järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja vanemväärteomenetleja Asja Malahhova Menetlusalune isik Eduard Nõlv, isikukood 37510312229, Vabariigi kodanik, töötu, xxx Kinni peetud alates: 14.03.2012 kell 09.00 RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, kohus Eesti OTSUSTAS: Eduard Nõlv süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et xxx kaupluse „xxx müügisaalis lärmas, karjus valjusti kasutades ebasündsaid väljendeid, millega rikkus avalikku korda. Mõista Eduard Nõlvale
alusel karistuseks rahatrahv 10 (kümme) trahviühikut summas 40(nelikümmend) eurot.
lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamisaega ja lugeda karistus kantuks. 1 Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 22.03.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 12.04.2012 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 14.03.2012 konstaabel Andrei Kirillovi poolt koostatud väärteoprotokolli AB 1254229 kohaselt süüdistatakse Eduard Nõlva selles, et tema viibides xxxx kell xxx“ müügisaalis lärmas, karjus valjusti kasutades ebasündsaid väljendeid: xxxxxx idi na xxx, ja vas vseh otpižu“, millega rikkus avalikku korda. Eduard Nõlva tegu kvalifitseeriti
15.03.2012 esitas kohtuväline menetleja (Ida Prefektuur) kohtule taotluse mõista Eduard Nõlvale karistusena arest. Kohtuistungil avaldas kohtuväline menetleja, et Eduard Nõlvale tuleb
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik on varem korduvalt toime pannud õigusrikkumisi, millede eest määratud karistused ei ole täitnud oma eesmärki, et isik hoiduks uute rikkumiste toimepanemisest, on suhtunud neisse ükskõikselt. Isikul on palju kehtivaid karistusi. Isik ei tööta. Seetõttu ei pea kohtuväline menetleja otstarbekaks määrata karistuseks rahatrahvi. 22.03.2012 esitas kohtuväline menetleja (Ida Prefektuur) kohtule teatise VTMS § 137 lg 1 alusel, et ta soovib kasutada apellatsiooniõigust. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: Eduard Nõlva kohtuistungil antud ütlused, isiku kinnipidamise protokoll, karistusregistri väljavõte. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi, kahetses tehtut. Palus aresti mitte kohaldada. Isiku kinnipidamise protokollist lk 4 nähtub, et 14.03.2012 kell 09.00 peeti kinni Eduard Nõlv xxx
järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, nimelt väljendas ebetsensuursete sõnadega. 2 Karistusregistri väljavõttest lk 11-15 nähtub, et Eduard Nõlva on varasemalt 5 korral väärteokorras karistatud, nendest 2 korral Liiklusseaduse rikkumise eest ja 2 viimasel korral (03.08.2010 ja 06.10.2011) väheväärtsuliku asja varguse eest. Kõikidel kordadel on isikule karistuse liigiks määratud rahatrahv. Rahatrahvid on suuremalt jaolt täitmata. Kuna Eduuard Nõlva poolt toimepandud väärteo asjaolud olid selged, süüdistatav ei vaidlustanud esitatud süüdistuse sisu, ei pidanud kohus vajalikuks uurida kohtuistungile mitteilmunud tunnistajate – Sxxx Plxxxi ja Sxxx Bxxxi ütlusi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohaselt Eduard Nõlv xxx paiku viibides xxx“ müügisaalis lärmas, karjus valjusti kasutades ebasündsaid väljendeid. Eduard Nõlv tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi, samuti on ta avaldanud ka kahetsust süüdistuste kohta juba väärteoprotokolli ütlusi andes.
näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-33-11 märkinud 13.
objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on alates
järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, s.o avalikus kohas lärmamine, valjusti ebasündsate väljendite kasutamine, millega rikutakse avalikku korda. Selline käitumine objektiivselt rikub avalikku korda, seda enam poes, kus jooksvalt alati viibib teatud hulök külastajaid. Menetlusaluse isiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et
§-s 262 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Eduard Nõlv. KARISTUS
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.
sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et menetlusalune isik on end süüdi tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud ning rikkumistest aru saanud. Karistuse raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri teatisest (lk 11-15) nähtuvalt on Eduard Nõlval 4 kehtivat väärteokaristust. Kaks viimast väärteokaristust on määratud väheväärtusliku vara varguse eest. Määratud rahatrahvid on kõik tasumata. Eduard Nõlva ei ole varem arestiga karistatud. Samuti ei ole teda varasemalt avaliku korra rikkumise eest karistatud. Isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistuse mõistmine on eeskätt tegupõhine. Sellele on Riigikohus osutanud lahendis 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune - karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus.“ 4 Eduard Nõlv ei ole alaealine, kelle puhul oleks karistuse mõistmisel esikohal tema isik. Kohus juhib tähelepanu, et iseenesest isiku varasemalt tasumata rahatrahvide olemasolu ei ole iseseisev alus karistusena aresti mõistmiseks. Karistamise aluseks on
Samuti ei mõista kohus karistusi puhtalt karistuspoliitilistel motiividel, sest isiku süü on alati individuaalne. Eduard Nõlv pani toime
kvalifitseeritava väärteo, millega ei ole tekitatud materiaalset ega füüsilist kahju. Rikkumine ei kestnud pikema aja jooksul. Eelkõige tuleb arvesse võtta isiku süülist käitumist-süüteo iseloomu, mis sesnes ebatsensuursete sõnade kasutamises ja karjumises poes. Materjalidest ei nähtu, et isiku teo tagajärjel oleks isikute või poe töö märkimisväärselt häiritud, peatatud. Kohus leiab, et toimepandud tegu ei ole niivõrd suur, et tingiks isiku vabaduse võtmise. Isiku süü ei ole antud teos suur. Eduard Nõlva on võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigi, s.o rahatrahviga. Kohus arvestab, et tegu on toime pandud 17.02.2012, aresti taotlemiseks pöörduti kohtusse alles 15.03.2012 peaaegu 1 kuu hiljem teo toimepanemisest. Kohus märgib, et aresti aktuaalsus on seega oma jõu kaotanud. Ühtlasi peab kohus võimalikuks karistada Eduard Nõlva
ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o 10 trahviühikut ehk summas 40 eurot, mis on kooskõlas ka süü suurusega. Isiku töökoha puudumine ja seega sissetulekute ebapiisavus ei ole antud juhul takistuseks rahatrahvi mõistmisel, sest isikut karistatakse 10 trahviühikuga, mis kaetakse isiku kinnipidamises viibitud ajaga ja seega rahatrahvi tasumine ei aktualiseeru. Kohus leiab, et Eduard Nõlv on seoses esitatud aresti taotlusega oma rikkumisest aru saanud ja püüab edaspidi avaliku korrarikkumisi vältida. Edaspidiste õigusrikkumiste korral tuleb E.Nõlval arvestada, et teda võidakse karistada suurema rahatrahviga ja rangema sanktsiooniga. Eduard Nõlv oli väärteokorras kinni peetud VTMS § 44 alusel 14.03.2012 kell 09.00. Kohtuistung lõppes 15.03.2012. Seega E.Nõlv kinnpidamisaeg on kokku 48 tundi, mida tuleb
24 tunnile vastab rahatrahvi 10 trahviühikut. Seega tuleb karistus lugeda kantuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.