Obsah (5)

§ 199§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7852 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidl

§ 199

lg 2 p 5,9, § 266 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle

§ 64lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes A.L. ile karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel mõisteti A.L.

ile liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 19.11.2009 ja lõpp 19.03.

1. Viru Maakohtu 17.02.2012 määrusega jäeti A.L. elektroonilise valve alla vabastamata. tingimisi ennetähtaegselt vangistusest Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et A.L. i tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla on ennatlik. Materjalidest nähtuvalt on A.L. kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Temale on vangistuses viibimise ajal määratud 6 distsiplinaarkaristust. Kohtu hinnangul puudub veendumus, et A.L. suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel ei ole kohtu arvates kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Kohtule esitatud materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Sotsiaalne võrgustik ei soosi õiguskuulekat eluviisi, kuna nii tema isa kui ka vend on kriminaalkorras karistatud. Isikul on välja kujunenud õigusvastane käitumismuster. Ta küll soovib enda sõnul asuda õiguskuulekale teele, kuid arvestades tema varasemat käitumist, ei ole see kohtu arvates tõenäoline. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning uue kuriteo on toime pannud katseajal. Tal on tulevikuplaanid, kuid nende teostamise keerukust ta ei mõista. Tema vastu on rahalisi nõudeid 7200 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Arvestades, et käesoleval ajal õpib A.L. XXX vangla haru
2. klassis, on kohtu arvates otstarbekas õpinguid käesoleval ajal mitte katkestada. Arvestades kinnipeetava alkoholisõltuvust, töökogemuse puudumist, madalat haridustaset, eriala puudumist ja tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ei pidanud maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht. Seda riski ei vähenda kohtu hinnangul ka võimalus asuda elama isa juurde ning lähedaste võimalik materiaalne toetus. Kohtu arvates ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid ning elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus selgitas, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A.L. taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. A.L. märgib, et ta on esitanud kontaktisikule dokumendid materjalidele juurde lisamiseks ning taotleb Viru Vanglalt kõikide dokumentide väljanõudmist. A.L. rõhutab, et ta õpib
3. klassis ja töötab vangistuses. A.L. ei nõustu, et tal on alkoholiprobleemid, sest tal ei ole selliseid probleeme olnud. Kohus pööras tähelepanu tema isa karistatusele, kuid siinkohal märgib A.L. , et tema isa karistati 40 aastat tagasi, mistõttu ei oma see A.L. i ennetähtaegse vabastamise puhul tähtsust, kuna isa karistus on aegunud. Ühtlasi märgib A.L. , et ühel määruse lehel on võõras nimi A.B. , kellesse tema ei puutu. A.L. märgib, et kui ta ennetähtaegselt vabaneb, käitub ta seaduskuulekalt ning läheb Narva õhtukooli õppima. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -2-
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A.L. i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on A.L. i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb kohus järgnevalt üksnes määruskaebuses esitatud väiteid.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. A.L. on määruskaebuses välja toonud asjaolud, et ta õpib ja töötab, tal ei ole alkoholi tarvitamisega probleeme ning tema isa karistus on aegunud. Ringkonnakohus peab positiivseks, et A.L. õpib ja töötab vangistuses, nagu ka asjaolusid, et A.L. on vangistuses läbinud mitmed keelekursused, osalenud mitmetes programmides, tal on vabaduses kindel elukoht. Samas peab ringkonnakohus oluliseks selgitada, et lisaks eelmärgitutele tuleb kohtul süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, sh elektroonilise valve kohaldamisega, arvestada ka teisi

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning hinnata neid kogumis.

Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud A.L. i suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Ringkonnakohus peab A.L. i tingimisi ennetähtaegset elektroonilise valve alla vabastamist takistavaks asjaoluks tema varasemat elukäiku, millest nähtuvalt on A.L. korduvalt ja järjepidevalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Karistuseks on A.L. ile mõistetud nii tingimisi vangistust kui ka asendatud mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Seega oli A.L. , vaatamata tema noorele eale, varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, kuid edutult, sest A.L. on jätkanud kuritegelikku eluviisi ning pannud katseajal toime uusi varavastaseid kuritegusid.

1. Lisaks peab ringkonnakohus oluliseks, et A.L. i on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Nimetatud asjaolu ei anna ringkonnakohtu arvates alust olla veendunud, et A.L. suudaks vabaduses olla õiguskuulekas, kuna ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal.
2. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruses märgitu kohaselt on A.L. alkoholisõltlane. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu tõendatud kriminaalasja materjalidega. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et alkoholi tarvitanuna võib A.L. kaotada kergesti enesekontrolli ning muutuda agressiivseks. Samas ei tulene kinnipeetava iseloomustusest, et A.L. oleks alkoholisõltlane. Sellesisulise väitega ei nõustunud A.L. ka määruskaebuses.
3. Siiski peab ringkonnakohus oluliseks osundada A.L. i suhtes esinevale riskifaktorile – narkootiliste ainete tarvitamine. Enne vangistust (alates 2009) oli A.L. heroiini regulaarne tarvitaja (2 korda nädalas) ning seda vaatamata asjaolule, et varasemalt on A.L. viibinud Jõhvi ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Arvestades eelnimetatut ja asjaolu, et A.L. on varasemalt kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, tuleb pidada tema majanduslikku seisundit oluliseks riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemiseks. A.L. il puudub vabaduses kindel töökoht ja seega ka sissetulek. Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ning leiab, et arvestades A.L. i narkosõltuvust, madalat haridustaset, eriala puudumist ja situatsiooni tööturul, ei saa pidada reaalseks töökoha kohest leidmist. A.L. asub vabanedes isa ülalpidamisele, kelle sissetulekuks on pension 300 eurot kuus. A.L. soovib taotleda invaliidsuspensionit. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna -3- A.L. i vabaduses prognoositav materiaalne seisund alust eeldada, et ta ei jätka majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Siinjuures on oluline märkida, et A.L. il on suures ulatuses tasumata nõudeid – 7200 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A.L. i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning A.L. tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata.
5. Ringkonnakohus leiab, et A.L. on määruskaebuses osutanud põhjendatult maakohtu määruses olevale ilmsele veale. Nimelt maakohtu määruses on märgitud lk 2 esimeses lõigus nimena A.B. . A.L. on õigesti märkinud, et tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusega nimetatud isik ei seostu. Seega peab ringkonnakohus vajalikuks nimetatud ilmse vea parandada ning loeb maakohtu määruse lk 2 esimeses lõigus õigeks A.L. i nime. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Mati Kartau