lg 3, 4 alusel kohaldada Vjatšeslav Potomstvennõile elektroonilist valvet katseaja esimeseks viieks kuuks alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. 3. Määrata Vjatšeslav Potomstvennõi katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 4.
lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada Vjatšeslav Potomstvennõid katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
lg 2 p 2, 4, 9 kohaselt kohustada Vjatšeslav Potomstvennõid katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, asuma tööle ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või võtma ennast töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vabanemisest, alluma elektroonilisele valvele. 6.
lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 7. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 15.03.2012 määrusega jäeti Vjatšeslav Potomstvennõi talle Harju Maakohtu 05.09.2011 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Harju Maakohtu 05.09.2011 otsusega tunnistati V. Potomstvennõi süüdi
lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistati
Karistuse kandmise aja alguseks on 06.07.2009 ja lõpp 06.01.2014. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leidis, et V. Potomstvennõi tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul oleks käesoleval ajal V. Potomstvennõi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohtul ei ole põhjust kahelda positiivsetes muutustes, mis kinnipeetava sõnul on tema mõttemaailmas toimunud ja loodab, et tema tahe muutuda ei ole paljasõnaline ning ta on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt käituma. Samas leidis maakohus, et tähelepanuta ei saa jätta, et V. Potomstvennõi on karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Mõistetud nelja aasta ja kuue kuu pikkusest vangistusest on ta ära kandnud veidi enam kui pool karistusaega. Arvestades V. Potomstvennõile süüks arvatud kuritegude raskust, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Potomstvennõi esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on V. Potomstvennõil olemas vabanedes kindel töökoht ja elukoht. Ta on ära kandnud karistusest 2 aastat ja 8 kuud ning on positiivses mõtte täiesti muutunud. Vanglaametnike hinnang tema kohta on samuti positiivne. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus kuulub rahuldamisele.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on küll määruses ära märkinud, et V. Potomstvennõi osas ei ole kohtul põhjust kahelda tema positiivsetes muutustes ning võib loota, et ta on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt käituma, kuid on jätnud need otsustuse tegemisel sisuliselt arvestamata. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et arvesse võttes V. Potomstvennõi isikuomadusi, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel, kaaluvad need üle tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud ning selle, et V. Potomstvennõil on kandmata karistust ca 1 aasta 9 kuud. Ringkonnakohus leiab, et oluline on märkida, et V. Potomstvennõi on vangistuses veedetud aja jooksul käitunud õiguskuulekalt, mida kinnitab asjaolu, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglas on ta läbinud riigikeele A2 taseme kursused. Oluline on arvesse võtta ka seda, et V. Potomstvennõil on olemas toetav perekond vabaduses, suhted lähedastega on head, tema elukaaslane töötab ning on valmis V. Potomstvennõid vajadusel majanduslikult toetama. Vangla andmetel kinnipeetav väärtustab peresuhteid, tal on tütar. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud riskid vangla iseloomustusest nähtuvalt puuduvad. Tallinna Vangla on V. Potomstvennõi poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud madalaks. V. Potomstvennõi asub vabanedes elama koos oma vanemate, elukaaslase ja lapsega elukohta aadressile XXX Tallinnas. Samuti on tal olemas garanteeritud töökoht XXX, mida on kriminaalhooldaja andmetel kinnitanud äriühingu juhataja J.R. Seega saab ta asuda ise endale elatist teenima. V. Potomstvennõi on lõpetanud XXX, tal on XXX XXX erialal. Seega ei ole tema väljavaated tööturul kõige kehvemad. Ringkonnakohus märgib, et kuigi V. Potomstvennõi pani toime raske rahvatervisevastase kuriteo, ei saa nõustuda maakohtuga selles, et üksnes kandmata karistuse aeg välistab tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Tutvudes vangla poolt V. Potomstvennõi kohta esitatud positiivse iseloomustusega ja samuti kriminaalhooldaja arvamusega, saab järeldada, et V. Potomstvennõi suhtes on käesolevaks ajaks ärakantud karistusaeg olnud piisav ning ta on teinud sellest enda jaoks vastavad järeldused. V. Potomstvennõi on kinni peetud 06.07.2009 ning käesolevaks ajaks on V. Potomstvennõil 12.04.2012 seisuga ära kantud karistusest 2 aastat 9 kuud ja 6 päeva vangistust, mis on esmakordselt reaalset vangistust kandva inimese jaoks piisavalt pikk aeg ning arvestades V. Potomstvennõi käitumist vanglas on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud anda V. Potomstvennõile võimalus tõestada, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et V. Potomstvennõi puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Samuti on nõustunud tema vabastamisega enne tähtaega nii vangla, kriminaalhooldusametnik kui ka prokurör. 3 Kriminaalhooldusametniku ettepanekutest lähtudes leiab ringkonnakohus, et lisaks
§-s 75 lg 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb
Potomstvennõile kohustused katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht ühe kuu jooksul pärast vanglast vabanemist või võtma ennast töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vabanemisest, alluda elektroonilisele valvele. Asja materjalide kohaselt on V. Potomstvennõi karistusaja lõpp 06.01.2014. Seisuga 12.04.2012 on tal kandmata karistust 1 aasta 8 kuud ja 24 päeva. Kuna alates 01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb V. Potomstvennõi vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tal kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Ringkonnakohus määrab V. Potomstvennõi katseaja kestvuseks kuni 06.01.2014, s.o karistusaja lõpuni. Elektroonilist valvet tuleb sellest kohaldada V. Potomstvennõi suhtes 5 kuu jooksul. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.