← Eesti

1-11-10877/7

1-11-10877 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märtsil 2012.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Mai Kurul Pr

§ 121järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav K.B.

Isikukood: XXX; aadress: XXXX XX Tõkend Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 1-l korral; väärteomenetluse korras karistatud 8-l korral. Elukohast lahkumise keeld Seaduslik esindaja L.B. Kaitsja Adv. Aivar Kello (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas Süüdi tunnistada K.B.

§ 121

järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 13.07.2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega nr 1-10-5837 mõistetud karistuse 9 (üheksa) kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada K.B. ile mõistetud vangistus

§ 69

lg 1 alusel 714 (seitsmesaja neljateistkümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtaeg on 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab K.B. järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud 1

(3)kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat turvakaamera salvestisega. Välja mõista K.B. ilt, temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L.B. 50.- eurot (viiskümmend eurot) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber

  1. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsus nr 1-11-10877 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. K.B. i süüdistatakse selles, et tema, viibides 09.03.2011 kella 21.30 paiku Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere külas asuva Kaagvere Erikooli toas nr. 216, lõi kooli sotsiaalpedagoogile M.V. ’le kaks korda rusikaga näo piirkonda, tabades põski ning põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seejärel tõmbas K.B. M.V. juustest tirides pikali maha, põhjustades M. V füüsilist valu ning suure salgu juuste peast ära tulemise. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonna vastuskirjast nähtub, et M.V. l on diagnoositud pealaenaha pindmine vigastus. Sellega pani K.B. toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. 2

(3)Kokkuleppe sisu.

§-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.B. ile karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 13.07.2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega nr 1-10-5837 mõistetud karistuse 9 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 8 kuu 27 päeva võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud 27 päeva vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada K.B. ile mõistetud vangistus

§ 69lg 1 alusel 714 tunni üldkasuliku tööga, mille K.B.

on kohustatud ära tegema 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab K.B. järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Tsiviilhagi ja asitõendid. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja nende suhtes tarvitusele võetavad meetmed: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde CD-plaat, millel turvakaamera videosalvestus. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 435 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjatele makstud tasu on 57.53+38.40 eurot. Seega on menetluskulu käesolevas asjas 530.93 eurot. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 3 alusel 50.- euro ulatuses ja ülejäänud osas jätab riigi kanda. Kui K.B. il puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks, tuleb KrMS § 188 alusel menetluskulud hüvitada tema seaduslikul esindajal L.B.. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Kohtunik Madis Kägu 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.