1-10-6915/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-6915 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.V. (V.) vandeadvokaat L.N. määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.V. vandeadvokaat L.N. määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti) vandeadvokaat L.N. tema poolt R.V. ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista R.V. ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat L.N. poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse.
7. R.V. il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „R.V. 1-10-6915 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud R.V. mõisteti süüdi Viru Maakohtu 26.05.2010 otsusega KarS § 320 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti nimetatud otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Viru Maakohtu 17.09.2008 otsusega mõistetud ja ärakandmata raskema karistusega, s.o 3 aastat vangistust, milline pöörati täitmisele Viru Maakohtu 20.10.2009 määrusega, mõistes R.V. ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 19.10.2009 ja lõpp 19.10.
9. Viru Maakohtu 09.03.2012 määrusega jäeti R.V. vabastamata. tingimisi ennetähtaegselt vangistusest Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et R.V. ei kuulu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisele. R.V. on kriminaalkorras karistatud üheksandat korda. Viru Vangla iseloomustustest nähtuvalt kannab ta vanglakaristust neljandat korda. R.V. on kahel korral määratud kriminaalhoolduse alla, kuid mõlemad ebaõnnestusid. Viimane, R.V. ile mõistetud tingimuslik karistus pöörati Viru Maakohtu 20.10.2009 määrusega täitmisele, sest R.V. pani katseajal toime uued pisivargused, ei pidanud kinni lisakohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, jättis pooleli sotsiaalprogrammi ega ilmunud registreerimisele. Kohtu hinnangul puudub veendumus, et vabastades R.V. i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et OÜ-sse V & V Invest tööle mitteasumisel või selle töökoha kaotamise korral, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, kergesti mõjutatavust, tutvusringkonda peamiselt kriminaalkorras karistatud isikute näol ja elukohta ühiselamus, kus elavad muuhulgas endised kinnipeetavad, võib R.V. toime panna uusi kuritegusid. Kohus märkis, et vangistuse kandmise ajal ei ole R.V. olnud seaduskuulekas, sest tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Siinkohal viitas kohus Riigikohtu määrusele kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, mille kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, ning leidis, et käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased R.V. il praktiliselt puuduvad, sest isa A.V. sõnul varastas kinnipeetav ka lähisugulaste tagant. Kohus tunnustas R.V. it selle eest, et ta on vanglas olles töötanud ja mitu sotsiaalprogrammi läbinud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R.V. i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning R.V. i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. -2- Kaitsja leiab, et R.V. i ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada asjaoluga, et R.V. il on toetav sotsiaalne võrgustik tädipoja näol. R.V. il on võimalik saada viimase firmasse tööle autokosmeetikuks. R.V. soovib elama asuda rehabilitatsioonikeskuse ühiselamusse. R.V. il on sotsiaaltöötaja garantiikiri, millest võib järeldada, et ta on piisavalt motiveeritud oma elu muutma. Kohtumäärusest nähtub, et süüdimõistetu on asunud oma elukorraldust muutma – ta on läbinud alkoholisõltuvuseprogrammi, osalenud sotsiaalprogrammides „sotsiaalsete oskuste treening“, „usk ja teadmine“ ja taastava õiguse programm „TEE“. Lisaks töötas R.V. vanglas majandustöödel ning käis autojuhikursustel. Kaitsja leiab, et kohus pole piisavalt arvestanud R.V. i püüdlikkust karistuse kandmise ajal ja ettevalmistust toimetulekuks peale vabanemist. Kaitsja hinnangul on oluline märkida, et tema kuritegude dünaamika on muutnud kergemaks. Kaitsja leiab, et kohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju R.V. i vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja viitab KarS § 76 lg 2 p-le 2, § 76 lg-le 3,4 ning leiab, et R.V. it on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja on seisukohal, et R.V. on motiveeritud ja võimeline läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata R.V. i edaspidist tegevust ja käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et R.V. i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on R.V. i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses tooduga, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu motiive tervikuna korrata, mistõttu täiendavalt rõhutab üksnes järgmist. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
11. Kaitsja on määruskaebuses osutanud asjaoludele, et R.V. il on vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik (tädipoeg), kindel töö- ja elukoht, ta on vangistuses asunud oma elukorraldust muutma (läbitud sotsiaalprogrammid, töötamine ja autojuhikursustel käimine), tema kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Ringkonnakohus nõustub kaitsja poolt väljatoodud R.V. i suhtes esinevate positiivsete asjaoludega, kuid selgitab, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb kohtul hinnata kogumis kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Seega ei saa kohus valikuliselt tugineda üksnes süüdimõistetu suhtes esinevatele positiivsetele asjaoludele. Ringkonnakohtu hinnangul on seetõttu maakohus põhjendatult viidanud R.V. i varasemale elukäigule, millest nähtuvalt on R.V. it korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud. Varasemalt on R.V. peamiselt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Ka käesoleval ajal kannab R.V. liitkaristust varavastaste (kvalifitseerivate tunnustega vargus ja röövimine) kuritegude ning õigusemõistmise vastase (valeütluste andmine) kuriteo toimepanemise eest. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada, et ka varasemalt on R.V. it karistatud valeütluste andmise ning varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Ringkonnakohtu hinnangul on eelkirjeldatud asjaolude pinnalt alust kahelda, et R.V. suudaks sellel korral vabaduses olla õiguskuulekas, järgida ühiskonnas kehtivat tava ja norme ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, -3- et R.V. oli varasemalt mitmel korral allutatud kriminaalhooldusele, kuid ei läbinud edukalt katseaega, mis ei anna alust olla veendunud, et R.V. suudaks sellel korral järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi.
12. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et R.V. on jätkanud rikkumiste toimepanemist ka karistuse kandmise ajal. Käesoleval ajal on R.V. il kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohtu hinnangul ei tekita nimetatud asjaolu veendumust, et R.V. suudaks vabaduses õiguspäraselt käituda.
13. Kuna peamiselt on R.V. toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, tuleb pidada riskifaktoriks ka tema majanduslikku seisundit. Ringkonnakohus peab positiivseks, et R.V. il on vabanedes kindel töökoht ning süüdimõistetu teatavat tööharjumust kinnitab tema töötamine vangistuses. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kui R.V. kaotab töö või ei asu tööle, võib ta jätkata uute kuritegude toimepanemist. Nimetatud riski suurendavad aga asjaolud, et R.V. kuritarvitas vabaduses alkoholi, vabanedes asuks ta elama ühiselamusse, kus muuhulgas viibivad teised kinnipeetavad ning ta on kergesti mõjutatav.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R.V. i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning ta tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
15. R.V. il tuleb hüvitada menetluskulud õigusabi osutamise eest. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Mati Kartau