1-09-9789/32

1-09-9789 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9789 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Aleksandrovi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Aleksandrovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 15.03.2012 määrusega jäeti Sergei Aleksandrov temale Viru Maakohtu 15.02.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 15.02.2010 otsusega mõisteti S. Aleksandrov süüdi KarS § 424, § 329, § 392 lg 1 ja § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 22.05.2009 ja lõpp 20.05.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. S. Aleksandrovi suhtumist kehtestatud korda näitab asjaolu, et tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks tööst keeldumise eest, mis on omane isikutele, kes samastavad ennast kriminaalse subkultuuriga. S. Aleksandrov on varem 5-l korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude ja joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ta ei asunud ning pani toime uued kuriteod sh I astme narkokuriteo, millest järeldub, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 2000 euro. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis samuti raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu S. Aleksandrov palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata positiivsed asjaolud ja kriminaalhoolduse eelised vangistuse ees. S. Aleksandrov märgib, et alkoholiprobleemid tal tõepoolest vabaduses olles esinesid, kuid vanglas on S. Aleksandrov osalenud alkoholiprobleemide ennetamise programmis Sotsiaalsete oskuste treening. Vabanedes on olemas kindel elukoht ning soov asuda tööle. S. Aleksandrovit on nõus aitama materiaalselt tema ema. S. Aleksandrov tunnistab oma määruskaebuses, et vabanedes võib tema uueks komistuskiviks saada alkohol. Oluline on saada vabanemise järgselt abi ja nõustamist kriminaalhooldajalt, ilma selleta vabaduses hakkama ei saa. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole S. Aleksandrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on S. Aleksandrovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. S. Aleksandrovi näol ei ole tegemist seaduskuuleka isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. S. Aleksandrovit on kriminaalkorras karistatud viis korda. Ringkonnakohus tuvastas, et S. Aleksandrovit on korduvalt karistatud rahvatervisevastaste süütegude toimepanemise eest. Ka käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas rahvatervisevastase süüteo eest, mille ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine. -2- S. Aleksandrovi suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et ta on vanglas olles süstemaatiliselt toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Nähtuvalt toimikumaterjalidest on S. Aleksandrovil käesoleval ajal üheksa kehtivat distsiplinaarkaristus, millest kaks on määratud vanglas pakutavast tööst keeldumise eest. Suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab ringkonnakohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on võimeline täitma katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht ning tulenevalt tema madalast haridustasemest on tema võimalused, arvestades käesoleval ajal tööturul valitsevat olukorda, tööle saada äärmiselt piiratud. Lisaks sellele S. Aleksandrov tunnistab endal alkoholisõltuvust. Vangla hinnangul S. Aleksandrov alkoholiga seonduvaid probleeme endal ei taju. Ka nimetatud asjaolu soodustab uute kuritegude toimepanemist. Seega ei ole alust S. Aleksandrovit vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus ei nõustu S. Aleksandrovi väitega, et maakohus on jätnud arvestamata tema kohta kõik positiivsed asjaolud. Maakohus on määruses arvestanud S. Aleksandrovil kindla elukoha ja lähedaste toetuse olemasoluga, kuid on leidnud, et nimetatud asjaolud ei kaalu üles S. Aleksandrovi käitumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. S. Aleksandrov ei viita oma määruskaebuses mitte ühelegi positiivsele asjaolule, millega maakohus ei ole arvestanud või mida ringkonnakohus võiks pidada kaalukaks tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel. Ringkonnakohus leiab, et kindla elukoha olemasolu, ema poolne materiaalne toetus ning väidetav soov tööle hakata ei ole sedavõrd kaalukad positiivsed asjaolud, mis annaksid aluse S. Aleksandrovit tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et kuna S. Aleksandrov on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole S. Aleksandrov oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. S. Aleksandrov on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka vangistuses ning vangistuses toimepandud õigusrikkumiste iseloom viitab soovimatusele järgida kehtestatud käitumisreegleid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab S. Aleksandrov positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. S. Aleksandrov tuleb hoiduda edaspidi distsiplinaarrikkumistest ning asuda võimalusel tööle vanglas, mis on ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau -3- Aarne Sarjas