Kalev Miklas on süüdi tunnistatud
järgi ja karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt on loetud kergem karistus raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks mõistetud 5 kuud vangistus.
lg 2 kohaselt on suurendatud mõistetud karistus Viru Maakohtu poolt 08.04.2010.a mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 4 kuu võrra ja liitkaristuseks on mõistetud 1
järgi 6 kuud vangistust,
järgi 8 kuud vangistust,
lg 1 järgi 3 kuud vangistust ja
Lõplikuks karistuseks mõisteti
lg 2 alusel 8 kuud vangistust; 6) 08.04.2010.a Viru Maakohtu poolt
ja
Tallinna Vangla toetab kinnipeetava Kalev Miklase tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega seoses karistusaja lõppemisega. Prokurör ei toeta Kalev Miklase ennetähtaegset vabastamist, kuna teda on kriminaalkorras seitsmel korral karistatud, ta on ka varem kandnud vangistust, mis näitab, et var5asemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Varem on Kalev Miklas olnud allutatud ka käitumiskontrollile, kuid see pole olnud tulemuslik, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal. Tema kuritegelik käitumine on ühetaoline, vabaduses on ta jätkuvalt ohtlik alaealistele poistele. Ise ta ennast kurjategijaks ei peaning oma käitumist kriminaalseks. Vangla on hinnanud teda kõrgohtlikuks ja tõenäosus viie aasta jooksul uue kuriteo toimepanemise risk on 63 %. Vabaduses on tal külla tagatud elukoht ja lähedaste toetus, kuid varasemalt ei ole samad asjaolud mõjutanud teda kuritegusid toimepanemast. Kalev Miklas ise arvas, et teda võiks vabastada enne tähtaega, kuna siis saaks ta isa talus aidata maad harida. Ta leiab, et vangla teda eriliselt kasvatanud küll ei ole. Kohtus selgitusi andes leidis ta, et tegelikult väiksed posid ajasid hoopis teda taga ja ta oli neile justkui isa eest. Ta ei leia, et ta oleks midagi valesti teinud või kellelegi halba teinud.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Kalev Miklase ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad, kuigi vangla on vabastamist toetanud. Tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Varasematest karistustest, s.h ka vangistusest ei ole ta mingeid järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevalt kannab ta karistust kuritegude eest, millised ta on toime pannud eelmise otsusega mõistetud katseajal. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhoolduse ei ole mõjus vahend hoidmaks Kalev Miklast uusi kuritegusid toime panemast. Kinnipeetava käitumisest ja selgitustest kohtuistungil nähtus, et ta ei ole siiani teinud mingeid järeldusi ega teadvustanud endale oma tegude keelatust. Ta ei eita toimunut, kuid on ennastõigustav ja leiab, et need teod , mis ta toime on pannud, on olnud aktsepteeritavad ja pigem heateod. Selline suhtumine ei tekita kohtus veendumust, et isik vabanedes suudaks käituda õiguskuulekalt ja seega oleks õigustatud tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Kalev Miklas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.