1-12-1763/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1763 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Priit Karro määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ja Priit Karro määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 20.
4. 2011 alustati Lõuna Prefektuuris kriminaalmenetlust nr 11260101586 KarS § 202 lg 1 tunnustel selles, et 15.12.2010 ostis P. Karro eraisikult sõiduauto Toyota Land Cruiser, registreerimismärgiga XXXXXX (VIN -koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX ), mille registreeris enda nimele Liiklusregistri Tallinna büroos. P. Karro initsiatiivil teostati 21.01.2011 Maanteeameti Lõuna regiooni Põlva esinduses sõiduki ülevaatus, mille käigus tuvastati nimetatud sõiduauto andmekandjatel erinevaid asjaolusid, mis viitavad sõiduki identifitseerimistunnuste võltsimisele. 18.05.2011 on sõiduauto Toyota Land Cruiser XXXXXX , registreerimismärgiga XXXXXX , Lõuna Prefektuuri poolt kinni peetud ja auto on kriminaalasjas asitõendiks. 07.06.2011 koostatud liiklusekspertiisi (liiklustrassoloogia) ekspertiisiaktis nr 11E-LT0062 antud eksperdiarvamuse kohaselt on sõiduauto Toyota Land Cruiser, registreerimismärgiga XXXXXX , tehasetähises muudetud kohtadel 13-17 olevaid tekstimärke, tehaselipik on valmistatud tehaseväliselt. Sõiduauto originaaltehasetähis on XXXXXXXXXXXXXXXXX . Väljatrükist tagaotsitavate sõidukite andmebaasist Interpolis ja Politsei- ja Piirivalveameti 06.07.2011 teatisest nähtub, et sõiduauto Toyota Land Cruiser XXXXXX , registreerimismärgiga 463 DBL VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX on varastatud ja rahvusvaheliselt tagaotsitav Hispaania Kuningriigi Valencia Politseiprefektuuri poolt alates 29.11.2007 (Schengen ID E 1284197801001 0000 2). Auto kuulub M.C.F.C. M.C.F.C. on 08.08.2011 pöördunud Eesti Vabariigi Prokuratuuri poole e-kirjaga, milles teatab sõiduki tagastamise soovist. Valencia Ringkonnakohtunik on oma 23.11.2011 kirjas kinnitanud, et M.C.F.C. soovib sõiduauto Toyota Land Cruiser XXXXXX tagastamist oma pojale G.M.F. . Prokuratuur on käsitlenud nimetatut õigusabi taotlusena. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohtu 20.03.2012 määrusega anti luba sõiduki Toyota Land Cruiser XXXXXX , VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX , registrimärgiga Eesti Vabariigis XXX XXX ) väljaandmiseks Hispaania Kuningriigile sõiduki tagastamiseks omaniku M.C.F.C. esindajale C.M. F. (kelle kuulub riiklik identifitseerimisdokument numbriga XXXXXXXX-X). Väljatrükk tagaotsitavate sõidukite andmebaasist Interpolis ja Politsei- ja Piirivalveameti 06.07.2011 teatis tõendavad, et sõiduk Toyota Land Cruiser XXXXXX , riikliku numbrimärgiga Hispaania Kuningriigis XXXX XXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX on 2007 aastal Hispaania Kuningriigis varastatud. Sõiduki kinnipidamise protokoll ja eksperdiarvamus tõendavad, et sellise tehasetähisega (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX ) sõiduk Toyota Land Cruiser XXXXXX asub käesoleval ajal Eesti Vabariigis ja on olnud viimati P. Karro omandis ja valduses (Eestis registreerimismärgiga XXXXXX ). P. Karro kohtueelse uurimise käigus antud ütlustest ja ka sõiduki 22.12.2010 müügilepingust nähtub, et P. Karro on omandanud sõiduki müügilepingu alusel A.I. . Kohus viitas AÕS § 95 lg-le 1,3 ning leidis, et kuna sõiduk Toyota Land Cruiser XXXXXX on Hispaania Kuningriigis omanikult varastatud, ei ole AÕS § 95 lg-st 3 tulenevalt tegemist heauskse omandamisega P. Karro poolt. Sõiduki vargus on kuriteona karistatav ka Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni (edaspidi Konventsioon) art 8 lg 1 kohaselt võib taotluse saanud liikmesriik taotluse esitanud liikmesriigi palvel ja bona fide kolmanda isiku õigusi kahjustamata tagastada kuriteoga saadud vara taotluse esitanud liikmesriigile, et see tagastada õigusjärgsele omanikule. Kohus märkis, et esitatud materjalidest nähtuvalt, on Hispaania Kuningriik esitanud taotluse sõiduki Toyota Land Cruiser XXXXXX , VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX , tagastamiseks selle seaduslikule omanikule. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu P. Karro taotleb maakohtu määruse tühistamist ning sõiduki tagastamata jätmist kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. P. Karro märgib, et kohtul lasub kriminaalasjas vahetu tõendite uurimise kohustus, juhul kui asjas kellelegi süüdistus esitatakse. Siinkohal viitab P. Karro Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-46-
5. P. Karro märgib, et tal on kindel soov leida kriminaalasja raames ülalmainitud sõiduki varguses või Eesti Vabariiki võltsitud dokumentidega arvele võtnud isiku, kes omakorda saab olla vastutav tema ees. Selleks, et saaks tuvastada süüdistava süü, peavad olema olemas tõendid, mida vajadusel saaks vahetult uurida. Üksnes ekspertiisiakt ilma asjakohase tõendita võib osutuda nõrgaks ja süüdistusel võib tekkida takistus tõendi vahetul uurimisel. Seda 2 olukorda tuleks omakorda aga käsitleda süüdistatava kasuks. Siinkohal viitab P. Karro Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-92-
6. P. Karro leiab, et prokuratuur ei ole piisavalt põhistanud, miks peaks enne süüdistuse esitamist ja võimalikus kriminaalasja kohtulikus menetluses tõendite uurimist sõiduki Toyota Land Cruiser XXX XXX välja andma selle väidetavale esmasele omanikule. Selline menetluslik käitumine võib tuua kaasa kriminaalasjas süüdistava õiguste võimaliku riive, mida tuleks hiljem käsitleda süüdistava kasuks. Kõik eelnev võib tähendada aga seda, et P. Karrol, kui heausksel auto ostjal ei ole võimalik hiljem kuidagi tõendada temale sõiduki müünud isiku vastutust sõiduki registreerimist võimaldavate andmete võltsimisel. Siinkohal viitab P. Karro Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-117-
7. P. Karro märgib, et lahendust ei ole leidnud olukord, kus tema on heauskselt, tuginedes Maanteeameti Autoregistrikeskuse andmetele, ostnud sõiduki, mis oli Eestis varastatud autode nimekirja kandmata. P. Karro hinnangul tõusetub siinkohal siiski küsimus auto omandi kuuluvuse kohta – kas on siiski tegemist heauskse omanikuga. Eirates nimetatud probleemi võib ennatlik sõiduauto Toyota Land Cruiser, registreerimismärgiga XXXXXX , tagastamine Hispaania Kuningriigile muuta P. Karro väljavaated võimalikule auto tagasisaamisele võimatuks. P. Karro märgib, et ta ei ole teadlik, millistel asjaoludel on sõiduauto Toyota Land Cruiser läinud esialgse väidetava omaniku valdusest välja. Kas on tegemist võimaliku kindlustuspettusega või muuga, ei ole senisele Eestis registreeritud omanikule teada. Siinkohal viitab P. Karro Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-117-
8. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning tuleb jätta muutmata ning P. Karro määruskaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks maakohtu märgitut korrata, käsitleb ringkonnakohus järgnevalt üksnes P. Karro määruskaebuses esitatud väiteid. Konventsiooni art 8 lg 1 kohaselt võib taotluse esitanud liikmesriigi palvel ja bona fide kolmanda isiku õigusi kahjustamata taotluse saanud liikmesriik tagastada kuriteoga saadud vara taotluse esitanud liikmesriigile, et see tagastada õigusjärgsele omanikule. KrMS § 469 lg 1 p 1 kohaselt võib välisriigilt taotleda selles riigis asuva vara väljaandmist, kui väljanõutav vara on saadud taotlevas riigis menetletava kuriteoga või kui see on taotleva riigi kriminaalmenetluses kasutatav asitõendina. Sama paragrahvi punkt 2 sätestab täiendava tingimuse, mille kohaselt taotluse aluseks olev tegu peab olema kuriteona karistatav nii Eesti karistusseadustiku kui ka täitva riigi karistusseaduse järgi. KrMS §-s 469 sätestatut kohaldatakse KrMS § 470 lg 1 kohaselt ka välisriigile vara väljaandmisele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult ja õigesti tuvastanud, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 469 lg 1 p-s 1 alused Hispaania Kuningriigile sõiduki Toyota Land Cruiser väljaandmiseks, et tagastada nimetatud sõiduk omaniku M.C.F.C. esindajale C.M.F. Põhimõtteliselt ei ole nimetatud aluste esinemist vaidlustanud määruskaebuses P. Karro, vaid on üksnes leidnud, et sõiduki tagastamist Hispaania Kuningriigile takistavaks asjaoluks on Eesti Vabariigis käesoleval ajal pooleliolev kriminaalmenetlus.
10. Esmalt peab ringkonnakohus oluliseks osundada, et kriminaalmenetlus, mille raames peeti kinni P. Karro sõiduk, on alustatud KarS § 202 lg 1 alusel, mitte varguse, kelmuse või muu varavastase kuriteo toimepanemise faktis. KarS § 202 lg 1 kohaselt on karistatav süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine või turustamine. Kuna kohtueelses menetluses ei ole tuvastatud kahtlustatavaid või muid asjaolusid, mis annaksid Eesti Vabariigile õiguse menetleda Hispaania Kuningriigis toimepandud vargust, on P. Karro 3 ekslikult asunud seisukohale, justkui Eesti Vabariigis läbiviidav kriminaalmenetlus oleks suunatud varguse toimepanemise tuvastamisele. Eesti Vabariigis kehtiva KrMS § 3 lg 1 kohaselt kehtib kriminaalmenetlusõigus Eesti Vabariigi territooriumil, v.a juhul, kui see tuleb välislepingust või kui kriminaalmenetluse esemeks on Eesti kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu. Seega ei saa Eesti Vabariigi kriminaalmenetluse läbiviimiseks pädevad ametiasutused ilma sellekohase aluseta menetleda Hispaania Kuningriigis toimepandud vargust. Seega on P. Karro määruskaebuses toodud väited tõendite puudumisest ja süüdistuste esitamisest asjakohatud. Lisaks on ringkonnakohtu arvates oluline rõhutada, et sõiduki vargust selle esialgselt omanikult M.C.F.C. uurivad Hispaania Kuningriigi pädevad asutused, mistõttu on võimalik ja reaalne, et Hispaania Kuningriigis tuvastatakse isik, kes on sõiduki selle esialgselt omanikult varastanud ning võetakse ta vastavalt seadusele ka varguse eest vastutusele. Puutuvalt sellesse, kes on kohustatud P. Karro ees vastutama, osundab ringkonnakohus asjaolule, et lepingu rikkumise eest, sealhulgas omandi üleandmata jätmise eest, vastutab P. Karro ees isik, kellega olid P. Karrol lepingulised suhted, s.o sõiduki müüja. Seega saab P. Karro esitada müüjale tsiviilõiguslikke nõudeid. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus veelkord, et P. Karro poolt sõiduki heauskne omandamine on AÕS § 95 lg 3 alusel välistatud, kuna sõiduk oli omanikult varastatud ning seega omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seega ei ole P. Karrole omand üle läinud ning tal ei ole õigust enam sõiduautot tagasi saada. Siinjuures ei oma tähtsust isegi P. Karro väide sellest, et ta ei olnud teadlik sellest, et sõiduk oli selle omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud, kuna isegi sellisel juhul ei ole P. Karrot võimalik käsitleda heauskse omandajana.
11. P. Karro on määrusekaebuses leidnud, et sõiduki tagastamisega ei ole P. Karrol võimalik hiljem tõendada müüja vastutust registreerimist võimaldavate andmete võltsimisel. Ringkonnakohus P. Karro sellesisulise arvamusega ei nõustu ning märgib esmalt, et menetleja otsustada on see, millega ja millist asjaolu ta tõendada soovib. Teisalt on oluline rõhutada, et dokumentide võltsimise tuvastamiseks ei pea olema füüsiliselt olemas sõiduk, mille dokumente on väidetavalt võltsitud, kuivõrd sellisel juhul on oluline tuvastada, kas ja kes on võltsinud dokumendid.
12. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus sõiduki Toyota Land Cruiser XXXXXX , VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX , väljaandmiseks Hispaania Kuningriigile sõiduki tagastamiseks omaniku M.C.F.C. esindajale C.M.F. on põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja P. Karro määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Paavo Randma