21

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-2402 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. märts 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-09-2402 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksei Haagi (Haak) elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSEI HAAK, isikukood 36405016516, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 16.03.2009 ja lõpp 01.06.2013 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSEI HAAK elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Haagi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Aleksei Haak karistust Harju Maakohtu 05.05.2009 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning talle on mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 76 lg 6 alusel suurendati Aleksei 2 Haagile mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu poolt 08.03.2005.a mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta, 2 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ning Aleksei Haagile lõplikult mõistetavaks karistuseks määrati vangistus 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud ja 19 (üheksateist) päeva. Karistuse hulka arvestati kahtlustatavana kinnipidamine ajavahemikul 15.10-16.10.2007.a s.o 2 päeva, seega ärakandmisele kuulub 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti kinnipidamise päev 16.03.2009.a. Kinnipeetavat Aleksei Haaki on kriminaalkorras karistatud kaksteist korda, vanglas viibib ta kaheksandat korda. Käesolev karistus on mõistetud grupis narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mille puhul on täheldatud kuriteo toimepanemise põhjustena ja ajenditena rahalise või majandusliku kasu saamist ja grupimõju. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, lähtudes sellest, et isik on peamiselt toime pannud vara- ja rahvatervisevastaseid kuritegusid. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Aleksei Haaki väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, sealhulgas on teda karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 3 aastat ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta vangistust. Kinnipeetav Aleksei Haak on alates 12.04.2010 olnud hõivatud tööga xxxx. Alates 18.11.2009 osaleb ta muusikaringis ning usulisest tegevusest võtab aktiivselt osa alates 11.11.
2. Isik on psühholoogilisel nõustamisel osalenud 01.02.2011, 07.10., 30.
3. ja 29.01.
4. Kinnipeetavaga on 03.03.2011 läbi viidud vestlus alkoholi-narkootiliste ainete tarvitamise teemal ja võimaliku sõltuvuse tekkimisest. Kinnipeetaval Aleksei Haagil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas Aleksei Haak elukaaslase J Sga ja 3 aastase tütre A Sga kõigi mugavustega 1-toalises korteris aadressil xxxx. Vabanemisjärgselt asub kinnipeetav elama samas elukohas. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Aleksei Haak omandas keskhariduse Antsla Keskkoolis ning kutsehariduse (treial-freesija eriala) Viljandi Kutsekoolis. Enne vangistust töötas ta umbes 2 aastat ehitusfirmas Eix&Partners OÜ juhatuse liikmena. Eelnevalt töötas ta ametlikult metallmööblit valmistavas firmas Furniston OÜ. Vangistuse jooksul on ta töötanud ka katlakütjana. Võimaliku vabanemise korral on töökoht garanteeritud koristusfirmas xxxx. Vangistuses omab Aleksei Haak isiklikku sissetulekut, lähedaste materiaalset toetust ei vaja. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 1495,30 eurot, kuid ta on motiveeritud neid tasuma vastavalt oma võimalustele. Isiku sõnul ei olnud tal vabaduses probleeme majandusliku toimetulekuga, kuid korduvad õigusrikkumised, sh varavastased kuriteod, kinnitavad vastupidist. Praeguse kuriteo on isik toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema H H, õde L V, õemees H V, vend N H ning varasemast kooselust 2 täisealist last (tütar ja poeg). Omavahel suheldakse peamiselt telefoni teel. Kokkusaamiste raames suhtleb isik oma endise elukaaslase S B ja praeguse elukaaslase J Sga ning nende ühise tütrega. Aleksei Haagi mõlemad elukaaslased ning lahutatud abikaasa on varasemalt kohtulikult karistatud. Isiku hoolimatu ja riskiv elustiil väljendub selles, et teda on korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud. Kinnipeetav on motiveeritud edaspidiselt õiguskuulekalt käituma ja pühenduma perekonnaelule. Isiku sõnul on ta loobunud kriminaalsest suhtlusringkonnast. Alkoholi tarvitamisega tal vabaduses probleeme ei olnud. Aleksei Haaki on 2001.a kriminaalkorras karistatud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Aleksei Haak on narkootikumidest proovinud amfetamiini ja ühel korral kanepit. Teda on väärteokorras 2-l korral karistatud narkootikumide tarvitamise eest ning 3 kriminaalkorras 2-l korral karistatud narkootilise aine käitlemise eest. Isik on vangistuse jooksul mõistnud toimepandud süütegude tagajärgi ja mõju oma lähedastele ning sellest tulenevalt on motiveeritud edaspidiselt hoiduma narkootilistest ainetest. Viru Vangla huvijuht iseloomustab isikut kui rahulikku, tasakaalukat, aktiivset, vastutustundlikku ja heatahtlikku isiksust. Vanglas oleva tööandja iseloomustuse kohaselt on Aleksei Haagil hea läbisaamine ametnikega ja suhtlemisel ei ole probleeme esinenud. Vangistuses ei ole isiku puhul täheldatud agressiivset ja vägivaldset käitumist ega enesevalitsuse kaotamist. Aleksei Haak on vangistuses iseseisvalt tegelenud oma käitumise analüüsimisega. Arvestades asjaolu, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning varasemalt on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, siis on alust järeldada, et isiku väärtushinnangud ei toeta positiivset suhtumist ühiskonna reeglitesse, kuna õigusrikkumiste toimepanemisel ei ole ta arvestanud tegude tagajärgi ja on jätkuvalt tegutsenud riskeerivalt. Aleksei Haagi puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutuvad isiku eluviis ja teda ümbritsevad olud. Teisisõnu, kui isik satub majanduslikult raskesse olukorda või kui ta alustab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, siis on alust järeldada, et ta võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Viru Vangla hinnangul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 17%. Eeltoodust lähtuvalt Viru Vangla toetab Aleksei Haagi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et 1-toaline korter xxxx kuulub kinnipeetava elukaaslase J S emale J M. Nii kinnipeetava elukaaslane kui ka elukaaslase ema on andnud kriminaalhooldusametnikule oma nõusoleku Aleksei Haagi elamaasumiseks antud aadressile. Tallinna Vanglas on kinnipeetav töötanud väidetavalt katlakütjana ja Viru Vanglas töötab alates 12.04.2010 xxxx. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on risk uueks kuriteoks olemas, ehkki kinnipeetav on oma sõnul valmis perekonna nimel kuritegelikust eluviisist loobuma. Sõltuvusprobleemidega seotud riske hindab kriminaalhooldusametnik kõrgeteks. Uue kuriteo riskid on kõrged eelkõige seoses Aleksei Haagi korduva kriminaalkorras karistatuse ja võimaliku narkootikumide tarvitamisega. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku vabastada Aleksei Haak vangistusest tingimisi ennetähtaegselt KarS § 76 alusel elektroonilise valve kohaldamisega 4 kuuks ning panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Aleksei Haak saatis kohtule enne kohtuistungit pöördumise, kus ta juhtis kohtu tähelepanu mõningatele faktidele, mis on vanglal jäänud märkimata. Aleksei Haagi sõnul viibib ta juba neljandat kuud avavanglas, töötab xxxx ja suhtleb iga päev erinevate vabade inimestega. Aleksei Haak tahab kohtule öelda seda, et vaatamata sellele, et tal on 12 kohtulikku karistust, ei ole ta paadunud kurjategija ja ka mitte ühiskonna vaenlane. Tema korduvad kohtulikud karistused viitavad rohkem oskamatusele oma energiat õiges suunas rakendada. Ta on neist teinud oma järeldused ja teab kindalt, et Viru Vangla on tema suhtes oma eesmärgi täitnud. Aleksei Haak märgib, et tema pere on lagunemas ja kui kohus ei pea vajalikuks teda praegu vabastada, siis hiljem ei ole tal enam isegi elukohta kuhu vabaneda. Aleksei Haak leidis kohtuistungil, et teda tuleks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ta kinnitas, et viimase karistuse kandmiselt vabastati teda samuti tingimisi enne tähtaega ning ta pani katseajal toime uue kuriteo. Seda, miks ta vabaduses käituda ei oska, põhjendas kinnipeetav kriminaalse ümbruse ja inimestele liigse vastutulelikkusega. Aleksei Haak märkis, et see aasta, mis tal on jäänud karistust kanda, teda enam paremaks ei muuda. 4 Prokurör ei toetanud kinnipeetava Aleksei Haagi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri sõnul on Aleksei Haagi puhul positiivne see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta töötab, on osalenud mitmetel psühholoogilistel nõustamistel. Aleksei Haaki on kriminaalkorras 12-l korral karistatud, neist 8-l korral vangistusega ja 2-l viimasel korral narkokuriteo eest. Väärtegude eest on teda karistatud 21-l korral. Varasemalt on teda karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ta ei ole suutnud katseaega läbida ilma uusi kuritegusid toime panemata. Teda on 2-l korral tingimisi enne tähtaega vabastatud, kusjuures peale teist vabastamist pani ta toime analoogse kuriteo, narkokuriteo. Aleksei Haagi karistused ei ole täitnud oma eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Perekond ei takistanud tal katseajal uut kuritegu toime panemast. Arvestades Aleksei Haagi korduvaid karistusi ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles, leidis prokurör, et tema vabastamine elektroonilise valve alla oleks ennatlik. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, Aleksei Haagi kirjaliku pöördumisega kohtule, ei pea võimalikuks süüdimõistetu Aleksei Haagi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt eksisteerib risk uuteks õigusrikkumisteks, mis võivad ohustada avalikkust. Aleksei Haaki on 12-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kaheksandat korda. Käesolev karistus ja eelmine karistus mõisteti Aleksei Haagile esimese astme narkokuriteo eest. Eelmise karistuse kandmiselt vabastati Aleksei Haak tingimisi enne tähtaega, kuid ta kuritarvitas kohtu usaldust ja pani katseajal toime uue analoogse kuriteo. Aleksei Haaki on korduvalt väärteokorras karistatud, sealhulgas narkootikumide tarvitamise eest. Eeltoodust tulenevalt on võimalik asuda seisukohale, et Aleksei Haagile mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki, ta ei ole suutnud hoiduda süütegude toimepanemisest. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine katseajal ei ole kohtule kindlust sisendav. Kohtul ei ole kujunenud veendumust selles, et kindel elu- ja töökoht, sotsiaalne lähivõrgustik suudaks edaspidi ära hoida uute kuritegude toimepanemist, sest ka varasemalt olid need olemas. Kohtu arvates ei ole kinnipeetav ilmselgelt isikuks, kes oleks orienteeritud õiguskuulekusele ning ka elektroonilise valvega seotud piirangud ei suudaks seda tagada. Kinnipeetav peab mõistma seda, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vabastamine talle garanteeritud. Positiivseks asjaoluks loeb kohus Aleksei Haagi puhul distsiplinaarkaristuste puudumise ja tööga hõivatuse, samuti muu eesmärgipärase tegevuse. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne 5 Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
6. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Haagi (Haak) määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
7. aprillil
8. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne