kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Süüdistatav Dmitri Savtšuk järgi Isikukood: 35202014231; xxxxxx Kaitsja Advokaat Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Dmitri Savtšuk
järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Dmitri Savtšuk ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Katseaja algust arvata alates 09.aprill 2012.a.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 Välja mõista Dmitri Savtšuk´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 217,50 € ning tasu riigi õigusabi eest 96 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada Dmitri Savtšuk
järgi ning mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Dmitri Savtšuk ei pane 18 kuulise käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Katseaja algust arvata alates 09.aprill 2012.a.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena 2 ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 217.50 €, ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 76,80 € Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 16 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.20 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.