järgi Süüdi tunnistada Aleksei Dašin
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (päevamäära suurus 19.30 eurot), s.o 2895.00 (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) eurot.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele 241.25 (kakssada nelikümmend üks eurot ja kakskümmend viis senti) kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „Aleksei Dašin 1 – 10 – 7526, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 alusel võtta Aleksei Dašinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aleksei Dašin kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Aleksei Dašini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Aleksei Dašinilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot - tasu joobeseisundi uuringu teostamise eest – 37.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Aleksei Dašin 1 – 10 – 7526, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus: Aleksei Dašinit süüdistatakse selles, et tema 17.02.2010. a. kella 16.50 ajal juhtis Tallinnas Vilisuu tänaval Punane 61 maja juures mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Sellise käitumisega rikkus Aleksei Dašin liiklusseaduse § 20 lg 3 (01.juulist 2011.a. kehtivas liiklusseaduses § 69 lg 1) /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 (1.juulist 2011.a. kehtivas liiklusseaduses § 69 lg 4 p 1) /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega Aleksei Dašin pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. pani toime
2 Kohtuistungil süüdistatav tunnistas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid süüdi ta ennast ei tunnista. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad Malkhaz K ja Zaur J . Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: ab AS iseloomustus, 06.03.2012 (t.l 62), indikaatorvahendi kasutamise protokoll 17.02.2010 (t.l 66), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 17.02.2010 (t.l 67), narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt nr 76/28 (t.l 68), saatekiri joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks 17.02.2010 (t.l 69, 70), väljatrükk sõiduauto Volkswagen Golf omaniku kohta (t.l 71), Aleksei Dašini juhiloa andmed (t.l 72), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 17.02.2010 (t.l 73), Aleksei Dašini poolt kahtlustatavana antud ütlustest 7 lause, mis avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel (t.l 76, 77), kaardi väljavõte sündmuskohast (t.l 78), MTA andmed Aleksei Dašini tulude ja kohustuste kohta (t.l 79-81). Kohtu seisukoht: Aleksei Dašini poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Aleksei Dašinile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Nimetatud asjaolu on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist nii tunnistajate ütluste kui kriminaalasja raames kogutud kirjalike tõenditega. Mootorsõiduki juhtimine seisneb selles, et juht kui isik juhib sõidukit ning tema tegevus on käsitletav sõiduki kulgemise suunamisena. Aleksei Dašin on käesolevas asjas vaadeldav sõiduki juhina, kuivõrd tema istus mootorsõiduki Volkswagen Golf roolis. Seda kinnitab tunnistaja Malkhaz K , kelle ütlustest tuleneb, et süüdistatav sõitis tema taga ja andis talle signaali, kui tema peatus ülekäiguraja ees jalakäija üle tee lubamiseks. Seejärel tuli süüdistatav oma autost välja ning tunnistaja Malkhaz K ei näinud süüdistatava autos rohkem inimesi (t.l 48 pöördel ja t.l 49). Samuti kinnitab Aleksei Dašini poolset sõiduki Volkswagen Golf juhtimist tunnistaja Zaur J , kelle ütlustest nähtub, et viimane sõitis maksimaalselt 20 meetrit hea nähtavusega teel süüdistatava järel. Ühtlasi kinnitab tunnistaja asjaolu, et süüdistatav oli oma sõidukis üksinda, sest vastasel juhul ta oleks näinud Aleksei Dašini autos rohkem inimesi, sest nende vahel ei olnud rohkem sõidukeid (t.l 51). Aleksei Dašini poolset mootorsõiduki Volkswagen Golf juhtimist tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (t.l 73). Nimetatud otsuse kohaselt kõrvaldas Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik J. Batšurina mootorsõiduki Volkswagen Golf juhtimiselt Aleksei Dašini, kuna oli alust arvata, et isik on joobeseisundis. Eeltoodud kirjalik tõend kinnitab samuti fakti, et mootorsõidukit juhtis süüdistatav Aleksei Dašin, mitte keegi teine. Kohtuliku uurimise käigus andis ütlusi ka süüdistatav Aleksei Dašin, kes eitab mootorsõiduki Volkswagen Golf juhtimist ning väidab, et ta istus nimetatud sõidukis tagaistmel ja sõiduki roolis oli varem olnud tema sõber Konstantin Z (t.l 52 ja 53). Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava nimetatud väide kinnitust leidnud, sest asudes end aktiivselt kaitsma, peab süüdistatav esitama ka oma väiteid kinnitavad tõendid. Antud kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei ole süüdistatav Aleksei Dašin ega tema kaitsja Jürgen Kirsis esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et mootorsõiduki Volkswagen Golf roolis oli 17.02.2010.a. kella 16.50 ajal keegi teine peale Aleksei Dašini. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et ei ole välistatud, et Konstantin Z ka võis mingil ajamomendil juhtida sõiduautot Volkswagen Golf, kuid sel ajal kui tunnistajad nägid kõnealust autot liikumas, siis juhtis seda süüdistatav. Süüdistava sõnade kohaselt kui Z oli auto ära parkinud ja sündmuskohalt lahkunud, siis rohkem ta sel päeval sinna tagasi ei tulnud ja ta ei tea ka järgnevatest sündmustest Aleksei Dašin kinnitas kohtus, et juhul kui ta oleks oma autot liigutanud, siis selle kohta Z infot ei oma (t.l 54 pöördel ja 55). Konstantin Z ei ole ülekuulatud tunnistajana kohtuliku uurimise käigus, kuivõrd vastavasisulist taotlust pole menetluse pooltest keegi kohtule teinud. Kohtu hinnangul ei oma antud 3 situatsioonis ka Konstantin Z ülekuulamine tähtsust, kuivõrd kõik sündmused, mida üksikasjalikult kirjeldavad tunnistajad Malkhaz K ja Zaur J , leidsid aset peale Konstantin Z lahkumist ning seetõttu ei oma ta ka informatsiooni selle kohta, mis juhtus sündmuskohal peale tema lahkumist. Tunnistajate Malkhaz K ja Zaur J ütlustega on tõendamist leidnud, et Aleksei Dašin viibis sõidukis ja sündmuskohal üksinda ning seda ühe tunni vältel (t.l 50 pöördel), vaatamata sellele, et süüdistava sõnade kohaselt pidi väidetav sõiduki juht Konstantin Z naasma 15 minuti pärast (t.l 53 pöördel). Seetõttu ei ole Aleksei Dašini ütlused usaldusväärsed ning tuleb jätta tähelepanuta selles osas, mis puudutab sõiduki mittejuhtimist. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistajate ütlustes ja nimelt selles, et süüdistatav viibis autos üksi, auto liikus ja et süüdistatav väljus autost juhipoolse ukse kaudu. Seega on kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist asjaolu, et Aleksei Dašin oli 17.02.2010.a. kella 16.50 ajal mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx roolis ning juhtis seda. Aleksei Dašinile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Aleksei Dašini poolt kuriteo toimepanemise ajal 17.02.2010.a. kehtinud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratleti joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3, alates 01.07.2011.a. kehtivas LS § 69 lg 1). Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 20 lg 31 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Seega on
järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 20 lg 31 p-des 1 ja 2 sätestatud alkoholijoobe määrasid ning kõnealuse sätte punktis 2 märgitud juhul on isiku käitumises täiendavalt tuvastatud sellised välised muutused, mille pinnalt on võimalik järeldada, et isik ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Asjaolu, et süüdistatav Aleksei Dašin oli 17.02.2010.a. kella 16.50 ajal alkoholijoobe seisundis kinnitavad kõik antud kriminaalasjas kogutud tõendid. Nähtuvalt Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast tuvastati Aleksei Dašinil etanoolisisaldus veres 2,29 +/- 0,06 mg/g (t.l 70). Joobeseisundi esinemist kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millisest nähtub, et 17.02.2010.a. kell 17:05 Põhja Prefektuuri KKB Ida PJ piirkonnapolitseinik Roman Tkatšenko kasutades indikaatorvahendit ALCOQUANT 6020 nr. A111206, tuvastas Aleksei Dašinil indikaatorvahendiga alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 1,01 mg/l kohta. Aleksei Dašin nõustus, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga, kinnitades seda allkirjaga (t.l 66). Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktist nr 76/28 nähtub, et Aleksei Dašinil esinevad alkoholi tarvitamise tunnuseid. Nimetatud akti koostanud arsti Taimi P on isiku läbivaatuse tulemusena märkinud, et Aleksei Dašini artikulatsioon on häiritud, Rombergi asendis isik kõigub tugevalt, liigutused on ebatäpsed ning sõrmedes, laugudes, keeles esineb värin. Akti koostanud arsti järeldus oli, et Aleksei Dašinil esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine alkoholi tarvitamise tulemusena (t.l 68). Kohus, kõiki tõendeid kogumis hinnates, loeb tuvastatuks asjaolu, et alkoholi hulk Aleksei Dašini veres vastas LS § 20 lg 31 p-s 1 sätestatud määradele auto juhtimisel ning lisaks sellele oli ka Aleksei Dašini käitumine häiritud. 4 Süüdistataval esinenud joobetunnuseid kinnitavad ka tunnistajad Malkhaz K (t.l 48 pöördel) ja tunnistaja Zaur J (t.l 50) oma kohtule antud ütlustes, mille kohaselt viimane pani tähele süüdistatava punaseid silmi ning tundis alkoholi lõhna. Ühtlasi kinnitab oma kohtule antud ütlustes joobeseisundi olemasolu ja alkoholi tarvitamist 17.02.2010.a. ka süüdistatav Aleksei Dašin (t.l 52 pöördel ja 54). Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud ka süüdistataval esinenud joobeseisund, mis on
Seega on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas esitatud tõendid selle kohta, et Aleksei Dašin juhtis temale esitatud süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit joobeseisundis ning viimase käitumises on tuvastatud sellised välised muutused - kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, milliste pinnalt oli võimalik järeldada, et isik ei olnud ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega s.t käesolevas kriminaalasjas on esitatud tõendid selle kohta, et Aleksei Dašini tervislik seisund 17.02.2010.a. kella 16.50 ajal vastas LS § 20 lg 3 sätestatud joobeseisundi tunnustele. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Aleksei Dašinile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Aleksei Dašini käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, teadis Aleksei Dašin, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt tarbis ta 200 grammi konjakit mõned tunnid enne (t.l 52 pöördel ja 54) sõiduki juhtimist, mis tähendab, et ta oli teadlik oma seisundist ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see Aleksei Dašinil olnud otsesest tahtlust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Aleksei Dašini poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Aleksei Dašin tuleb süüdi mõista
järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Aleksei Dašin on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus 5
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis Aleksei Dašin teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundid sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatavale inkrimineeritud s.o
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, Aleksei Dašini isikut ning asjaolu, et isik ei ole karistusregistrisse kantud, siis kohtu hinnangul on Aleksei Dašini näol tegemist õiguskuuleka isikuga. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks karistada Aleksei Dašinit
sätestatud kergemaliigilise karistusega s.o
Kergemaliigiline karistus konkreetsel juhul ei riiva ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valikul lähtub kohus ka asjaolust, et süüdistataval on olemas töökoht Autolink Baltics AS (t.l 62), mis tähendab ka igakuise sissetuleku olemasolu. Töökohast iseloomustataks Aleksei Dašinit kohusetundliku, korrektse, rõõmsameelse ja abivalmis töötajana. Ta töö on vastutusrikas, tööülesandeid täidab täpselt, korrektselt ja suhtleb viisakalt klientide ja kaastöötajatega (t.l 62). MTA andmetel on Aleksei Dašini 2009.a. deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 156 434 krooni, sellest arvestatud keskmise päevasissetuleku suurus on 302 krooni, ehk 19.30 eurot (t.l 80), mille kohus võtab
Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust kergendavat või raskendavat asjaolu. Süüdistatavat ei ole varem karistatud ei kuritegude toimepanemise ega ka väärtegude toimepanemise eest. Seega on süüdistatav olnud eelnevalt õiguskuulekas kodanik ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine alla sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd kohus on veendunud, et karistuse eesmärki on võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatava ülalpidamisel on 1 alaealine laps ja tema on peamine teenija peres (t.l 59 pöördel), mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud määrata karistuse tasumine ositi aasta jooksul. Tunnistades Aleksei Dašini
järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada Aleksei Dašini suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Viimasel ajal väljakujunenud 6 liiklussituatsioon sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kuigi Aleksei Dašinit ei ole varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud, tuleb temalt juhtimisõigus ära võtta. Käesolevas asjas puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-205, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07).
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Asjaoludest, et Aleksei Dašin vajab juhtimisõigust seoses töökohustuste täitmisega, kuivõrd tööandaja kinnitusel töötab süüdistatav autojuhina (t.l 62) ja perekonna ülalpidamisega, ei saanud süüdistatav teada ootamatult ega ka pärast kuriteo toimepanemist, vaid need oli talle teada ajaliselt oluliselt varem ning ka sel ajal kui ta inkrimineeritud kuriteo toime pani. Lisakaristuse kohaldamine ja sellega süüdistatava liiklusest kõrvaldamine pikemaks ajaks kui 1 kuu on põhjendatud eelkõige süüdistataval tuvastatud joobe suurusega. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Aleksei Dašin ei ole enne kõnealust sündmust toime pannud liiklusalaseid rikkumisi. Nimetatud asjaolu iseloomustab Aleksei Dašinit kui korralikku ja igati seaduskuulekat liiklejat. Kohtu arvates on Aleksei Dašinilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena 2 kuuks tema süü suurust arvestades põhjendatud. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.