikule ette hoolimatut suhtumist õiguskorda ning seetõttu ei vabane ta vastutusest tahtlikult toimepandud teo eest. Kohus leidis, et Raido Hani poolt toimepandud APN suhtes on õigesti kvalifitseeritud
Raido Hanile, Allan Mirkale ja Viljar Mägile esitatud süüdistus
7 järgi Prokurör loobus vaidlustes Viljar Mägi süüdistusest
7 järgi ja kvalifitseeris tema käitumise ümber
Seega analüüsib kohus röövimisega seoses tõendeid üksnes Raido Hani ja Allan Mirka suhtes Süüdistatav Raido Hani ei tunnistanud end röövimises süüdi. Ta andis ütlused, mille kohaselt viibis ta koos tuttavatega 12.märtsil 2010.a. VV juures. Korterist lahkumisel hakati koridoris midagi arutama ja keegi ütles, et tuleb tagasi minna. Peale uksekella andmist sisenesid uuesti V korterisse tema ja Allan Mirka. Algul otsiti telefoni, VV istus diivanile, keegi teda ei lükanud, keegi talle haiget ei teinud. Ta (Raido Hani) küsis raha ja V andiski oma raha ära. Et V helistada ei saaks viskas ta tema telefoni vastu maad. V raha, mida oli 22000 krooni, jaotati bussipeatuses. Allan Mirka tunnistas kohtus, et peale seda, kui V juurest lahkuti, tuli Raivo Tammel mõte korterisse tagasi minna, et V raha ära võtta. Tema (Allan Mirka) pidi ütlema, et unustas oma telefoni korterisse, kuigi tegelikult telefon sinna maha ei jäänud. See oli vaid ettekäändeks, et V ukse avaks ja neid korterisse laseks, et nad saaksid V raha ära võtta. Kui V oli neid uuesti 10 korterisse lasknud, läks tema (Allan Mirka) kohe suurde tuppa ja hakkas telefoni otsima. V öeldi, et talle ei tehta midagi, andku ise raha ära ja V võttiski oma pükste taskust raha ja andis neile. Hiljem bussis jaotas Raido Hani raha ära ja talle andis 1500 krooni. Raido tõmbas ka V kaelast mobiiltelefoni, viskas vastu maad ja trampis selle peal. Kuna Allan Mirka ütlused kohtus erinesid kardinaalselt tema kohtueelses menetluses antud ütlustest, avaldati prokuröri taotlusel osaliselt tema eeluurimisel antud ütlused vastuolude selgitamiseks ja ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Kui kohtus ütles Mirka, et koridoris tegi ettepaneku V raha ära võtta Raivo Tamme, siis kohtueelses menetluses ütles, et plaan ja ettepanek korterisse tagasipöördumiseks ja raha äravõtmiseks tuli Raido Hanilt. Plaani kohaselt pidi Mirka korteris telefoni otsima, samal ajal Hani ja Silver löövad Viljarit ja Mirka pidi kannatanu taskust raha ära võtma. Vastuolu oli ka selles, et kohtus Allan Mirka ütles, et VV andis ise raha nende kätte, kuid eeluurimisel on väitnud, et hoopis tema tegi V dressipükste tasku luku lahti ja võttis taskust sularahapaki, mille andis hiljem Raido Hani kätte. Vastuolude kohta selgitas Allan Mirka, et kohtus ta enam kõike täpselt ei mäletanud, kuidas sündmus toimus ja et eeluurimisel andis ta õigeid ütlusi. Riigikohtu poolt mitmetes lahendites esitatud seisukohtade kohaselt peab kohus ütlustes vastuolude esinemise korral hindama, kas ütluste andja selgitused ütlustes esinevate vastuolude kohta on arusaadavad, loogilised ja usutavad ning sellest tulenevalt kas jätta ütlused tervikuna tõendite kogumist välja või arvestada kohtus antud ütlusi. Allan Mirka kõrvaldas oma ütlustes vastuolud sellega, et tunnistas kohtueelsel uurimisel antud ütlused tõepärasteks, kuna siis oli sündmus paremini meeles. Selline põhjendus on kohtu jaoks usutav. Kuna Allan Mirka tunnistas sisuliselt peale tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist nende õigsust, siis sellega ta likvideeris vastuolud ja kuna erinevused olid tingitud pelgalt mittemäletamisest, siis ei ole kohtu arvates alust Allan Mirka ütluste väljajätmiseks tõendite hulgast. Kuna süüdistatav tunnistas õigeks kohtueelses menetluses antud ütlused, tuleb neid arvestada tõenditena ja hinnata kogumis teiste tõenditega. Kannatanu VV kinnitas kohtus, et oli oma pangaarvelt välja võtnud 25000 krooni, sest tahtis osta vesijalgratast. Umbes nädal enne röövimist varastati talt 3000 krooni ja peale seda hoidis ta ülejäänud raha, s.o. 22000 krooni pükste tagataskus. 12.märtsil 2010.a. oli tal palju külalisi. Peale nende lahkumist hakkas ta magama minema, kui koputati uksele ja öeldi, et kellelgi oli telefon maha jäänud. Ta avas ukse, tuldi tuppa ja hakati telefoni otsima. Äkki kargas Raido Hani talle kallale, karjus, kus on raha ja hakkas raha otsima. Kallale kargamist kirjeldas kannatanu järgmiselt: „ta oli mu külje peal, lükkas mu voodile pikali selili. Siis oli ta minu peal ja otsis mu läbi ühe käega, teise käega hoidis mind kinni ja röökis, kus raha on“. Vastates Raido Hani kaitsja küsimusele selgus kannatanu ütlustest, et ründaja võttis temalt raha ära. Ründajana ja raha äravõtjana tundis kannatanu kohtus ära süüdistatava Raido Hani. Kannatanu tundis Raido Hani ära ka kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamisel. Allan Mirkat ta ära ei tundnud ei kohtus ega eeluurimisel, kuid kuna Allan Mirka ise ja ka Raido Hani on kinnitanud Allan Mirka viibimist VV korteris raha äravõtmise ajal, ei ole kohtul põhjust selles kahelda. Kohtus kuulati VV raha röövimise episoodiga seonduvalt üle tunnistajad MKM ja GV, kuid nemad olid selleks ajaks, kui VV suhtes kuritegu toime pandi, korterist lahkunud ega teadnud röövimise asjaolude kohta ütlusi anda. Kohtuistungil avaldati tunnistaja Raivo Tamme ütlused seoses sellega, et ta oli samas kuriteos, milles Raido Hanit ja Allan Mirkat süüdistatakse samuti kohtueelses menetluses kahtlustatav ja on juba kohtu poolt süüdi mõistetud, kuigi
MS § 291 lg 2 alusel, ei saa kohus neid tõenditena siiski kasutada, tuginedes Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 12.09.2011.a. lahendile 3-1-1-58-11. Selles lahendis on Riigikohus selgitanud, et sarnaselt KrMS § 71 lg-le 2 põhineb ka ütluste andmisest keeldumise alus PS § 22 lg-st 3 tuleneval enese mittesüüstamise privileegil. Seega endisest kaaskahtlustatavast tunnistaja õigus ütluste andmisest keelduda rajaneb samuti enese 11 mittesüüstamise privileegil. Puudub alus KrMS § 291 p. 2 kontekstis eristada endistest kaaskahtlustatavatest tunnistajaid n.-ö. tavalistest tunnistajatest, kes keelduvad kohtus ütluste andmisest KrMS § 71 lg 2 alusel. Raha äravõtmine VV on tõendatud ka VV eestkostja ES ütlustega, kes käis 12.märtsil 2010.a. kella kuue paiku kannatanu juures ja nägi seal süüdistatavaid Allan Mirkat ja Raido Hani. Tunnistaja tundis nad kohtus ära. Kui ta 17.märtsil V rahavargusest vestles, ütles V , et varguse panid toime needsamad noormehed, kes tookord tal külas olid 12.märtsil. VV ütlustest teab tunnistaja, et need noormehed olid oma telefoni lahkudes maha unustanud ja tulid tagasi. Üks noormees otsis diivani tagant telefoni ja teine lükkas ta diivanile pikali, hoidis kinni ja karjus, et kus raha on ja teise käega katsus tema pükste taskuid. Ära võeti 22000 krooni, ka mobiiltelefon tõmmati kaelast ja lõhuti ära. Röövimise episoodis olevad tõendid on vastuolulised. Kõik, kes vahetult sellega seotud olid, on andnud erinevaid ütlusi. Allan Mirka sõnul oli tema see, kes kannatanu taskust raha ära võttis. Raido Hani ütluste kohaselt andis VV ise raha nende kätte, keegi seda vägivaldselt ära ei võtnud. Kannatanu aga osutas kohtus Raido Hanile, kui tema suhtes vägivalda tarvitanud isikule ja raha äravõtjale. Kohtule jääb arusaamatuks Allan Mirka poolt raha äravõtmise enda peale võtmine, sest kannatanu tema peale absoluutselt ei osutanud, isegi ei tundnud teda ära ei kohtueelses menetluses ega kohtus. Vaatamata asjaolule, et kannatanu põeb Aspergeri sündroomi (autismi spektri häire), peab kohus siiski tema ütlusi kõige tõepärasemateks, kuna kuritegu pandi toime tema suhtes ja ta nägi teda rünnanud ja temalt raha äravõtnud isikut väga lähedalt ja oli selles isikus täiesti kindel. Mingit kõhklust tema ütlustes kohus ei täheldanud. Kannatanu ütlused tõendavad seega, et Raido Hani oli see, kes VV diivanile pikali lükkas, tema käsi kinni hoidis ja teise käega taskust raha ära võttis ning seejärel mobiiltelefoni kaelast tõmbas, maha viskas ja ära lõhkus. Ebausutavad on Raido Hani väited selle kohta, et kannatanu andis neile küsimise peale ise raha ära. Ei ole tõenäoline, et kannatanu, kes oli spetsiaalselt võtnud pangast välja suure summa raha oma ammuse soovi teostamiseks – osta vesijalgratas- oleks vabatahtlikult loobunud sellest rahast. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et enne raha äravõtmist lükati ta Raido Hani poolt diivanile pikali ja raha äravõtmise ajal hoidis Raido Hani teda ühe käega kätest kinni. Seega rakendati kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Süüdistuses inkrimineeritud Allan Mirka poolt põlvega kannatanule kõhtu löömine ei ole tõendamist leidnud ja tuleb süüdistusest välja jätta.
sätestatud röövimise puhul peab vägivald olema kannatan füüsiline mõjutamine tema poolt osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob eelduse asja üleminekuks. Raido Hani poolt VV käte kinnihoidmine oli vajalik selleks, et ta ei saaks kätega teda eemale tõugata ja raha äravõtmist pükste taskust takistada. Kohus nõustub süüdistusega selles, et röövimine pandi toime isikute grupis. Olenemata sellest, et kannatanu taas pikali, hoidis kätest ja võttis raha ära Raido Hani, aga Allan Mirka seisis kõrval ega realiseerinud omakäeliselt röövimise süüteokoosseisu tunnuseid, tegutsesid nad kaastäideviijatena, pannes kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Allan Mirka oli see, kes viis kannatanu eksitusse telefoni mahaunustamise väitega korterisse sisse pääsemiseks ja „mängis“ korteris telefoni otsijat ning samaaegselt võimendas ka oma kohalviibimisega kannatanu hirmutunnet, et ta vastupanu osutama ei hakkaks. Kannatanu ütlustest tulenevalt oli ta toimunust väga ehmatanud ega püüdnudki vastu hakata. Ta ei kartnud, sest ta ei oska inimesi karta. Asjaolu, et kannatanu tegelikkuses ei kartnud neid, ei oma tähtsust, sest Allan Mirkale ja Raido Hanile ei olnud teada, et VV oma haigusest tulenevalt ei oska inimesi karta. Nende eesmärk oli võimalikult kergelt ja ilma kannatanu-poolse vastupanuta raha kätte saada.
lg 2 esimene lause, mis sätestab kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse, kujutab endast omistamisnormi, mille alusel vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviija realiseeriks tingimata ja alati ise objektiivse koosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all hoidma. Kohus 12 leiab, et ka Allan Mirka oma eelpoolnimetatud tegudega hoidis raha äravõtmise toimepanemist enda kontrolli all. Hiljem bussipeatuses sai Allan Mirka VV rahast endale 1500 krooni. Subjektiivse süüteokoosseisu seisukohalt panid Allan Mirka ja Raido Hani kuriteo toime kavatsetult. Nende ühine eesmärk oli VV raha äravõtmine ja enda kasuks pööramine ning selle nimel tegutsemine on tegutsemine kavatsetult. Röövimise kvalifikatsioon
7 järgi on õige. Viljar Mägi ütluste kohaselt käis V korterist lahkumisel jutt mingist telefonist, et keegi on telefoni korterisse maha jätnud. Tema tagasi ei läinud, seisis kogu aeg välisukse juures ega näinud, mis toimus korteris. Kui teised korterist lõpuks välja tulid, liiguti bussipeatusse ja bussis jaotas Raido Hani V äravõetud raha. Temale andis Raido 5500 krooni. Nagu juba eespool kohus märkis, et Viljar Mägi osas loobus prokurör röövimise süüdistusest ja palus ta süüdi mõista teadvalt kuritegelikul teel raha omandamises. Viljar Mägi oli teadlik Raido Hanilt raha vastu võttes, et tegemist oli VV äravõetud rahaga, mistõttu tema poolt toimepandu vastab
Subjektiivsetelt tunnustelt tegutses Viljar Mägi kavatsetult. Tsiviilhagid. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi HH seoses 03.02.2010.a. Keilas XXX eramust tütre HH kasutuses olnud sülearvuti Dell Inspron vargusega. HH ütluste kohaselt ostis ta arvuti Elionist järelmaksuga 2007.a. Arvuti maksumust tõendab järelmaksu müügileping, millest nähtub et arvuti eest tasuti 19180 krooni (II kd. lk. 7-8). Selles summas esitas HH tsiviilhagi, mis eurodesse ümberarvestatuna on 1225,82 eurot. Tsiviilhagi on esitanud kannatanu VV eest ka tema eestkostja Enel Saaremäel summas 22300 krooni (1425,23 eurot). Summa koosneb varastatud sularahast 22000 krooni ja lõhutud mobiiltelefoni maksumusest 300 krooni. Tsiviilhagi summat kohtus süüdistatavad ei vaidlustanud. Nii kannatanu kui Allan Mirka ja Raido Hani ütluste kohaselt oli VV saadud summaks 22000 krooni. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas tuvastatu kohaselt pani 03.02.2010.a. Keilas XXX majast varguse toime ja tekitas sellega HH kahju Viljar Mägi, mistõttu tal tuleb kannatanule tekitatud kahju hüvitada. VV raha röövimises on tõendatud Allan Mirka ja Raido Hani süü, mistõttu tuleb neil solidaarselt VV tekitatud kahju hüvitada. VV suhtes 12.03.2010.a. röövimise toimepanemises on Harju Maakohtu 04.04.2011.a. otsusega juba süüdi tunnistatud Silver Liitmäe, kellelt on sama otsusega kas VV kasuks välja mõistetud 1425,23 eurot. Seega tuleb Allan Mirkal ja Raido Hanil hüvitada kahju solidaarselt Silver Liitmäega. Karistuse mõistmine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse ja vangistuse kuni viis aastat,
sanktsioon rahalise karistuse ja vangistuse kuni kolm aastat,
lg 1 sanktsioon rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse,
lg 2 vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani,
rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse,
13 Kõikide Viljar Mägi poolt toimepandud kuritegude eest saab karistada rahalise karistusega, kuid kohus leiab, et kergemaliigilise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud isikule, kes on pikemat aega viibinud vahi all, kel puudus vabaduses töökoht ja kes vargusi panigi toime rahapuudusest tingituna. Rahalise karistusega karistamisel jääks see täitmata ja ei täida Viljar Mägi suhtes eripreventiivset eesmärki. Viljar Mägi pani toime kolm lõpuleviidud vargust ja ühe varguse katse. Tema poolt toimepandu oli kvalifitseeritud
7,8,9 järgi, s. t. et oma tegudega realiseeris ta
teise lõike kolm süüteokoosseisu tunnust, mida kohus arvestab tema süüd suurendava asjaoluna. Süüd suurendavaks asjaoluks peab kohus ka seda, et ta varastas oma lähedaste ja tuttavate vara. Seega ei pea kohus võimalikuks karistada teda miinimumilähedase karistusega. Samas tuleb aga arvestada süüd vähendava asjaoluna, et tema kaasabil sai näiteks oma arvuti tagasi TA. Nimelt oli Viljar Mägi avaldanud KV , millisesse pandimajja ta TA arvuti viis ja KV rääkis sellest omakorda kannatanule. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Viljar Mägi puhtsüdamlikku kahetsust. Seega võib karistus varguste eest jääda tunduvalt alla sanktsiooni keskmist.
järgi karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd suurendava asjaoluna, et Viljar Mägi pani vägivallateod toime tütarlapse suhtes ja et tegusid oli kahte sorti – kägistamine ja jalaga kõhtu löömine ning et kuritegu pandi toime taas tuttava isiku suhtes. Samas arvestab kohus süüd vähendava asjaoluna aga seda, et kannatanu ise provotseeris oma käitumisega – solvangu ütlemisega Viljar Mägi tuttava aadressil – Viljar Mägi vägivaldset käitumist tema suhtes. Karistust kergendava asjaoluna tuleb ka siin arvestada puhtsüdamlikku kahetsust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel on sanktsiooni keskmine määr kuus kuud. Arvestades karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust alandab kohus karistust kolme kuuni. Liitkaristusena mõistab kohus kõikide kuritegude eest Viljar Mägile vangistuse üks aasta. Kuna süüdistatav pani kolm kuritegu toime katseajal, tuleb mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Röövimise eest taotles prokurör mõlemale süüdistatavale, s.o. Allan Mirkale ja Raido Hanile minimaalse, s.o. kolme-aastase vangistuse mõistmist ja Allan Mirka suhtes seda tingimisi täitmisele mitte pööramist. Tulenevalt prokuröri taotlusest ei ole ka kohtul põhjust süüdistatavaid karistada rangemalt. Arvestades asjaolusid, et raha äravõtmisel tarvitatud vägivald oli tühine, tervisekahjustusi kannatanule ei tekitatud, on kolmeaastane vangistus ka kohtu arvates piisav karistus sellise teo eest. Arvesse võtta tuleb ka karistust kergendavat asjaolu, mis mõlema süüdistatava puhul on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus nõustub prokuröri taotlusest tulenevalt Allan Mirka suhtes karistuse tingimisi täitmisele mitte pööramisega. Ta on küll varem kriminaalkorras karistatud, kuid enne kuriteo toimepanemist karistati teda viimati kriminaalkorras 2004.aastal. Kõik hilisemad karistused on olnud peale 12.03.2010.a. röövimise toimepanemist. Kuna tal on probleem alkoholi tarvitamisega, siis on tal plaanis minna koheselt peale kohtuotsust ravile Laitses asuvasse rehabilitatsiooni keskusesse „Lootuse küla“. Kohus leiab, et kui inimene on endale teadvustanud, et kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine ja ta ise sellest pahest vabaneda ei suuda ning soovib end ravida, siis tuleb anda talle selline võimalus. Eeltoodu alusel jätab kohus vangistuse Allan Mirka suhtes tingimisi kohaldamata. Ka Raido Hani suhtes ei pea kohus otstarbekaks kohaldada osade kuritegude eest rahalist karistust, kuna tal ametlik töökoht puudub, saab invaliidsuspensioni, tema ülalpidamisel on väike laps ja tal tuleb tasuda ka tsiviilhagi ja kriminaalmenetluse kulud. Raido Hani pani lisaks röövimisele toime veel omavoli, mille eest kohus mõistab talle vangistuse kuus kuud, s.o. tunduvalt alla sanktsiooni keskmist, arvestades, et kannatanu suhtes tarvitatud vägivald ei olnud intensiivne. Kuigi jalalöögid tabasid nägu, siis mingeid jälgi kannatanu sõnul 14 need näole ei jätnud. Päris minimaalse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud, sest ta lõi kannatanut jalaga ja löögid olid suunatud näkku, milline on tema süüd suurendav asjaolu.
järgi on Raido Hani süüd suurendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine isiku suhtes, kes mitte millegagi ei andnud põhjust Raido Hanile löömiseks. Arvestades aga tervise kahjustuse tühisust (silmaaluse kerge punetus) ja et lööke oli kõigest üks, võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist.
järgi süüdi mõistmisel arvestab kohus, et Raido Hani puhul oli tegemist
§-s 39 sätestatud eksimusega teo keelatuses. Kuna see eksimus oli talle välditav, võib kohus
lg-st 2 tulenevalt kohaldada
kergendada karistust. Seega võib
Kohus arvestab tema süüd vähendava asjaoluna ka kannatanu enda käitumist, kes 13-aastase tütarlapsena, s.o. lapseealisena pidas 27-aastat meesterahvast „oma poisiks“, läks temaga kaasa korterisse, suudles temaga voodis ja Raido Hanis tekkiski soov temaga sugulisse vahekorda astumiseks. Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuröri poolt Raido Hanile taotletud ühe-aastase vangistusega. Raido Hani on eelnevalt ühel korral kriminaalkorras karistatud ja seda 07.03.2002.a. Valga Maakohtu otsusega. Seega ei olnud ta otsuse kuulutamisest alates kaheksa aasta jooksul kuritegusid toime pannud. Tal on perekond ja ta kasvatab väikest last. Kohus arvestab ka seda, et tal on 90% töövõime kaotus raskest puudest tingituna, on viibinud korduvalt erinevates psühhiaatriakliinikutes ravil. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Raido Hani suhtes ei ole otstarbekas karistust täielikult täitmisele pöörata. Kuna Raido Hani poolt toimepandud kuriteod, v.a.
järgi kvalifitseeritav, seonduvad aga vägivallaga, leiab kohus, et katseaja toime võiks mõjuda Raido Hanile siiski oluliselt distsiplineerivamalt, kui mingi osa vangistusest ta kannab reaalselt, kogedes seega vahetult, mida kujutab endast vangistus ja milliste vabadusepiirangutega see on seotud. Seega kohaldab kohus Raido Hanile nn. šokivangistust, määrates kohesele reaalsele kandmisele 3- aasta ja 8- kuulisest liitkaristusest 8 kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa kandmisest ta vabastatakse tingimisi
MS § 306, § 309 lg 3, § 311-313. Kohtunik Rahvakohtunikud 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.