Mart Kalmuse suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Õigeks mõista Meelis Põldemaa KrK § 155 lg 2 p 1,2 (
K § 139 lg 3 p 1 (
Meelis Põldemaa suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel hüvitada Meelis Põldemaale tema eelvangistuses viibitud aeg 31.juuli 2007.a.- 08.september 2008.a., s.o üks
K § 159 lg 2 (
K § 186 (
Kalle Ernverti suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Õigeks mõista Taisto Leer KrK § 139 lg 3 p 1 (
K § 143 lg 2 p 1,2 (
lg 1 alusel hakata Taisto Leeri katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Taisto Leeri jõustumisest. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse Süüdi tunnistada Kalver Orgmäe KrK § 143 lg 2 p 1,2 (
lg 2 p 2 (
, siis oleks juba süüdistusaktis tulnud märkida nii KrK kui
§-d, mille järgi prokurör süüdistuses isikutele esitab. Samas ei ole see selline eksimus, mis välistaks kaitseõiguse teostamise ja prokurör nimetas KrK § vastavad
§-d kohtulike vaidluste käigus. Samuti on erineval ajal koostatud süüdistuaktides süüdistatavate isikute ringi kajastatud erinevalt. Meelis Põldemaa süüdistus käsitleb osades episoodides kuritegude toimepanemist koos Taisto Leeri ja Indrek Jürisaarega. Samas Indrek Jürisaare ja Taisto Leeri süüdistustes nendesamades episoodides Meelis Põldemaa osalus ei kajastu (Mattu-Varese kinnistu). VIII lk 2 Keskkonnakaitse inspektorite poolt koostatud paikliku ülevaatuse aktis 08.05.2001 on nimetatud, et Otsa ja Tämme kinnistul on tehtud metsaraied 1999-2001.a. Arusaamatuks jääb, millisel alusel on 08.05.2001.a. koostatud akti märgitud metsaraie lõppaeg. Kannatanu esindaja T.Tammeleht on kohtus ülekuulamisel kinnitanud, et tema saab nimetada raie mõõtmise ajaks aastad 2000-2001, aastase kõikumisega. See aga ei näita raie teostamise aega. Tunnistaja Metsjärv on rääkinud, et Telvar kutsus teda metsa lõikama ja järgmisel päeval tuli kohale keskkonnainspektor. Keskkonnainspektorid on kohtus olevate materjalide põhjal ilmunud langile 08.05.2001.a. Kuna raielangid kuulusid Tiit Telvarile, kes seal tunnistaja jutu järgi ka toimetas, siis see ei kinnita Meelis Põldemaa, Mart Kalmuse ja Kalle Ernverti seost selle metsalõikamisega. Paljud kohtus ütlusi andnud tunnistajad räägivad küll enda osalemisest nendel raielankidel seoses metsatöötlemisega, kuid samas enamik neist ei oska nimetada kindlat lankidel töötamise aega ega ka süüdistatavate kindlat osa seoses metsa ülestöötamisega. Seega ei leidnud kohtus kinnitust, et süüdistuses nimetatud isikud panid toime
Kohus leiab, et Meelis Põldemaale, Mart Kalmusele ja Kalle Ernvertile süüks arvatavaid tegusid ei saa käsitleda jätkuva kuriteona. Jätkuv on ühtsest tahtest kantud, ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Metsa raiumine on hinnatav tervikliku protsessina, mis sisaldab erinevaid tööetappe - esmalt puude langetamist, millele järgneb kas vahetult või hilisemalt puude koondamine. Seega on igakordne tegevus metsalangil, kui see lõppes puude äraviimisega sealt, lõppenud. Kui järgmine raie toimus samal langil alles aasta pärast, siis ei saa öelda, et tegemist oli ajaliselt lähedaste tegudega ja seda järgnevat metsaraiet käsitleda eelmisele tegevusele järgneva teona ning neid mõlemaid ühtse kuriteona. Jätkuv kuriteo puhul tuleks tuvastada, et juba esimese tegevuse ajal oli süüdlastel kavatsus oma kuritegelikku tegevust jätkata. Tegemist oleks siiski kahe eraldiseisva kuriteoepisoodiga, mis tuleks ajalises mõttes täpsustada. Kui isegi tuvastada, et Meelis Põldemaa, Kalle Ernvert ja Mart Kalmus osalesid Tiit Telvari kõrval ebaseaduslikus metsaraiel 1999 aastal ja 2000 aastal, milliseid tähtaegu ka osad tunnistajad mainivad, siis 2001 raiest osavõttu nende isikute poolt ei kinnita ükski tõend. Seega, kui käsitleda, et nende poolt ebaseaduslik metsaraie pandi toime 2000 aastal ning kui süüdistuses on teo toimepanemise aeg määratletud aastase täpsusega, siis tõlgendades süüdistust süüdistatavate kasuks, tuleb märkida, et käesolevaks ajaks on süüdistuses esitatud teod aegunud kuna viimase teo toimepanemisest on möödunud 10 aastat. Tunnistajad Laurits, Leppik ja Saal on rääkinud kohtus, et kõnesolevatel lankidel toimus mitu raiet. Leppiku sõnul viimane enne tema ülekuulamist 2001.a. mais. Samas ei tea tunnistajad kes kõikidel kordadel raied teostas või puidu ära vedas ja kes oli raielangi omanik. Kuna nimetatuid kahe tunnistaja ütlused langevad kokku 2000 aasta raie osas, siis võiks seda aega määratleda viimase teo toimepanemise ajana. Kuna süüdistuses on raieajad määratletud väga umbmääraselt, s.o suure ajavahega, siis tuleks süüdistatavate kasuks tõlgendada viimase teo toimepanemise aega ja nende süü tõendamise korral lugeda kuriteod aegunuks seisuga 2010.a. Kuna ning lugeda kur Kohtule ei ole esitatud ühtki otsest tõendit, et kõnealustel raielankidel (Otsa, Tämme, Alakalde, Saariku ja Luige) teostasid metsaraiet isikud, kellele selles süüdistused on esitatud. Tunnistajate Saksa ja Kangro kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega ja seega ei saa neid tõendiallikatena käsitleda. Kohtueelses menetluses 2004.a. teostatud erinevad isikute fotode järgi äratundmiseks esitamiste protokollid toimikute erinevates köidetes, mis on kohtuistungil avaldatud, ei ole teostatud vastavalt 2004.a. kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi § 137 sätestatule. Ükski äratundja ei ole kirjeldanud äratuntud isikut, millised tunnused ja iseärasused tema arvates äratuntul esinevad. Ka ei ole äratundjaid üle kuulatud isiku osas, kes neile äratundmiseks on esitatud, enne äratundmiseks esitamist, mida nõuab seadus. Seega ei saa kohus neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Tiit Telvarit on üle kuulatud alates 2001 kuni 2005.a. kokku 6 korral. Kõikidel neil kordadel on tema menetlusstaatuseks olnud kahtlustatav ja seega ei ole teda hoiatatud valeütluste andmise eest ning seaduse kohaselt ei ole ta kohustatud tõeseid ütlusi andma. Ühelgi ülekuulamisel ei ole osalenud kaitsjat, millist soovi on Tiit Telvar ise oma allkirjaga kinnitanud. Kohtueelses menetluses on Tiit Telvar muutnud oma ütlusi menetluse erinevates staadiumites selliselt, et need välistavad teineteist. Kohtus Tiit Telvari ütluste usaldusväärsust kontrollida ei ole võimalik kuna ta on surnud 08.03.2005.a. Käesolevas kriminaalasjas oleks Tiit Telvar olnud kohtuistungil süüdistatava rollis, seega laieneksid kõik süüdistatava õigused, näit. keelduda ütluste andmisest, mitte olla kohustatud tõeseid ütlusi andma, talle ka kohtumenetluses. Arusaamatuks jääb Tiit Telvari polt antud põhjendus ütluste muutmise kohta, et ta püüdis esialgsete ütluste andmisega mitte enda olukorda halvendada. Oma ütlustes on ta aga muutnud vaid Meelis Põldemaa ja Mart Kalmuse osalusse puutuvaid asjaolusid, muutmata asjaolusid enda suhtes. Seega ei muutnud ta kohtu seisukohalt enda osas antavaid ütlusi ega kergendanud või raskendanud ütluste muutmisega iseenda olukorda. Kohus peab erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis on olemuselt kriminaalasja õigeks lahendamiseks asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, sh nende usaldusväärsust Kuigi asjaolu, et ütlused on antud kahtlustatava poolt, ei välista see selle isiku tõendiallikaks olekut. Samas avaldades kohtueelses menetluses antud ütlusi ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama isiku vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist isikut saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne isik tõendikogumist tervikuna välja jätta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes leidnud, et kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärse isiku ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastuolude tõttu Tiit Telvari ütlustes, mida ei olnud võimalik ka kohtumenetluses kõrvaldada, ei saa teda lugeda usaldusväärseks tõendiallikaks ning tema ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohtus ei leidnud tuvastamist süüdistatavate tahtlus metsa ebaseaduslikus raides. Tuvastatud on, et Mart Kalmus osales oksjonitel, mis ei olnud seadusevastane. Meelis Põldemaa rahastas metsamaade ostu laenu näol, olles huvitatud hiljem metsamaterjali omandamisest omanikult Tiit Telvarilt. Kalle Ernvert osales töömeeste objektidele viimises, kütuse jm. vajaliku hankimises, metsa äraveo korraldamises. Need asjaolud ei tõenda aga nende teadlikkust, kas metsa raiuti seaduspäraselt või mitte. Ükski tunnistaja ei ole kinnitanud, et keegi nimetatud süüdistatavatest oleks andnud korraldusi metsa langetada üle lubatud piiride või osalenud aktiivselt kõikides metsa ülestöötamisega seotud toimingutes. Seega ei ole suudetud tuvastada süüdistatavate otsene tahtlus panna toime nimetatud tegusid. Kohus leiab, et Meelis Põldemaa, Mart Kalmus, ja Kalle Ernvert tuleb KrK § 155 lg 2 p 1,2 järgi õigeks mõista. Kalle Ernvert KrK § 159 lg 2 ja § 186 Kohus on seisukohal, et Kalle Ernverti süü KrK § 159 lg 2 ja § 186 (
Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et allkirjad ja muud andmed veoselehele, metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmisaktile ja kassaorderile on Tiit Telvar nimel antud Kalle Ernverti poolt, mida tunnistab ka Kalle Ernvert ise. Samas süüdistus KrK § 159 lg 2 järgi eeldaks teo toimepanija omakasu ajendi tuvastamist. Tunnistaja Luik kinnitab, et tema juures olid nimetatud dokumente allkirjastamas nii Kalle Ernvert kui talle teadaolevalt Tiit Telvar. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et Kalle Ernvertil oleks esinenud dokumentide võltsimisel omakasu ajend. Millegagi ei ole ümber lükatud tema enda versioon, et täitis dokumendid Tiit Telvari eest tema juuresolekul viimase palvel seoses alkoholijoobes olekuga. Samuti pole kinnitust leidnud, et Kalle Ernvert oleks püüdnud kuidagi aktiivselt tegutsedes enda osalust ebaseadusliku metsaraie toimepanemises varjata. Kõigepealt ei ole kinnitust leidnud, et Kalle Ernvert ebaseaduslikus metsaraides osales ega tema tahtluses selles osaleda. Samuti leidis kinnitust, et Kalle Ernvert, varjamata enda isikut, viibis raielankidel, aidates erineval moel seal töötavaid töölisi. Vaatamata sellele, et kohus Tiit Telvari kohtueelses menetluses antud ütlusi ei arvesta, peab kohus mainima, et Tiit Telvarit ennast nendes Kalle Ernverti süüdistusepisoodides üldse üle kuulatud ei ole, vaatamata tema väidetavale kohaolekule. KrK § 186 sätestatud kuritegu nõuab koosseisulise tunnusena tuvastada, et isik võltsis dokumenti eesmärgiga omanda selle abi õigusi või vabaneda kohustustest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Kalle Ernvert soovis või sai mingeid õigusi seoses dokumentide võltsimisega ning et ta vabanes mingitest kohustustest selle abil. Kui seadusesäte toob alternatiivina välja 2 varianti, millisel juhul dokumendi võltsimist käsitletakse KrK § 186 järgi, siis süüdistus Kalle Ernvertile on esitatud mõlema koosseisulise tunnuse järgi, samas selgitamata, milline oli tema eesmärk kohustustest vabanemisel. Seda, et raha võltsitud kassa väljaminekuorderi alusel sai Kalle Ernvert ei ole ühegi tõendiga kinnitatud. Kuna käesoleval ajal kvalifitseeruks eelnimetatud mõlemad kuriteod
järgi ilma, et kaasneks kohustust tuvastada
K § 155 lg 2 p 1,2 Puustuse kinnistu. Tõenditeks peale Keskkonnainspektsiooni materjalide on selles episoodis ainult K.Suitsu ja A.Vähi ütlused. Suitsu ütluste kohaselt ostis tema kinnistu Meelis Põldemaa rahade eest, kes talle laenas. Kohtuistungil kinnitas Suits, et metsas näitas kõik ette vähi ja raha metsa eest pidi talle ka põhiliselt tasuma Vähi. Raiekogused kavandas samuti Vähi. Põldemaa osa Puustuse kinnistu juures piirnes tema sõnul praktiliselt raha laenamisega, tagatiseks hüpoteegi seadmisega Vähi ütluste kohaselt ostis Suitsult vaid puitu, võis käia kinnistul. Metsamaterjali eest tasus Vähi väidetavalt omanik Suitsule. Suitsu ütlustes esinesid vastuolud, mille prokurör jättis kohtu arvates selgelt kõrvaldamata. Eeltoodu alusel ei leia kohus, et kohtuliku uurimise käigus oleks vajalikult tõendatud Meelis Põldemaa osalus Puustuse kinnistu ebaseaduslikus metsaraies. Meelis Põldemaa Sulondu-A kinnistu ja Meelis Põldemaa, Taisto Leer ja Indrek Jürisaar Mattu-Varese kinnistu KrK § 139 lg 3 p 1 järgi. Varguse subjektiivne külg eeldab tahtlust. Peab olema tõendatud, et isik oli teadlik sellest, et puude näol, mille töötlemist või vedamist ta teostas, oli tegemist võõra vallasasjaga. Juhul, kui isik on aga vaadeldav süüteo keskse figuurina, kellest sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna, on ta käsitletav täideviijana. Sulondu kinnistu osas on peale sündmuskoha vaatlusprotokolli ainsaks tõendiks kannatanu Purge ütlused, kuidas talle teatati, et tema tädile kuuluval Sulondu-A kinnistul on toimunud metsaraie, mille kohta omanikul igasugune teave puudus. Millal täpselt ja kes metsaraide teostas Purgele teada ei ole. Seega ei ole kohtul tõendeid, et süüdi tunnistada Meelis Põldemaa nimetatud kinnistult metsa varguses. Tõendatud ei ole, et Meelis Põldemaal esines tahtlus teo toimepanemiseks, samuti tema keskne roll süüteo toimepanemises. Mattu-Varese kinnistu osas on kohtus tõenditena käsitletud Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud materjale. Kannatanu A.Saali kinnitusel sai ta Keskkonnaametilt teada raiest temale kuuluval kinnistul. Ei tema ise ega tema isa volituse alusel ei olnud seda raiet tellinud. Kes raietööd tegi ei ole kannatanule teada. Tulenevalt notariaalsest lepingust oli A.Saal kasutusvalduse Mattu- Varese kinnistu osas andnud üle Erika Saalile. Isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Seega oli kasutusvaldaja valduse saamisest õigustatud metsa majandama, s.h raiet teostama ja tulu saama. Arusaamatult kohtule on kriminaalasjas tõendiallikatena üle kuulatud ainult kinnistu omanik, kellelt valdus oli üle läinud ja tema isa, kes volikirja alusel tegutses A.Saali eest. Samas on jäetud kohtus (eeluurimisel on) täiesti küsitlemata isik, kellele kuulus õigus nimetatud kinnistuga seoses seal asuvaid varasid omastada või võõrandada. Ts.hagi on esitatud kinnistu omaniku poolt, kuid kelle isiklikult kasutusvalduse ülemineku korral, ei olegi kuriteoga kahju tekitatud. Tunnistaja T.Leppale on esitatud äratundmiseks isikute fotod. Kohus märgib, et rikutud on samasid KrMK nõudeid, millele eelpool viidatud oli. Lepp kinnitab, et nägi palgivirnasid ja seal juures viibivaid isikuid, kuid kedagi neist ära ei tunne. Tunnistaja A.Laigna ja Indrek Jürisaare vahel oli sõlmitud töövõtu leping. Kes metsa töölised, tehnika ja äraveo tellis tunnistaja ei tea. Tema sõnul on ta Indrek Jürisaare kaudu väidetava metsaomaniku Saaliga ka kohtunud ja tal oli tema tel. nr. Indrek Jürisaar tasus tunnistajale vastavalt töövõtu lepingule. Tunnistaja viitas kohtusaalis Meelis Põldemaale kui isikule, kes oli metsa äraveo firmast. Tunnistaja H.Supp räägib, et tema firma telliti matsaraie ja väljaveo tööd nimetatud kinnistul. Raha tööde eest ei makstud kuna tellija kadus ära. Hiljem sai tunnistaja teada, et Indrek Jürisaar oli esinenud vist metsaomanikuna, kes ta tegelikult ei olnud. Samas kinnitas tunnistaja, et kontrollis Keskkonnaametist raiepileti õigsust. Talle esitati ka raie võõrandamise leping, Laigna oli võõrandajaks, kes tellis langetamise ja väljaveo. Tunnistaja J.Rubin kinnitab, et teostas töid seoses matsa väljaveoga kinnistul. Talle jagas ülesandeid töödejuht. Kose. Tunnistaja T.Kuresoo sõnul peale raie teostamisest teadasaamist ja seda kontrollides helistati omanik A.Saalile, kes vastas et korrastab langi 10 päeva jooksul. Peale seda ilmus langi ülevaatusele A.Saali isa V.Saal. Tunnistaja sõnul ei olnud arusaadav, kuidas sai isa teada ülevaatusest, kui telefonile vastaja ei olnud tegelikult tema poeg. Telefoninr. Võeti metsateatiselt, mille oli kirjutanud A.Saal. Tunnistaja sõnul soovis V.Saal ise asja ilma politseita ajada, sai teada, et asja taga on R.Kose. Kogu V.Saali käitumine tekitas tunnistaja imestust. A.Saali ei pannud tunnistaja sõnul üldse imestama, kui talle teatati, et raie on tehtud. Politseisse Saalid ei pöördunud, seda tegi Keskkonnainspektsioon. Tunnistaja M.Matikaineni sõnul palus üks meesterahvas tema talust voolu haagissuvila jaoks, mis oli seotud metsatöötlemisega 2002.a. Konguta metsa ääres. Talle ka tasuti selle eest. Tunnistaja U.Vardja sõnul tema äriühingule kuuluval maatükil käis Meelise nimeline isik puidu ladustamise osas kokku leppimas. Tegelikult ladustati puit tema loal teisele poole teed. Selle eest vist ka maksti talle. Tunnistaja V.Raadik kohtus 3 korral väidetava A.Saaliga, kelle isikuttõendavat dokumenti ta kontrolliks ei küsinud. Teada oli väidetava A.Saali telefoninr., millel vastas seesama isik, kes oli varem esinenud A.Saalina. Koos E.Pilti ja A.Saalina esinenud isikuga käidi ka metsas langil. A.Saalina esinenud isikut ta ära ei tunneks. Miks ei ole tunnistajale esitatud isikuid fotodelt äratundmiseks? Tunnistaja E.Pilt kinnitas, et käis koos Raadiku ja A.Saaliga, kes hiljem selgunu põhjal ei olnud tegelikult see isik, Mattu.-Varese kinnistul. Tunnistaja mäletab, et seal langil oli kindlasti kooreüraski poolt kahjustatud puitu, mis tunduvalt alandab puidu väärtust. Kvaliteetset puitu oli kuni pool mahust, mitte rohkem. Tunnistaja A.Nieländer kinnitab, et tegeles metsa väljaveoga ja ladustas seda ühele laoplatsile. Kose Raul kontrollis pabereid. Tunnistaja sõnul võis ta ka ise metsadokumente näha. Ta nägi objektil ka mingeid inimesi, kuid ei tea kes oli omanik ja kas seal viibis ka omanik. Tunnistaja R.Kose kinnitab, et tegi metsatöid seoses töötamisega firmas Lanellius MattuVarese kinnistul. Ta on avaldanud eeluurimisel, et tellijaks oli Taisto Leeri nimeline isik. Ta ei tunne teda. Tellimused vormistas firma juht. Enne metsatöid kontrolliti ka alati dokumentide korrasolekut. Tunnistaja Sallole on esitatud äratundmiseks kokku 6 isiku fotod. Äratundmiseks esitamise protokollide koostamisel on järjekordselt rikutud seadusenorme ega ole fikseeritud asjaolusid, mis äratundmise juures peavad kajastuma. Sallo kinnitab, et teostas puidu vedu Mattu-Varse kinnistult. Kes tellis ja vedas tunnistaja ei tea. Tunnistaja H.Kulper on ära tundnud talle esitatud fotode hulgast mehe, kes küsis luba palkide ladustamiseks ja kelle ta andis oma ülemuse nr. Äratuntud isikuks osutus Meelis Põldemaa. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis kinnitust Indrek Jürisaare osavõtt metsavargusest MattuVarese kinnistult. Esitatud tõenditest võib järeldada, et tema oli keskseks isikuks selles episoodis, kes korraldas ja koordineeris süüteo toimepanemist. Samas ei leidnud kohus, et tõendatud oleks Meelis Põldemaa ja Taisto Leeri süü nimetatud episoodis. Asjaolu, et Meelis Põldemaas tundsid mõned isikud ära isiku, kes tegeles metsa äraveoga või nägid teda ladustatud palgihunniku juures seismas ei kinnita tema süüd. Kohtus ei tuvastatud Meelis Põldemaa ega Taisto Leeri tahtlust varguse toimepanemiseks ega nende keskset rolli selles. Kohus leiab, et nimetatud episoodis esitatud kahju nõue ei kuulu rahuldamisele kriminaalmenetluse korras kuna välja selgitamata on kahju kannatanu tegelik isik ning samuti on küsitav puidu väärtus, mille alusel on arvestatud ts.hagi hind, kuna leidis tõendamist, et antud matsas oli mitte vähem kui pool puudest kahjustustega, mis vähendas oluliselt selle väärtust. Kalver Orgmäe KrK § 155 lg 1 järgi Haidaku kinnistu. Ise tunnistab oma osalust selles episoodis, kirjeldab kuidas näitas töömeestele ette metsa piirid jms. Nimetab ka Taisto Leeri osavõttu, kuid selle kohta rohkem tõendeid kohtule esitatud ei ole. H.Haidak kinnitab samuti, et temaga sõlmis kokkuleppeid Kalver Orgmäe ning jäi talle raie eest ka võlgu. Kalver Orgmäe ja Taisto Leer KrK § 143 lg 2 p 1,2 järgi Kudra kinnistu. Nimetatud episoodis on Kalver Orgmäe ja Taisto Leeri süü kohtus kinnitust leidnud kannatanu E.Tobrelutsu ja tunnistajate M.Tobrelutsu, V.Smagini ütlustega. Samuti on kinnitanud oma osavõttu nimetatud episoodist Kalver Orgmäe ja kinnitanud ka Taisto Leeri osalust selles. Kannatanu on esitanud moraalse kahju nõude süüdistatavate vastu. Kuna moraalse kahju tekkimise asjaolud ning põhjenduse nõutava kahju suuruse osas peab kannatanu välja tooma, kuid mida käesoleval juhul tehtud ei ole, siis kohus seda nõuet rahuldada ei saa. Kalver Orgmäe ja Taisto Leer Välba kinnistu. Isikute süü nimetatud episoodis on tõendatud nii kannatanu A.Raudsepa, R.Raudsepa, A.Küti ja P.Reinupi ütlustega. Samuti on Kalver Orgmäe ise enda ja Taisto Leer osalust kinnitanud. Samas leiab kohus, et kuna tegemist on kelmuste episoodidega, milles on leidnud tõendamist mõlema süüdistatava süü, arvestades Kalver Orgmäe mitte väikest osavõtuastest nimetatud tegudes ning arvestades tema ütluste andmise asjaolusid ning tunnistatud vaenu Taisto Leeri vastu, ei saa kindlalt väita, et Kalver Orgmäe ei saanud seoses toimepandud kuritegudega mingit kasu. Seega ei ole põhjendatud välja mõista käesoleva episoodi eest 23 000 vaid Taisto Leerilt. Taisto Leer § 139 lg 3 p 1 järgi Aeda kinnistu ja Taisto Leer ja Indrek Jürisaar § 139 lg 3 p 1 järgi Lehese. Taisto Leeri süü seoses Aeda kinnistuga kohtus tõendamist ei leidnud. Tõendatud on et tema esitas tunnistaja Karule dokumendid maaomaniku Hõbemägi poolt, mida tegelikult viimane allkirjastanud ei olnud. Tunnistaja Karu ütluste kohaselt oli metsa ülestöötajaks Taisto Leer, kelle palvel ta otsis sinna töölisi, lootes ise vaheltkasu teenida. Taisto Leer näitas talle ka kätte metsa, kuhu tunnistaja juhatas hiljem järgmised töölised. Tunnistajas Taaber ja Laine kinnitasid, et reaalselt hakati ka metsa üles töötama, kuid see katkestati seoses politsei sekkumisega. Samas leiab kohus, et millegagi ei ole tõendatud, et Taisto Leer oli teadlik, et tema poolt esitatud dokumendid olid võltsitud. Puudub tõendatud, et ta tegutses tahtlikult. Ei ole kindlaks tehtud kust ta need sai, kas tema oli nende asjade algorganisaator. Kohtus Taisto Leeri selles episoodis üldse küsitletud ei ole, seega ei olnud tal võimalust esitada ka omapoolset selgitust asjale. Samas leiab kohus, et Taisto Leeri süüdimõistmiseks seoses Lehese kinnistuga puudub alus. Keegi peale Indrek Jürisaare teda seoses selle episoodiga ei nimeta. Indrek Jürisaar räägib vaid, et Taisto Leer palus abi. Samas ei ole tõendatud, milline oli Taisto Leeri eesmärk ja tahtlus selle kinnistuga seoses. Indrek Jürisaar on Lehese kinnistu osas tunnistajatele jätnud mulje, et tegemist oli tema kinnistuga, kuid see oli veel ametlikult vormistamata. Tema viis metsa ja näitas piire, samuti korraldas enda asemele isiku, kes raietöölisi juhendab. Seega tema keskne roll selle kuriteo organiseerimisel on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Indrek Jürisaare süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KrK § 139 lg 2 p 2 järgi kuna ei leidnud tõendamist tema poolt teo toimepanemine grupis ja kahju tekitamine suures ulatuses. Kohus möönab, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate süü täies mahus ei olnud kohtus tuvastatav. Eelkõige seetõttu, et süüdistuse aluseks olevad teod on toime pandud aastatel 1999-2001, seega 9-11 aastat tagasi. Kuna kehtivas kohtumenetluses toimub nn. võistlev protsess ja kohus langetab otsuse vaid talle menetluspoolte poolt esitatud tõendite põhjal ise aktiivselt sellesse sekkumata, siis sai kohus teha otsustuse vaid nende tõendite põhjal, mis talle esitati. Riiklikul süüdistajal ei olnud kohtule võimalik tõendiallikatena esitada paljusid kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistajaid. Samuti jätsid paljud kutsutud isikud kohtusse tulemata ja seega nende isikute ütlused jäid kohtus vahetult kontrollimata. Seoses pika aja möödumisega või tahtmatusega avaldada tõtt, ei mäletanud paljud kohtus ülekuulatud isikud kuritegudega seotud täpsemaid asjaolusid. Esines ka ütluste muutmist, ebatäpsust ning samuti jäid mõnedki vastuolud menetluspooltel ütlustes välja toomata. Kohus peab märkima ka asjaolu, et kohtueelne menetlus toimus palju aastaid tagasi ning ilmselt oli teostatud mitte piisava põhjalikkuse ja korrektsusega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.