1-05-1056/106

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-05-1056 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Rõbini määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Dmitri Rõbini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 02.06.2006 otsusega mõisteti Dmitri Rõbin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 10 aastat. Karistuse kandmise aja algus 17.05.2005 ja lõpp 16.05.
4. Viru Maakohtu 06.03.2012 määrusega jäeti D. Rõbin Viru Maakohtu 02.06.2006 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, millest vanglakaristust on kandnud kuuel korral. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske I astme rahvatervisevastase ning I astme varavastase süüteo eest. Maakohus asus seisukohale, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid on kinnipeetav käesolevaks ajaks karistusest ära kandnud veel liiga vähe. Kinnipeetav ei ole varasematest karistustest enda jaoks õigeid järeldusi teinud. Seega ei ole karistuse eesmärgid käesolevaks ajaks veel täidetud. Ka Viru Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski suhteliselt suureks, märkides, et on olemas risk seoses narkootikumide kasutamise ja vägivalla tarvitamisega. Maakohtu arvates puudub hetkel veendumus, et kinnipeetav ennetähtaegselt vabanedes suudab elada seaduskuulekat elu. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal oleks ennatlik. Ka toetavate lähedaste ja elu- ning töökoha olemasolu ei suuda tagada kinnipeetava seaduskuulekust, kuna kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt kuuluvad tema suhtlusringi ka kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu D. Rõbin esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D. Rõbin leiab, et temal on karistusest kantud 2/3 ning ta on muutunud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Sotsiaalsete oskuste treening ning hetkel osaleb sotsiaalprogrammis Convictus. Ta on loobunud suhtlemast vanade sõpradega ning suhtleb ainult perega. Ta on omandanud elukutse ja tasunud kõik kuriteoga tekitatud kahjud, et tulevikus alustada puhtalt lehelt ning olla toeks naisele ja lapsele. Tema elukaaslane on hetkel töötu, kuid D. Rõbinil oleks vabaduses olemas koheselt garanteeritud töökoht. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta tema taotluse elektroonilise järelevalvega vabanemiseks. Tema lähedased on selleks nõusoleku andnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p-st 2 tuleneb kohtule küll seaduslik alus vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kui ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusest, kuid tegemist on formaalse eeldusega. Kohus võib siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. Nimetatud lõikest tuleneb muuhulgas, et kohus võtab arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, mis hõlmab endas kinnipeetava varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna D. Rõbin on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus tuvastas, et D. Rõbinit on korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sellest kuuel korral vangistusega, kuid kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Käesoleval ajal kannab ta karistust kahe esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mis on mõistetud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest ja väljapressimise toimepanemise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on D. Rõbini -2- suhtumine ühiskonda ükskõikne. Isik on kriitiline ühiskonnas kehtestatud reeglite täitmisel isegi vangistuses olles. Ringkonnakohus leiab, et kuigi D. Rõbinile määratud 8 distsiplinaarkaristust on käesolevaks ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Ringkonnakohus tunnustab samas positiivseid muutusi D. Rõbini käitumises viimase aasta jooksul, milleks on distsiplinaarkaristuste puudumine ja tööle asumine AS Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis keevitajana ning sotsiaalprogrammides osalemine, kuid samas leiab, et kinnipeetava eelnevat korduvat karistatust ja kuritegude raskusastet arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega, samuti elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohus leiab, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele kuuluvad üksnes kinnipeetavad, kelle suhtes kohtul kujuneb kindel veendumus, et kantud karistus on kinnipeetava suhtes täitnud oma eesmärgi ning hinnates kinnipeetava kohta esitatud materjale kogumis saab asuda seisukohale, et kinnipeetava käitumises ja suhtumises on toimunud jäädavad positiivsed muutused. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima ka veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jätta D. Rõbin käesoleval ajal tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamata, kuna D. Rõbini suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib, et kuna D. Rõbinit on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole D. Rõbin oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- Mati Kartau