← Eesti

1-12-1189/5

Obsah (6)§ 424§ 68§ 66§ 50§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2012. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-1189 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer K

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sirle Melk Süüdistatav A.L. Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXX XX Isikukood või sünniaeg: XXXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud ühel korral, karistus kustunud. Tõkend: ei ole kohaldatud Riigi poolt määratud korras advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.L.

§ 424

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 250 (kahesaja viiekümne) päevamäära (1 päevamäär 6,4 eurot) ulatuses, s.o. summas 1600 (tuhat kuussada) eurot.

§ 68lg 1 järgi arvata 30. detsembril 2011. a eelvangistuses viibitud aeg, so üks

(1)päev karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 (kolm) päevamäära ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks mõista A.L. 247 (kakssada nelikümmend seitse) päevamäära, s.o summas 1580 (tuhat viissada kaheksakümmend) eurot 80 senti.

§ 66lg-te 1, 3 alusel määrata, et A.L.

on õigus mõistetud rahalist karistust tasuda 12 (kaheteistkümnes) võrdses osas, s.o summas 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 70 senti igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumist kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank nr 10220034796011 või AS-s Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena A.L.

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 välja mõista A.L. menetluskuluna: sundraha 200 (kakssada) eurot; kaitsjatasu 50 (viiskümmend) eurot. Ülejäänud menetluskulu jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et A.L. on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon: A.L. on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selle, et tema 30.12.2011.a kuni kella 02.15 juhtis Tartus Pepleri tänaval mootorsõidukit Opel Astra r/m XXX XXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,09 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani A.L. toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud Menetluskulud: Kr

MS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsja advokaat Anu Pärteli tasu 95,94 eurot. Karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57

lg 1 p 3 alusel on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei ole.

Karistuse liik ja määr:

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.L.

rahalist 2 karistust 250 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 6,4 eurot s.o 1600 eurot.

§ 68lg 1 alusel arvata A.L.

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.12.2011 s.o 1 päev karistusaja hulka, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb rahaline karistus 247 päevamäära s.o 1580,8 eurot.

§ 66lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus tuleb A.L.

tasuda ositi 12 kuu jooksul, iga kuu 131,7 euro suuruses summas.

§ 50lg 1 p 1 alusel mõista A.L.

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et A.L., tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et A.L. on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.L. süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot. Samuti tuleks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista kaitsjatasu 115,14 eurot. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades A.L. varalist seisundit, ülapeetavate arvu ja kohustuste mahtu, on põhjendatud jätta osa menetluskulust riigi kanda ja anda KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel talle võimalus menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus peab piisavaks välja mõista A.L. sundraha 200 eurot ja kaitsjatasu 50 eurot. Ülejäänud osas jääb menetluskulu riigi kanda. Rutt Teeveer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.