1-11-11881/13

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-11881 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. aprill 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-11-11881 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid Konstantin Vihrovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu KONSTANTIN VIHROV, isikukood 38608142235, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 10.09.2009 ja lõpp 08.08.2014 Kaitsja v.-adv. Arvo Suuban RESOLUTSIOON Jätta KONSTANTIN VIHROV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere 5a, Jõhvi) kasuks 61,32 (kuuskümmend üks eurot ja 32 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 10,92 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdimõistetu Konstantin Vihrovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Konstantin Vihrovilt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Vihrovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Konstantin Vihrov karistust Viru Maakohtu 08.11.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2, § 64 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.03.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 4 aastat 9 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning Konstantin Vihrovi liitkaristuseks mõisteti 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.09.
2. Kinnipeetavat Konstantin Vihrovit on karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta vanglas karistust teist korda. Hetkel kannab kinnipeetav karistust kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegu on toime pandud hetkeemotsioonide ajel. Kinnipeetav on valdavalt toime pannud isikuvastaseid kuritegusid (röövimine 2-l korral, kehaline väärkohtlemine 2-l korral). Vägivaldsuse raskusaste ei ole muutunud, kuid soodusteguriks võib pidada emotsionaalset seisundit ja oskamatust probleemide lahendamisel. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Konstantin Vihrovit väärtegude toimepanemise eest karistatud 18-l korral, sealhulgas Alkoholiseaduse § 70 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 2 aastat 7 kuud ja kanda jääb veel enam kui 2 aastat 3 kuud vangistust. Kinnipeetavale on Viru Vanglas koostatud 14.11.2011 uus täitmiskava, mille kohaselt peaks ta 2011 II poolel või 2012 I poolel võimalusel osalema sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“; 2012 I poolel võimalusel osalema riigikeele kursustel; 2012 II poolel asuma omandama kutseõpet; julgeolekuriskide puudumisel ja võimalusel asuma vanglas tööle. Kinnipeetav ei ole jõudnud asuda täitma täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Ajavahemikul 02.08.2010 – 25.08.2010 on kinnipeetav Viru Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval Konstantin Vihrovil on 24 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest (ebatsensuursete väljendite kasutamine, ei teavitanud kambris olevast keelatud esemest, vangla vara lõhkumine, suhtlemispiirangu rikkumine, seaduslikule korraldusele mitte allumine, ebaviisakas käitumine, keelatud esemete omamine, tööst keeldumine; vanglateenistuse ametniku solvamine, laimamine, ähvardamine; agressiivne käitumine, mitteheaperemehelik suhtumine vangla varasse, viskas toidujagaja suunas vett). Kinnipeetav Konstantin Vihrov on elanud xxxx (xxxx) ja sealt läinud esimest korda vanglasse. Peale vabanemist taastas ta suhted emaga. Vahetult enne vangistust elas ta koos emaga korteris xxxx linnas xxxx. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda samale aadressile. Kriminaalhooldaja hinnangul on tegemist 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, 3 kus elektroonilise valve seadme paigaldamiseks on olemas kõik tingimused. Korteri eest on võlgnevused. Isik on Eesti kodanik ja tal on ID-kaart kehtivusega kuni 05.06.
3. Kinnipeetav lõpetas xxxx 8 klassi, põhihariduse omandas xxxx, asudes peale seda õppima xxxx kutsekoolis xxxx erialal. Rahvastikuregistri andmetel on isikul algharidus. Kinnipeetava sõnul jäi tal kolmas kursus pooleli ja kool lõpetamata, sest ta püüdis elus iseseisvalt hakkama saada ja tal tekkis kriminaalse taustaga suhtlusringkond. Vangistuse eel oli kinnipeetav tegevuseta. Konstantin Vihrov on töötanud ametlikult väga lühikest aega xxxx, üritas leida tööd xxxx, kuid enne sealt vastuse saamist vahistati. Ta saab aru töötamise vajalikkusest, kuid tal puuduvad oskused ja kutse. Kinnipeetav saab riigikeelest vähesel määral aru, on motiveeritud omandama riigikeelt. Ta mõistab, et oleks vaja omandada kutse ja saada töökogemusi, kuid ei näe võimalusi õppimiseks, sest igapäevaseks toimetulekuks on sissetulekuid vaja. Peale vabanemist kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Vanglas on ta keeldunud tööst. Kinnipeetav on elanud tingimustes, kus ei olnud vajadust iseseisvalt tulusid-kulusid planeerida (xxxx), seega on tal sellealased oskused väikesed. Isikule on aastate jooksul väärteokorras määratud trahve, mille tasumisega ei ole ta tegelenud, lisandunud on kohtukulud. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi üle 7300 euro. Kinnipeetav Konstantin Vihrov on kasvanud xxxx, positiivseid mälestusi kodust on tal vähe. Vaatamata sellele on ta viimasel ajal taastanud suhted ema ja õega. Emaga peab kinnipeetav kirjavahetust, et mõlemad pooled teaksid, kuidas on olukord. Väidetavalt on kinnipeetav loonud suhte naisterahvaga, kes samuti kannab vanglas karistust. Kinnipeetav ei suuda olla piisavalt iseseisev, laseb ennast mõjutada, tema suhtlusringkond on kriminaalset mõtteviisi toetav. Eelnevad kuriteod on kõik sooritatud grupis. Kinnipeetavale on omane hoolimatus enda ja teiste heaolu vastu, tegutsedes ei mõtle ta tagajärgedele. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetaval olnud probleeme alkoholiga. Kõik röövimised on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetavat on väärteokorras korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel. Konstantin Vihrovi sõnul tarvitas ta lahjat alkoholi (õlu, gin, siider) iga päev sellistes kogustes, et odavam oleks olnud viina osta. Väidetavalt on kinnipeetav motiveeritud loobuma alkoholi kuritarvitamisest. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vajavad arendamist. Tema käitumises on esinenud nii impulsiivsust kui ka enesevalitsuse kaotamist, kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega. Kinnipeetav suudab sõnastada oma põhilised probleemid, kuid tegevusi olukorra muutmiseks ei oska planeerida. Konstantin Vihrov hindab oma tegusid küll ühiskonnas negatiivseteks, kuid ei oska toimetulekuks leida seaduslikke teid. Oma käitumist vabandab ta üldiste asjaoludega, järgides kuritegelikus maailmas kehtivaid põhimõtteid. Ta on kriminaalhoolduse all olles sooritanud uue kuriteo. Kinnipeetav ei seosta ennast ühiskonnaga ja arvab, et tegelikult ei huvita kedagi, kuidas temasugused elus hakkama saavad. Konstantin Vihrov nõustub kriminaalhoolduse tingimustega. Arvestades toime pandud kuritegu ja kinnipeetava käitumist vanglas on Konstantin Vihrov ohtlik nii ametnikele kui ka kinnipeetavatele, risk vanglas ning ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Viru Vangla toetab kinnipeetava Konstantin Vihrovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema O V ja õde V V perega, kes elavad xxxx. O V sõnade kohaselt on kinnipeetaval suhted lähedastega head. Korralikke sõpru, kes Konstantin Vihrovit vabaduses positiivselt mõjutaksid, tal ei ole. O V on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks korterisse aadressil xxxx. O V on arvel Töötukassas ning saab toimetulekutoetust. V V töötab kaubanduses. Kinnipeetava ema ja õde on valmis toetama Konstantin Vihrovit vanglast vabanemisel materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole 4 Konstantin Vihrovil kindlat töökohta ja eriala, tema töökogemused on vähesed. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on isik korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast alkoholi ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Majandusliku olukorra parandamiseks on kinnipeetaval vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks on kinnipeetaval soovitav läbida sotsiaalprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks neli kuud. Konstantin Vihrov soovis, et teda vabastataks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava sõnul on ta vanglas toime pannud 3 kuritegu. Konstantin Vihrov põhjendas oma 24 distsiplinaarkaristust sellega, et ta on liiga närviline ja ei suuda ennast tagasi hoida. Kinnipeetava sõnul ei ole alkohol tema jaoks probleem, jõi ta vaid sellepärast, et ei olnud midagi teha. Konstantin Vihrov väitis, et vabaduses olles tegi ta juhutöid, töötas metsas. Ta on arvamusel, et suudab olla kriminaalhoolduse all, täites kontrollnõudeid ja kohustusi. Esialgu võtaks ta ennast Töötukassas arvele, siis lõpetaks kutsekooli. Kinnipeetava väitel tal kriminaalse taustaga sõpru üldse ei ole. Prokurör ei toetanud kinnipeetava Konstantin Vihrovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla iseloomustusest nähtub, et Konstantin Vihrov on ohtlik nii ametnikele kui kinnipeetavatele. Sisuliselt ta kannab 10.09.2009 mõistetud karistust, millele on liidetud karistused kolme kuriteo toimepanemise eest. Need 3 kuritegu on toime pandud vanglas, esimene neist kolmandal päeval peale vanglasse saabumist. Kontrollseade annab vaid infot, kas kinnipeetav on kodus või mitte, kuid ei hoiata kuritegude toimepanemise eest. Kaitsja leidis, et prokuröri poolt räägitu vastab tegelikkusele, kuid samas jättis prokurör tähelepanuta selle asjaolu, et Konstantin Vihrov siiski mingeid järeldusi on enda jaoks tegema hakanud. Sellest räägib sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. See on programm, mis tegeleb sõltuvusega. Kinnipeetaval on kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks, tal on kehtivad dokumendid. Tal puudub küll töökoht, kuid eriala on tal praktiliselt omandatud, mis võimaldab tal vabaduses paremini hakkama saada. Lähedased, ema ja õde, on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama, mis tõstab tema šansse vabaduses hakkama saada. Tema suhtes võib kohaldada kohustusi ja keelde, mis on iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses kirjas. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Konstantin Vihrov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, karistusregistri õiendist nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust kolmandat korda. Konstantin Vihrov pani Viru Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega määratud katseajal toime uued tahtlikud kuriteod, sealhulgas teistkordselt KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milline on esimese raskusastme kuritegu. 5 Kuriteod on toime pandud grupis, materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt sõltuvusprobleemist. Väärib märkimist, et peale Viru Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsust pani Konstantin Vihrov vanglas olles ja karistust kandes toime 3 kuritegu, millised on kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Konstantin Vihrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib töökoha mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades kinnipeetava sõltuvust alkoholist, mõjutatavust, tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, reaalne oht, et Konstantin Vihrov võib toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole Konstantin Vihrov olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 24 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Eeltoodu võimaldab kohtu arvates üheselt järeldada seda, et kinnipeetav Konstantin Vihrov ei ole vanglas paranemise teele asunud ega talle eelnevalt mõistetud karistustest enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Isik, kes on oma käitumisega ohtlik nii vanglaametnikele kui ka kaaskinnipeetavatele, kujutab endast vaieldamatult suurt ohtu ühiskonna turvalisusele. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kokku 61,32 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks, kuid leiab, et kinnipeetavalt kuulub ilma kaitsja aja- ja sõidukuluta väljamõistmisele 38,40 eurot. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta Konstantin Vihrovit elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus
4. aprillil 2012.a Nooremreferent Heli Väinaste Tea Toming Tea Toming