1-09-14113/60

1-09-14113 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-14113 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Al Tamme (Tamm) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Küti määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Al Tamme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Küti määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 16.03.2012 määrusega jäeti Al Tamm temale Harju Maakohtu 07.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusega tunnistati A. Tamm süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 8 kuud 4 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 30.03.2009 ja lõpp 04.12.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ning kuulates ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri, leidis, et A. Tamm tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus tuvastas, et A. Tamm kannab karistust I astme kuriteo, s.o grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kusjuures ta oli kihutajaks narkootilise aine toimetamisele üle riigipiiri. Kuritegu on toime pandud katseajal koos kriminaalkorras karistatud isikutega. A. Tamm vabastati Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2008 määruse alusel tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 27.10.2003 otsusega mõistetud 8 aastase pikkuse vangistuse kandmisest katseajaga kuni 05.07.
5. Vahi alla võeti A. Tamm uuesti 30.03.
6. Kuritegelikule käitumisele kaldumise ajendiks on olnud materiaalne kitsikus, mida A. Tamm on ka ise kinnitanud. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on A. Tamm varasemalt kriminaalhooldusel olles eiranud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. A. Tamm on tarvitanud narkootikume ning tema suhtes on prokurörile teadaolevalt käimas menetlus, kus talle eeldatavalt esitatakse kahtlustus seoses narkootikumidega. Seega võib vabaduses A. Tamm jätkata ebaseaduslikke tegevusi, mis võivad viia uute kuritegudeni. A. Tamm on küll astunud samme enda muutmiseks (läbinud sotsiaalabiprogrammid), ta hoolib enda perekonnast ning on valmis nende heaolu nimel vaeva nägema, tal on elukoht ning talle võimaldatakse ka töökoht, kuid kõige selle pinnalt on siiski suur tõenäosus, et A. Tamm vaatamata lubadustele on valmis neid lubadusi ka väga kergelt murdma, mida on näidanud juba ainuüksi see, et teda on varasemalt ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, kuid vaatamata sellele, et ka siis oli tema poolt antud analoogseid lubadusi, ei täitnud ta neid ning pani toime järjekordse kuriteo. Ka Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt võib A. Tamm olla kõrgohtlik ühiskonnale, kusjuures oht seisneb isiku soovis kiirelt ja kergelt saada materiaalset kasu, mille saavutamiseks on isik võimeline eirama ühiskonnas tunnustatud moraali- ja tavanorme. Vangistuse kandmise ajal on teda kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Üks distsiplinaarkaristus on seotud asjaoluga, et A. Tamm eiras ametniku korraldust asuda tööle majandustöölisena. Eeltoodut arvestades puudub maakohtul veendumus, et elektrooniline valve, lähedaste toetus ja elu- ning töökoha olemasolu suudaks ära hoida uute süütegude toimepanemise A. Tamme poolt. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada A. Tamme taotlus ning vabastada A. Tamm vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja märgib, et kohus on põhjendamatult negatiivsena ülehinnanud A. Tamme varasemat kriminaalset minevikku ning jätnud täielikult arvestamata isikut positiivselt iseloomustavad andmed. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuna A. Tamm kannab vangistust grupilise kuriteo toimepanemise eest, siis oleks ka teoreetiliselt võimatu, kui isiku suhtlusringkonda oleksid vabaduses viibides saanud kuuluda ainult puhta taustaga isikud. Ebaõige on sedavõrd olulisel määral arvestada isiku käitumist enne käesoleva vangistuse kandmist. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks etteheide, et A. Tamm suhtleb kinnipeetavatega teistest vanglatest. Süüdimõistetul on kõik õigused suhelda nii teiste kinnipeetavatega kui ka -2- vabaduses olevate isikutega seaduslikul viisil. Vangla ja kohus ei ole esitanud asjaolusid, mis seaksid mingilgi moel negatiivsesse valgusse suhtlemise teiste kinnipeetavatega. Määruskaebuse esitaja ei nõustu vangla ja kohtu hinnanguga, et A. Tammega on kokkusaamistel käinud organiseeritud kuritegevusega seotud isikud ning A. Tamm neid väiteid ümber lükanud ei ole. Kaebuse esitaja ei mõista, kuidas saab kinnipeetav välja selgitada temaga kokkusaamistel käinud isikute tausta. A. Tamm selgitas kohtus, et kokkusaamistel on käinud lapsepõlvesõber ning koolikaaslane, kellede kohta tema ei tea midagi kuritegelikku. A. Tammel ei ole võimalik ümber lükata väiteid, mida ei ole temal võimalik kontrollida. Kohtumääruses märgitakse, et A. Tamm on tarvitanud narkootikume ning tema suhtes on prokurörile teadaolevalt käimas menetlus, kus talle eeldatavalt esitatakse kahtlustus seoses narkootikumidega. Nimetatud asjaolude osas puuduvad faktilised andmed. Narkootikumide tarvitamise osas tulenevad andmed vangla iseloomustusest, kus A. Tamm on ilmselt vangla sotsiaalgrupis osalemisel rääkinud narkootikumide proovimisest enne esimest korda vangistusse sattumist. Kohtumäärusest võib jääda aga mulje, et A. Tamm on narkootikume tarvitanud käesoleva vangistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustusest ei ole võimalik aru saada, millisel moel on antud hinnang A. Tamme suhtes kõrgohtlik, kui eraldivõetuna on vangla määratlused riskide ja ohtlikkuse osas väikesed. Vangla hindab mittevägivaldse kuriteo süüdimõistmise tõenäosust kahe aasta jooksul 9% ning vägivaldse kuriteo süüdimõistmise tõenäosust kahe aasta jooksul 11% ning kokkuvõtlikult vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Nii vangla kui ka kohtu hinnang A. Tamme kõrgohtlikkuse osas ei ole motiveeritud. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on kohtupraktika suurt tähelepanu pööranud isiku käitumisele vangistuse ajal. A. Tammel on üks distsiplinaarkaristus, mis on vaidlustatud Tartu Halduskohtus. Kohus on teinud eelnevast järelduse, et A. Tamme käitumine vangistuse ajal ei ole olnud seaduskuulekas. A. Tamm on vangistuses viibinud järjest ca kolm aastat ning sellise pika aja jooksul ühe vaidlustatud distsiplinaarkaristuse olemasolu ei anna alust tuvastada isiku mitteseaduskuulekust. Kohus on seisukohal, et kuivõrd A. Tamm on varasemalt olnud ühel korral ennetähtaegselt vabastatud, siis on suur tõenäosus, et A. Tamm ei täidaks ka antud juhul oma lubadusi elada seaduskuulekalt. Kohtu seisukohaga nõustudes oleks üldse välistatud selliste isikute ennetähtaegne vabastamine, kes on varem vangistust kandnud ning selle kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud. A. Tamm on vangistuses viibinud käesolevaks ajaks peaaegu kolm aastat. Eeltoodud aeg on märkimisväärne arvestamaks ja hindamaks isiku muutumist, jättes seejuures tahaplaanile kaugemas minevikus olnud vangistuse. A. Tamm on läbinud isiku väärtushinnangute muutumiseks vajalikud sotsiaalprogrammid. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 09.10.2003 vastuvõetud Soovitus REC 2003 23 käsitleb eluaegsete ning pikaajaliste vangide elu korraldamist vanglates. Pikaajaliseks vangistuseks peetakse Soovituste tähenduses vangistust pikkusega üle 5 aasta. A. Tammele mõistetud karistuse pikkuseks on 5 aastat 8 kuud 4 päeva vangistust. Soovituste P 35 sätestab olukorra, kus isik on tingimisi vabastatud, kuid siiski saanud uue vangistuse. Soovituste kohaselt tuleb ka sel juhul jätkata isiku ettevalmistamist võimalikuks vabanemiseks ja sotsialiseerimiseks. A. Tamm on vangistuses viibides läbi teinud erinevad sotsiaalprogrammid, isikul on vabaduses viibides toetavad lähedased ning garanteeritud töökoht. Isiku elukorraldus toimub peale kriminaalhooldaja ka tehnilise järelevalve tingimustes, milline minimaliseerib võimalike õigusrikkumiste toimepaneku. Isikule tuleks anda võimalus õiguskuulekaks käitumiseks. -3- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A. Tamme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et taotluse lahendamisel on maakohus kaalunud ja arvesse võtnud A. Tamme suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, milleks on sotsiaalprogrammide läbimine vanglas, toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu perekonna näol ja tööleasumise võimalus vabaduses, kuid samas leiab, et nimetatud positiivsed asjaolud ei ole aluseks tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohus leiab, et isiku suhtes, keda on 3-l korral kriminaalkorras karistatud ning keda on vabastatud eelnevalt tingimisi enne tähtaega vangistusest katseajaga, kuid kes on rikkunud katseaja kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uue esimese astme rahvatervise vastase kuriteo, ei saa kohtul mitte kuidagi kujuneda kindlat veendumust, et seekord on kinnipeetav võimeline katseaja edukalt läbima ja kehtestatud reegleid ei riku. A. Tamm ei ole eelnevalt tõestanud kriminaalhooldaja kontrolli all olles, et ta on võimeline kontrollnõudeid järgima. Kuritegu, mille eest A. Tamm käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, milliseid kuritegusid on A. Tamm ka varem korduvalt toime pannud. Vangla materjalidest nähtub, et A. Tamme on ühel korral distsiplinaarkorras karistatud tööle asumisest keeldumise eest. Ringkonnakohus leiab, et tööst keeldumine näitab ilmselgelt asjaolu, et kinnipeetav on omaks võtnud kriminaalsele subkultuurile omased hoiakud. Kui kinnipeetav on väidetavalt niivõrd kehva tervisega, et ta ei ole võimeline vanglas tegema lihtsamaid majandustöid, siis on olemas reaalne oht, et ka vabaduses ei jaksa ta lihttööd teha ning asub taas sissetulekuid hankima ebaseaduslikul teel. A. Tamm on vangla materjalide kohaselt põhjendanud lisaks kehvale tervisele tööst keeldumist ka vähese töötasuga. Samas on kinnipeetaval äärmiselt madal haridustase (põhiharidus), mis raskendab kahtlemata vabaduses oluliselt ka lihttöö leidmist. Kuigi kohtule on esitatud Polytrans OÜ kinnituskiri A. Tamme töölevõtmise kohta, on tegemist kõigest aasta tagasi registreeritud väikese äriühinguga. Kaitsja hinnangul on maakohus põhjendamatult negatiivsena ülehinnanud A. Tamme varasemat kriminaalset minevikku ning jätnud arvestamata isikut positiivselt iseloomustavad andmed. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt kaitsja arvamusele, et maakohus on analüüsinud A. Tamme suhtes kõiki positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis. Ka ringkonnakohus leiab, et tulenevalt vangla hinnangust sisaldab A. Tamme iseloomustus rohkem negatiivseid asjaolusid kui positiivseid. Lisaks pere ja töö olemasolule ning sotsiaalprogrammide läbimisele ei ole ka kaitsja osanud viidata mitte ühelegi enamale positiivsele asjaolule, mis võiks kohut veenda. KarS § 76 lg 3 järgi ei saa otsustada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist pealiskaudselt, toetudes üksikutele asjaoludele, vaadata tuleb lõikes 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Antud juhul iseloomustab vangla materjalidest nähtuvalt läbivalt A. Tamme suhtumist endiselt kiire majandusliku heaolu eesmärgiks seadmine, millised riskid ei ole käesolevaks ajaks maandatud. Sellest tulenevalt on vangla hinnanud kinnipeetava kõrgohtlikuks ühiskonnale. -4- Ringkonnakohus märgib, et protsentuaalse riskihinnangu koostamisel arvestab kinnipeetava kontaktisik kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist vangistuse jooksul, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja asjaomaste spetsialistidega, andmekogudest saadud informatsiooni, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni. Hinnang kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse kohta on erinevate eeltoodud andmete põhjal koostatud prognoos, mida kohtud arvestavad kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel, kuid antud hinnang ei saa olla kohtutele siduv. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel arvestab kohus laiemalt kõiki KarS §-s 76 lg 3 toodud asjaolusid kinnipeetava kohta. Vangla on märkinud, et riskihindamise alusel on A. Tamm kõrgohtlik ühiskonnale, kuna tema oht ühiskonnale seisneb kiire materiaalse kasu saamises ja ühiskonnas tunnustatud moraali ja tavanormide eiramises. A. Tamm suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, järgib kriminaalseid hoiakuid ja väärtusi, kuulub kuritegelikku ühendusse. Eelnevast tulenevalt ei saa ka ringkonnakohtu arvates järeldada, et vangistuses veedetud ajaga on kõik riskid käesolevaks ajaks maandatud. Ringkonnakohus leiab, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele kuuluvad üksnes kinnipeetavad, kelle suhtes kohtul on kindel veendumus, et kantud karistus on kinnipeetava suhtes täitnud oma eesmärgi ning hinnates kinnipeetava kohta esitatud materjale saab asuda seisukohale, et kinnipeetava käitumises ja suhtumises on toimunud jäädavad positiivsed muutused. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jätta A. Tamm käesoleval ajal tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamata, kuna A. Tamme suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS §-s 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -5- Mati Kartau