ÄRAKIRI VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-09-16644 Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2011, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Marge Voogma Kaitsja Arri Tooming Kriminaalasi Allan Pehtla süüdistuses KarS § 121 järgi Süüdistatav ALLN PEHTLA, isikukood 36604267016, elukoht xxxx, xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 26.08.1983 Kohtla-Järve Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 195 lg 2 ning § 197 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 alusel vabadusekaotusega 3 aastat. - 20.01.1987 Kohta-Järve Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 184 lg 2 alusel vabadusekaotusega 2 aastat - 18.08.1989 Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 3 ja § 140 lg 2 p 1, 4 alusel vabadusekaotusega 3 aastat. - 01.12.1994 Kohta-Järve Linnakohtu poolt KrK § 104 alusel vabadusekaotusega 2 aastat 23.10.1995 Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2, 3 alusel vabadusekaotusega 1 aasta. - 22.04.1996 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 195 lg 2 alusel vabadusekaotusega 8 aastat. - 04.11.1997 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 176 lg 1 alusel vabadusekaotusega 9 kuud. - 04.10.2000 Harju Maakohtu poolt KrK § 177´3 alusel vabadusekaotusega 11 kuud. - 14.11.2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 424 alusel üldkasuliku tööga 120 tundi tähtajaga 6 kuud, ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld 1 Asja läbivaatamise aeg 01.12.2011, üldmenetluses, avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175, 181 lg 1, 309 lg 2, 314, 315, 318, kohus O t s u s t a s: ALLAN PEHTLA süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks mõista süüteokoosseisu puudumise tõttu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Allan Pehtla menetluskulud jätta riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ kasuks 441.04 eurot advokaat Arri Toominga poolt süüdistatav Allan Pehtla kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Asitõendeid kriminaalasjas ei ole. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 22.12.2011 kell 16.
- Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I Süüdistuse sisu Allan Pehtla on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 31.05.2008 kella 23 paiku lõi xxxx oma elukoha juures hoovis R S raudtoruga vastu vasakut küünarvart, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse. Seega Allan Pehtla, lüües teist inimest, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu poolt uuritud tõendid ja põhjendused Süüdistatav Allan Pehtla end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning andis kohtus ütlusi, et 31.05.2008 tarvitas ta koos naabriga alkoholi. Hilisõhtul, kui ta oli ta juba voodis, tuli abikaasa ütlema, et teda nõutakse õue. Tema arvas, et võib-olla töö juurest, tööandja, pani sega riidesse ja läks välja. Ukse ees oli M P, kes ütles, et mis sa oled siis nüüd nii lai kuju. Teravaid ütlemisi oli veelgi. Vasakul seisis veel kolm isikut, kaks olid ligemal, kolmas kaugemal. Ta sai aru, et sellest ei tule midagi head ja hakkas tuppa tagasi minema, kuid kui ümber keeras, sai selja tagant M P löögi vastu kõrva, koperdas seetõttu trepil, kukkus käpuli. See noormeeste ülbitsemine ja see olukord tundus kõik ähvardavana, sellepärast pööras ümber, et tuppa minna. Ta nägi, et noormehed jooksevad tema poole, sellepärast võttis trepi 2 kõrvalt keldriakna vahelt akent lahti hoidva metalltoru lootuses, et ehk lähevad kaugemale. Võttis selle kätte ainult enda kaitseks lootuses, et nad ei tule rohkem lööma, aga ei jõudnudki ennast kaitsta, sest niipea, kui ümber pööras, võeti see tal kohe käest ära ja hakati peksma. Allan Pehtla möönis, et kui tal toru käest võeti, siis rabelemise käigus võis keegi pihta saada, võis olla S või keegi teine, ta ei tea, aga ta ise ei tahtnud kellelegi pihta saada ega kedagi lüüa. Poistega oli ta varem rääkinud küll, kuid probleeme nendega polnud ja külajuttu nende peksmisest pole ta kuulnud. Hiljem, kui P ja E omavahel riidu läksid, tunnistas P talle, et E oli talle öelnud, et Pehtlale tuleks peksa anda, ja sellepärast käis ta prokuratuuris ja tegi P asjas avalduse, et ta saaks kergema karistuse. Kannatanu R S seletas kohtus, et tunneb Allan Pehtlat nägupidi kui omaküla meest. 31.05.2008 jalutas ta koos venna M P ning lapsepõlvesõprade R H ja A V küla vahel, tema ja V jõid õlut. Kella 23 paiku hakkasid nad koju minema, kusjuures nad kõik elavad kahes kõrvutiasuvas ridaelamus. Tema jäi teistest maha telefonikõne tõttu ja jõudis neile järele umbes 5-6 minuti pärast, kui P juba vaidles Pehtlaga. Pehtla seisis oma maja ees trepi juures, teised oli temast paar meetrit kaugemal. Ta jõudis umbes 6-7 meetri kauguselt küsida, mis toimub, kui Pehtla tuli ja sõnagi lausumata lõi teda kuskilt trepi juurest võetud raudtoruga. Nad liikusid parasjagu teineteisele vastu. Löök oleks tabanud pead, aga ta sai käe ette ja nii tabas löök küünarvart. Löök oli suhteliselt tugev, ta tundis valu. Kui löömine oli, jooksis P Pehtla poole, kuid kus teised poisid sel ajal olid, ta ei pannud tähele. Ta pole tänini aru saanud, miks Pehtla teda lõi. Ta võttis Pehtlal raudtoru käest, Pehtla läks tuppa, P tema järel. Siis toimus löömine, mille eest M.P on karistada saanud. Kui hullusti Pehtla selle käigus viga sai, ta ei tea. Hiljem tuli politsei. Pehtlaga tal rohkem kokkupuuteid pole olnud. P on Pehtlaga varemgi olnud jagelemisi, kui "nii hullusid pole olnud". Sündmus oli nädalavahetusel, reedel või laupäeval. Esmaspäeval,
- juunil, kui selgus, et ta ei saa oma käega tööd teha, käsi läks ka paiste, läks ta arstile. Arst tuvastas küünarvarre põrutuse ja kirjutas raviks geeliga määrimise, haigusleht kestis nädala. Kuriteoteate esitas alles 19.11.2008, sest sügisel kutsuti teda politseisse ülekuulamisele ja siis ta sai alles teada, et on algatatud kriminaalasi P vastu ja esitatud süüdistus. Kuna politsei selgitas ja soovitas talle, et ka tema võib esitada avalduse, siis esitaski: "Sellepärast, et siis me saime teada, et Allan Pehtla oli teinud avalduse M P vastu. Siis oligi, et kui teised jäävad süüdi, siis on õigus majas, et tema vastutab oma tegude eest ka. Ülekuulaja Liivi Ruuto seletas talle, et on õigus avaldus teha. Vahepeal ta ei teadnud, kas on õigus teha veel või pole, ta ütles, et on, ja tegin ära". Materiaalseid nõudeid tal Pehtla vastu ei ole. Tunnistaja M Pseletas kohtus, et 31.05.2008 elas ta xxxx ning tundis mingil moel sama küla elanikku Allan Pehtlat, konflikti või probleeme temaga enne
- maid ei olnud, varem polnud nad kokku puutunud. 31.05.2008 oli ta kaine, viibis mõisa juures koos R S, R H ja A V. Ta oli kuulnud külajuttu, et Pehtla oli ähgvardanud nende kambale peksa anda, ja sellepärast õhtul koju minnes läks ta Pehtla ukse taha ja kutsus ta välja selgituse saamiseks. Teistele ta sellest külajutust ei rääkinud. Välimuse järgi Pehtla kaine ei olnud. Millest nad rääkisid, ta enam ei mäleta, kuid jutt läks riiuks. Teised olid eemal, nende sõnavahetusse ei sekkunud. R S jäi neist maha, ta ei oska öelda, kui pika ajavahe järgi S kohale jõudis, aga Pehtla jooksis parasjagu tema, V ja H suunas, kui S tuli ja küsis, mis toimub. Nemad taganesid, Pehtla kuulis S ja jooksis tema poole ja lõi teda raudkangiga, löök oli suunatud pähe, kuid kuna S sai käe ette, tabas löök küünarvart. Toast tulles Pehtlal raudkangi käes ei olnud, ta võttis selle maja eest trepi kõrvalt, kuid millal, seda P ei mäleta. S sai Pehtla käest raudkangi kätte ja Pehtla läks toa poole. Tema läks Pehtlale järgi ja lõi teda "sellepärast, et ta lõi minu venda R S". Tunnistaja A V rääkis kohtus, et Pehtla on talle võõras, nad polnud omavahel suhelnud. Ta ei tea ka, et tema sõpradel oleks olnud tüli, probleeme, sõnavahetust Pehtlaga. 31.05.2008 oli ta koos S, P ja H xxxx juures, tema ja S jõid õlut. Kui nad majade juurde läksid, jäi S neist 3 maha, sest rääkis telefoniga. Maja juures oli mingi jama, P vaidles seal trepil Pehtlaga. Millest jutt käis, ta ei tea, sest ajas H juttu maja ees teel, 2-3 meetrit trepi esimesest astmest, kuid lõpuks oli kisamine, kisasid P ja Pehtla, siis läks madinaks. Pehtla tuli trepist alla, raudkang käes, lõi sellega parasjagu maja nurga juurest tulnud R.S, kes jõudis vaid küsida, mis toimub. Löök oli sihitud pähe, kuid S jõudis käe ette tõsta ja löök tabas küünarvart. Sel hetkel seisid nad kõrvuti, tema, S ja H. Kui Pehtla oli löönud, keeras ta ümber ja jooksis majja, M.P läks talle järgi ja läks madinaks. Tema käis majas vaatamas, kas on midagi hullusti, kas mees elab veel või ei. Tunnistaja R H seletas kohtus, et teab Pehtlat kui sama küla elanikku, eriti ei suhtle temaga. 31.05.2008 oli ta koos S, P ja V, viimane jõi õlut. Kui nad koju läksid, jäi S neist maha. Pehtla oli õues, millal ta sinna ilmus, ta ei tea. Pehtla ja P vahel läks millegi pärast sõnavahetuseks, kuid nad rääkisid rahulikult. Tema teada polnud Pehtlaga varem tülisid, probleeme olnud, P polnud midagi sellist varem avaldanud. Milles tookord vaidlus seisnes, ta kindlasti kuulis, kuid ei mäleta enam. Tema ise ajas sel ajal juttu V, ootasid, millal P saab oma sõnelemised sõneldud. 10-15 minutit hiljem jõudis S sinna, siis Pehtla jooksis trepile, võttis sealt toru ja ründas sellega S, lõi otse peale, kuid S sai käe ette. Miks Pehtla S ründas, ta ei tea. S ei jõudnud enne seda midagi teha. Peale lööki sai S toru enda kätte ja Pehtla jooksis toa poole, talle läks järele P. S käsi oli peale lööki marraskil ja paistes. Kohtu küsimustele vastates ütles H, et tema arvates Pehtla lõi S enesekaitseks, sest igaüks tunnetab ohtu erinevalt ja neid oli ju rohkem. Kuigi tema ja V seisid kõrvalboksi ees, olid nad kõik ikkagi koos ja Pehtlaga "päris sõbrad ka polnud". Tunnistaja J E rääkis kohtus, et 31.05.2008 võttis Pehtla sugulase K korteris viina. Korterist kostus lärmi, aga kui kõik õue tulid, olid rahulikud. tema pakkus Pehtlale õlut ja siis hakkas Pehtla millegipärast rääkima, et "mis siin juhtuda võib ja autonumbrid tuleb kirja panna. Ütles, et te ei taha teada, milleks ma võimeline olen." Nemad läksid oma korterisse ja umbes tund aega hiljem tuli Pehtla naine ütlema, et Pehtlat pekstakse. Kui politsei oli tulnud, sai ta teada, et kõigepealt oli Pehtla S toruga löönud. S käsi oli paistes, punane, valutas, ta ei saanud mitu päeva tööd teha. Kohtu hinnangul oli 31.05.2008 hilisõhtul toimunud sündmuste ahela algatajaks M P. M P, ajendatuna kuulujuttudest, et Pehtla tahtvat neile, so xxxx noortele peksa anda, läks hilisõhtul koos R H ja A V Pehtla ukse taha prõmmina, nõudes viimase korterist välja tulemist, et nn asja klaarida, et selgitust saada. Allan Pehtla, juba voodis olles, teadmata, kes teda küsib, kuid arvates, et see võib olla tema tööandja, väljuski korterist. Nägi, et väljas on mitu noormeest, sh P tema ukse taga ning teised noormehed mõned meetrid eemal. Kui tema ja P vahel tekkis viimase poolt algatatud sõnavahetus, siis hinnanud olukorda enda jaoks ähvardavana, ning ajendatuna soovist probleemidest eemale hoida, suundus ta tagasi oma elukoha poole, et vältida konflikti suurenemist. Samal ajal sai ta aga tagant löögi vastu kõrva. Olles juba voodisse heitnud, ei olnud Allan Pehtlal sel õhtul vähimatki põhjust kellegagi tüli norida. Küll aga M P enda ütlustest nähtub, et temal oli vaja Pehtlaga suhteid klaarima minna. P oli seega isikuks, kes konflikti provotseeris. Saades aru, et peale pea piirkonda saadud lööki võib rünnak tema vastu jätkuda ning kuna noormehed olid arvulises ülekaalus ning tulid tema suunas, haaras Allan Pehtla enesekaitseks avatud keldriakna toeks olnud toru, arvates, et piisab toru käes hoidmisest, et võimalikku edasist rünnet tõrjuda. Ei saa pidada loogiliseks ega eluliselt usutavaks, et Allan Pehtla, kellel tekkis sõnavahetus M P, oleks tekkinud vajadus võtta toru ning ilma mingi põhjenduseta rünnata tema suunas hiljem tulnud R S. Hinnanud tõendeid kogumis, peab kohus usaldusväärseks Pehtla ütlusi selle kohta, et ta ei jõudnudki end kaitsta, kuna niipea, kui ta end ümber pööras võeti tal toru käest ning selle võtmise käigus võis keegi 4 pihta saada. Tahtlust kedagi rünnata tal ei olnud, küll aga ennast kaitsta, sest lahkuda ei olnud võimalik. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-1-74-05 märgib, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus peab Allan Pehtla ütlusi sündmuste käigu kohta usaldusväärseteks ja eluliselt usutavateks, sest need on loogilises kooskõlas ka sündmuste edasise kulgemisega ning tema ütlusi kinnitab ka tunnistaja R H, kelle hinnangul tegutses Allan Pehtla end kaitstes, mitte rünnates. Pehtla väide, et end ümber pöörates võis ta tahtmatult S kätt vigastada, on usutav. Tema tahtlus kannatanut vigastada ei ole aga tõendatud. Allan Pehtla tegutses hädakaitse seisundis, mida tõendavad P poolt hilisel ajal Pehtla elukohta minemine ja tema provotseeriv käitumine; tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud tõsine sõnelus P ja Pehtla vahel; tüli alustanud poole ilmne isikuline ülekaal. Kõigest sellest tulenevat ohtu pidi Pehtla tajuma ja tajuski ning mida kinnitab ka sündmuste edasine areng ning selle käigus Pehtlale tekitatud vigastused. Kannatanu R S poolt kohtuistungil antud ütlused, et Pe lõi Pehtlat alles siis, kui viimane läks tuppa ning P tema järel ja P ütlused, et tema väljas Pehtlat ei löönud, ei ole usaldusväärsed, kuna need on kummutatud Viru Maakohtu 19.05.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7370, milles M P on süüdi mõistetud KarS § 121 järgi selles, et tema 31.05.2008 õhtul xxxx juures õues lõi Allan Pehtlat korduvalt rusika ning jalaga pähe ja kehasse ning talle korterisse järgnedes lõi teda veel korduvalt jala ning rusikaga kehasse ja pähe, põhjustades peksmisega kannatanule valu ja ajuvapustuse. Sellega on tõendatud, et P poolt Allan Pehtla peksmine, mille tagajärjel viimane kümme päeva haiglas viibis, algas juba väljas olles ning jätkus Pehtla elukohas. Pehtla peksmine oli tõsine, kuna sundis sündmustes otseselt mitte osalenud tunnistajat J E minema kannatanu korterisse kontrollima, kas viimane ikka elab veel. Vastuolulised on ka tunnistajate V ja H ütlused oluliste asjaolude kohta. Kui S väitis, et kui tema sündmuskohale jõudis ja küsis, mis toimub, ründas Pehtla teda toruga ootamatult, siis H andis ütlusi, et Pehtla jooksis trepile ja võttis toru alles siis, kui S oli juba sündmuskohale jõudnud. V ütluste kohaselt tuli Pehtla toru käes trepist alla. Vastuolud tunnistajate ütlustes nii olulistes detailides viitavad kohtu hinnagul sellele, et S, P, H ja V on püüdnud enda poolt antavad ütlused kokku leppida, kuid detailides see neil õnnestunud ei ole. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas oluline ka asjaolu, et avalduse politseisse esitas R S 19.11.2008, so alles peale seda, kui sai teada, et sama sündmustiku kohta 31.05.2009, on alustatud kriminaalmenetlus tema venna M P süüdistuses. Sellisele järeldusele viib tema ütlus „Siis oligi, et kui teised jäävad süüdi, siis on õigus majas, et tema (Pehtla) vastutab oma tegude eest ka.“ Võttes arvesse, et P oli saanud süüdistuse Allan Pehtla peksmises ning on selle eest ka süüd mõistetud, oli see ilmselge püüd P süüd suurust vähendada ning seda on jätkatud ka käesoleva kohtuasja arutamisel. KarS § 121 sätestab vastutuse kehalise väärkohtlemine, so teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Tervise kahjustamiseks KarS § 121 mõttes on iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse. Süüteo subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Allan Pehtla tõrjus tema vastu suunatud õigusvastast rünnet ning tal puudus tahtlus ei kannatanu R S ega kellelegi teisele isikule kehavigastusi tekitada. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata sealjuures hädakaitse piire. Kohus on seisukohal, et Allan 5 Pehtla tegutses hädakaitseseisundis, mis tekkis enne vahetu ja vältimatu ründe algust, kui tema sai esimese löögi, tõrjudes seega vahetut ja vahetult eesseisvat intensiivset õigusvastast rünnet enda elule ja tervisele. Tema oli õigustatud kujunenud kriitilises situatsioonis kasutama käepärast vahendit, sest paljakäsi kaitse nelja mehe ees, ei vastanud ilmselgelt tema vastu suunatud ründe ohtlikkusele. Seejuures ei ületanud Allan Pehtla hädakaitse piire. Seega ei ole Allan Pehtla tegu õigusvastane ning süüteokoosseisu puudumise tõttu tuleb tema süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks mõista. III Kohtumenetluse kulud KrMS § 181 sätete kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Tea Toming Kohtuotsus jõustus
- märtsil
- a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Tea Toming 6