1-10-14745/34

1-10-14745 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-14745 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Meieri (Meier) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi (Nirgi) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jevgeni Meieri kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Jevgeni Meierile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Jevgeni Meierilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.
7. Jevgeni Meieril tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jevgeni Meier 110-14745 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 12.03.2012 määrusega jäeti Jevgeni Meier talle Pärnu Maakohtu 06.05.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J. Meier tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 06.05.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise Viru Maakohtu 11.06.2010 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuu võrra ja J. Meieri liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.06.2010 ja lõpeb 29.09.
9. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 29.12.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu J. Meier ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Seejuures võttis maakohus arvesse, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuendat korda, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust teist korda. Kinnipeetavat on muuhulgas karistatud kuritegude toimepanemise eest vanglas. J. Meier on kahel korral määratud kriminaalhoolduse alla, kuid viimasel korral pani ta käitumiskontrolli ajal grupis, olles alkoholijoobes, toime uue esimese raskusastme kuriteo. J. Meieri puhul on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava J. Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht, kuid töökohta tal ei ole. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, kergesti mõjutatavust ja tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib J. Meier toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole J. Meier olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Maakohus tunnustas J. Meierit selle eest, et ta on vanglas olles töötanud ja täitnud talle individuaalses täitmiskavas määratud kohustused. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada J. Meier karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada asjaoluga, et kinnipeetav on õigesti aru saanud oma käitumise ekslikkusest – ta abistas aktiivselt uurimist ja tunnistas oma süüd. Lisaks nähtub kohtumäärusest, et süüdimõistetu on asunud oma elukorraldust muutma – ta on käinud toiduvalmistamise kursustel ja osalenud sotsiaalsete oskuste treeningus. Vanglas olles on ta töötanud ning täitnud individuaalses täitmiskavas määratud kohustused. Tal küll 2 puudub elukutse, kuid ta on avaldanud soovi asuda vabanedes kokana tööle. Süüdimõistetu sotsiaalne võrgustik ema ja kasuisa näol on toetav. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama ema ja kasuisa 3-toalisesse korterisse XXX. Nõusolek on lähedastelt olemas. Kaitsja leiab, et kõige määravamaks J. Meieri edasise elu korraldamisel on püsiva elukoha ja töökoha olemasolu. Samuti on ta edaspidi võimeline täitma käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja leiab, et maakohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju J. Meieri vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja leiab, et J. Meierit on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja on kindel, et J. Meier on motiveeritud ning tulenevalt lähedaste toetusest on ta võimeline läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist tegevust ja käitumist. Kaitsja märgib, et J. Meier soovib kohtuistungist osa võtta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J. Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
13. Ringkonnakohus leiab, et J. Meieri varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning võimalused vabaduses ei võimalda teda käesoleval ajal karistuse kandmisest vabastada ning seda vaatamata J. Meierit positiivselt iseloomustavatele asjaoludele – toiduvalmistamiskursuste ja sotsiaalsete oskuste treeningu läbimine ning vangla majandustöödel osalemine. J. Meierit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Kui varasemalt on teda karistatud peamiselt varguste eest, siis käesolevat karistust kannab J. Meier röövi toimepanemise eest. Seega on J. Meieri kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ning seda vaatamata varasematele korduvatele karistustele, sh reaalsele vangistusele. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused pole J. Meierile vajalikku mõju avaldanud, mistõttu ringkonnakohtul puudub veendumus, et käesoleva karistuse kandmiselt vabanedes oleks J. Meier suuteline käituma õiguskuulekalt ega paneks toime uusi kuritegusid. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo on J. Meier pannud toime ajal, mil tema suhtes kulges katseaeg ja ta oli allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Vähetähtis ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et J. Meier on õigusvastaste tegude toimepanemist jätkanud ka vanglas, omades kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetaval tuleb esmalt vanglas oma õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta on suuteline alluma kehtestatud korrale, ning alles seejärel võib osutuda võimalikuks tema karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Hinnates J. Meieri vabanemisjärgseid võimalusi võtab ringkonnakohus arvesse, et tal puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on küll avaldanud soovi asuda vabanedes 3 omandama eriala, kuid ringkonnakohtul puudub veendumus, et ta seda reaalselt ka tegema asuks. Arvestades J. Meieri korduvat väärteokorras karistatust AS § 71 alusel ning asjaolu, et viimase kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes, eksisteerib ringkonnakohtu arvates oht, et J. Meier võib vabaduses asuda taas alkoholi kuritarvitama, mis võib viia uute kuritegude sooritamiseni.
14. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada J. Meieri suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.
15. Seoses J. Meieri sooviga võtta osa kohtuistungist, märgib ringkonnakohus selgitavalt, et maakohtu määruse, millega jäeti kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, peale esitatud kaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus toimub kirjalikus menetluses istungit korraldamata.
16. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Paavo Randma