50

1 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.märts 2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-09-14113 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Ain Tali Kaitsja advokaat Ivo Kütt Kohtuasi Viru Vangla materjalid Al Tamm`e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu AL TAMM, isikukood 37907022718 Karistuse kandmise algus 30.03.2009 ja lõpp 04.12.2014 RESOLUTSIOON: Jätta AL TAMM vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Al Tamm`e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleval ajal kannab Al Tamm karistust Harju Maakohtu 07.10.2009 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 1 – 22 lg 2 järgi ning talle on mõistetud karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, on mõistetud põhikaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud mõistetud karistust Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2008 kohtumääruse 2 järgi tingimisi enne tähtaega vabastatud ärakandmata karistuse võrra, s.o 2 aastat 4 päeva vangistust ja liitkaristuseks on mõistetud 5 aastat 8 kuud 4 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust on arvestatud tõkendi-vahistamine kohaldamisest, s.o alates 30.03.2009.a. Viru Vanglast Al Tamm`e kohta 29.12.2011 koostatud iseloomustusest nähtub, et Al Tamm on toime pannud varavastaseid kuritegusid. Toime on pandud ka röövimine, milles esines vägivalla komponent. Käesolev kuritegu on rahvatervise vastane. Vägivalla komponenti viimases kuriteos ei esinenud. Kuritegelikule käitumisele kaldumise ajendiks on materiaalse kasu saamine. Märgitud on, et kinnipeetavat on karistatud distsiplinaarkorras 2-l korral kartserisse paigutamisega ametniku korralduse eiramise eest asuda tööle majandustöölisena. Kinnipeetaval on vangistuses läbitud sotsiaalabiprogrammid „Õige hetk“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening.“ Vabanemisjärgselt asuks Al Tamm elama aadressile xxxx koos abikaasa K T ning kasupoja K-R R. Eluase kuulub K T, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elukohta elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Korter on 2-toaline ja on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx kauba vastuvõtjana. Iseloomustuses märgitakse, et vabaduses kuulusid kinnipeetava suhtlusringkonda ka kuritegeliku taustaga isikud ja viimane kuritegu on sooritatud koos inimesega, kellega A.Tamm tutvus vangistuses. Suhtleb ka kinnipeetavatega teistest vanglatest. Kokkusaamistel on käinud organiseeritud kuritegevusega seotud isikud. Isik hoolib väga enda ja lähedaste heaolust, kuid meetodid, kuidas ta seda tagada püüab, on seotud riskiga ning on ühiskonna suhtes hoolimatud. A. Tamm on tarvitanud narkootikume. Kinnipeetav ei poolda üldiselt kuritegelikku käitumist, kuid kiire isikliku heaolu nimel on valmis ühiskonnas kehtivaid norme eirama. Riskihindamise alusel on isik kõrgohtlik ühiskonnale. Oht seisneb isiku puhul kiires materiaalse kasu saamises ning sellega seoses ühiskonnas tunnustatud moraali ja tavanormide eiramises. A.Tamm suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, järgib kriminaalseid hoiakuid ja -väärtuseid. On teave, et isik kuulub kuritegelikku ühendusse. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 9% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 11%. Viru Vangla toetab kinnipeetava Al Tamm`e vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega koos lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldusametniku poolt 12.12.2011 koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema M T, isa T H, abikaasa K T ja kasupoeg K-R R. Esimesest kooselust on kinnipeetaval poeg S T, kes elab oma emaga xxxx. Päritoluperekonnast suhtleb kinnipeetav ema M T, isaga kontakt puudub. K T väitel on tema valmis kinnipeetavale tema vabanemise korral osutama moraalset toetust. Kinnipeetava abikaasa sõnul puudub tal teave negatiivset mõju avaldavatest isikutest. VANGIS-e andmetel pani aga A.Tamm katseajal toime uue kuriteo koos kriminaalkorras karistatud isikutega. A.Tamm on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda ning käesoleval ajal kannab karistust I astme kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Kinnipeetav on olnud varem kriminaalhooldusel ning eiranud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ametnik märgib, et A.Tamme vabastamisel tingimisi enne tähtaega, on vajalik riskide maandamiseks lisaks elektroonilise järelevalve kohaldamisele määrata A.Tammele lisakohustused. Kohtuistungil 07.03.2012 Al Tamm selgitas, et ta on teinud vangistusest vajalikud järeldused. Käesolev karistus on tal kolmas karistus. Esimene oli 1998 aastal, teine oli 2003 aastal. Viimane kuritegu oli toime pandud ajal, mil oli tingimisi enne tähtaega vabastatud. Vabaduses sai olla 9 kuud. Kuritegu, mille sooritas oli tingitud majanduslikult raskest olukorrast, äriühingud jäid soiku, abikaasa jäi töötuks, kuritegu oli minimaalse riskiga. Hetkeks on 3 vangistuse jooksul oma probleemidest lahti saanud, on sotsiaalgruppides osalenud, oma riske maha surunud. Kahetseb tahtlikult toimepandud kuritegu ning väidab, et tulevikus enam kuritegusid toime ei pane. Motiveerivaks on perekond ja lähedased. Al.Tamm selgitas ka, et distsiplinaarkaristused olid tingitud ametniku korralduse eiramise eest- mitte tööd teha. Esimene on tühistatud, teine on Jõhvi Halduskohtusse edasi kaevatud (t.lk 27,28). Põhjus oli tervislik põhjus- kõrgvererõhu tõbi ja muud hädad. On veendunud, et ka teine karistus tühistatakse. Teadlikult ei suhtle kuritegelike isikutega, selgitab, et see jääb paari aasta taha, nad on peretuttavad, üks on lapsepõlve sõber, teine on koolikaaslane, kumbki ei ole karistatud mingi teo eest, ei tea, et oleksid seotud kuritegelike jõukudega. Vabaduses viibides on töö olemas - tööiseloom- on Tallinnas, töö seondub Aserbaidžaanist transiidina plastmassi tooraine vastuvõtmine, selle materjali toomine, ladustamine ja klientidele edastamine. Töö raske ei ole, on tõstukijuhi paberid, kui vabaneb, on kindel töökoht olemas (t.lk 29 xxxx kinnituskiri). Prokurör ei toetanud vangla taotlust kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks ning leidis, et arvestama peab seda, et A.Tamm on toime pannud I astme kuriteo, ta on juba üks kord vabastatud tingimisi, see kuritegu on toime pandud katseajal. Vangla oma iseloomustuses küll toetab A.Tamme vabastamist, kuid samas nendib, et ta on ühiskonnale ohtlik. A.Tamme suhtes on käimas menetlus, kus talle esitatakse kahtlustus seoses narkootikumidega. Tähtis on ka see, et eelmise karistuse kandmise ajal vanglas olles pani ta toime kelmuse, see lõpetati KrMS § 203 alusel, kuna ta kandis 8 aastast vangistust. Prokurör leidis, et asjaolusid arvestades on A.Tamme ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna ta ei suudaks täita kontrollnõudeid. Kaitsja toetas vangla taotlust Al Tamme ennetähtaegseks vabastamiseks ning leidis, et esinevad sisulised alused A.Tamme vabastamiseks. Peamiseks aluseks on tema käitumine vangistuse ajal. A.Tamm on järjest kandnud vangistust 3 aastat. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta on täitnud individuaalse täitmiskava, osalenud koolitustel ja sotsiaalabi programmides. Vangla määratlused, mille suhtes isikul on risk ja ohtlikus on eraldi võttes väikesed. Kaitsja arvas, et tegemist on mingi veaga, kui eraldiseisvad riskihindamise faktorid on madalad, kuid kokkuvõttes on üliohtlik. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalide ja kaitsja poolt esitatud dokumentidega, leiab, et süüdimõistetu Al Tamm ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamisele. Al Tamm on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust I astme kuriteo, s.o grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kusjuures tema oli ka kihutajaks narkootilise aine toimetamisele üle riigipiiri. Kuritegu on toime pandud katseajal. VANGIS-e andmetel pani A.Tamm katseajal toime uue kuriteo koos kriminaalkorras karistatud isikutega. Al Tamm oli Tartu Maakohtu poolt 27.10.2003.a. 4 karistatud KrK § 197 lg 2 p 2; § 140 lg 2 p 1,3; § 141 lg 2 p 1 järgi 8 aastase vangistusega. Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2008 kohtumääruse alusel A.Tamm vabastati vangistusest enne tähtaega 2 aasta 5 päeva katseajaga kuni 05.07.2010. Vahi alla võeti A.Tamm 30.03.2009. Kuritegelikule käitumisele kaldumise ajendiks on olnud materiaalne kitsikus, mida A.Tamm on ka ise kinnitanud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses on avaldatud, et kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles eiranud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vangla iseloomustuses märgitakse, et vabaduses kuulusid kinnipeetava suhtlusringkonda ka kuritegeliku taustaga isikud, ta suhtleb kinnipeetavatega teistest vanglatest. Kokkusaamistel on käinud organiseeritud kuritegevusega seotud isikud. A.Tamm esitatud väiteid ümber lükanud ei ole. A. Tamm on tarvitanud narkootikume ning tema suhtes on prokurörile teadaolevalt (kohtu poolt kontrollimata) käimas menetlus, kus talle eeldatavalt esitatakse kahtlustus seoses narkootikumidega. Kohus on seisukohal, et vabaduses võib A.Tamm jätkata ebaseaduslikke tegevusi, mis võivad viia uute kuritegudeni. Kohtule esitatud materjalide ning A.Tamme ütluste alusel saab järeldada, et A.Tamm on küll astunud samme enda muutmiseks (läbinud vanglas sotsiaalabiprogrammid), ta hoolib enda perekonnast ning on valmis nende heaolu nimel vaeva nägema, tal on elukoht ning talle võimaldatakse ka töökoht, kuid kõige selle pinnalt, on siiski kohtu arvates suur tõenäosus, et A.Tamm vaatamata lubadustele, on valmis neid lubadusi ka väga kergelt murdma, mida on näidanud juba ainuüksi see asjaolu, et teda on varasemalt ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, kuid vaatamata sellele, et ka siis oli tema poolt antud analoogseid lubadusi, millised on käesoleval juhul aktuaalsed, ei täitnud ta neid ning pani toime järjekordse kuriteo. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt võib kinnipeetav olla kõrgohtlik ühiskonnale, kusjuures oht seisneb isiku soovis kiirelt ja kergelt saada materiaalset kasu, mille saavutamiseks on isik võimeline eirama ühiskonnas tunnustatud moraali- ja tavanorme. Vangistuse kandmise ajal ei ole Al Tamm olnud seaduskuulekas, teda on 2-l korral distsiplinaarkorras karistatud. Üks karistus on küll kehtetuks tunnistatud, kuid kuigi teine karistus on vaidlustatud Tartu Halduskohtus, ei ole see saanud käesolevaks hetkeks veel lahendust, millest tulenevalt saab siiski A.Tamme puhul rääkida vähemalt 1 distsiplinaarkaristuse olemasolust. Karistus on seotud asjaoluga, et A.Tamm eiras ametniku korraldust asuda tööle majandustöölisena. A.Tamm on seda põhjendanud enda tervisliku seisundiga. Eeltoodut arvestades puudub kohtul veendumus, et elektrooniline valve, lähedaste toetus ja elu- ning töökoha olemasolu suudaks ära hoida uute süütegude toimepanemise Al Tamme poolt. Vangla on hinnanud Al Tamme ohtlikkust küll vastuoluliselt, kuid kohus arvestab iseloomustuses toodud motiveeritud hinnangut selle kohta, et Al Tamm pooldab endiselt kriminaalseid hoiakuid ja on ohtlik ühiskonnale. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et A.Tamme suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Al Tamme vabastamisega temale Harju Maakohtu 07.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 5 Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 10.04.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu 16. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Al Tamme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Küti määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 24. aprillil 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne