Obsah (12)

§ 294§ 49§ 831§ 74§ 75§ 288§ 298§ 392§ 68§ 329§ 83§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 21. detsember 2011 Kriminaalasja number 1-06-7969 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Üllar Roostoja Kohtuistungi s

§ 294

lg 2 p 1,3,4; Heli Riisi süüdistus

§ 294

lg 2 p 1,3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)

1. augusti 2011 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Andres Vako kaitsja vandeadvokaat Mall Saar, süüdistatav Heli Riisi kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv ja ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Prokurör ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Andres Vako isikukood: 36811206532; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Mall Saar Süüdistatav Heli Riis isikukood: 46705084214; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv Kohtuistungi aeg ja koht
2. november 2011, Tartus elukoht: XXX; varem elukoht: XXX; varem RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 3, 4; § 338 p-st 2, 3; § 339 lg-st 2 ja § 340 lg 2 p-st 1 tühistada Tartu Maakohtu
4. augusti 2011 kohtuotsus osaliselt: 1.1 Heli Riisi süüditunnistamises ja karistamises

§ 294lg 2 p 3 järgi.

1.2 Heli Riisilt sundraha ja menetluskulude väljamõistmises summas 1295 eurot. 1.3 Heli Riisi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistamises kohtuotsuse jõustumisel. 2. Teha uus otsus, millega : 2.1 Mõista Heli Riis

§ 294lg 2 p 3 järgi Jelena Odintsovalt altkäemaksu võtmises õigeks. 2.2 Kr

MS § 181 lg 1 alusel jätta Heli Riisilt väljamõistetud menetluskulud summas 600 eurot riigi kanda. 2.3 Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 2.4 Prokuröri ja Heli Riisi kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt, Andres Vako kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. 2.5 Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Peeter Järve Advokaadibüroo kaudu 345,38 eurot (kolmsada nelikümmend viis eurot ja kolmkümmend kaheksa senti), sealhulgas käibemaks 57,56 eurot (viiskümmend seitse eurot ja viiskümmend kuus senti), vandeadvokaat Peeter Järvele tema poolt Heli Riisile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 2.6 KrMS § 185 lg 1 alusel jätta Heli Riisi apellatsioonimenetluse kulud summas 345,38 eurot riigi kanda. 2.7 Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Saar&Ko kaudu 359,28 eurot (kolmsada viiskümmend üheksa eurot ja kakskümmend kaheksa senti), sealhulgas käibemaks 59,87 eurot (viiskümmend üheksa eurot ja kaheksakümmend seitse senti), advokaat Mall Saarele tema poolt Andres Vakole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 2.8 KrMS § 185 lg 1 alusel jätta Andres Vako apellatsioonimenetluse kulud summas 359,28 eurot riigi kanda. 2.9 Vastavalt riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p-le 1 ja § 1 lg-le 2, § 2 lg-le 1 ning § 4 lg-le 2 on Heli Riisil 6 (kuue) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates õigus taotleda Rahandusministeeriumilt kirjaliku avalduse esitamisega alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist ajavahemiku 08.11.2005 kuni 17.01.2006 eest, so kokku 70 päeva. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 21. detsembril 2011. Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ja teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 22. detsembrist 2011. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 22. detsembrist 2011. 2 Senine menetluskäik Tartu Maakohtu 20.05.2009 otsusega mõisteti A. Vako süüdi

§ 294

lg 2 p 1,3,4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 49alusel võeti A.

Vakolt ära 3 aastaks avalikus teenistuses töötamise õigus. Lisaks mõisteti A. Vakolt välja sundraha 10 875 krooni ja KrMS § 180 lg 1 alusel kaitsjatasu 21 375,70 krooni, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 1301,90 krooni ja ambulatoorse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 9585 krooni.

§ 831lg 1 alusel konfiskeeriti A.

Vakolt solidaarselt teiste süüdimõistetutega altkäemaksuna saadud raha kokku 696 720 krooni. Sama maakohtu otsusega mõisteti H. Riis süüdi

§ 294

lg 2 p 1,3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, mida otsustati

§ 74lg 1,3 alusel mitte täitmisele pöörata, kui H.

Riis ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-s 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 49alusel võeti H.

Riisilt 3 aastaks ära avalikus teenistuses töötamise õigus. Samuti mõisteti H. Riisilt välja sundraha summas 10 875 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti H. Riisilt välja kaitsjatasu 13 747 krooni, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 289 krooni ja ambulatoorse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 9585 krooni.

§ 831lg 1 alusel konfiskeeriti H.

Riisilt solidaarselt teiste süüdimõistetutega altkäemaksuna saadud raha 236 000 krooni. Eelnimetatud maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid A. Vako ja tema kaitsja ning H. Riis ja tema kaitsja, milles taotlesid süüdistatavate õigeksmõistmist. Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2009 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 20.05.2009 kohtuotsus osaliselt, so A. Vakole mõistetud karistuse osas. A. Vakole mõisteti

§ 294

lg 2 p 1,3,4 järgi karistuseks 3 aastat vangistust ning

§ 74

lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt, so 2 aastat 7 kuud 4 päeva vangistust, täitmisele kui A. Vako ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 74lg 2 alusel määrati, et A. Vakol kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud 26 päeva vangistust. Kr

MS § 185 lg 1 kohaselt jäeti A. Vakole kaitsjatasu ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest summas 2340 krooni riigi kanda. H. Riisilt mõisteti välja kohtukuluna kaitsjatasu summas 1920 krooni riigituludesse. Eelnimetatud ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsiooni A. Vako kaitsja, H. Riisi kaitsja ja prokurör. Riigikohtu 14.04.2010 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 20.05.2009 ja Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2009 otsused A. Vako ning H. Riisi süüdistusasjas ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Kaitsjate kassatsioonid rahuldati osaliselt ja prokuröri kassatsioon jäeti rahuldamata. Lisaks mõisteti Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Saar & Ko kasuks välja 960 krooni A. Vakole kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest, milline menetluskulu jäeti riigi kanda. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 18.08.2011 otsusega mõisteti A. Vako õigeks

§ 294

lg 2 p 1,3,4 järgi alljärgnevates talle esitatud süüdistuses: - 20.03, 23.04 ja 22.10.2005 grupis Koidula tollipunkti tolliinspektorite Andres Küti ja Edvard Vorobjeviga Igori-nimeliselt isikult altkäemaksu 20 250 krooni võtmises; - ajavahemikul august 2004 kuni oktoober 2005 korduvalt isikute grupis koos tolliinspektorite Tõnis Otsa, Kiira Talgre, Andres Purasoni, Vaiko Kiudorvi, Uno Mathieseni, Toomas Pedoski, Kalmer Kiike, Aare Laaneotsa, Tanel Hääle, Tamar Hääle, E. Vorobjevi, A. Küti, Guno Kergandi, Allan Maila ja Rain Eedraga Koidula tollipunktis Venemaa ärimeestelt Rein Kuhilt ja Georgi Kuhilt altkäemaksu suures ulatuses kogusummas vähemalt 32 800 USD (406 720 krooni); 3 - ajavahemikul märts 2005 kuni september 2005 samas vahetuses töötanud tollinspektorite A. Küti, Tamar Hääle, G. Kergandi ja E. Vorobjeviga altkäemaksu vähemalt 2000 krooni igas kuus, kokku 14 000 krooni suuruses summas, mis seisnes selles, et nemad võtsid Koidula tollipunkti kaudu Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutist kontrolljoont ületavatelt veoautojuhtidelt raha (5-50 USD, 5-10 eurot, 100 – 200 krooni korraga); - juunis 2005 isikute grupis koos tollinspektorite A. Küti ja E. Vorobjeviga Aleksandr Vlassovilt ja Nikolay Kholopovilt Ove Ostra vahendusel altkäemaksu võtmises kogusummas 40 000 krooni; - altkäemaksu võtmises vähemalt teist korda ning suures ulatuses. A. Vako mõisteti süüdi

§ 294

lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses, so alates 05.03 kuni 03.10.2005 aastani Koidula tollipunktis, isikute grupis koos tollinspektorite V. Kiudorvi, U. Mathieseni, T. Pedoski, K. Kiike, A. Laaneotsa, Tanel Hääle, Tamar Hääle, E. Vorobjevi, A. Küti, G. Kergandi ja H. Riisiga Jelena Odintsovalt altkäemaksu võtmises, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrati, et A.

Vakol kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud 26 päeva vangistust.

§ 74lg 1 alusel määrati, et A.

Vakole mõistetud kandmata karistus, so 1 aasta 7 kuud 4 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Vako ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Sama maakohtu otsusega mõisteti H. Riis õigeks

§ 294

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses, so altkäemaksu võtmises vähemalt teist korda. H. Riis mõisteti süüdi

§ 294

lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses, so alates 05.03 kuni 03.10.2005 aastani Koidula tollipunktis isikute grupis koos tollinspektorite V. Kiudorvi, U. Mathieseni, T. Pedoski, K. Kiike, A. Laaneotsa, Tanel Hääle, Tamar Hääle, E. Vorobjevi, A. Küti, G. Kergandi ja A. Vakoga J. Odintsovalt altkäemaksu võtmises, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 74lg 1 alusel määrati, et H.

Riisile mõistetud kandmata karistus, so 1 aasta 9 kuud 21 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui H. Riis ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks mõisteti A. Vakolt välja Kr

MS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2, § 175 lg 1 p 2,3,4,5, 9, § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 695,05 eurot ja menetluskulud kokku 1195,05. Menetluskulud summas 3476,62 eurot jäeti riigi kanda. Samuti mõisteti H. Riisilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2, § 175 lg 1 p 2,3,4,5,9, § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 695,05 eurot ja menetluskulud kokku 1295,05 eurot. Menetluskulud summas 2911,57 eurot jäeti riigi kanda. A. Vakole esitati süüdistus

§ 294

lg 2 p 1,3,4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises järgmistes kuriteoepisoodides, mida apellatsioonides on vaidlustatud: - A. Vako võttis alates 05.03 kuni 03.10.2005 aastani korduvalt Koidula tollipunktis, isikute grupis koos tollinspektorite V. Kiudorvi, U. Mathieseni, T. Pedoski, K. Kiire, A. Laaneotsa, Tanel Hääle, Tamar Hääle, E. Vorobjevi, A. Küti, G. Kergandi ja H. Riisiga J. Odintsovalt altkäemaksu kogusummas 236 000 krooni (korraga maksti ühe koorma eest 2000–5000 krooni). Vastutasuna kindlustasid eelpool nimetatud tolliinspektorid süstemaatiliselt tööl oleku ajal J. Odintsova poolt veetava kauba (sh piraatkauba) takistamatult, võimalikust tollikontrollist ette teatades, vajadusel ilma täieliku tollikontrolli teostamata läbida Koidula piiritollipunkti Venemaalt Eesti Vabariiki; - A. Vako võttis ajavahemikul august 2004 kuni oktoober 2005 korduvalt isikute grupis koos tolliinspektorite T. Otsa, K. Talgre, A. Purasoni, V. Kiudrovi, U. Mathieseni, T. Pedoski, K. Kiire, A. Laaneotsa, Tanel Hääle, Tamar Hääle, E. Vorobjevi, A. Küti, G. Kergandi, A. Maila ja R. Eedraga Koidula tollipunktis Venemaa ärimeestelt R. Kuhilt ja G. Kuhilt altkäemaksu suures ulatuses kogusummas vähemalt 32 800 USD (406 720 krooni). Vastutasuna lubasid eelnimetaud tollinspektorid oma tööl oleku ajal R. Kuhi ja G. Kuhiga seotud Venemaa transiitfirmade veoautod takistamatult, vajadusel ilma tollikontrolli teostamata ja tollirikkumisi avastamata ning turvaliselt läbi Koidula tollipiiripunkti Eesti Vabariigist Venemaale. Altkäemaksuna mõeldud raha anti tollinspektoritele üle tollipiiri ületavate veoautojuhtide ja tollinspektor E. Vorobjevi vahendusel, kusjuures korraga maksti ühe koorma eest 50–100 USD. 4 - võttis juunis 2005 isikute grupis koos tollinspektorite A. Küti ja E. Vorobjeviga A. Vlassovilt ja N. Kholopovilt O. Ostra vahendusel altkäemaksu kogusummas 40 000 krooni. Vastutasuna võimaldasid tollinspektorid oma töö oleku ajal ning oma ametiseisundit kasutades toimetada Venemaalt Eesti Vabariiki läbi Koidula tollipunkti ilma tollikontrolli teostamata suures koguses salakaupa – piiritust, sigarette ja ikoone. H. Riisile esitati süüdistus

§ 294

lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema töötades Kagu Tollinspektuuri Koidula tollipunkti tollinspektorina – teabetöötajana, so ametiisikuna

§ 288

mõistes, võttis alates 05.03.2005 kuni 03.10.2005 korduvalt Koidula tollipunktis isikute grupis koos tollinspektorite A. Vako, U. Mathieseni, T. Pedoski, K. Kiige, A. Laaneotsa, Tanel Hääle, Tamar Hääle, E. Vorobjevi, A. Küti, G. Kergandi ja V. Kiudorviga J. Odintsovalt altkäemaksu, kogusummas 236 000 krooni (korraga maksti ühe koorma eest 2000–5000 krooni). Vastutasuna kindlustasid eelpoolnimetatud tollinspektorid süstemaatiliselt oma tööl oleku ajal J. Odintsova poolt veetava kauba (sh piraatkauba) takistamatult, võimalikust tollikontrollist ette teatades, vajadusel ilma täieliku tollikontrolli teostamata läbida Koidula piiritollipunkti Venemaalt Eesti Vabariiki. Maakohus tuvastas, et A. Vako ja H. Riis on ametiisikud

§ 288lg 1 mõttes.

Vastuseks H. Riisi kaitsja poolt väidetule, et tulenevalt ametijuhendist ei olnud H. Riisi kohustuseks kaupade kontrollimine, märkis kohus järgmist. Kohtupraktikas kujundatud seisukoha kohaselt ei ole reeglina võimalik konkreetse ametikoha jaoks koostatud ametijuhendis anda ammendavat loetelu kõigist teenistusülesannetest ametikohal ja nende täitmiseks vajalikest üksikutest toimingutest. Ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, samuti teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist, või ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest (vt Riigikohtu lahendid kriminaalasjades nr 3-3-1-27-01 ja 3-3-1-57-05 p 12). Seega ei tulene H. Riisi ametiülesanded mitte ainult ametijuhendist, vaid ka muudest õigusaktidest, sh tolliseadusest (edaspidi TS). Kohtuistungil avaldas kohus prokuröri taotlusel süüdistatavate A. Vako ja H. Riisi poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus asus seisukohale, et kohtupraktikaga on kooskõlas ristküsitluse ajal süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine. Siinkohal viitas kohus Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-78-10, p 9.1, 9.2 ning KrMS § 293 lg-le 1 ja §-le

1. Sellest tulenevalt leidis kohus, et süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel on lubatav. A. Vako kaitsja viitas A. Vako kahtlustatavana ülekuulamisel toimunud kaitseõiguse rikkumisele mis seisnes selles, et enne ülekuulamist (24.10.2005 ja 20.03.2006) ei olnud kahtlustuse sisu A. Vakole teada. Kohus viitas KrMS §-le 15 ning märkis, et kohtumenetluse pooled ei taotlenud kaitsja poolt viidatud 24.10.2005 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli avaldamist, mistõttu ei saa kohtukoosseis sellele ka tugineda ega tõendina hinnata. Prokuröri taotlusel avaldatud 20.03.2006 kahtlustatavana ülekuulamise protokollis puudub tõepoolest kahtlustuse sisu, samas ei ole see asjaolu takistanud süüdistataval A. Vakol ütluste andmist. Maakohus nõustus A. Vako kaitsjaga, et protokoll ei vasta vorminõuetele ja möönab kahtlustatava kaitseõiguse rikkumist. Siinkohal viitas maakohus KrMS § 76 lg 1 p-le
2. Kohus nõustus A. Vako kaitsja väitega selles, et viidatud protokolli kohaselt on menetlustoimingus osalenud kaitsja Martin Traat, kuid protokollile on alla kirjutanud Madis Traat. Kohus leidis, et ülaltoodud rikkumised kogumis moodustavad kohtueelses menetluses olulise menetlusõiguse rikkumise. Maakohus nõustus A. Vako kaitsjaga ka selles, et tõendina ei ole lubatav 21.03.2006 teostatud A. Vako ütluste seostamine olustikuga. KrMS § 79 sätestatu kohaselt tähendab ütluste olustikuga seostamine seda, et eelnevalt üle kuulatud kahtlustatav selgitab ja täpsustab sündmusse puutuvaid asjaolusid kohapeal. Seega peab kahtlustatav olema eelnevalt üle kuulatud. Käesoleval juhul on kohus jõudnud järeldusele, et kahtlustatava ülekuulamisel rikuti kahtlustatava kaitseõigust ja antud ütlusi ei saa lugeda lubatavateks tõenditeks. Vastupidiselt sätteid tõlgendades oleks ütluste seostamine olustikuga täiesti iseseisev tõend, mis ei omaks mingit seost kahtlustatava eelnevalt antud ütlustega. 5 Süüdistatav A. Vako on kohtukoosseisu jaoks usutavalt selgitanud, miks ta andis kahtlustavana ülekuulamisel just ennast süüstavaid ütlusi, nimelt põhjusel, et tahtis koju saada. Eeltoodu alusel leidis kohus, et süüdistatava A. Vako poolt kohtus antud ütlusi tuleb hinnata tõendina ja pole seaduslikku alust nende kõrvalejätmiseks. Kohtu hinnangul on H. Riis samuti piisavalt veenvalt põhjendanud, miks ta andis kohtueelses menetluses ennast süüstavaid ütlusi, so põhjusel, et koju saada. Kohus leidis, et H. Riisi kohtus antud ütluste kõrvalejätmiseks puudub seaduslik alus. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et tõendina tuleb hinnata süüdistatavate poolt kohtus antud ütlusi ning prokuröri taotlus ütluste kui ebausaldusväärsete kõrvalejätmiseks ei ole põhjendatud. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi Konventsioon) art 6 kohaselt ei ole kahtlustatav või süüdistatav kohustatud tegema aktiivset koostööd õiguskaitseorganitega, samuti ei saa isikule ette heita tema poolt mistahes, sealhulgas ka ebatõeste ütluste andmist. A. Vako vabastati 21.03.2006, so pärast seda, kui oli teostatud ütluste seostamine olustikuga ja ta oli kahtlustatavana 20.03.2006 ülekuulamisel andnud ütlusi. H. Riis vabastati 17.01.2006, so pärast seda kui ta kahtlustatavana ülekuulamisel oli andnud ennast süüstavaid ütlusi. Kohus märkis, et süüdistatavad vabastati pärast ennast süüstavate ütluste andmist. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kõik antud kriminaalasjas olnud tolliametnikud on kohtueelses menetluses kirjutanud puhtsüdamlikud ülestunnistused, samas ei ole need kriminaalasjas tõendid ja kohus neid ei hinda. A. Vakole esitatud süüdistuse kohaselt võttis ta 2004 augustist 2005 oktoobrini korduvalt isikute grupis Koidula tollipunktis Venemaa ärimeestelt R. Kuhilt ja G. Kuhilt altkäemaksu suures ulatuses kogusummas vähemalt 32 800 USD (406 720 krooni). Nähtuvalt Koidula tollipunkti tööajatabelitest on A. Vako ajavahemikul august 2004 kuni november 2004 töötanud ühes vahetuses koos Tamar Hääle, A. Kütti, G. Kergandi, E. Vorobjeviga; detsember 2004 kuni jaanuar 2005 on A. Vako töötanud ühes vahetuses koos V. Kiudorviga, A. Küttiga, G. Kergandiga, E. Vorobjeviga, Tanel Häälega; veebruaris 2005 kuni oktoober 2005 on vahetusse kuulunud Tamar Hääl, A. Kütt, G. Kergand, E. Vorobjev. Nähtuvalt tööaja tabelitest ei ole A. Vako töötanud ühes vahetuses koos T. Otsa, K. Talgrega, A. Purasoni, U. Mathieseni, T. Pedoski, K. Kiige, A. Laaneotsa, A. Maila ja R. Eedraga. Seega hõlmab esitatud süüdistus kahe Koidula piiripunkti tolliametnike vahetuses olnud töötajaid, kelledest osal polnudki või oli ainult põgus kokkupuude A. Vakoga. Nähtuvalt sellest elulisest asjaolust ei olnud A. Vakol võimalustki võtta altkäemaksu koos teise vahetusse kuulunud tollitöötajatega. Tunnistajate poolt antud ütlustest saab eristada tunnistajaid, kes ilmusid kohtuistungile ja andsid ka ütlusi ning tunnistajad, kes keeldusid ütluste andmisest või ei ilmunud kohtuistungile ning prokuratuuri taotlusel avaldati nende kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistajad, kes kohtuistungile ilmusid ja andsid ütlusi on A. Kütt, Tanel Hääl, G. Kergand, T. Ots, A. Purason, T. Pedosk, K. Kiigu, A. Laaneotsa, A. Maila, R. Eedra, K. Talgrega. Maakohus refereeris nimetatute ütlusi. Kohtuistungil avaldati tunnistajate (kaassüüdistatavate) ütlused. V. Kiudorv keeldus ütluste andmisest, ütlused avaldatud prokuröri taotlusel. Kohtus avaldati ka Tamar Hääle ütlused, kuna Trans–Treidi poolt raha andmise küsimustele keeldus tunnistaja vastamast, kohus rahuldas prokuratuuri taotluse ja avaldas ütlused, kuid leidis, et avaldatud ütlustes ei ole seost esitatud süüdistusega. Kohtu hinnangul on Tamar Hääle ütlused antud O. Ostraga seonduvalt, J. Odintsovaga seonduvalt, vastastamisel A. Vakoga, kus kinnitab, et on saanud Trans -Treidi firma veoautojuhi käest DVD videomaki, fotoaparaadi, on kuulnud ja näinud, et mõnel on samasugune fotoaparaat. Seega leidis kohus, et Tamar Hääle poolt antud ütlused ei ole seostatavad A. Vakole esitatud süüdistusega. U. Mathiesen keeldus ütluste andmisest, mistõttu avaldas kohus kahtlustatavana antud ütlused. Kohus avaldas R. Kuhi ja G. Kuhi ütlused, kuna nad ei ilmunud kohtuistungile. E. Vorobjev keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu avaldas kohus ütlused. Kohus leidis, et tunnistajate Tanel Hääle, T. Otsa, A. Purasoni, T. Pedoski, A. Laaneotsa, A. Maila, R. Eedra, V. Kiudorvi, Tamar Hääle, U. Mathieseni, G. Kuhi, R. Kuhi ja E. Vorobjevi ütlustega on tõendatud, et 2004 kevadel toimus XXX , Hääle õemehe pool saunas kohtumine 6 vene ärimeeste vendade Kuhidega, kes esindasid firmat Tarns –Treid, kohtumisel osalesid Koidula tollipunkti vahetuse vanemad. Kohtumisel lepiti kokku raha maksmine Kuhide poolt Koidula tollipunkti vahetuse vanematele sõidukite kiirema piiriületuse eest, riide koorma eest 50 dollarit ja elektroonika koorma eest 100 dollarit. Tunnistaja R. Kuhi on kirjeldanud ka maksmise üksikasju. Raha saamist nimetatud firma poolt kinnitavad Tanel Hääl, G. Gergand, T. Ots, A. Purason, T. Pedosk, A. Laaneots, A. Maila, R. Eedra, V. Kiudorv, Tamar Hääl, U. Mathiesen, E. Vorobjev. Tunnistajate ütluste kohaselt toimusid raha maksmised vahetuse vanemate T. Otsa, Tamar Hääle, E. Vorobjevi ja U. Mathieseni kaudu või mõne vahetuse liikme kaudu, raha maksmine toimus nn näost näkku, kõrvalisi isikuid juures ei olnud. Kohus leidis, et seega on tõendatud, et Koidula tollipunktis toimis vendade Kuhide firmalt Trans- Treid veoste eest raha maksmine ja võtmine süüdistuses märgitud perioodil, so 2004 augustist kuni 2005 oktoobrini. Maakohtu hinnangul ei piisa pelgalt sellest järeldusest ka vahetuses töötanud A. Vako süüdimõistmiseks. Tunnistajate A. Küti, T. Hääle, G. Kergandi, T. Otsa, A. Purasoni, T. Pedoski, A. Maila, R. Eedra ja K. Talgre poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei tea nad süüdistatavale A. Vakole firma Trans –Treid poolt maksmisest midagi, samuti ei tea, et A. Vako oleks saanud raha ebaseaduslikult, raha üleandmist A. Vakole ei ole näinud. Tunnistajate A. Purasoni, T. Pedoski, K. Kiike, A. Maila, R. Eedra ütluste kohaselt ei ole nad koos A. Vakoga ühes vahetuses koos töötanud. A. Vakot süüstavad ütlused on antud tunnistajate (endiste kaassüüdistatavate poolt) keda kohtuistungil ei olnud võimalik küsitleda. Kohus nõustus prokuröri seisukohaga, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) praktika kohaselt, kui kohtueelsel uurimisel on poolel olnud võimalus esitada küsimusi, siis pole ütluste avaldamisel tema jaoks enam üllatuslikku momenti, küsitlemisvõimalus peab olema tagatud, küllaldane ning nõuetekohane. Riigikohus (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-127-09 p 9 ja nr 3-1-1-22-10 p 17) on asunud seisukohale, et õigus süüdistuse tunnistajat (sh ka kaassüüdistatavat) küsitleda kuulub õiglase kohtumenetluse miinimumnõuete hulka, olles nimetatud Konventsiooni art 6 §-s 3(d). Samas on Riigikohus asunud aga seisukohale, et see ei tähenda kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise keeldu, vaid seda, et isiku suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda. Kuna süüstavaid ütlusi on A. Vako suhtes andnud tunnistajad (kaassüüdistatavad), kelle ütlused avaldati ja kellele A. Vako ei saanud küsimusi esitada, ei saa süüdimõistev kohtuotsus tugineda ainult nendele tõenditele. A. Vakot on kohtueelses menetluses vastastatud E. Vorobjeviga, T. Häälega, A. Kütiga, J. Odintsovaga, kuid need vastastamised on toimunud enne 20.03.2006, so A. Vako poolt ütluste andmist. Samas on kohus väljendanud oma seisukohta A. Vako kahtlustatavana ülekuulamisel toimunud menetlusnormide rikkumise kohta. Seega, kuna A. Vako ei teadnud vastastamiste ajal enda kahtlustuse täielikku mahtu ja sisu, ei olnud temal võimalust vastastamisel ka küsimusi esitada. Küsimuste esitamise võimalus peab olema ka menetlusõiguse mõttes korrektne, mitte pelgalt mistahes menetlustoimingus (näiline) küsimuste esitamise võimaldamine. A. Vakole oleks tagatud küsimuste esitamise õigus juhul, kui temale oleks eelnevalt esitatud kahtlustus vastavalt KrMS sätete kohaselt, ta oleks andnud kahtlustuse sisu kohta ütlused ning seejärel oleks toimunud vastastamine. Kohtukoosseis nõustus prokuröriga ka selles, et kohtuistungil ütluste andmisest keeldunud tunnistaja ütlused on tõendiks, kuid pidas vajalikuks rõhutada, et kujundatud kohtupraktika kohaselt ei saa ainult sellistele tõenditele tuginedes isikut süüdi mõista. Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et tunnistajate ütlustega ei ole A. Vako süü esitatud süüdistuses tõendatud. Prokuröri poolt esitatud tõendiks on 02.12.2005 koostatud jälitusprotokoll. Nimetatust nähtuvalt on jälitustoimingu käigus pealt kuulatud A. Vako poolt mobiiltelefoniga peetud vestlusi ajal, millal A. Vako oli vahistatud. A. Vako on helistanud arestikambrist muuhulgas ka A. Kütile, kellega on arutanud käimasoleva kriminaalmenetluse asjaolusid. A. Vako kaitsja väite kohaselt ei ole 02.12.2005 koostatud jälitusprotokoll tõendiks seetõttu, et selle saamisel on rikutud jälitustegevuse seadust (edaspidi JTS), vangistusseadust (edaspidi VangS) ning ka vangla sisekorra eeskirju sellega, et kambrisse toimetati mobiiltelefon, kuid kinnipeetaval ei tohi 7 olla mobiiltelefoni. Kohus märkis nimetatud tõendi osas järgmist. Esmalt viitas kohus jälitustoimingu teostamise ajal kehtinud JTS § 5 lg-le 1, VangS (redaktsioonis 01.01.2005 – 01.01.2006) §-le 4 ja §-le
3. Kohus leidis, et kuna antud jälitustoiminguga rikuti VangS § 96 sätteid, so vahistatul võimaldati mobiiltelefoni kasutamist, ei ole saadud tõend lubatav. Kohtu hinnangul ei ole täidetud JTS §-s 5 sätestatud seaduslikkuse põhimõtet. Kohus viitas KrMS §-s 111 sätestatule, mille kohaselt tuleb jälitustoimingu teostamisel järgida mistahes seaduse nõudeid, mitte ainult KrMS või JTS sätestatut. Seega ei kohtu arvates 02.12.2005 jälitusprotokoll koos lisadega lubatav tõend, mistõttu kohus ei arvesta seda. Samas leidis kohus, et praktikas ei saa välistada olukorda, kus luba mobiiltelefoni pealtkuulamiseks väljastatakse, kuid jälitustoimingu teostamise ajal selgub, et nimetatud mobiiltelefon asub arestimajas või vanglas. Sellisel juhul oleks tulnud mobiiltelefon, kui keelatud ese vahistatu käest ära võtta ja lugeda mobiiltelefon asitõendiks. Antud juhul pealtkuulatud mobiiltelefoniga selliseid menetlustoiminguid ei ole teostatud. Kohus leidis, et A. Vako süü antud süüdistuses ei ole tõendatud, kuna tõendatud ei ole

§-s 294 kirjeldatud teo objektiivne külg, so A. Vako poolt altkäemaksu vastuvõtmine. Süüdistuse kohaselt võttis A. Vako 2005 isikute grupis O. Ostra vahendusel altkäemaksu kogusummas 40 000 krooni. Maakohus käsitles tunnistaja A. Küti, E. Vorobjevi, A. Vlassovi, N. Kholopov, O. Ostra, Tamar Hääle ja A. Vako ütlusi. Lisaks leidis kohus, et prokuratuuri poolt esitatud Maksu– ja Tolliameti vastusest nähtuvalt on A. Vako töötanud alates 02.03.1992 Põlva tollinspektuuris, alates 01.01.1999 Kagu tollinspektuuris Koidula tolliposti vaneminspektorina, O. Ostra on töötanud alates 14.12.1990 Põlva tollinspektuuris, tööleping lõpetatud 15.03.1996. Eelnimetatud tõendite alusel luges kohus tuvastatuks, et O. Ostra, A. Vlassovi ja N. Kholopovi vahel oli kokkulepe salakauba Venemaalt Eestisse toimetamise osas ja selle eest maksti O. Ostrale, kes omakorda andis raha edasi Tamar Häälele. O. Ostra on ütlustes kinnitanud, et ei tunne A. Vakot. Sama on kinnitanud A. Vako enda ütlustes. Prokuratuuri poolt esitatud õiendist nähtuvalt saab järeldada, et nii A. Vako kui ka O. Ostra töötasid 1992 aastal Põlva tollinspektuuris, millest aga ei saa järeldada, et A. Vako sellel ajal tundis O. Ostrat, samuti seda, et 2005 ta tundis O. Ostrat. Asjaolu, et nad 13 aastat tagasi töötasid koos Põlva tollinspektuuris ei tähenda, et nad oleksid töötanud ühes tollipunktis ja teineteist ka tundnud. Kohus asus seisukohale, et tõendamata on O. Ostra poolt Tamar Häälele antud altkäemaksu jõudmine A. Vakoni. Kohus tõdes, et esitatud süüdistuses A. Vako süüdimõistmine tugineks täielikult tunnistaja (kaassüüdistatava) Tamar Hääle ütlustel. Kuna Tamar Hääl keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ja kohtumenetluse pooltel ei olnud võimalust teda küsitleda, ei saa süüdimõistev kohtuotsus põhineda ainult Tamar Hääle ütlustel. Kohus märkis veelkord, et A. Vakol ei olnud kahtlustatavana ülekuulamisel toimunud menetlusõiguse rikkumise tõttu Tamar Häälele võimalik vastastamisel küsimusi esitada. Eeltoodu alusel leidis kohus, et esitatud süüdistus ei ole tõendatud ja A. Vako tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna A. Vako tegevuses ei ole tuvastatav

§ 294objektiivne külg.

A. Vakole ja H. Riisile (

§ 294

lg 2 p 1,3 järgi) on esitatud süüdistus selles, et 05.03 kuni 03.10.2005 võtsid nad korduvalt Koidula tollipunktis grupis koos tolliinspektoritega J. Odintsovalt altkäemaksu summas 236 000 krooni, lubades süstemaatiliselt tööloleku ajal J. Odintsova poolt veetavat kaupa, sh piraatkaupa takistamatult, võimalikust tollikontrollist ette teatades vajadusel ilma tollikontrolli teostamata läbida Koidula piiritollipunkti Venemaalt Eesti Vabariiki. Maakohus käsitles A. Vako, H. Riisi, J. Odintsova, Tamar Hääle, A. Küti, G. Kergandi, E. Vorobjevi, A. Laaneotsa ütlusi. Kagu Tolliinspektuuri Koidula tollipunkti tööajatabelitest nähtuvalt on ajavahemikul märts 2005 kuni oktoober 2005 A. Vako töötanud ühes vahetuses koos Tamar Hääle, A. Kütti, G. Kergandi, E. Vorobjeviga. 8 10.03.2006 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt viidi jälitustoiming läbi 28.04.2005 Tallinna Linnakohtu määrusega nr 222 antud loa alusel. Ajavahemikul 02.05.2005 kuni 02.07.2005 teostatud pealtkuulamisest nähtuvalt 16.05.2005 kell 12.18 helistab A. Vako J. Odintsovale ning annab teada, et kell pool viis lähevad kõik ära, muidu peab tema saabumisest teatama Võrru. Prokuratuur on antud kuriteo sündmuses esitanud tõendina ka J. Odintsova kauba tollideklaratsioonid. Kohus selgitas, et KrMS § 268 lg 1 sätestatu kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Prokuratuuri poolt J. Odintsova tollideklaratsioonid on esitatud alates 30.01.2005 kuni 22.10.2005, süüdistus on esitatud ajavahemiku 05.03.2005 kuni 03.10.

1. Seega leidis maakohus, et kohus saab tõendina hinnata ainult tollideklaratsioone süüdistuses esitatud ajavahemiku kohta. Tollideklaratsioonidest ajavahemikul 12.03.2005 kuni 02.10.2005 nähtuvalt on J. Odintsova deklareerinud erinevat kaupa (naiste kingad, meeste kingad, spordijalatsid, kalossid, tüll, kangad, tekid, padjad, voodipesu, mänguasjad, puidust mänguasjad, kotid, rahakotid, rihmad, prillid, galanteria, kosmeetika, tulemasinad, kala võrgud, joped, mantlid, kitlid, pluusid, päevasärgid , vestid, dressid, mütsid, lipsud, laste rõivad, maikad, T-särgid, sokid, trikotaaz, toasussid, naiste – ja meeste kingad, spordijalatsid, suveniirid, sandaalid, plätud, toajalatsid, kindad, mütsid, poolkasukas. Sellest järeldas kohus, et J. Odintsova on toimetanud kaupa üle piiri ning sealjuures on kaup formaalselt läbinud tollikontrolli, kaup on deklareeritud. Hinnates ülaltoodud tõendeid kogumis, leidis kohtukoosseis, et tõendatud on J. Odintsova poolt altkäemaksu maksmine A. Vakole, A. Vako on altkäemaksu vastu võtnud. A. Vako on kinnitanud, et teab J. Odintsovat kui kauba vedajat Venemaalt Eestisse, J. Odintsova ütluste kohaselt teab ta A. Vakot kui isikut kellele Koidula tollipunktis altkäemaksu maksis kiirema piiriületuse vormistamise eest ja sooviga vabaneda põhjalikust kauba kontrollist. Kohus ka tuvastas, et J. Odintsova poolt veetav kaup läbis tollikontrolli formaalselt, kaupa ei kontrollitud põhjalikult. Kohtukoosseisu jaoks on usutav ka J. Odintsova väide selle kohta, et A. Vakoga rääkis raha maksmisest sellepärast, et A. Vako oskas vene keelt. Seda asjaolu kinnitab ilmekalt A. Vako poolt J. Odintsovale helistamine. Kohtukoosseis hindas A. Vakole esitatud süüdistuses tõendina temaga ühes vahetuses töötanud Tamar Hääle ja E. Vorobjevi ütlusi, mille kohaselt maksis J. Odintsova ühe kaubiku eest 5000 krooni. J. Odintsova poolt altkäemaksu maksmist on eitanud või viidanud mitte mäletamisele A. Kütt ja G. Gergand. Kohus leidis, et antud J. Odintsovalt altkäemaksu maksmine A. Vakole ei ole tõendatud mitte ainult tunnistajate (kaassüüdistatavate) kohtueelses menetluses antud ütlustega, vaid ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja ütlustega. Samuti kinnitab teatatud suhteid A. Vako poolt J. Odintsovale eelnevalt telefoni teel piiriületuseks sobiva aja teatamine. Hinnates tõendeid elulise usutavuse seisukohast, ei pidanud kohus tavaliseks olukorda, kus tolliametnik teatab piiriületajale ette aja, millal Võru kontori kontrollijad ära lähevad. Kohtukoosseis märkis, et erinevalt A. Vakost oli H. Riisil võimalus vastastamisel tunnistajatele küsimusi esitada. H. Riis on kahtlustatavana üle kuulatud esmalt 09.11.2005, vastastamised teostatud järgmiselt: Tamar Häälega 09.11.2005, U. Mathieseniga 01.12.2005, Tanel Häälega 25.11.2005 ja J. Odintsovaga 08.12.
2. Kõikidel nimetatud juhtudel oli H. Riisil võimalus küsimusi esitada, nähtuvalt protokollidest H. Riis seda õigust ei kasutanud. Otsest maksmist H. Riisile on ütlustes kinnitanud Tanel Hääl (maksmine H. Riisi kabinetis), U. Mathiesen (maksmine 2-l korral), V. Kiudorv. H. Riisi süüdimõistmine tugineb seega tunnistajate ütlustel, kellele H. Riisil oli kohtueelses menetluses võimalik küsimusi esitada. H. Riisi süüd kinnitavad järgmiste tunnistajate ütlused. V Kiudorvi (avaldatud) ütlused, U. Mathieseni avaldatud ütlused ja H. Riisiga vastastamisel antud ütlused, T. Pedoski ütlused, Tanel Hääle ütlused Kuigi A. Vako on väitnud, et J. Odintsova kaupa ei ole tema kontrollinud, ei ühti tema väited teiste samas vahetuses tööl olnud tollitöötajatega, kes on kinnitanud, et kuna kaupa oli palju, siis tuligi kontrolli läbiviimist esitleda selliselt, nagu kontrolliks kaupa kogu vahetus. Asjaolu, et kaubadeklaratsioonidel ei olnud A. Vakole väljastatud templi jäljendit, so nr 715, ei tähenda seda, et A. Vako kauba kontrolliga ei tegelenud. J. Odintsova poolt üle piiri toimetatava kauba kontrollimisele oli kaasatud ka H. Riis, kes tavapäraselt kontrollis ei osalenud. Ühine tegutsemine tähendab seda, et kontrolli teostanud tolliametnikud teadsid J. Odintsova poolt 9 makstavast altkäemaksust ning kontrollisidki kaupa selliselt, et J. Odintsova saaks võimalikult kiiresti koos kaubaga Eesti Vabariiki sõita. Kohtukoosseis asus seisukohale, et J. Odintsova kaubaga teostatavad tolliformaalsuste vormistamisel tuli teha teatud mööndusi, maksmise tulemusena ei pööratud kontrolli teostamisel enam tähelepanu kaubadeklaratsioonis märgitud kauba hindadele, kauba arvu vastavust deklaratsioonile ei kontrollitud täielikult, st kogu kaupa ei loetud üle jne. H. Riis väidab küll ühelt poolt, et kauba kontrollimine ei kuulunud tema ülesannete hulka, kuid samas ei ole eitanud, et osales J. Odintsova poolt üle piiri toimetatava kauba kontrollimisel. Iseloomulik on ka asjaolu, et H. Riisi ütluste kohaselt olid Koidula tollipunktis kaamerad, seega on seletatav, et raha maksis J. Odintsova üldjuhul koos käibemaksu maksmisega. Samas näitab see asjaolu ilmekalt, et kõik vahetuse tolliametnikud olid teadlikud ja tegutsesid igaüks oma töölõigus, st väljas kontrolli teostajad kontrollisid kauba koguseid ja hinna vastavust formaalselt, seda üksnes selleks, et piiripunktis olnud videosalvestuse vaatamisel oleks jäänud mulje kauba kontrollist, kauba vormistajad tegutsesid samuti teadmisega J. Odintsova poolt makstavast altkäemaksust. Tolliametnike ühist tegevust näitab ilmekalt 20.07.2005 jälitusprotokoll, millest nähtub tolliinspektorite omavaheline suhtlemine (tolliametnikud hoiatavad J. Odintsovat, et viimane piiri ei ületaks, kuna punktis on kontrolltalituse töötajad, kes soovivad kaupa kontrollida. E. Vorobjev helistab tagasi T. Häälele ja teatab, et on J. Odintsovat hoiatanud eelseisvast kontrollist, T. Hääl soovib saada J. Odintsova numbrit, kuid meenub, et number on olemas samas vahetuses töötaval A. Vakol. Samast jälitusprotokollist nähtuvalt on 16.05.2005 kuni 23.05.2005 on A. Vako suhelnud J. Odintsovaga ning teatanud J. Odintsovale sobiva piiriületuse aja, so aja, millal tollipunktis ei ole ülemusi. Kohtukoosseis nõustus küll A. Vako kaitsja kriitikaga jälitusprotokolli lisade tõlke osas, kuid see eksimus ei ole selline, et välistaks jälitusprotokolli tõendina kasutamise. Selline eriline mure ühe piiriületaja kauba kontrolli osas näitab kohtukoosseisu arvates ilmekalt tolliametnike ühist ja kooskõlastatud ebaseaduslikku tegevust. Kauba pealiskaudselt kontrollimist kinnitab H. Riis enda ütlus, mille kohaselt oleks J. Odintsova poolt veetava kauba põhjalik kontroll eeldanud, et kontrollist võtavad osa kahe vahetuse liikmed ning ka Võru kontor. H. Riis oli J. Odintsova kauba kontrollimisest otseselt huvitatud ja sai selle eest ka J. Odintsova poolt makstud raha. Prokuratuur on tõendina viidanud ka J. Odintsova osas süüdimõistvatele kohtuotsusele ja süüdistusele. Tartu Maakohtu 19.07.2006 kohtuotsusega on muuhulgas süüdi tunnistatud ja karistatud J. Odintsova

§ 298lg 2 järgi, milline otsus jõustus 26.06.2006.

J. Odintsova mõisteti 22.05.2007 Tartu Maakohtu otsusega süüdi ja karistati

§ 392lg 1 ja § 226 lg 2 järgi, milline kohtuotsus jõustus 29.05.2007.

J. Odintsova karistusregistri andmete kohaselt on J. Odintsovat karistatud erinevate väärtegude eest kokku 9 korda ja kriminaalkorras 2-l korral. Kohus leidis, et kuigi tunnistaja J. Odintsova on väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest karistatud isik, ei vähenda see asjaolu tema tunnistajana antud ütlusi. Kohtukoosseis asus seisukohale, et J. Odintsova poolt piraatkauba vedamine üle piiri ka süüdistuses näidatud perioodil ei ole tõendatud. Kohtukoosseis nõustus A. Vako kaitsjaga selles, et 05.07.2006 jälitusprotokollist ei nähtu tõendina hinnatavaid asjaolusid. Kohtukoosseis möönas, et jälitusprotokollis on märgitud nimed, milliseid lindistusest ja lisadest ei nähtu, märkimata ei saa ka asjaolu, et lindistused on äärmiselt kehva kvaliteediga, kuid kuna pealtkuulamine toimus kambri tingimustes on selline kvaliteet mõistetav. Kohtukoosseis jättis esitatud jälitusprotokolli tõendite hulgast välja, kuna see ei sisalda tõendusteavet esitatud süüdistuste kohta. Tõendusteavet ei sisalda ka jälitusprotokoll 02.12.2005, millega on varjatult läbi vaadatud A. Vako poolt ajavahemikul 02.11.2005 kuni 23.11.2005 kambrist välja saadetud kirjad. Kirjades tunneb A. Vako muret selle kohta, et kes on veel ära viidud, kellega võiks ühendust võtta, mida oleks vaja tuua arestimajja ja kuidas abikaasa võiks oma elu korraldada, mureks on ka asjaolu, et advokaadiga pole ühendust saanud, märgib, et kirjutada tuleks teise isiku Oleg Savenkovi nimele. Kohtukoosseis märkis, et 06.11.2005 kirja sisu vastavust jälitusprotokollile ei ole võimalik hinnata, kuna kiri on loetamatu. Samas on mõistetav, et isik, kes on vahistatud ja sellega seoses infosulus, soovib saada toimuvast informatsiooni. 10 Maakohus leidis, et tõendatud ei ole A. Vako ja H. Riisi poolt altkäemaksu võtmine vähemalt teist korda, so

§ 294lg 2 p 1 järgi.

J. Odintsova ütluste kohaselt said nad A. Vakoga kokkuleppele ja sellele järgnes tema poolt kauba toimetamine üle piiri ja maksmine. Kohtukoosseis leidis, et tegemist on jätkuva süüteoga, tõendatud ei ole, et J. Odintsova iga kord piiri ületades leppis eraldi kokku altkäemaksu maksmises, kokkulepe oli saavutatud ning sellele järgnesid maksmised. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Igakordsel piiriületusel maksmine toimus ilma eraldi kokkuleppeta, maksmisega realiseeriti

§ 294

kuriteo koosseisu jätkuvalt, igakordsel maksmisel rünnati sama õigushüve, so usku ametnike aususse ja äraostmatusse. Samuti on sarnane altkäemaksu maksmise viis, st J. Odintsova maksis altkäemaksu koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel tuleb süüdistuse mahtu vähendada ning A. Vako ja H. Riis

§ 294lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Tõendatud ei ole ka A. Vako poolt altkäemaksu võtmine suures ulatuses, so

§ 294lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuses.

Maakohus märkis, et suure ulatusega on tegemist juhul, kui summa ületab 269 000 krooni (17 192,23 eurot). A. Vako poolt märgitud ulatuses altkäemaksu võtmine ei ole tõendatud. A. Vakole esitatud süüdistuse mahtu tuleb vähendada ja

§ 294lg 2 p 4 järgi tuleb ta õigeks mõista.

Maakohus leidis, et A. Vako ja H. Riis olid süüdistuses näidatud perioodil ametisikud, nad tegutsesid kaastäideviijatena ja võtsid J. Odintsovalt altkäemaksu kiirema piiriületuse vormistamise ja kauba nõuetekohase kontrollimata jätmise eest. Arvestades süüdistatavate tegutsemisviisi ja järjepidevust leiab kohtukoosseis, et A. Vako ja H. Riis tegutsesid kavatsetult. A. Vako ja H. Riisi tegevusest saab järeldada, et saades altkäemaksu J. Odintsovalt, viidi tollikontroll läbi näiliselt ja J. Odintsova sai veetava kaubaga Eesti Vabariiki siseneda. A. Vako ja H. Riisi eesmärgiks oligi saadava altkäemaksu (raha) eest tegutsemine. Kohtukoosseis asus seisukohale, et A. Vako ja H. Riisi tegevus oli õigusvastane ja nad on teo toimepanemises süüdi. Seega panid A. Vako ja H. Riis toime

§ 294lg 2 p 3 sätestatud kuriteo.

Karistuse mõistmisel märkis maakohus, et A. Vakot ja H. Riisi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. A. Vako ja H. Riis on toime pannud esimese astme kuriteo, kusjuures altkäemaksu võtmine grupis pandi toime kaheksa kuu jooksul. Kohus leidis, et A. Vakole tuleb mõistetav karistus pöörata osaliselt koheselt täitmisele, H. Riisile mõistetavast karistusest tuleb lugeda ärakantuks vahi all viibitud aeg. Edasine karistus tuleb jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades asjaolu, et isikuid ei ole varem kohtulikult karistatud, ei ole vajalik nende pikemaajaline ühiskonnast eraldamine. A. Vako ja H. Riis on täiesealised, süüvõimelised ning seega puudub kohtul alus

§ 294lg 2 ettenähtud vangistuse piiride korrigeerimiseks.

Maakohus leidis, et süüdistavatele tuleb mõista vangistus

§ 294sätestatud sanktsiooni alammääras.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus A. Vako ja H. Riisi kuritegeliku tegevuse kestvust, samas ka kaassüüdistatavatele kokkuleppemenetluses mõistetud karistuste määra. Asjaolu, et A. Vako ja H. Riis ei ole nõustunud kokkuleppemenetlusega, ei saa olla rangema karistuse määramise aluseks, arvestada tuleb süü suurust. H. Riisile mõistetud karistuse osas märkis kohtukoosseis järgmist. Tartu Maakohtu 20.05.2009 tühistatud otsusega mõisteti H. Riisi karistuseks 2 aastat vangistust 18-kuulise katseajaga. Karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt ei tohi mõistetav katseaeg olla lühem mõistetud vangistusest. Seega leidis kohus, et karistades H. Riisi 2-aastase vangistusega ja vabastades ta vangistusest katseajaga, ei saa ka katseaeg olla lühem kui 2 aastat. A. Vakole mõistetavast 2-aastasest vangistusest tuleb koheselt ärakandmisele määrata 4 kuud 26 päeva vangistust. Konfiskeerimise taotluse lahendamisel viitas maakohus Riigikohtu juhistele lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-119-09 (p 29-32). Kohus asus seisukohale, et J. Odintsovalt altkäemaksuna saadud rahasumma suurus ei ole usaldusväärsete tõenditega kindlaks määratud. 11 Maakohus ei pidanud võimalikuks ka lisakaristust kohaldada. Kohus tuvastas, et A. Vako ja H. Riis on toime pannud süülise teo, so altkäemaksu võtmise. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada süü suuruse kõrval ka süüdlase ohtlikkust ning vajadust kaitsta üldsust isiku eest, lisakaristus peab tagama ühiskonna turvalisuse. A. Vako kaitsja väite kohaselt on A. Vakol olnud keelatud töötada avalikus teenistuses juba 6 aastat. Lisakaristuse kohaldamine on kohtu otsustada. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu A. Vako kaitsja apellatsioon A. Vako kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist A. Vako süüdimõistmises ja karistamises

§ 294lg 2 p 3 järgi ning uue otsuse tegemist, millega A.

Vako talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja leiab, et maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ning otsus tugineb määravas osas selliste isikute ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda ja ebausaldusväärse tunnistaja ütlustele. Lisaks on kaitsja hinnangul ulatuslikult ületatud menetluse mõistlikku aega. Kaitsja märgib, et A. Vako ennast talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista. Ühtlasi ei ole A. Vako süü usaldusväärselt tõendatud. Kohus on A. Vako süü lugenud tõendatuks tunnistaja J. Odintsova poolt kohtus antud ütluste, tunnistajate Tamar Hääle ja E. Vorobjevi kohtueelses menetluses antud ütluste, tollideklaratsioonide ja 20.07.2005 jälitusprotokolliga. Kaitsja märgib, et tunnistaja J. Odintsova ütluste põhjal jääb mulje, et ta soovib anda just A. Vakot süüstavaid ütlusi: A. Vako oli see, kes sõlmis kokkuleppe altkäemaksu saamiseks kiirema piiriületuse vormistamise ja kauba nõuetekohase kontrollimata jätmise eest ja oli ka see tollitöötaja, kes suurima summa altkäemaksu vastu võttis. Kaitsja hinnangul ei ole J. Odintsova ütlused usutavad. Tema ütlustega on küll tõendatud, et Koidula tollipunkti töötajad said temalt altkäemaksu, kuid ei ole tõendatud, et altkäemaksu saajate hulgas oli ka A. Vako. J. Odintsova ütluste kohaselt algas raha maksmine spontaanselt: olid probleemid koormaga ja tuli leida mingi kompromiss. Kompromiss seisnes raha (so altkäemaksu) maksmises ja selles lepiti raha maksmise alguses kokku A. Vakoga, kuna ta rääkis hästi vene keelt. Järgmistel raha maksmise kordadel ei olnud enam vaja midagi rääkida: „... järgmised korrad oli näha, et tuleb maksta". Tunnistaja J. Odintsova ütluste kohaselt maksis ta altkäemaksu alates 2004 keskpaigast, järelikult sõlmiti ka kokkulepe selle maksmise kohta 2004 keskpaigas. Selle kokkuleppe sõlmijaks ei saanud olla A. Vako, kuna talle esitatud süüdistus hõlmab perioodi 05.03 kuni 03.10.

1. Järelikult sõlmis J. Odintsova kokkuleppe altkäemaksu maksmiseks kellegi teise kui A. Vakoga, on vale, et see oli A. Vako. Selle ilmselge vale tõttu ei ole tema ütlused A. Vakole altkäemaksu andmise kohta üldse usutavad. Kohtus ütlusi andes on J. Odintsova seletanud, et sõlmis just A. Vakoga kokkuleppe altkäemaksu andmiseks, kuna A. Vako rääkis hästi vene. Natuke hiljem väitis ta, et telefonis A. Vako „ ... rääkis suure aktsendiga, täpselt ei saanudki aru". Kaitsja arvates ei ole J. Odintsova ütlused usutavad ka muudel põhjustel. J. Odintsova on andnud ütlusi, et tuletas A. Vakole makstud altkäemaksu korrad ja summad meelde talle kohtueelsel menetlusel tutvuda antud tollideklaratsioonide ja tööajagraafikute alusel. Selline „meenutamine“ on võimatu. Ükski deklaratsioon ei ole vormistatud A. Vako poolt, seega ei saanud nendega tutvumine J. Odintsovale A. Vakoga seonduvat meelde tuletada. Vaatamata sellele on J. Odintsova väitnud, et „ ...kõik (A. Vakole makstud altkäemaksude) korrad on deklaratsioonides“. 12 Lisaks ei ole kaitsja arvates tõene J. Odintsova ütlused selles, et raha üleandmine toimus tavaliselt angaaris, kus autot läbi vaadatakse, kuna angaaris olid videokaamerad. T. Hääle kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt toimus raha üleandmine J. Odintsova poolt läbi tollivormistuse luugi koos summaga, mis tal tasuda tuli, so koos käibemaksuga. Makstud raha võttis enda kätte tollitöötaja, kes parajasti vormistas. Asjas olevate tollideklaratsioonidega on tõendatud, et J. Odintsova koormate tollipunkti läbimise vormistamisega ei tegelenud kordagi A. Vako – mitte ühelgi deklaratsioonil ei ole tuvastatav tema isikliku pitsati jäljend. J. Odintsova ütluste kohaselt, kui ta maksis altkäemaksu koos käibemaksuga, ei teadnud ta, kes vormistas dokumendid: „Ma ei tea, kes seal oli, sest toonitud klaas oli ees, seal olid erinevad inimesed“. Selle tõttu ei saanud J. Odintsova kuidagi teada, kas, millal ja kui palju ta A. Vakole altkäemaksu andis. Kaitsja on seisukohal, et J. Odintsova on nimetanud suvalised korrad ja summad ning õiged on A. Vako ütlused, mille kohaselt ta J. Odintsovalt ega ka teiste tollitöötajate vahendusel altkäemaksu ei ole saanud. Tunnistaja Tamar Hääle ütluste osas on kaitsja arvamusel, et nimetatud ütlused ei ole tõesed A. Vako osas. Kaitsja hinnangul kinnitavad tollideklaratsioonid, et A. Vako ei ole kunagi J. Odintsova koormaid vormistanud. Samuti ei ole usutav, et altkäemaksu summasid avalikult jagati. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A. Laaneots, kes on saanud J. Odintsova käest altkäemaksu, on andnud ütlusi, mille kohaselt raha anti üks-ühele. A. Vakoga ühes vahetuses töötanud G. Kergandi ütluste kohaselt ei ole ta näinud, et A. Vako oleks kelleltki ebaseaduslikult raha saanud ja ta ei ole raha ka ise A. Vakole andnud. Kaitsja järeldab, et mingit avalikku raha jagamist ei toimunud ja Tamar Hääle A. Vakot süüstavad ütlused ei ole antud selle kohta, mida tunnistaja teab vaid selle kohta, mida ta arvas (või pandi arvama). Seega ei ole need ütlused usaldusväärsed. Nende ütluste õigsust ei saanud tunnistajat küsitledes proovile panna. Tunnistaja E. Vorobjevi ütluste osas on kaitsja arvamusel, et nimetatud ütlused J. Odintsovaga seonduvas episoodis ei ole usaldusväärsed, sisaldades teavet kõige ja kõigi kohta, mida oli esitatud süüdistuste tõendamiseks vaja, ka selle kohta, mis toimus teistes vahetustes ja mida ta ei saanud teada, olles tavaline tolliinspektor. Tunnistaja T. Peedoski ütluste kohaselt oli altkäemaksu võtmine vahetuse sisene asi, mistõttu seda, mis toimus teistes vahetustes, ta ei tea. Tunnistaja K. Kiigu ütluste kohaselt ei tea ta teistes vahetustest toimunust midagi. Samas on tunnistaja E. Vorobjev kahtlustatavana ülekuulamisel seletanud, kuidas toimis J. Odintsovalt altkäemaksu võtmine tema vahetuses ja lisanud, et kirjeldatud kuriteoskeem toimib ka T. Otsa ja V. Kiudorvi vahetuses. Oma vahetuse kohta on ta öelnud, et taoline J. Odintsova poolt rahade maksmine on kestnud vähemalt paar aastat, mistõttu üle kolme korra kauem kui süüdistuses toodud aeg. Kaitsja hinnangul on antud kriminaalasjas rikutud A. Vako PS §-st 14 ja Konventsiooni art 6 lg-st 1 tulenevat õigust menetlusele mõistliku ajajooksul. Siinkohal viitab kaitsja Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-57-11 p-le 4.
2. A. Vako suhtes tuleb mõistlikku menetlusaega hakata arvestama 28.04.2005, millal Tallinna Linnakohus andis loa A. Vako suhtes jälitustoimingute teostamiseks ja asuti pealt kuulama tema telefoni. A. Vako telefoni kuulati pealt ajavahemikul 02.05.2005–02.07-
3. Seega on kriminaalmenetlus A. Vako suhtes käesolevaks ajaks väldanud peaaegu kuus ja pool aastat. H. Riisi kaitsja apellatsioon H. Riisi kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ning H. Riisi õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses. Kaitsja märgib, et H. Riis ei ole end tema süüks arvatavas kuriteos süüdi tunnistanud, kuna ei ole

§ 294lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime pannud.

Kaitsja leiab, et H. Riisi suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on põhjendamatu. Kaitsja märgib, et H. Riis on seletanud kohtule, et ta käis J. Odintsova kaupa kontrollimas, kui teda sinna kutsuti. Ta ei kuulunud vahetuste koosseisu. Tal ei olnud pitsatit ning ta ei saanud anda korraldusi kauba kinnipidamiseks jne. Ta ei ole vormistanud ka ühtki akti J. Odintsova kauba kohta. Kohtuliku uurimisega ei ole kindlaks tehtud ühtki fakti, kus H. Riis oleks teinud J. 13 Odintsovale mingi soodustuse kauba Eestisse sisselaskmisel, mida ta aga teha ei oleks tohtinud. Järelikult ei ole H. Riisi tegevuses kindlaks tehtud mingit olulist teopanust. Seega ei ole kaitsja arvates tõendamist leidnud altkäemaksu võtmise kui süüteo üks koosseisuline tunnus – ametiisiku poolt oma ametiseisundi ärakasutamisega altkäemaksu andja huvides õigusvastase teo toimepanemine või õiguspärase teo toimepanamata jätmine. Puutuvalt tunnistaja V. Kiudorvisse märgib kaitsja, et temale ei olnud H. Riisil eeluurimisel võimalik küsimusi esitada, sest temaga vastastamist ei ole toimunud. Seega on maakohus põhjendamatult lugenud selle tunnistaja ütlustega H. Riisi süü tõendatuks. Kaassüüdistatava A. Vako puhul on taoliste tunnistajate ütlused kui süüstavad tõendid jäetud kõrvale. Tunnistaja Tanel Hääle ütluste kohta märgib kaitsja, et ta ei mäletanud, kui suure summa raha ta H. Riisile oli maksnud. Raha päritolu kohta arvas, et oli selle saanud tunnistaja T. Otsalt. Tegelikult ei ole Tanel Hääl T. Otsaga ühes vahetuses töötanud ja T. Otsal ei ole olnud kokkupuudet J. Odintsovaga. Raha maksmise ajaks nimetas tunnistaja Tanel Hääl 2004 või 2005. Kuna H. Riisile esitatud süüdistus hõlmab perioodi 05.03.2005 kuni 03.10.2005, siis on selle tunnistaja ütlusega jäänud usaldusväärselt kindlaks tegemata raha maksmise aeg ja ka muud asjaolud. Seega tulevad kaitsja arvates need süüstavad ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Tunnistaja U. Mathiesen ilmus kohtuistungile, kuid teatas siis, et keeldub ütluste andmisest. Prokurör taotles seejärel tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Sellele vaidles vastu süüdistatav H. Riis, kes teatas kohtule, et enne istungi algus on prokurör kohtu koridoris U. Mathiesenile ütelnud, et keeldugu ütluste andmisest. H. Riis pidas seda tunnistaja mõjutamiseks. Tunnistajale võib ja tulebki tema õigusi selgitada, kuid niisugust tegu nagu soovitus ütluste andmisest keelduda, tuleb kaitsja hinnangul siiski vaadelda tunnistaja mõjutamisena. Kuna pärast tunnistaja ütluste andmisest keeldumist kohus avaldas tema eeluurimisel antud ütlused, milliseid kohus on arvestanud H. Riisi süüstavate tõenditena. Samas ei saanud H. Riis esitada U. Mathiesenile küsimusi, kuigi oli just taotlenud U. Mathieseni istungile kutsumist, sest esmase kutse peale oli tunnistaja ilmumata jäänud. Eeltoodu tõttu tuleb U. Mathieseni eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud ütlusi käsitleda kui protsessuaalselt lubamatult saadud süüstavate tõenditena. Kaitsja märgib, et H. Riis piisavalt veenvalt põhjendanud, miks ta on eeluurimisel andnud ennast süüstavaid tõendeid. Nii on H. Riis kohtule seletanud, et kui ta viibis vahi all alates 08.11.2005, käis KAPO töötaja teda pidevalt mõjutamas ja ka ähvardamas, et ta rahasaamise omaks võtaks. Samuti on H. Riis kohtuistungil põhjendanud, et ennast süüstavaid ütlusi andis ta seetõttu, et viibis kokku 70 päeva vahi all, tahtis väga koju saada pere ja laste juurde. Lõpuks nõustus kirjutama alla sellele, mis ette öeldi. Siis vabastatigi vahi alt. Neid H. Riisi ütlusi ei ole aga kohus otsuse tegemisel arvestanud. Seega on kaitsja hinnangul olnud kohtulik uurimine H. Riisi osas ühekülgne ja puudulik ning see on viinud materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele. Prokuröri apellatsioon Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega A. Vako süüdi mõista

§ 294

lg 2 p 1,3,4 järgi esitatud järgmistes süüdistuses: - ajavahemikul august 2004 kuni oktoober 2005 korduvalt isikute grupis koos tolliinspektorite T. Otsa, K. Talgre, A. Purasoni, V. Kiudorvi, U. Mathieseni, T. Pedoski, K. Kiike, A. Laaneotsa, T. Hääle, T. Hääle, E. Vorobjevi, A. Küti, G. Kergandi, A. Maila ja R. Eedraga Koidula tollipunktis Venemaa ärimeestelt R. Kuhilt ja G. Kuhilt altkäemaksu suures ulatuses kogusummas vähemalt 32 800 USD (406 720 krooni) võtmises. - juunis 2005 isikute grupis koos tollinspektorite A. Küti ja E. Vorobjeviga A. Vlassovilt ja N. Kholopovilt O. Ostra vahendusel altkäemaksu võtmises kogusummas 40 000 krooni. Süüdimõistmisel karistada A. Vakot vangistusega 3 aastat.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt, so 2 aastat 7 kuud 4 päeva täitmisele, kui A. Vako ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma 14 kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 74lg 2 alusel määrata, et A.

Vakol kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aega 23.10.2005 kuni 21.03.2006, so 4 kuud 26 päeva karistuse hulka ning lugeda A. Vako koheselt kandmisele kuuluv karistus kantuks. Lisaks taotleb prokurör

§ 49lg 1 alusel A.

Vakolt ära võtta 3 aastaks avalikus teenistuses töötamise õigus. Samuti taotleb prokurör tunnistada lubatavaks tõendiks 02.12.2005 jälitusprotokoll koos lisadega ja vastav teabesalvestis ning jätta süüdistatavate A. Vako ja H. Riisi ütlused tõendite kogumist tõendite hindamisel tervikuna välja. Samuti palub prokurör kohaldada H. Riisi suhtes

§ 49

lg 1 alusel lisakaristust, so 3 aastaks avalikus teenistuses töötamise õiguse äravõtmist.

§ 831lg 1 alusel konfiskeerida altkäemaksuna saadud raha alljärgnevalt: - A.

Vakolt 7349,84 eurot saadud altkäemaksuna J. Odintsovalt. - A. Vakolt 205 eurot R. Kuhilt ja G. Kuhilt saadud altkäemaksuna E. Vorobjevi vahendusel. - A. Vakolt 2556,47 eurot O. Ostra vahendusel A. Vlassovilt ja N. Kholopovilt saadud altkäemaksuna raha. - H. Riisilt 134,21 eurot J. Odintsovalt saadud raha. Prokurör leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (millega on kaasnenud ebaseaduslik kohtuotsus) ja lisaks ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Prokurör ei nõustu kohtu järeldustega 02.12.2005 jälitusprotokolli ja selle lisade ning teabesalvestise tõendina mittearvestamise osas (kõnede pealtkuulamine vanglas). Prokuröri hinnangul on maakohus selles osas rikkunud kriminaalmenetluse norme (KrMS § 111, § 114, § 118 ja § 63 lg 1). Prokurör viitab Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10 esitatud seisukohtadele ning märgib, et seda korda oli järgitud. Käesolevas kriminaalasjas pöördus vanemprokurör Terje Aleksašin põhjendatud jälitustoimingu taotlusega eeluurimiskohtuniku poole ja taotles nõusolekut jälitustoimingu, so teabe salajase pealtkuulamise teostamiseks. Selline nõusolek kirjalikult ka anti – jälitustoimingu protokolli kohaselt on Tallinna Linnakohtu kohtunik Helve Särgava poolt antud 31.10.2005 luba nr

1. Nimetatud loale on tehtud viide ka jälitusprotokollis 02.12.2005 kui jälitustoimingu alusele. Prokurör viitab KrMS §-le 111 ning märgib, et käesoleval juhul toimus tõendi saamine kooskõlas KrMS § 112 ja § 114 nõuetega. KrMS § 112 lg 3 kohaselt peab KrMS §-s 118 nimetatud jälitustoimingu teostamiseks olema eeluurimiskohtuniku luba. Juba seaduse mõttest tulenevalt, mida kinnitab ka KrMS § 114 lg 4, peab selline määrus olema antud enne jälitustoimingu tegemisele asumist. Määrusele esitatavaid nõudeid reguleerib KrMS § 145, mille lg 1 p 1 kohaselt kujutab määrus endast menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustust. KrMS § 111 kohaselt loetakse igasugune hälbimine seadusega jälitustegevusele seatud regulatsioonist automaatselt kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Lisaks käsitleb prokurör Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-31-11 märgitut. Prokurör leiab, et antud juhul on tõendina kasutatav teave saadud lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (jälitustoimingu ajaks on 31.10.2005 kuni 30.11.2005). Ühtlasi teeb prokurör viite ka Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-15-
2. Prokuröri hinnangul vastab jälitusprotokoll 02.12.2005 kõigile nõuetele. Teabesalvestis on vahetult kuulatud ka kohtuistungil, see on arusaadav ning on olnud võimalus teabe vastavust võrrelda jälitusprotokolli ja selle lisas märgituga. Samuti puuduvad vastuolud. Prokuröri arvates ei ole kohtu viide VangS-ile asjakohane, kuna jälitustegevuse korral tuleb juhinduda eelkõige KrMS-i vastavatest sätetest ja JTS-is sätestatust. KrMS § 111 kohaselt 15 loetakse igasugune hälbimine seadusega jälitustegevusele seatud regulatsioonist automaatselt kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Seega tuleb lähtuda jälitustegevusele seatud regulatsioonist, mitte antud juhul VangS-ist. JTS § 1 lg 3 sätestab, et juhul, kui KrMS ei sätesta teisiti, kohaldatakse kriminaalmenetluses toimuvale jälitustegevusele jälitustegevuse seadust. VangS sätestab vangistuse, aresti, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse ning teenistuse vanglaametnikuna mõiste, tingimused. Prokurör viitab VangS § 28 lg-le 1-3 ja § 29 lg-le 1,2,
3. Seega ka kehtiva VangS-i sätted viitavad otseselt telefoni teel edastatavate sõnumite sisu kontrollimise õigusele kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Eeltoodu alusel on prokurör seisukohal, et jälitusprotokoll 02.12.2005 koos lisadega ja vastav teabesalvestis on lubatavad tõendid. Nimetatud jälitusprotokoll on tõendiks ka nn J. Odintsova episoodis. Absurdne on A. Vako väide, et ta ei olegi vahi all olles helistanud J. Odintsovale. A. Vako hääl on selgelt äratuntav. Asjaolu, et tegemist on just A. Vakoga, tuleneb ka kõne sisust. Lisaks on J. Odintsova on kohtus kinnitanud, et A. Vako helistas talle siis, kui A. Vako oli juba vahistatud. A. Vako väidet, et ta ei ole helistanud J. Odintsovale, ei saa üldse arvestada tõendina, kuna kõik A. Vako ütlused tuleb tervikuna tõendina kõrvale jätta. Prokurör viitab Riigikohtu lahendile 14.04.2010, mille kohaselt on vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 jälitusprotokoll iseseisvaks tõendiliigiks, millest johtuvalt peab just see olema ka kohtuliku uurimise esemeks. Jälitusteabe kirjaliku fikseerimise tulemus on jälitusprotokoll, peab olema võimalus kontrollida selle vastavust teabesalvestisele. Prokurör leiab, et jälitusprotokollide ja teabesalvestiste vahel ei ole vastuolusid, kõik salvestised on kuulatud ja on arusaadavad. On kasutatud kuulamisel ka kõrvaklappe. Lisaks tuleb prokuröri hinnangul tõendina arvestada, et A. Vako telefoni teel teatab J. Odintsovale, et tolliinspektoritele raha maksmist ei tohi üles tunnistada. See on fikseeritud jälitusprotokollis 02.12.
4. Kõne toimus 10.11.2005 kell 20.
5. Jälitusprotokoll 02.12.2005 (kõned) tõendab, et A. Vako räägib J. Odintsovale, et kui J. Odintsova käest hakatakse uurima, kas ta tolliinspektoritele on raha andnud, siis tuleb kõike eitada. A. Vako rõhutab, et H. Riisile raha maksmist ei tohi üles tunnistada. Altkäemaksu võtmise episoodis R. Kuhilt ja G. Kuhilt on prokuröri hinnangul A. Vako süü leidnud tõendamist. Lisaks tunnistajate ütlustele, kes on kohtus keeldunud ütluste andmisest, on ka teisi tõendeid, mistõttu ei saa väita, et ülekaalus on ainult tunnistajate ütlused. Prokurör märgib, et tunnistajaid, kes keeldusid kohtus ütluste andmisest, sai A. Vako eeluurimisel küsitleda. Ühtlasi ei olnud süüdistatava jaoks midagi üllatuslikku nende kohtueelses menetluses antud ütlustes. Lisaks on A. Vako ka vastastatud E. Vorobjeviga, ütlused on kohtus avaldatud. Siinkohal viitab prokurör Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-86-06 väljendatud seisukohtadele ning märgib, et nimetatud kuriteoepisoodis on kahtlustatav A. Vako saanud kohtueelsel uurimisel küsitleda olulist tunnistajat E. Vorobjevi vastastamisel. Samuti on vastastamine toimunud A. Kütiga. Prokurör ei nõustu kohtu järeldusega, et tõendina saab arvestada süüdistatavate A. Vako ja H. Riisi ütlusi kohtus, kuna kohtus on süüdistatavad veenvalt põhjendanud, miks nad on andnud kohtueelsel uurimisel end süüstavaid ütlusi (tahtsid koju saada). Kohtu küsimustele on mõlemad süüdistatavad vastanud, et kohtul tuleks arvestada ainult nende kohtus antud ütlusi, milles nad eitavad absoluutselt kõike, A. Vako ei tunne isegi enam ära oma häält teabesalvestises (telefonivestluses J. Odintsovaga). Kuna A. Vako ja H. Riisi ütlustes on olnud olulised vastuolud, on avaldatud konkreetsete vastuolude osas nende eeluurimisel antud ütlused. Prokurör käsitleb A. Vako ja H. Riisi ütlusi. Hinnang A. Vako versioonile, et andis ütlusi seetõttu, et lubati tõkendit muuta ning olid halvad tingimused arestimajades: Kuna ütlusi saab anda isik, kes teab toimunut, siis loogiliselt on välistatud, et menetleja saab ise kirjutada protokolli ilma, et ülekuulatav isik oleks ise ütlusi andnud. Ütlused on põhjalikud, nimetatakse 16 nimesid, kuupäevi, summasid, erinevaid isikuid jne. Ülekuulamine on toimunud kaitsja juuresolekul. Tõkendi võimaliku muutmise selgitus menetleja poolt on õiguspärane. See ei ole mõjutamine ega ähvardamine, kuna isiku suhtes, kes on andnud ütlusi ja kahetseb kuritegusid, on risk uute kuritegude toimepanemiseks ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumiseks ka oluliselt väiksem, süü puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu. Telefonikõnedes (jälitustoimingu protokollid ja teabesalvestised) A. Vako ise ütleb, et arestimajas pole viga, süüa saab hästi, on soe, ei peksta. A. Vako ei tunne muret olude pärast arestimajas, vaid selle pärast, kuidas teada saada, mida keegi on täpselt uurijale rääkinud ja kuidas mõjutada valeütlusi andma. Lisaks viitab prokurör kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi aktile, mille kohaselt oli kahtlustatav A. Vako uurimis-ja menetlustoimingute teostamise ajal, samuti vahi all viibimise ajal 26.10.2005 kuni 21.03.2006 ja perioodil, mil tema suhtes on teostatud jälitustegevust selge teadvusega, igakülgselt õigesti orienteeritud, tema mõttekäik oli sihipärane, tal ei esinenud psühhootilisi sümptomeid, ta suhtles ja käitus sisukohaselt ja sihipäraselt kooskõlas reaalse olukorraga, tal ei esinenud mäluhäireid. Siinkohal käsitles prokurör Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-3-07 märgitut ning asub seisukohale, et süüdistatavate A. Vako ja H. Riisi ütlused tulevad tervikuna tõenditena kõrvale jätta. Prokurör leiab, et süüdistatavad ei ole mõistusepäraselt ja arusaadavalt selgitanud ütluste erinevust, nende selgitused ei ole usutavad ega loogilised ning on absurdsed. Asjakohane ei ole kohtu põhjendus, et süüdistatavatele ei saa ette heita tema poolt mistahes, sealhulgas ka ebatõeste ütluste andmist. Probleem ei ole mitte etteheidete tegemises, vaid probleem on selles, kas ja kuidas hinnata süüdistatavate ütlusi, kuna süüdistatava ütlused on samuti tõenditeks. Kohus on oluliselt kõrvale kaldunud senisest kohtupraktikast, lugedes kohtus süüdistatavate ütluste muutmise veenvaks seetõttu, et süüdistatavate suhtes eeluurimisel muudeti tõkend vahistamine kergemaliigilisemaks tõkendiks. Prokuröri arvates on oluline hinnata siiski seda, kas kohtueelsel uurimisel on järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi. Käesoleval juhul on tõendite kogumisel järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi ning tõendeid ei ole kogutud isikut piinates, vägivalda kasutades ega inimväärikust alandavaid viise kasutades. Lisaks on uurimistoimingutel osalenud kaitsja. Prokurör ei nõustu ka kohtu järeldustega, et kohtueelsel uurimisel on rikutud oluliselt kahtlustatava A. Vako kaitseõigust tema kahtlustatavana ülekuulamisel. Asjaolu, et A. Vako kaitsja M. Traadi eesnimes on viga, ei anna alust väita, et kaitsja M. Traat ei oleks osalenud A. Vako kahtlustatavana ülekuulamisel (protokoll on kaitsja poolt allkirjastatud). Prokurör ei nõustu kohtu järeldustega A. Vakole ja H. Riisile lisakaristuse kohaldamata jätmises. Kohus ei ole õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme (

§ 49

). Kohus on põhjendanud lisakaristuse mitte kohaldamist sellega, et juba ATS-iga on välistatud nende isikute töötamine avalikus teenistuses, kuna nad on süüdi mõistetud tahtliku süüteo eest. Prokurör viitas

§-le 49 ning asjaolule, et kohus on mõistnud A. Vako süüdi altkäemaksu võtmises grupis, so esimese astme kuriteos. Kuritegu on seisnenud ametiisiku (tolliinspektori) poolt oma ametikohustuste tahtlikus rikkumises ja aususe kohustuse rikkumises, mis on äärmiselt etteheidetav. Ei ole asjakohane kohtu viide ATS-ile, kuna

§ 49sätestab tegutsemiskeeldu kui lisakaristust.

Nimetatud keelu rikkumise korral on erinevad õiguslikud tagajärjed. Kohtu poolt kohaldatud tegutsemiskeelu rikkumine võib teatud juhtudel tuua kaasa kriminaalvastutuse

§ 329järgi.

Kuivõrd tegutsemiskeeldu saab tõhusalt täita eelkõige süüdimõistetu ise, on eriti oluline, et lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu eiramine süüdimõistetu poolt oleks karistusõiguslikult sanktsioneeritud. Tegutsemiskeeld kui lisakaristus on suunatud eelkõige süüdimõistetule, ATS-is sätestatud töötamise keeld on suunatud aga eelkõige tööandjale, kes peab kontrollima töötaja vastavust nimetatud seaduses kehtestatud nõuetele. Prokurör ei nõustu kohtu järeldustega A. Vako õigeksmõistmise osas O. Ostra vahendusel altkäemaksu võtmise episoodis. 17 Prokurör leiab, et lubatavaks tõendiks on A. Vako ütluste olustikuga seostamise protokoll ja vastav teabesalvestis. Nimetatud tõendite kohaselt saatis O. Ostra A. Vako juurde T. Hääl. O. Ostra tahtis, et A. Vako organiseeriks oma tööloleku ajal ilma tollikontrollita veoauto salakaubaga (sigaretid) üle Koidula tollipunkti Venemaalt Eestisse, A. Vako pool kodus maksis O. Ostra talle 40 000 krooni. Prokurör märgib, et kahtlustatav A. Vako oli eelnevalt, so 20.03.2006 üle kuulatud ja seetõttu on lubatav tõend ka 21.03.2006 koostatud A. Vako ütluste seostamine olustikuga. Kahtlustatavale A. Vakole tehti menetleja poolt ettepanek selgitada ja täpsustada varem ülekuulamisel tõendamiseseme asjaolude kohta antud ütlusi kohapeal. Nimetatud tõendid kinnitavad tõsikindlalt altkäemaksuna mõeldud raha liikumist O. Ostralt A. Vakoni. Tunnistaja O. Ostra on kohtuistungil andnud teadvalt valeütlusi eesmärgiga vabastada vastutusest A. Vako. Siinkohal viitab prokurör Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-6207, mille kohaselt on võimalik kasutada tõendina ütluste olustikuga seostamise protokolli tervikuna (tõendab, millist toimingut tehti, mida avaldati selle toimingu käigus). Riigikohus on väitnud, et keeld eelistada mingi konkreetse asjaolu suhtes kohtueelses menetluses öeldut ei välista veel iseenesest kogu uurimistoimingu protokolli kasutatavust tõendina. Prokurör märgib, et protokoll on kooskõlas A. Vlassovi ütlustega kohtus, mida A. Vlassov on ise vahetult kohtus andnud (andis raha O. Ostrale) ning on kooskõlas ka tunnistaja T. Hääle ütlustega (O. Ostra otsis A. Vakot seoses kauba üle piiri toimetamisega ebaseaduslikult). Prokurör ei nõustu konfiskeerimise kohaldamata jätmisega ning leiab, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi (

§ 831

). Prokurör viitab Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-119-09 väljendatud seisukohtadele ning leiab, et

§ 83

lg 1 alusel kuulub konfiskeerimisele altkäemaksuna saadud raha alljärgnevalt: - A. Vakolt 115 000 krooni (so 7349,84 eurot) saadud altkäemaksuna J. Odintsovalt. - A. Vakolt 250 USD + 400 krooni, so 179 eurot+26 eurot, so 205 eurot R. Kuhilt ja G. Kuhilt saadud altkäemaksuna E. Vorobjevi vahendusel. - A. Vakolt 40 000 krooni, so 2556,47 eurot O. Ostra vahendusel A. Vlassovilt ja N. Kholopovilt saadud altkäemaksuna raha. - H. Riisilt 2100 krooni, so 134,21 eurot J. Odintsovalt saadud raha. Prokurör märgib, et on tõendatud, et H. Riis sai J. Odintsovalt saadud raha kaastäideviijate Tamar Hääle (600 krooni), Tanel Hääle (500 krooni) ja U. Mathiseni (1000 krooni) käest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohtus toetasid süüdistavad ja kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör toetas samuti esitatud apellatsiooni selles märgitud põhjendustel. Prokurör palus süüdistatavate ja nende kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse selles osas muutmata. Süüdistatavad ja kaitsjad taotlesid prokuröri apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et H. Riisi kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada ja prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. A. Vako kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Seega tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada H. Riisi süüdimõistmises ja karistamises ning temalt menetluskulude väljamõistmises. A. Vako süüdimõistmises tuleb muuta maakohtu otsuse põhiosas esitatud motiive ja põhjendusi, milliseid ringkonnakohus käsitleb allpool. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
2. Esmalt käsitleb ringkonnakohus eristaatuses olevate tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütluste temaatikat, kuna käesoleva kriminaalasja teistkordsel arutamisel on maakohtu istungil 18 avaldatud ütluste andmisest keeldunud tunnistajate (V. Kiudorv, Tamar Hääl, U. Mathiesen ja E. Vorobjev) kohtueelses menetluses antud ütlused. Pärast käesoleva kriminaalasja arutamist maakohtus kuni kriminaalasja arutamiseni ringkonnakohtus on Riigikohus oma praktikas asunud selgele seisukohale selles, et KrMS § 291 p 2 (enne 01.09.2011 kehtinud redaktsioonis) kontekstis puudub alus eristada süüdistatava endistest kaaskahtlustatavatest või –süüdistatavatest tunnistajaid, kes keelduvad kohtus ütluste andmisest sisuliselt KrMS § 34 lg 1 p 1 alusel, n-ö tavalistest tunnistajatest, kes keeldusid kohtus ütlusi andmisest KrMS § 71 lg 2 alusel (lahendid kriminaalasjades 3-1-1-58-11 ja 3-1-1-90-11). Sellest tulenevalt ei ole aga kuni 01.09.2011 kehtinud KrMS § 291 p 2 kohaselt lubatud avaldada nn eristaatuses olevate tunnistajate ütlusi, kes on keeldunud ütluste andmisest ja kes on olnud arutatavate süüdistustega puutumuses – kaaskahtlustatavad või –süüdistatavad. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada, et käesolevas kriminaalasjas on kõik maakohtu istungil ütlusi andnud tunnistajad olnud A. Vako ja H. Riisi kaassüüdistatavad ning ühtlasi on kõik nn eristaatuses olevad tunnistajad süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19.06.2006 otsusega (jõustunud 26.06.2006). Seega on ka käesoleva kriminaalasja arutamisel maakohtus ütluste andmisest keeldunud tunnistajad V. Kiudorv, Tamar Hääl, E. Vorobjev ja U. Mathiesen süüdi mõistetud käesolevas kriminaalasjas puutumuses olevate kuritegude eest Tartu Maakohtu 19.06.2006 otsusega kokkuleppemenetluses. Samas on ütluste andmisest keeldunud tunnistajate ütlused KrMS § 291 p 2 alusel maakohtus avaldatud. Seega on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna on ütluste andmisest keeldumise tõttu avaldanud endiste kaassüüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlused. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud rikkumist on võimalik kõrvaldada apellatsiooniastmes, mistõttu peab vajalikuks eelnimetatute ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta ning hinnata apellatsioonis vaidlustatud episoodide tõendeid uuesti.
3. Prokurör on apellatsioonis vaidlustanud maakohtu poolt 02.12.2005 jälitusprotokolli käsitlemist lubamatu tõendina ning on asunud seisukohale, et tegemist on lubatava tõendiga. Maakohus leidis, et jälitustoiminguga oli rikutud VangS § 96, kuna nimetatud sätte kohaselt ei ole vahistatul õigust kasutada mobiiltelefoni, kuid ometi võimaldati vahistatu A. Vakol selle kasutamist. Maakohtu hinnangul on rikutud JTS §-s 5 sätestatud seaduslikkuse põhimõtet, mistõttu on rikutud ka KrMS §-st 111 tulenevat. Ringkonnakohus nõustub prokuröri poolt apellatsioonis leituga ning on seisukohal, et käesoleval juhul on jälitustoimingu teostamisel, mille tulemusi kajastab 02.12.2005 jälitusprotokoll, järgitud kõiki seaduse nõudeid, mistõttu on tegemist lubatava tõendiga ning muudab maakohtu sellekohaseid motiive ja põhjendab seda järgnevalt. 3.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult viidanud JTS §-s 5 sätestatud jälitustegevuse seaduslikkuse, avalikkuse ja salajasuse ühendamise põhimõttele. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu etteheitega, justkui 02.12.2005 koostatud jälitusprotokolli aluseks oleva läbiviidud jälitustoimingu puhul oleks rikutud jälitustegevuse seaduslikkuse põhimõtet. Siinjuures on prokurör õigustatult tuginenud apellatsioonis asjaolule, et jälitustoimingu teostamisel oli järgituid seaduse nõudeid. KrMS § 111 kohaselt on jälitustegevusega saadud teave tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid. Nimetatust tuleneb ringkonnakohtu arvates selgelt, et jälitustegevuse teostamisel on oluline lähtuda jälitustegevust reguleerivates õigusaktides sätestatust ning seda ka maakohtu poolt käsitletud seaduslikkuse põhimõtte sisustamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on siinkohal põhjendatud viidata ka JTS § 8 lg 1 p-le 5, mille kohaselt on jälitusasutus jälitustegevuse teostamisel kohustatud järgima kõrvalekaldumatult jälitustegevust sätestavate õigusaktide nõudeid. Seega oleks võimalik asuda seisukohale, et jälitustoimingu teostamisel on rikutud seaduslikkust, juhul, kui jälitusasutus on rikkunud 19 mistahes jälitustegevusele ettenähtud norme. Ringkonnakohus nõustub prokuröri apellatsioonis märgituga ning leiab, et käesoleval juhul ei ole jälitusasutuseks olnud Kaitsepolitseiamet rikkunud ühtki jälitustegevust reguleerivat õigusnormi. KrMS § 112 lg 3 kohaselt on vajalik KrMS §-s 118 sätestatud jälitustoimingu teostamiseks – tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe salajane pealtkuulamine – eeluurimiskohtuniku luba. Nimetatud luba oli jälitustoimingu teostamiseks antud Tallinna Linnakohtu kohtuniku Helve Särgava poolt. Ühtlasi ei ole teostatud jälitustoimingute seaduslikkust kahtluse alla seadnud ka teised kohtumenetluse pooled, s.o süüdistatavad ja nende kaitsjad. 3.2 Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arvamusega, justkui jälitustegevus oleks ebaseaduslik põhjusel, et isik, kelle suhtes jälitustegevust teostati, kasutas tema valduses olevat mobiiltelefoni, mille kasutamisele tal iseenesest vastavalt VangS § 96 lg-le 1 vahistatuna õigust ei olnud, kuid mida oli jälitusasutusel lubatud salajaselt pealt kuulata ja millele oli selleks väljastatud nõuetelevastav luba jälitustoimingu teostamiseks. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et VangS § 96 mõtte kohaselt sätestatakse nimetatud normiga vahistatule õigus telefoni kasutamiseks, kui kohas, kus vahistatu viibib, on selleks ette nähtud tehnilised vahendid. Nimetatud normi eesmärgiks on mitte piirata vahistatu õigust telefoni kasutamiseks, kui selleks on täidetud tingimused, olemas võimalikud vahendid ning vahistatu suhtes ei ole kohaldatud lisapiiranguid. Täpsem kord telefoni kasutamise kohta on sätestatud justiitsministri poolt 30.11.2000 nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirjaga. Ringkonnakohtu arvates on seetõttu väär ka tõlgendus selle kohta, justkui vahistatul oleks VangS § 96 lg 2 kohaselt mobiiltelefoni kasutamine keelatud, kuna nimetatud sätte tõlgendamise kohaselt võib järeldada, et vahistatul ei ole õigust mobiiltelefoni kasutamisele, mis tähendab, et tal ei ole õigust nõuda arestimaja töötajatelt võimaldada tal kasutada oma isiklikku mobiiltelefoni. Ühtlasi on oluline rõhutada, et pelgalt asjaolu, et tegemist on vahistatuga, ei võta isikult sellegipoolest ära õigust telefoni kasutamisele, vaid selleks võib KrMS § 1431 lg 1 p 2 prokuratuuri või kohtu määrusega kohaldada vahistatu suhtes lisapiiranguna telefoni kasutamise õigust. Sellest tulenevalt ei ole jälitusasutuse tegevus jälitustoimingu teostamisel olnud ebaseaduslik. Puutuvalt vahistatu telefonikõnede jälgimisse on ringkonnakohtu arvates asjakohane viidata VangS § 97 lg-le 2, mille kohaselt võib vahistatu kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu kontrollida üksnes kohtu loal JTS-is sätestatud alustel ja korras. Seega kinnitab nimetatud säte, et vahistatute suhtes ei ole mingil juhul välistatud jälitustoimingute teostamine. Õige ei ole ringkonnakohtu arvates ka maakohtu poolt järeldatu selle kohta, et jälitustoimingut teostavate isikute poolt tulnuks vahistatu käest mobiiltelefon kui keelatud ese ära võtta ja lugeda asitõendiks. Ringkonnakohtu hinnangul võib mobiiltelefoni kasutamisest arestimajas vahistatu puhul, kellel puudub selline õigus, tõusetuda võimalik küsimus sellest, kas arestimaja töötajad, kes vastutavad keelatud esemete mittesattumise eest vahistatu kätte, võivad olla toime pannud distsiplinaarrikkumise. Küll ei tingi nimetatud asjaolu jälitustoimingu ebaseaduslikkust. 3.3 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et 02.12.2005 koostatud jälitusprotokoll on lubatud tõend ning see tuleb arvata tõendikogumi hulka.
4. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus A. Vakole ja H. Riisile esitatud süüdistust selles, et nemad 05.03.2005 kuni 03.10.2005 võtsid korduvalt Koidula tollipunktis grupis koos tolliinspektorite V. Kiudorvi, U. Mathieseni, T. Pedoski, K. Kiige, A. Laaneotsa, Tanel Hääle, Tamar Hääle, E. Vorobjevi, A. Küti, G. Kergandiga J. Odintsovalt altkäemaksu summas 236 000 krooni, lubades süstemaatiliselt tööloleku ajal J. Odintsova poolt veetavat kaupa, sh piraatkaupa, takistamatult, võimalikust tollikontrollist ette teatades, vajadusel ilma tollikontrolli teostamata läbida Koidula piiritollipunkti Venemaalt Eesti Vabariiki. 20 Maakohus on A. Vako ja H. Riisi süüdimõistmisel hinnanud tõenditena A. Vako, H. Riisi, J. Odintsova, Tamar Hääle (avaldatud), A. Küti, G. Kergandi, E. Vorobjevi (avaldatud) ja A. Laaneotsa ütlusi, nagu ka Kagu Tolliinspektuuri Koidula tollipunkti tööajatabeleid, 10.03.2006 koostatud jälitusprotokolli ja J. Odintsova kauba tollideklaratsioone. Lisaks on maakohus tuginenud Tanel Hääle, U. Mathieseni (avaldatud) ja V. Kiudorvi, T. Pedoski ja K. Kiige ütlustele. 4.1 Esmalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tuleb tõendikogumist välja jätta lubamatute tõenditena käsitletavad tunnistajate Tamar Hääle, V. Kiudorvi, U. Mathieseni ja E. Vorobjevi kohtueelses menetluses avaldatud ütlused põhjustel, mida ringkonnakohus käsitles käesoleva otsuse p-s
5. Kuna ringkonnakohus nimetatud tunnistajate ütlusi tõendite hindamisel ei arvesta, jätab kohus tähelepanuta apellatsioonides märgitu tunnistajate avaldatud ütluste usaldusväärsuse/ebausaldusväärsuse kohta puutuvalt käesolevalt hinnatavasse episoodi. 4.2 Järgnevalt peab ringkonnakohus vajalikuks A. Vako ja H. Riisi süüküsimuse lahendamiseks hinnata teisi kriminaalasjas kogutud lubatavaid tõendeid ning võtab lõpuks seisukoha A. Vako ja H. Riisile esitatud süüdistuse tõendatuse kohta puutuvalt altkäemaksu võtmise kohta J. Odintsovalt. J. Odintsova kinnitas ütlustes A. Vakole süsteemselt raha maksmist perioodil 2004 keskpaigast kuni oktoobrini
6. J. Odintsova on ütlustes detailselt avanud raha maksmise asjaolusid. Nii on ta nimetanud konkreetsed summad, mis ta maksis transpordivahendi eest, et seda nii põhjalikult ei kontrollitaks ja ta saaks probleemideta piiri ületada. Alguses maksis J. Odintsova transpordivahendi eest 2000 krooni, hiljem kasvas see 5000 kroonini. J. Odintsova arvestuste kohaselt maksis ta tolliinspektoritele 300 000 krooni ringis. Raha maksmine sai alguse spontaanselt. J. Odintsoval oli probleeme koormaga, mistõttu tuli kompromiss leida. Maksmise tulemusena sai ta piirist kiiremini üle. J. Odintsova selgitas, et varasemalt vaadati kõik üle ja kogu kaup tõsteti välja, kuid peale maksmist tõsteti välja ainult natuke kaupa ja nad tegid aega parajaks. A. Vako hea vene keele oskus oli põhjuseks, miks J. Odintsova leppis raha maksmises kokku temaga. Konkreetset raha arvestust J. Odintsova ei pidanud, kuid iga transpordivahendi läbimiseks oli kindel „taks“. Raha üleandmine toimus tavaliselt angaaris, kus autot üle vaadati. A. Vakole maksis ta kokku ca 115 000 krooni, mille ta arvestas välja deklaratsioonide põhjal. Mingeid dokumente ega kirjalikku fikseeringut raha üleandmise kohta ei koostatud, aga maksmine oli alati sularahas käest kätte. Viimane raha andmine summas 22 000 krooni oli 03.10.2005 A. Vakole. H. Riisi kohta möönab J. Odintsova maakohtu istungil, et ta on teda näinud ning selgitab, et ta oli ka tollis ja käis ka ülevaatusel, kuid talle J. Odintsova raha ei andnud (9 kd, tl 84–90). A. Küti ütluste kohaselt ei mäleta ta raha saamist ega J. Odintsovat. Lisaks ei mäleta ta J. Odinsovalt saadud raha üleandmist A. Vakole ja H. Riisile (9 kd, tl 93–102). G. Kergandi ütluste kohaselt ei tea ta, et A. Vako oleks mingit raha saanud. G. Kergand ei ole näinud, et J. Odintsova oleks kellelegi mingit raha andnud. Prokuröri taotlusel ja kohtu poolt avaldatud ütluste osas väitis G. Kergand, et uurija dikteeris talle ütlused ette ja tema kirjutas ainult alla. Samas oli teda ähvardatud vabaduse võtmisega ja ta oli hirmul. Ühtlasi põhjendab G. Kergand mittemäletamisi raske psüühilise puudega. G. Kergand ei mäleta, et talle oleks mingit raha antud. G. Kergand eitab A. Vakole raha andmist (9 kd, tl 119–124). A. Laaneotsa ütluste kohaselt oli talle J. Odintsova nimi tuttav. Samas ta ei tea, et A. Vako või H. Riis oleks saanud J. Odintsovalt raha ning ta ei tea, palju olid J. Odintsova „taksid“ 21 dokumentatsiooni kiirema vormistamise eest. Tema ise ei ole J. Odintsovaga suhelnud. Tunnistaja kinnitab, et ta ei ole näinud pealt A. Vakole raha üleandmist (9 kd, tl 111–113). T. Pedoski ütluste kohaselt ei töötanud ta 2004 kuni 2006 Koidula tollipunktis ühes vahetuses A. Vako ega H. Riisiga. Tema sai raha U. Mathieseni käest. Raha maksmisest A. Vakole kuulis ta alles kohtueelse uurimise käigus. J. Odintsovat teadis kui isikut, kes vedas turukaupa Venemaalt. T. Pedoski teada on J. Odintsova maksnud ka tolliinspektoritele raha ning tõenäoliselt kogu vahetusele. A. Vako ega H. Riis ei ole talle raha üle andnud ning tema teada H. Riis ja A. Vako midagi ebaseaduslikku teinud ei ole ega pole kelleltki raha võtnud (9 kd, tl 104–107). K. Kiige ütluste kohaselt teadis ta J. Odintsova isikut ning on kontrollinud tema kaupa. Temale endale kui tolliinspektorile pole J. Odintsova raha maksnud. Samuti ta ei tea, et J. Odintsova oleks maksnud raha A. Vakole ja H. Riisile. Kui pikal perioodil J. Odintsova raha maksis, ta ei mäleta. Tema teada maksis J. Odintsova selle eest, et autodega üle piiri saada. H. Riis on viibinud koos K. Kiigega toimingute juures, kus kontrolliti kauba vastavust saatedokumentidele. K. Kiik on seisukohal, et altkäemaksu pole talle makstud. A. Vakolt ta raha saanud ei ole (9 kd, tl 108–110). Tanel Hääle ütluste kohaselt töötas ta ühes vahetuses A. Vakoga. J. Odintsova tõi turukaupa üle piiri. Tanel Hääl pakub välja, et J. Odintsova koormatega seoses maksti raha vahetuse vanematele, kes olid T. Ots ja Tamar Hääl. Nende kaudu sai ka tema raha. Tanel Hääl on ühel korral maksnud J. Odintsovalt saadud raha H. Riisile, summa suurust ta ei mäleta, kuid maksmine toimus H. Riisi kabinetis ning selle raha sai ta arvatavasti T. Otsalt. Samas kahtleb Tanel Hääl oma ütluses ning arvab, et H. Riisile maksmine võis olla 2004 või
7. H. Riis küsis, mille eest ja võttis Tanel Häälelt raha vastu. Tanel Hääle teada osales H. Riis J. Odintsova koormate läbivaatamisel. Tanel Hääl ei ole näinud, kas U. Mathiesen maksis H. Riisile (9 kd, tl 115–117). A. Vako on kirjeldanud, et kohtueelsel uurimisel saadud ütlused on saadud piinamise ja tema mitmesuguste psüühiliste mõjutuste teel. A. Vako selgituse kohaselt kohtus antud ütlused on õiged. Prokuröri poolt maakohtus taotletud ja avaldatud ütluste osas kinnitas A. Vako, et tekst oli protokollidele valmis trükitud ja ta kirjutas nendele alla, kuna soovis koju saada. J. Odintsovat teab kui isikut, kes vedas Venemaalt Eestisse riidekaupa ja elektroonikat. Seoses tööülesannetega pidi kontrollima ka tema kaupa. J. Odintsova ei ole talle maksnud mingit raha piiri ületamise eest. Samuti ei ole ta saanud üheltki teiselt isikult J. Odintsova käest edasiandmiseks antud raha. J. Odintsovaga telefoni teel tema suhelnud ei ole. Miks J. Odintsova annab ütlusi raha andmisest A. Vakole, seda süüdistatav selgitada ei oska ning pakub välja, et äkki lubati J. Odintsovale midagi selle eest (9 kd, tl 142–149). 10.03.2006 koostatud jälitusprotokolli (7 kd, tl 142–188) osas nõustub ringkonnakohus maakohtu arvamusega ning leiab, et protokollis ei sisaldu tõendina hinnatavaid kaalukaid asjaolusid, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks nimetatud jälitusprotokolli sisu siinkohal käsitleda. Vastupidisele seisukohale ei ole samas asunud apellatsioonis ka prokurör. Maakohus leidis, et 02.12.2005 koostatud jälitusprotokoll (4 kd, tl 853–858) ei sisalda tõendina hinnatavaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistuse seisukohast olulist tõendusteavet eelnimetatud jälitusprotokoll tõepoolest ei sisalda, kuna protokollis sisalduva teabe kohaselt kinnitab A. Vako üksnes muret võimalike tõendite avastamise ohust. Ühtlasi nähtub protokollist tema aktiivne käitumine eelvangistuses ning kontaktide otsimine välismaailmaga läbi abikaasa. 20.07.2005 jälitusprotokollist (4 kd, tl 818–852) nähtub, et 16.05.2005 tehtud kõnes instrueerib A. Vako J. Odintsovat detailselt kauba toimetamisest läbi Koidula tollipunkti ning seoses 22 võimaliku juhtkonna kontrolliga piiril palub J. Odintsoval kauba saabumisega viivitada. Samast protokollist nähtub, et mõned tunnid hiljem helistab A. Vako J. Odintsovale uuesti ning vastavalt A. Vako juhistele teatab J. Odintsova, et nad viivitavad Vene poolel ja teevad aega parajaks. Veel hiljem (pärast J. Odintsova „probleemideta“ piiriületust) helistab A. Vako Koidula tollipunkti vahetuse vanemale Tamar Häälele ning avaldab soovi kokku saada, et midagi edasi anda. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud eeltoodud telefonikõne juhuslik ning seda kinnitab asjaolu, et eelviidatud jälitusprotokolli kohaselt helistab 23.05.2005 J. Odintsova A. Vakole ning kõnes lepitakse jällegi kokku piraatkauba „probleemideta“ läbisõit Koidula tollipunktist. Ühtlasi lepitakse kokku, et võimalike probleemide tekkimisel Koidula tollipunktis informeerib A. Vako koheselt J. Odintsovat (4 kd, tl 818–852). 02.12.2005 jälitusprotokollist (4 kd, tl 859–938) nähtub, et 10.11.2005 kell 20.30 helistab J. Odintsova A. Vakole ja tunneb huvi, mis on juhtunud. Samas tunneb A. Vako huvi, kas KAPO on J. Odintsovat juba üle kuulanud ja informeerib J. Odintsovat, et teda võidakse kohtusse kutsuda. A. Vako ütleb kõnes J. Odintsovale, et politseitöötajad soovivad ülekuulamise käigus ilmselt, et J. Odintsova annaks ütlusi tollitöötajate kohta ning sel juhul palub A. Vako J. Odintsovat kõike eitada. 02.12.2005 jälitusprotokolli kohaselt helistab A. Vako 15.11.2005 kell 17.48 J. Odintsovale ning esmalt hoiatab, et keegi ei tohi teada tema helistamisest J. Odintsovale ning palub nimetatud telefoninumbri telefonist hiljem eemaldada. A. Vako räägib J. Odintsovale, et tema andmetel on samas vahetuses töötanud tolliinspektor A. Kütt kõik üles tunnistanud ja muuhulgas ka selle, et J. Odintsova on nende vahetusele raha maksnud. Samas selgitab A. Vako J. Odintsovale enda kaitsepositsiooni, mille kohaselt ta eitab kõike. 23.11.2005 kell 18.19 helistab A. Vako J. Odintsovale. J. Odintsova informeerib kohe kõne algul A. Vakot, et pole kasulik telefoni teel rääkida ning samas lubas J. Odintsova A. Vakole, et ta kuskil midagi rääkima ei hakka. 4.3 Ringkonnakohus leiab, et A. Vako süü J. Odintsovalt altkäemaksu võtmise episoodis on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning põhjendab seda järgmiselt. 4.3.1 Mõistmaks süüdistatava süüdi

§ 294

järgi tuleb tuvastada, kas süüdistatava puhul on tegemist ametiisikuga

§ 288mõttes.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult tuginedes süüdistuses märgitu perioodil kehtinud tolliseaduse §-le 18 ja A. Vako ametijuhendile (4 kd, tl 1014–1015) asunud seisukohale, et A. Vako puhul oli tegemist ametiisikuga. Kuna nimetatud asjaolu ei ole vaidlustatud ka apellatsioonis, ei pea ringkonnakohus vajalikuks A. Vako ametiseisundisse puutuval pikemalt peatuda. 4.3.2

§ 294

objektiivne koosseis eeldab, et ametiisik oleks vastu võtnud altkäemaksu ning vastutasuna saadud vara eest, kasutades ära oma ametiseisundit, paneks toime või jätaks toime panemata ebaseadusliku teo. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad asjaolu, et A. Vako on J. Odintsovalt süüdistuses märgitud ajavahemikul vastu võtnud altkäemaksuna sularaha, peamiselt J. Odintsova kohtus antud ütlused, kuna teised tunnistajad J. Odintsova poolt raha andmist A. Vakole ei mäleta või ei tea. A. Vako ütluste kohaselt teab ta J. Odintsovat kui kauba vedajat Venemaalt Eestisse. Ringkonnakohus on arvamusel, et J. Odintsova ütlused on usaldusväärsed ning neile saab süüdimõistvas kohtuotsuses tõendina tugineda. Sealjuures ei nõustu aga ringkonnakohus A. Vako kaitsja poolt apellatsioonis leituga selle kohta, et J. Odintsova ütlused on ebausaldusväärsed. Lisaks J. Odintsova ütlustele kinnitavad A. Vako süüd talle esitatud 23 süüdistuses ka kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustoimingud, mis on vormistatud jälitusprotokollidena – 20.07.2005 ja 02.12.

1. Kuna J. Odintsova ütluste kohaselt maksis ta A. Vakole altkäemaksu alates 2004 keskpaigast, on aga põhjendatud kaitsja arvamus selle kohta, et järelikult sõlmiti kokkulepe altkäemaksu maksmiseks 2004 keskpaigas või juba enne seda. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik A. Vakole esitatud süüdistuses märgitud ajavahemiku ja võimaliku kokkuleppe sõlmimise aja pinnalt järeldada, et kuivõrd süüdistuse kohaselt on käesoleval ajal A. Vakole süüksarvatud tegu toime pandud hiljem kui tunnistaja J. Odintsova ütluste kohaselt, ei saanuks kokkuleppe sõlmijaks olla A. Vako. Ringkonnakohus leiab, et kuna süüdistuse periood on lühem kui ajavahemik, millal J. Odintsova ütluste kohaselt ta A. Vakole altkäemaksu maksis, tähendab see üksnes seda, et kohtul tuleb süüdistuses märgitud ajavahemikust lähtuvalt hinnata, kas A. Vako ka nimetatud perioodil võttis J. Odintsovalt vastu sularaha, mitte väljudes süüdistuse piiridest ning mõista A. Vako süüdi altkäemaksu võtmises ajavahemikul, mida süüdistuses märgitud ei ole. Siinjuures ei ole süüdistuse tõendatuse kontekstis oluline, millal A. Vako ja J. Odintsova täpselt on kokkuleppe altkäemaksu maksmiseks sõlminud või millisel kujul (verbaalselt või konkludentselt) nimetatud kokkuleppeni jõuti. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et arvestades käesolevalt analüüsitava kuriteoliigi eripära, on võimalike talletatavate ja hiljem uuritavate tõendite ring oluliselt piiratum, seda nii isikuliste tõendite, kui ka teiste tõendiliikide osas. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab seda asjaolu, et kriminaalasjas on isikulisteks tõenditeks tunnistajate ütlused, kes on käesoleva kriminaalasja raames arutatavate kuritegudega puutumuses olevate süütegude eest süüdi mõistetud. Kuna arutatavate ametialaste kuritegude puhul on tegemist nn peitkuritegudega, on nende menetlemisel jälitustoimingute teostamisel ja selle kaudu teabe talletamisel suur roll. Sageli tuleneb kõige objektiivsemat laadi informatsioon analüüsitava kuriteoliigi toimepanemise kohta just jälitustoimingute läbiviimise tulemusena. Puutuvalt aga eelnimetatud jälitusprotokollidesse peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi teostatud jälitustoimingute tulemusena saadud teabest ei nähtu väga detailselt A. Vako poolt J. Odintsovalt raha vastu võtmine või selle sõna-sõnaline kinnitamine, järeldub jälitusprotokollidesse talletatud teabest kahtlemata asjaolu, et A. Vako oli ilmselgelt motiveeritud informeerima J. Odintsovat korduvalt võimalikest piirikontrollidest ning seoses J. Odintsova kaubaveoste läbisõiduga. Taoline käitumine ei olegi käsitletav tollitöötaja seadusliku tegevusena. Samas nähtub näiteks 20.07.2005 koostatud jälitusprotokollist, et 16.05.2005 on A. Vako korduvalt instrueerinud J. Odintsovat piiriületuse aja osas ning pärast J. Odintsova poolt „probleemideta“ piiriületust helistab A. Vako Tamar Häälele ning avaldab soovi kokku saada, et talle midagi edasi anda. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks osundada ka asjaolule, et olenemata sellest, et käesoleval juhul arutatakse kahe süüdistatava süüküsimust ning ülejäänud kaassüüdistatavad on juba süüdi mõistetud, nähtub kriminaalasja materjalidest selgelt, et aastatel 2004 kuni 2005 oli Koidula tollipunktis välja kujunenud ja juurdunud süsteem, mille kohaselt tasusid regulaarsemalt piiri ületavad kaubavedajad vastavasisuliste kokkulepete alusel tollitöötajatele raha selle eest, et nende kaupa põhjalikult ei kontrollitaks ning nende transpordivahendite piiri ületamine oleks probleemidevaba ja kiire. Asjaolu, justkui tollitöötajatele maksmine oleks olnud tavapärane järeldub muuhulgas ka tunnistajate ütlustest (sh T. Pedosk, K. Kiik, A. Laaneots). Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud konteksti arvestamine samuti oluline, kuna väljakujunenud süsteemi puhul on ka õigusvastaselt käituvate ametnike puhul kujunenud välja käitumismudel, mille kohta teabe saamine, mida hilisemalt tõendina vormistada, on ilma sellesisuliste isikuliste tõenditeta äärmiselt keerukas. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul on seega oluliseks tõendiallikaks ka 02.12.2005 koostatud jälitusprotokoll, mille kohaselt on A. Vako võtnud eelvangistuses olles korduvalt ühendust J. Odintsovaga, kellelt on palunud raha andmise eitamist juhul, kui politsei peaks J. Odintsovat üle kuulama ning andnud teada oma kaitseversioonidest. Ringkonnakohtu arvates 24 on küll inimlikult mõistetav, et eelvangistuses viibivad kahtlustatavad on teatavas ärevuses toimunu pärast ja nende viibimise tõttu kinnipidamisasutuses ning soovivad tagasi pöörduda vabadusse, s.o neile turvalisse tavakeskkonda, kuid vahistatu poolt intensiivne informatsiooni hankimine ja korralduste andmine kriminaalmenetluses olevatele tunnistajatele ning tunnistajatele antud korralduste täitmises veendumine näitab ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul A. Vako poolset hirmu võimalikust ohust, et tema poolt toimepandud õigusvastased teod saavad politsei poolt avastatud. Seega annab ringkonnakohtu hinnangul kaudset teavet A. Vako süü tõendatuse kohta ka tema käitumine eelvangistuses viibides. 4.3.3 Ringkonnakohus on seisukohal, et konkreetselt süüdistuses märgitud ajavahemikul vastu võetud altkäemaksusummat ei ole kriminaalasja materjalide pinnalt käesoleval ajal võimalik tuvastada ning põhjendab seda järgnevalt. J. Odintsova ütluste kohaselt maksis ta tolliametnikele transpordivahendi eest kindla rahasumma. Kokku maksis J. Odintsova A. Vakole alates 2004 keskpaigast kuni oktoobrini 2005 115 000 krooni, tolliametnikele umbes 300 000 krooni. J. Odintsova ütluste kohaselt on ta teinud arvutused vastavalt transpordivahendi suhtes kindlaksmääratud taksidele ja seda maksudeklaratsioonide alusel. Süüdistuse kohaselt on A. Vako koos teiste süüdistuses nimetatud tolliametnikega võtnud J. Odintsovalt vastu altkäemaksu summas 236 000 krooni. Eelmärgitust nähtuvalt on süüdistuses märgitud aeg väiksem ajavahemikust, mille jooksul andis J. Odintsova tema poolt kohtus antud ütluste järgi A. Vakole ja teistele tolliametnikele altkäemaksu. J. Odintsova ütluste järgi on A. Vako ja teised tolliametnikud vastu võtnud altkäemaksu oluliselt pikema perioodi jooksul kui seda on süüdistuses märgitud ajavahemik. Samas toimub KrMS § 268 lg 1 kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, mistõttu tuleb kohtul aluseks võtta süüdistuses märgitud ajavahemik. Seega ei saa kogusumma kindlakstegemisel ringkonnakohtu hinnangul lähtuda J. Odintsova ütlustest. Kohus ei saa iseseisvalt altkäemaksusummat tuvastada ka J. Odintsova tollideklaratsioonide (2 kd, tl 299–474) pinnalt, kuna nimetatud dokumendid tõendavad, et J. Odintsova on deklareerinud erinevat kaupa, millest järeldub, et J. Odintsova on toimetanud kaupa üle piiri ning sealjuures on kaup läbinud formaalselt tollikontrolli, kaup on deklareeritud. Siinjuures ei nähtu deklaratsioonidest, mitme transpordivahendiga on deklareeritud kaupa üle piiri toimetatud, et arvestada altkäemaksuna saadud summat seoses transpordivahendite arvu ja kindlaksmääratud taksidega. Samas ei ole ringkonnakohtu arvates süüdistuses märgitud altkäemaksuna nimetatud summa 236 000 krooni tõendatud kriminaalasja materjalidega, kuna kriminaalasjas kogutud tõendid ei viita sellele, et J. Odintsova oleks tolliametnikele maksnud kokku just eelnimetatud summa. Ringkonnakohus leiab, et kuigi ei ole käesoleval juhul võimalik kindlaks teha täpset rahasummat, mille J. Odintsova on A. Vakole ja teistele tolliametnikele altkäemaksuna maksnud, ei muuda nimetatud asjaolu A. Vakole esitatud süüdistuse tõendatust, kuna see ei mõjuta ringkonnakohtul tekkinud veendumust selle kohta, et A. Vako ning teised süüdistuses nimetatud tolliametnikud tegelikult J. Odintsovalt raha on saanud. Puutuvalt asjaolusse, kas altkäemaksu süüdistuses on vajalik tuvastada konkreetne summa, mille süüdistatav on altkäemaksuna vastu võtnud, peab ringkonnakohtu arvates vastama eitavalt. Nimetatud seisukohta on aktsepteerinud ka Riigikohus lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-110-04, mille kohaselt ei ole raha puhul koosseisu realiseerituse seisukohalt oluline summa konkretiseeritus. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks, et A. Vako on süüdistuses märgitud ajavahemikul võtnud altkäemaksu isikute grupis tuvastamata summas. 25 4.4 Puutuvalt H. Riisile esitatud süüdistusse J. Odintsovalt altkäemaksu võtmise episoodis, on ringkonnakohus seisukohal, et nimetatud süüdistus ei ole tõendatud ning H. Riis tuleb õigeks mõista ning seda järgnevatel põhjendustel. Ringkonnakohus leiab, et eelmärgitud tõenditest viitavad H. Riisi võimalikule altkäemaksu võtmisele Tanel Hääle ütlused, mille kohaselt on tunnistaja ühel korral maksnud J. Odintsovalt saadud raha H. Riisile, mille tunnistaja sai vahetuse vanemalt. Samas on tunnistaja märkinud, et raha üleandmine H. Riisi kabinetis toimus 2004 või
2. Tunnistaja ei ole konkretiseerinud aega, millal ta H. Riisile raha maksis. H. Riisile esitatud süüdistuse kohaselt on ta ajavahemikul 05.03.2005 kuni 03.10.2005 võtnud J. Odintsovalt altkäemaksu. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul kriminaalasjas kogutud tõenditega veenvalt tuvastatud, et H. Riis on altkäemaksu võtnud süüdistuses märgitud ajavahemikul. Samuti ei anna olulist tõenduslikku informatsiooni H. Riisi süü osas jälitustoimingutega kogutud teave. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul tekib kriminaalasja materjalidest tulenevalt tolliametnike tavapäraseks saanud ebaseadusliku käitumisega seoses põhjendatud kahtlus H. Riisi poolt võimaliku altkäemaksu vastuvõtmise kohta, tuleb vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tõlgendada kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Seega tuleb H. Riis talle esitatud süüdistuses õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu.
3. Prokuröri apellatsiooniga seonduvalt käsitleb ringkonnakohus A. Vakole esitatud süüdistust, mille kohaselt võttis ta 2004 augustist 2005 oktoobrini korduvalt isikute grupis koos tolliinspektorite T. Otsa, K. Talgre, A. Purasoni, V. Kiudorvi, U. Mathieseni, T. Pedoski, K. Kiire, A. Laaneotsa, Tanel Hääle, Tamar Hääle, E. Vorobjevi, A. Küti, G. Kergandi, A. Maila ja R. Eedraga Koidula tollipunktis Venemaa ärimeestelt R. Kuhilt ja G. Kuhilt altkäemaksu suures ulatuses kogusummas vähemalt 32 800 USD (406 720 EEK). Maakohus leidis, et A. Vako süü eelnimetatud süüdistuses ei ole tõendatud, kuna tuvastatud ei ole

§-s 294 kirjeldatud teo objektiivne külg, s.o A. Vako poolt altkäemaksu vastuvõtmine. Prokurör maakohtu sellesisulise seisukohaga ei nõustu ning taotleb A. Vako süüdimõistmist R. Kuhilt ja G. Kuhilt altkäemaksu võtmise episoodis. 5.1 Prokurör ei nõustu maakohtu arvamusega selles, et käesolevas episoodis ei ole võimalik tõenditena käsitleda protokolle A. Vako vastastamisest E. Vorobjevi ja Tamar Häälega. E. Vorobjevi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamisel on maakohus avaldanud ka E. Vorobjevi suhtes läbiviidud menetlustoimingul antud ütlused – ütluste ja olustiku seostamine (5 kd, tl 1083–1084) ja vastastamine A. Vakoga (4 kd, tl 975–977). Sarnaselt E. Vorobjeviga on prokuröri taotlusel maakohus avaldanud ka koos Tamar Hääle kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusega Tamar Hääle vastastamisel H. Riisiga (3 kd, tl 516–518) ja A. Vakoga (4 kd, tl 980–982) antud ütlused. Kuna ringkonnakohus juba käesoleva otsuse p-s 2 leidis, et maakohtul puudus KrMS-ist tulenev õiguslik alus eristaatuses olevate tunnistajate ütluste avaldamiseks, ei ole käesoleval juhul lubatavate tõenditena käsitletavad ka E. Vorobjevi ja Tamar Hääle poolt antud ütluste avaldamine kohtueelses menetluses läbiviidud eelnimetatud menetlustoimingutel, mistõttu tulevad need tõendikogumist välja jätta. 5.2 Ringkonnakohus nõustub prokuröri apellatsioonis märgituga selle kohta, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata 02.12.2005 koostatud jälitusprotokolli ning nimetatud arvamust põhistas ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s

1. 26 5.3 Järgnevalt peab ringkonnakohus vajalikuks käsitleda A. Vako süüküsimuse lahendamiseks kriminaalasjas kogutud lubatavaid tõendeid ning lõpuks võtta seisukoha A. Vakole esitatud süüdistuse tõendatuses R. Kuhilt ja G. Kuhilt altkäemaksu võtmise episoodis. A. Küti ütluste kohaselt ei mäleta ta rahasummade maksmisest seoses veostega vene transiidifirmale Trans-Treid. Samuti ei mäleta tunnistaja, et A. Vako oleks saanud raha seoses Trans-Treidi veoste toimetamisega. Ühtlasi ei mäleta tunnistaja, kelle kaudu ta ise raha sai (9 kd, tl 93–102). Tanel Hääle ütluste kohaselt maksti raha Trans-Treidi firma poolt Koidula tollitöötajatest vahetuse vanematele. Tema teada olid need isikud T. Ots ja Tamar Hääl. Samas ta ei tea konkreetselt, kes neile maksis. Tanel Hääl arvab, et maksmine toimus paari aasta vältel, et kiirendada sõidukite läbisõitu. Praktikas nägi see välja nii, et sõidukeid ei võetud kontrollisaali. Tanel Hääl ei oska öelda, kas A. Vakole maksti raha. Samuti pole ta ise A. Vakole maksnud ning A. Vako ei ole ka talle maksnud (9 kd, tl 115–117). G. Kergandi ütluste kohaselt ei mäleta ta, kes täpsemalt kontrollis Trans-Treid veoseid (9 kd, tl 119–). T. Otsa ütluste kohaselt teab ta kohtumisest vene ärimeeste Kuhidega ning tema teada A. Vako sellel kohtumisel ei osalenud (9 kd, tl 124–126). A. Purasoni ütluste kohaselt ta ei tea kokkuleppest Vene ärimeeste firma ja tolliametnike vahel. Tunnistaja ei tea, et A. Vako oleks saanud raha Trans-Treidi firmalt. Kohtueelses menetluses dikteeris talle ütlused menetleja. Ühtlasi ei ole tunnistaja näinud, kas maksti teistele tollitöötajatele, kuid käisid „kõlakad“ (9 kd, tl 127–130). T. Pedoski ütluste kohaselt maksti tolliinspektoritele raha Vene ärimeeste Kuhide poolt, et piiriületus oleks kiirem. Trans-Treidiga seoses olid raha maksmised
2. aastal ja oli ka mingi süsteem, kuid summasid ta ei mäleta. Maksti selle eest, et autod edasi-tagasi kiiremini liiguksid. T. Pedosk ei ole osalenud kohtumistel, kus midagi kokku lepiti. Raha maksmise võimalikest skeemidest sai ta teada alles kohtueelse menetluse käigus (9 kd, tl 104–107). K. Kiige ütluste kohaselt raha maksmist Vene firma Trans-Treidi poolt tolliinspektoritele ta enam suurt ei mäleta. Temale ei ole Trans-Treid midagi maksnud. Samas peab K. Kiik võimalikuks, et on kellegi vahendusel raha saanud, aga täpsemalt ei mäleta. K. Kiik ei tea, kas A. Vako sai raha. Samuti ta ei tea, millised olid taksid ja hinnad, sest tema ei ole kellegagi milleski kokku leppinud. Kui raha maksti, siis põhimõttel, et mitte tekitada sõiduki mõttetut ooteaega (nt reedel tuleb sõiduk ja seisab tollipunktis esmaspäevani) (9 kd, tl 108–110). A. Laaneotsa ütluste kohaselt ei tea ta nimetada, kas A. Vako sai raha firma Trans-Treid eest. A. Laaneots pakub välja, et raha sai vahetuse vanem ning tema sai raha omakorda vahetuse vanemalt. Samas ei oska ta detailsemalt kirjeldada, millised olid hinnad ja taksid ning kokkulepped raha maksmisel. Samuti ta ei teadnud, kellelt ja mille eest raha saadi (9 kd, tl 111– 113). A. Maila ütluste kohaselt ei ole ta A. Vakoga koos altkäemaksu võtnud. Tunnistaja teab, et Trans-Treidi firma maksis raha, kuid kokkuleppe täpsemat sisu ta ei tea (9 kd, tl 130–132). R. Eedra ütluste kohaselt Trans-Treid veoste eest E. Vorobjev tõi raha, aga A. Vako pole talle raha andnud. Tunnistaja ei tea täpsemalt, mille eest see raha talle maksti. Kohtumisel vene ärimeestega pole ta osalenud. Ühtlasi ei ole ta näinud, et A. Vako oleks raha saanud (9 kd, tl 118). 27 K. Talgre ütluste kohaselt ei tea ta rääkida, millisel viisil jagati raha tolliinspektoritega. Tunnistaja ei tea nimetada fakte A. Vako ebaseaduslikust raha saamisest. Tema ise talle raha üle andnud ei ole (9 kd, tl 126–127). Maakohtu istungil on KrMs § 291 p 5 alusel avaldatud tunnistajate G. Kuhi ja R. Kuhi ütlused. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud tunnistajate ütluste avaldamine olnud põhjendatud, kuna tunnistajad ei ilmunud kohtuistungile kõrvaldamatu takistuse tõttu. Seega on tegemist lubatavate tõenditega, millele saab kohus tugineda. G. Kuhi ütluste kohaselt teab ta üldsõnaliselt rääkida tolliinspektorite ja tema ning venna kohtumisest, kus vend tegi tolliinspektoritele ettepaneku altkäemaksuks. Raha maksmise sisuks oli see, et nemad on nõus Koidula tolliinspektoritele maksma selle eest, et piiril ebameeldivusi ei tekiks. Tagasiteel oli vend talle avaldanud, et transport läheb orienteeruvalt nüüd 50 kuni 100 USD ühe veoki pealt kallimaks, kuna peab tolliinspektoritele raha maksma. Kui palju täpselt maksti, seda ta ei tea, kuna vend tegeles raha maksmise organiseerimisega (1 kd, tl 13–19). A. Vako tegevuse osas tunnistaja ütlusi anda ei tea. R. Kuhi ütluste kohaselt tundis ta tollipunkti töötajatest E. Vorobjevit, kellega oli varasemalt ühes koolis õppinud. Temaga toimusid ka hiljem detailsemad läbirääkimised seoses transpordiga läbi tollipunkti. Tunnistaja tuli vennaga Eestisse ja neid võttis vastu E. Vorobjev ning sõideti sauna. Kokkuleppe kohaselt oli R. Kuhi nõus maksma 100 USD tehnikakoorma eest ja 50 USD odavama kaubakoorma eest. Leppisid kokku, et maksma hakkab iga kuu lõpus (1 kd, tl 95–98). Tunnistaja ütlustes A. Vakot ei nimetata. A. Vako ei oska Trans Treidi ja selle firma kaubaveoga seonduvalt täpsemalt midagi öelda. Samuti ei tea ta midagi Kuhidest (9 kd, tl 142–149). Apellatsioonis on prokurör nimetanud A. Vako süüd kinnitava tõendina 02.12.2005 jälitusprotokollis fikseeritud kõne A. Küti ja A. Vako vahel 12.11.
3. Ringkonnakohus osundab, et nimetatud kõnes ei mainita A. Vakot, vaid üksnes E. Vorobjevi ja dollareid, mistõttu ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul nimetatud jälitusprotokoll käesoleva käsitletava episoodi osas tõendusteavet. 5.4 Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et Koidula tollipunktis toimis R. Kuhi ja G. Kuhi firmalt Trans-Treid veoste eest raha maksmine ja selle võtmine, kuid pelgalt nimetatud üldsõnalisest järeldusest ei piisa A. Vako süüdimõistmiseks altkäemaksu võtmises, vaid KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb tekkinud mahus kahtlused tõlgendada A. Vako kasuks. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et ükski tunnistaja ei ole näinud või ei ole teadlik, kas A. Vako on R. Kuhilt või G. Kuhilt raha võtnud või mitte. Veelgi enam, ükski tunnistaja ei ole kinnitanud ka A. Vako võimalikku seotust firma Trans-Treidi veostega. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Vako tegevuses puudub kuriteokoosseis ning maakohtu otsus tuleb käsitletavas episoodis lõppjäreldustes A. Vako õigeksmõistmises jätta muutmata.
4. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus A. Vakole esitatud süüdistust selles, et tema võttis 2005 isikute grupis koos tollinspektorite A. Küti ja E. Vorobjeviga A. Vlassovilt ja N. Kholopovilt O. Ostra vahendusel altkäemaksu kogusummas 40 000 krooni. Vastutasuna võimaldasid tollinspektorid oma tööl oleku ajal ning oma ametiseisundit kasutades toimetada Venemaalt Eesti Vabariiki läbi Koidula tollipunkti ilma tollikontrolli teostamata suures koguses salakaupa – piiritust, sigarette ja ikoone. Maakohus leidis, et A. Vako süü talle esitatud süüdistuses puutuvalt O. Ostra vahendusel altkäemaksu võtmises ei ole tõendatud objektiivse koosseisu puudumise tõttu. Prokurör 28 maakohtu sellesisulise seisukohaga ei nõustu ning taotleb A. Vako süüdimõistmist eelmärgitud episoodis. 6.1 Prokuröri hinnangul on O. Ostra vahendusel altkäemaksu võtmise episoodis lubatavaks tõendiks A. Vako ütluste olustikuga seostamise protokoll, kuna A. Vako oli eelnevalt, s.o 20.03.2006 üle kuulatud. Ringkonnakohus prokuröri sellesisulise arvamusega ei nõustu ning märgib järgmist. Riigikohtu praktikas (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-78-10 ja 3-1-1-62-07) on leitud, et kohtueelse uurimise ajal ülekuulamise tulemina saadud ütluste ristküsitlusel avaldamise tingimused laienevad ka teiste uurimistoimingute, nt ütluste sündmuskoha olustikuga seostamise tulemina saadud ütluste avaldamisele. Seega tuleb ka olustiku seostamise protokolli talletatud ütlusi avaldada kohtumenetluse poole taotluse alusel ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Maakohtu istungil on A. Vako ristküsitlemisel avaldatud A. Vako ütluste ja olustiku seostamise protokoll (4 kd, tl 973–974). A. Vako ütluste kohaselt ei ole salvestisel öeldu õige ning talle öeldi tekst ette. Samuti näidati talle ette kohad ning selgitati, kus ja mida ta rääkima peab. A. Vako ei tea, kuidas ta ütluste ja olustiku seostamise protokolli allkirjastas (9 kd, tl 148–149). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et eelviidatud Riigikohtu praktika kohaselt saab ka ütluste ja olustiku seostamisel antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida vaid kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki ning avaldamise järgselt ei saa ristküsitluse tulemit automaatselt kõrvale jätta ja kohtuotsuse tegemisel tugineda hoopis kohtueelse menetluse ajal ütluste ja olustikuga seostamisel antud ütlustele. Seega nähtub eelnevast, et A. Vako poolt kohtuistungil antud ütlused puutuvalt O. Ostra vahendusel altkäemaksu võtmise episoodi ei ole usaldusväärsed ning neile kui ebausaldusväärsele tõendiallikale ei saa kohtuotsuse tegemisel tugineda. Samas ei ole eelmärgitust tulenevalt õige prokuröri seisukoht, justkui A. Vako kohtuistungil antud ütluste ebausaldusväärsuse tuvastamine võimaldab tugineda tema kohtueelses menetluses ütluste ja olustiku seostamise menetlustoimingu läbiviimisel antud ning protokollina vormistatud ütlustele. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Vako ütluste ja olustiku seostamise protokoll ei ole käsitletav iseseisva tõendina, millele saaks A. Vako süüküsimuse otsustamisel tugineda. 6.2 Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri apellatsioonis märgituga selles, et käesolevas episoodis on lubatavateks tõenditeks Tamar Hääle ning A. Vako ja Tamar Hääle vastastamisel antud ütlused, nagu ka E. Vorobjevi ütlused ning seda juba käesoleva otsuse p-s 2 käsitletud põhjustel. 6.3 Ringkonnakohus analüüsib allpool kriminaalasjas kogutud tõendeid puutuvalt O. Ostra vahendusel altkäemaksu võtmise episoodi. A. Küti ütluste kohaselt on O. Ostra talle tuttav. Samas aga ei mäleta A. Kütt ajaperioodi, millal ta tolliinspektorina töötas koos O. Ostraga (9 kd, tl 93–102). 11.11.2005 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohta, mis maakohtus avaldati, on A. Kütt selgitanud, et ei mäleta, kas rääkis 6 aastat tagasi seda juttu. Samuti ei mäleta A. Kütt, kust ta võttis ülekuulamise protokollis märgitud 1200 USD. A. Vlassovi ütluste kohaselt on ta raha maksnud ainult O. Ostrale ja teistega, sh A. Vakoga, tal puutumust ei ole olnud. Tunnistaja ei tea, kellele O. Ostra raha edasi andis (9 kd, tl 90–92). Maakohtu istungil avaldati KrMS § 291 p 5 alusel N. Kholopovi kohtueelses menetluses antud ütlused. Kuna ringkonnakohus leiab, et N. Kholopovi kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise suhtes esines õiguslik alus, on tegemist lubatud tõenditega. N. Kholopov selgitab antud ütlustes oma suhteid O. Ostraga, kellega ta tutvus aastal 2003 läbi A. Vlassovi. Koos A. Vlassoviga organiseerisid nad salakaubavedu tollikontrollita Venemaalt Eestisse. Eesti poole pealt maksti selle eest O. Ostrale, et see omakorda vahendaks raha 29 tolliinspektoritele, kes salakaubakoormad Eestisse lasid (6 kd, tl 1317–1319, 1320–1322). A. Vakot tunnistaja ütlustes ei maini. O. Ostra ütluste kohaselt ei mäleta ta A. Vako nimelist isikut. A. Vlassoviga seotud küsimustele on O. Ostra eelistanud mitte ütlusi anda (9 kd, tl 132–134). A. Vako ütluste kohaselt ta tollis töötades O. Ostra nimelist isikut ei teadnud. Samuti on tema jaoks tundmatud A. Vlassov ja N. Kholopov (9 kd, tl 142–149). 6.4 Eelkäsitletud tõenditega on tuvastatud, et O. Ostra vahendas tolliinspektoritele raha salakaubaveo eest Venemaalt Eestisse. Samas ei ole ükski tunnistaja maininud A. Vako seotust O. Ostraga või kinnitanud puutumust O. Ostra poolt vahendatud rahaga tolliinspektoritele. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et A. Vako oleks saanud O. Ostra vahendusel mingisugust raha. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul lõppjäreldustes õige maakohtu seisukoht selles, et A. Vako süü analüüsitavas episoodis ei ole tõendatud. Seega tuleb maakohtu otsustus A. Vako õigeksmõistmises jätta muutmata.
5. Prokurör on apellatsioonis taotlenud A. Vako süüdimõistmist

§ 294

lg 2 p 1,4 järgi, so altkäemaksu võtmises vähemalt teist korda ja suures ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri sellesisuline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus tuvastas A. Vako süü üksnes puutuvalt J. Odintsova poolt antud altkäemaksu vastuvõtmise episoodi, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et A. Vako käitumises puudub korduvus, mistõttu ei ole põhjendatud A. Vako tegevuse kvalifitseerimine

§ 294lg 2 p 1 järgi.

Prokurör on apellatsioonis leidnud, et A. Vako tegevuses esineb ka

§ 294lg 2 p-s 4 sätestatud kvalifitseeriv koosseisutunnus – suur ulatus.

Ringkonnakohus prokuröri sellesisulise arvamusega ei nõustu ning leiab, et maakohus on õigustatult viidanud

RS § 8 p-le 2, mille kohaselt on kahju suur, kui see ületab kehtiva palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Seega saab lähtudes

§ 5

lg-st 1 ning Vabariigi Valitsuse 24.12.2004 määrusest nr 374, mille kohaselt oli alates 01.01.2005 palga alammääraks 2690 krooni, kuritegu olla toime pandud suures ulatuses üksnes juhul, kui kogusumma ületab 269 000 krooni (17 192,23 eurot). Ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks tuvastada küll konkreetset altkäemaksuna võetud summat, kuid isegi lähtudes A. Vakole esitatud süüdistuse tekstist oli A. Vakole süüksarvatud altkäemaksu võtmine kogusummas 236 000 krooni, mille puhul ei oleks samuti tegemist suure ulatusega. 8. A. Vako ja H. Riisi kaitsjad on apellatsioonides leidnud, et käesoleval juhul on rikutud süüdistatavate õigust mõistlikule menetlusajale. Kuna ringkonnakohus mõistis H. Riisi talle esitatud süüdistuses õigeks, hindab ringkonnakohus võimalikku mõistliku menetlusaja rikkumist A. Vako suhtes. Puutuvalt mõistliku menetlusaja hindamisse peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu praktikale (sh lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-43-10, 3-1-1-84-10), kus on selgelt väljendatud, et menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Andmaks hinnangut võimalikule mõistliku aja rikkumisele, peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua kriminaalasja menetlemisega seotud järgmised daatumid. 30 Kriminaalmenetlust, millest on eraldatud käesolev kriminaalasi, alustati 26.04.2005 aastal (1 kd, tl 1). 02.05.2005 kuni 02.07.2005 on teostatud A. Vako suhtes jälitustoimingut (pealtkuulamine) (4 kd, tl 818). A. Vako elukohas on teostatud läbiotsimine 23.10.2005 (4 kd, tl 813–814). Samal kuupäeval on A. Vako kahtlustatavana kinni peetud (4 kd, tl 960). Kriminaalasjas on koostatud kohtueelse menetluse kok