Obsah (9)

§ 751§ 76§ 75§ 831§ 84§ 184§ 394§ 64§ 68

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-17604 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 17. aprill 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-09-17604 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sek

§ 751

lg 3 määrata Artur Bõstrikale elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud ja 15 päeva. Vastavalt

§ 76lg 4, 78 p 2 määrata Artur Bõstrikale katseaeg kuni 01.09.2014.

Kohustada Artur Bõstrikat katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: 2 - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Artur Bõstrikat katseajal järgima

§ 75

lg 2 p 2,4,7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - asuma tööle või võtma ennast töötuna Eesti Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a. lähisugulased.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Artur Bõstrikat katseajal tasuma igakuiselt vähemalt 100 eurot konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse (Harju Maakohtu otsusega nr 109-17604 03.03.2011 on

§ 831

lg 1 ning

§ 84

alusel välja mõistetud Artur Bõstrikalt ja O K solidaarselt konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse 32 000 eurot). Määrata Artur Bõstrika kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Artur Bõstrika karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Bõstrika elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Artur Bõstrika kannab karistust Harju Maakohtu 03.03.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud

§ 184lg 2 p 1,2 järgi ja teda karistati tähtajalise vangistusega 5 (viis) aastat.

Artur Bõstrika tunnistati süüdi

§ 394

lg 2 p 1,3 järgi ja teda karistati tähtajalise vangistusega 2 (kaks) aastat.

§ 64

lg 1 alusel mõistes Artur Bõstrikale liitkaristust kuritegude kogumi eest loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning Artur Bõstrika liitkaristuseks mõisteti vangistus 5 (viis) aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvestati ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks Artur Bõstrika poolt eelvangistuses viibitud aeg

1. august 2009.a kuni
2. märts 2010.a so 7 (seitse) kuud ja 5 (viis) päeva ning alates
3. aprillist 2010.a kuni
4. märtsini 2011.a so 10 (kümme) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, kokku eelvangistuses viibitud aeg 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 1 (üks) päev, seega kuulub Artur Bõstrikal alates kohtuotsuse kuulutamise päevast
5. märtsist 2011.a ärakandmisele vangistus 3 (kolm) aastat, 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3 Artur Bõstrika on kriminaalkorras karistatud ühel korral reaalse vanglakaristusega. Ta kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja rahapesu eest. Väärteokorras on kinnipeetavat 13-l korral karistatud liiklusseaduse rikkumiste eest, sh 9-l korral on teda karistatud kiiruse ületamise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 1 aasta 1 kuu ja kanda jääb veel enam kui 2 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetav Artur Bõstrika osales riigikeele B1 taseme kursustel vahistatutele, kuid need katkesid seoses kohtuotsuse jõustumisega. Alates 26.10.2011 osaleb ta riigikeele B2-taseme kursustel. 16.12.2011 keeldus kinnipeetav töötamast majandustöödel. Kinnipeetaval Artur Bõstrikal distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava Artur Bõstrika registrijärgne elukoht on xxxx, kuid vabanemisel asub ta elama aadressile xxxx koos elukaaslase ja lapsega. Korter kuulub A M, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalveseadmete paigaldamiseks antud korterisse. Nõusoleku andis ka kinnipeetava elukaaslane. Eluase on ostetud pangalaenuga, mida hetkel aitavad maksta nii kinnipeetav kui elukaaslase vanemad. Isikul on EV pass kehtivusega kuni 06.04.
6. Kinnipeetav töötas 2005.a koos vennaga Iirimaal ja naastes Eestisse, püüdis ta esialgu pidada kohvikut Tallinnas Tartu maanteel, kuid ebaõnnestunult. Aastal 2007 asutas kinnipeetav xxxx, mis vahendas kaupu, osutas puhastusteenust, tegeles autopesuga. Isik soovib õppida ärijuhtimist, et edaspidi ebaõnnestumisi vältida. Kõnekeelena oskab kinnipeetav ka inglise keelt. Vaatamata üsna regulaarsele sissetulekule ületasid isiku kulud tulusid majandamisvigade ja tuludele mittevastava elustiili tõttu. Isik on motiveeritud võlgnevusi likvideerima, kuid võib vajada nõustamist prioriteetide määramisel ja elustiili muutmisel. Tasumata võlanõudeid on isikul 32 816,66 eurot. Vabanemisel on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxxxx. Kinnipeetava vanemad on lahutatud ja isa on surnud, kuid ema on uuesti abielus ja elab xxxx. Hetkel töötab xxxx ka isiku vend A B. Kinnipeetav elas koos elukaaslase O K, kellega on tal xxxx tütar. O K on isiku kuriteokaaslane ja hetkel kriminaalhooldusel. Suhted päritoluperekonna ja elukaaslase sugulastega on head ja toetavad. Tutvusringkond on üldiselt õiguskuulekas, varem kriminaalkorras karistatud isikuid on väidetavalt pigem juhututtavate hulgas. Kinnipeetav ei ole väidetavalt kunagi kuritarvitanud alkoholi ja andmed vastupidise kohta puuduvad. Kinnipeetava sõnul on ta keskkooli lõpus proovinud sõpradega ecstasyt ja kanepit. 12.01.2000 on ta olnud vahistatud narkootikumide omamise eest, kuid vabastati süüteokoosseisu puudumise tõttu. Andmed hilisema tarvitamise kohta puuduvad ja isik ise eitab narkootikumide tarvitamist. Isiku enesehinnang on adekvaatne, ta on hästi kohanev erinevate olukordade ja inimestega. Kinnipeetav on hea suhtleja. Tema väärteokaristused kiiruse ületamise eest viitavad sisemise agressiivsuse olemasolule. Tegelemine poksiga on väidetavalt andnud hea enesevalitsuse. Tegevuses on kinnipeetav enda vajadustest lähtuv, orienteeritud kiirele tulemusele ja edule, ei mõtle tegevusi läbi. Kinnipeetav võib probleemide lahendamiseks kasutada ebaseaduslikke vahendeid. Isikul on nii lühi- kui pikaajalised eesmärgid, mille nimel ta on valmis pingutama. Kinnipeetav ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, ametnikega suhtlemisel on üldiselt viisakas, kuid võib oma õiguste nõudmisel olla üpris järjekindel. Ühiskonnareegleid austab isik valikuliselt, omakasust lähtudes. Kinnipeetav kahetseb vanglasse sattumist, kuid näeb kuriteo toimepanemise põhjuseid pigem endast väljaspool, eitades rahapesu. Isiku puhul on mittevägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 2 aasta jooksul 7%. Viru Vangla toetab Artur Bõstrika tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest vabanedes tingimisi enne tähtaega tekib kinnipeetaval võimalus saada kriminaalhoolduse 4 näol tuge kohanemiseks eluga vabaduses, samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav suhtleb oma ema A H ja elukaaslase O K, kellega neil on ühine tütar N B, sündinud xxxx. Elukaaslane töötab töölepinguga xxxx kaupluses. Artur Bõstrika on lõpetanud Mahtra Gümnaasiumi
7. aastal. xxxx juhatuse liikme D Z andmetel ei oma kinnipeetav erialast väljaõpet. D Z on venna A B klassivend ja nad lõpetasid üks aasta varem kui Artur Bõstrika Mahtra Gümnaasiumi. Kinnipeetava elukaaslase sõnul töötab A B kolmandat aastat xxxx, kuid vennad suhtlevad telefoni teel ja on kirjavahetuses. Artur Bõstrika suhtleb isa teise naise I B ja lapsepõlve tuttava S A telefoni teel. Kinnipeetava suhted päritoluperekonna ja elukaaslasega on head ning toetavad. O K tasub pangale omaniku A M eest eramu laenu ja 2012.a veebruaris, kui võlg on tasutud, pidi eramu temale vormistatama. xxxx juhatuse liige D Z on nõus Artur Bõstrika tööle võtma xxxx töötasuga xxxx eurot kuus. Elukaaslane O K on Artur Bõstrika kuriteokaaslane ja ta on praegu kriminaalhooldusel katseajaga 2 aastat ja 6 kuud, mis lõpeb 02.09.
8. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku riskide maandamiseks panna Artur Bõstrikale katseajaks

§ 75

lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused, samuti tehakse kohtule ettepanek kinnitada isiku enda võetud lisakohustus. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud ja 15 päeva. Artur Bõstrika ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta põhjendas vanglas töötamisest keeldumist sellega, et õppis eesti keelt ja eksam oli tulemas, samuti sellega, et ta põeb astmat. Artur Bõstrika kahetses toimepandut, soovides alustada uut elu. Ta oli nõus võtma endale kohustuseks tasuda 32 000 eurot ära enne katseaja lõppu. Prokurör ei toetanud kinnipeetava Artur Bõstrika elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör märkis, et Artur Bõstrikal puuduvad distsiplinaarkaristused, vanglakaristust kannab ta esimest korda, tal on kindel eluja töökoht, kontakt lähedastega. Artur Bõstrika kannab karistust kahe esimese astme kuriteo eest, narkootikumide käitlemise ja rahapesu eest, sealjuures narkootikumidega on seotud 7-8 episoodi ja rahapesuga 2 episoodi. Seoses kuritegude raskusega oleks prokuröri hinnangul Artur Bõstrika tingimisi enne tähtaega vabastamine siiski ennatlik. Lisaks sellele märkis prokurör, et prokuröri Taavi Perni andmetel on Artur Bõstrika teinud ülekandeid 13. isikule, kellest 10 on olnud narkokurjategijad. Kui kohus siiski leiab, et taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle, siis palus prokurör panna Artur Bõstrikale täiendavaks kohustuseks tasuda temalt ja tema elukaaslaselt konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa 32 000 eurot, mis on osaliselt juba tasutud. Kaitsja ei nõustunud prokuröriga, leides, et esitatud taotlus on põhjendatud, sest lisaks kuriteo raskusele, tuleb ka kõiki teisi asjaolusid arvesse võtta. Kaitsja väitel nõustus prokurör Taavi Pern vabastamisega juhul, kui on tasutud riigile asenduskonfiskeerimisest ja kohtukuludest vähemalt 10 000 eurot ja see kohustus on täidetud. Prokurör Taavi Pern teadis kinnipeetava poolt tehtud ülekannetest ka siis, kui nad kokkulepet tegid. Kaitsja märkis, et Artur Bõstrikat on esmakordselt karistatud ja ta on vanglas käitunud korrektselt. Artur Bõstrikal on elu- ja töökoht olemas, tal on pere. Kaitsja on nõus prokuröriga selles, et kui kohus Artur Bõstrika vabastab, siis peab ta panema talle täiendavad kohustused.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, 5 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, kaitsja poolt kohtuistungil esitatud 6 maksekorraldusega, millest nähtub, et menetluskulude ja konfiskeerimise asendamiseks on Artur Bõstrika ja O K eest A B ja V M tasunud kokku 10 580 eurot, leiab, et süüdimõistetu Artur Bõstrika võib kolme kuu ja 15 päeva pikkuse elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada vaatamata sellele, et talle on mõistetud vangistus esimese astme kuritegude toimepanemise eest, sest üksnes kuriteo raskus ei välista ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et lisaks kuritegude raskusele tuleb arvestada ka muid asjaolusid. Artur Bõstrika näol on tegemist isikuga, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vangistuses olles oma käitumisega näidanud seda, et ta on motiveeritud muutuma. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on Artur Bõstrika elukohas olemas kõik vajalikud tingimused, eramu omanik ja elukaaslane andsid selleks oma kirjaliku nõusoleku. Kinnipeetaval Artur Bõstrikal on võimalik tööle asuda xxxx, tal on vabanemisel olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise risk on madal ning seda on veelgi võimalik maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Artur Bõstrikale lisakohustuste panemisega. Kinnipeetav oli nõus võtma endale lisakohustuseks tasuda konfiskeerimise asendamiseks temalt ja tema elukaaslaselt O K välja mõistetud 32 000 eurot ära enne katseaja lõppu. Kohtu arvates ei tohiks võetud kohustus kinnipeetaval ilmselgelt üle jõu käia ja leiab, et katseaja kestel igakuiselt konfiskeerimise asendamiseks tasutav summa peaks olema vähemalt 100 eurot. Kohtu hinnangul tuleks Artur Bõstrikale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Artur Bõstrika elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
2. aprillil
3. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne