Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.02.2012.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja D. Volkov ja tema kaitsja adv Merike Allikmäe Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav Dmitri Volkov sünd 19.02.1979, elukoht xxxxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxxxx, varem kohtu poolt kahel korral karistatud, viimati 29.06.2011.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 -25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud ja 15 päeva tingimisi 18-kuulise katseajaga. RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 20. veebruari 2012.a otsus osas, millega kohaldati Dmitri Volkovile mõistetud vangistust reaalselt. Teha uus otsus: Asendada Dmitri Volkovile mõistetud kandmisele kuuluv vangistus – 4 kuud ja 13 päeva–
alusel 266 tunni üldkasuliku tööga.
Tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutada Dmitri Volkov üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusele Tallinna Vangla Harju kriminaalosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla, kohustades teda täitma
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 1 Süüdistatava apellatsioon rahuldada osaliselt, kaitsja apellatsioon rahuldada. Kaitsjatasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 20.02.2012.a otsusega tunnistati Dmitri Volkov süüdi
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi selles, et ta varem korduvalt vargusi toime pannud isikuna taas 23.12.2011.a püüdis Tallinna Kaubamajast varastada mängukassi ja päkapikumütsi kokku 36.20 euro väärtuses, kuid turvatöötaja pidas ta pärast turvaväravast möödumist kinni. Kohus mõistis D. Volkovile karistuseks 45 päeva vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendas ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud kandmata karistuse (3 kuud ja 15 päeva) võrra ja liitkaristuseks mõistis 4 kuud ja 15 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka. D. Volkovile karistust mõistes leidis kohus, et
kohaldamine ei ole võimalik, kuivõrd süüdistatavat on varem kahel korral karistatud, mõlemal korral karistusest tingimisi vabastatud, D. Volkov ei ole karistustest positiivseid järeldusi teinud, on korduvalt väärteokorras karistatud, trahvid on maksmata, töökohta ei ole ning et varastatu tagastati kaubamajale temast mitteolenevatel põhjustel. APELLATSIOONIDE SISU Dmitri Volkovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja uue otsusega asendada talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja märgib, et kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kergendava asjaolu – puhtsüdamliku kahetsuse. Samuti ei arvestanud kohus, et tsiviilhagi asjas puudub. Apellant kinnitab, et D. Volkovil on hetkel töö puhastusfirmas ning vormistamisel on dokumendid lepinguliseks töösuhteks. D. Volkov suhtub enda tegudesse kriitiliselt ning ka kriminaalhooldaja ja prokuröri hinnangul ei ole pidanud vajalikuks tema karistamist just reaalse vangistusega. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et D. Volkov katseaja kontrollnõudeid järgis. Kohus võinuks kaaluda ka rahalise karistuse mõistmist, kuivõrd käesoleval hetkel on D. Volkovil sissetulek olemas. Kaitsja leiab, et kui kohus oleks arvestanud õigesti ja objektiivselt süüdistatava isikulisi parameetreid, siis oleks tehtud ka teistsugune otsus. Dmitri Volkov taotleb apellatsioonis samuti talle mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kinnitab, et on hea tervise juures, arvel tööhõiveametis, kust pakutakse ka koolitust, on valmis tööd tegema. Märgib, et tal on ema ja pere eest vaja hoolitseda. Varem on ta töötanud müüjana, turvamehena, transporditöölisena. Peale selle taotleb D. Volkov sundraha suuruse vähendamist. 2 Apellatsioonidele esitatud vastulauses leiab prokurör, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonid selle tühistamiseks alust ei anna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja apellatsioonid väärivad tähelepanu. materjalide ja apellatsioonidega, leiab, Kohtukolleegium nõustub kaitsja seisukohaga, et D. Volkovi puhul tuleb arvestada puhtsüdamliku kahetsuse kui kergendava asjaoluga. Kohtuistungi protokollist tuleneb, et D. Volkov on kahetsust avaldanud /tl 47/. Kohtukolleegium leiab, et kui süüdistatav süüd tunnistab ja kahetsust avaldab, siis tuleb kohtul seda ka kergendava asjaoluna arvestada, või kui kohus kahetsuse siiruses kahtleb, tuleb põhjendada, miks kergendavat asjaolu arvesse ei võeta. Maakohtu otsuses aga põhjendused, miks on kergendav asjaolu arvestamata jäetud, puuduvad. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub seetõttu ka alus kergendava asjaolu mittearvestamiseks ning puhtsüdamlikku kahetsust
Volkovi puhul arvestada. Maakohus on oma otsuses toonud põhiliseks reaalse vangistuse mõistmise aluseks D. Volkovi varasema karistatuse ja kuriteo toimepanemise katseajal. Kohtukolleegiumi hinnangul ei välista aga varasem karistatus ja kuriteo toimepanemine katseajal iseenesest üldkasuliku töö kohaldamist. 27.09.2006.a kehtestatud seadusemuudatustega on tunnistatud lubatavaks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ka juhul, kui vangistus on mõistetud §-dest 73 või 74 tuleneval katseajal toime pandud tahtliku kuriteo eest. St süüdlasele mõistetakse liitkaristus
lg 2 alusel, kuid kohus võib süüdlase nõusolekul liitkaristuse asendada üldkasuliku tööga. Seega peab kohus siiski üldkasuliku töö formaalsete eelduste olemasolul kaaluma, kas esinevad ka piisavad materiaalsed eeldused reaalse vangistuse kohesest kohaldamisest loobumiseks, st kas on võimalik anda süüdlasele viimane võimalus näidata, et ta on suuteline kuritegudest edaspidi hoiduma, kriminaalhoolduse kontrollnõudeid järgima ja üldkasulikku tööd tegema. Kohtukolleegiumi hinnangul esinevad D. Volkovi puhul formaalsete eelduste (talle on mõistetud liitkaristuseks vangistus alla 2 aasta) kõrval ka üldkasuliku töö kohaldamiseks materiaalsed eeldused. D. Volkovi süü suurus ei takista
Karistusregistri andmete alusel võib väita, et tal ei ole sõltuvusprobleeme ei alkoholist ega narkootilistest ainetest. Kriminaalhooldaja poolt esitatud iseloomustusest nähtub, et alates esimesest kohtumisest hooldusalusega 19.07.2011, on D. Volkov kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ilmunud 16 korral alati kokkulepitud aegadel, kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt ei ole D. Volkovil terviseprobleeme ega muid takistusi üldkasuliku töö tegemiseks, see on talle sobiv ja jõukohane /tl35/. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei saa seega vastuvaidlematult väita, et tema puhul esineksid sellised asjaolud, mis seaksid kahtluse alla või välistaksid üldkasuliku töö reaalse täideviidavuse. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kaitsja apellatsioonis esitatud viidet
§-le 56 lg-le 2, mille kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtukolleegiumi hinnangul on D. Volkovi puhul karistuse eesmärgid saavutatavad ka
sätteid kohaldades, talle mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on otstarbekas ja sobiv. 3
Et D. Volkovile on mõistetud kandmisele kuuluvaks vangistuseks 4 kuud ja 13 päeva, siis see vastab 266 üldkasuliku töö tunnile. Mis puutub D. Volkovi taotlusse vähendada temalt väljamõistetud sundraha suurust, siis kohtukolleegium on seisukohal, et taotlus pole põhjendatud. Kohtukolleegium osundab, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud (nende hulka kuulub ka sundraha) süüdimõistetu. Tõsi, et sama paragrahvi 3. lõikest tulenevalt võib kohus, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ilmne käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D. Volkovil kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. D. Volkov märgib ise oma apellatsioonis, et on töökas, hea tervisega ning omab mitmeid töökogemusi. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Asjaolu, et isik põhjustab ise enda kuritegeliku käitumisega menetluskulude tekkimise, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20.02.2012.a otsuse Dmitri Volkovile mõistetud vangistuse reaalse kandmise osas ning asendab vangistuse
alusel üldkasuliku tööga, rahuldades sellega süüdistatava apellatsiooni osaliselt ja tema kaitsja apellatsiooni. D. Volkovi kaitsja adv Merike Allikmäe esitas koos apellatsiooniga taotluse määrata tema poolt D. Volkovile apellatsioonimenetluse ettevalmistamises (apellatsiooni koostamine) osutatud riigi õigusabi eest Uno Feldschmidti Advokaadibüroole makstavaks tasuks 32 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja seega 38.40 euro väljamõistmist. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktist 16 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg-s 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad kulutused riigi õigusabile riigi kanda. Malle Preimer Ivi Kesküla 4 Sten Lind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.