1-12-2442/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2442 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tarmo Lundeni (Lunden) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Tarmo Lundeni määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Pärnu Maakohtu
4. juuni 2004 otsusega tunnistati T. Lunden süüdi KrK § 101 p 5 järgi ja karistuseks mõisteti 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 16.03.2002 ning lõpp 15.03.
5. Tartu Maakohtu 30.03.2012 määrusega jäeti T. Lunden tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus tuvastas, et T. Lunden on kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Maakohtu määruse kohaselt on T. Lundeni puhul positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning lähedaste igakülgse toetuse olemasolu, samuti on positiivne, et vangistuse jooksul on süüdimõistetu läbinud taastava õiguse programmi „XXX“, osalenud vestlustel hoiakute ja väärtushinnangute korrigeerimise teemadel ning majandusabitöödel. Samas arvestas kohus, et T. Lunden kannab karistust väga raske esimese astme kuriteo eest, kuna tappis tahtlikult kaks inimest ning mõistetud vangistusest on süüdimõistetul käesolevaks ajaks kandmata veel alla 5 aasta. Maakohus oli seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja oleks ilmselgelt vastuolus ühiskonna õiglustundega, arvestades eelkõige tema poolt toimepandud kuriteo raskust ja ärakandmata karistusaja pikkust. Samuti leidis kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole piisavalt põhjendatud muid teda iseloomustavaid asjaolusid arvestades. Maakohus leidis, et kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal on alust kahelda selles, kas süüdimõistetu on endale täielikult teadvustanud oma kuriteo väärolemust, selle raskust ning sellega kaasnevate tagajärgede ulatust. Maakohtu määruse kohaselt võib materjalidest nähtuvalt süüdimõistetul oma käitumise adekvaatse analüüsimise ja selle eest vastutuse võtmise asemel olla kalduvus ennastõigustavale ning kolmandaid osapooli süüdistavale suhtumisele, millele viitab muuhulgas see, et süüdimõistetu peab oma karistust ebaõiglaseks. Maakohus järeldas, et süüdimõistetu ilmselt ei ole ka ise veel täiesti adekvaatselt oma kuritegu, selle põhjuseid ja tagajärgi endale tunnistanud või siis ei taha ta seda tunnistada, et seeläbi oma vastutust vähendada ja ennast positiivsemas valguses näidata. Kohus leidis, et karistuse eesmärkide efektiivseks täitmiseks on vajalik, et ka isik ise oma väärkäitumisest aru saaks, seda kahetseks ja oleks nõus kandma selle eest õiglast vastutust. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, arvestades nii toimepandud kuriteo raskust, ärakandmata karistusaja pikkust kui ka süüdimõistetu hoiakuid iseloomustavaid materjale. Kohus märkis, et vangistust edasi kandes oleks süüdimõistetul vajalik senisest enam tähelepanu pöörata oma kuritegeliku käitumise ja sellega seonduvate asjaolude analüüsimisele, et edaspidiselt sellisest käitumisest hoiduda ja elada seadusekuulekalt. Samuti tuleks süüdimõistetul järgida vangla sisekorda ning võimalusel osaleda käitumisviisi ja hoiakute korrigeerimist toetavates rehabiliteerivates tegevustes. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu T. Lunden taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. T. Lunden märgib, et tal on juhtunu pärast kahju, ta on vangis veedetud aja jooksul sellest palju mõelnud ning oskaks vanglast vabanedes edaspidi probleemidesse sattumist vältida. T. Lunden kirjeldab määruskaebuses tema poolt kuriteo toimepanemise õhtul juhtunut, põhjendades tapmisi sellega, et tema naist ründasid koju tunginud relvastatud röövlid. Määruskaebuse kohaselt on T. Lundenil vabaduses koht kuhu minna ning pere toetus, samuti loodab ta abi kriminaalhooldajalt ja oma tööandjalt. T. Lunden toob eeskujuna välja oma venna, kes on üle nelja aasta vabaduses viibinud ja õiguskuuleka eluga kohanenud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et T. Lundeni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on T. Lundeni puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 -2- sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastusena määruskaebusele järgnevat.
7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustaksid kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et süüdimõistetu ärakantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. T. Lundeni puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohtus nõustub maakohtu arvamusega, et kuna T. Lunden endiselt (sh ringkonnakohtule saadetud määruskaebuses) õigustab toimepandud kahe inimese tapmist ja otsib toimunule põhjuseid endast väljaspoolt, on alust kahelda selles, kas ta on endale oma kuriteo tähendust täielikult teadvustanud. Seega tuleb T. Lundenil eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks vangistuse kandmist jätkata ja osaleda vanglas hoiakute korrigeerimist toetavates rehabiliteerivates tegevustes. Samuti riivaks T. Lundeni tingimisi ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine veidi alla 5 aasta enne karistusaja lõppu, arvestades T. Lundeni poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, oluliselt ühiskonna õiglustunnet ja ei oleks kooskõlas karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Samuti iseloomustab T. Lundeni käitumist karistuse kandmise ajal asjaolu, et tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Ringkonnakohus leiab, et isiku puhul, kes ei suuda range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal käituda õiguspäraselt, ei saa tekkida veendumust, et ta vabaduses suudaks käituda vastavalt ühiskonnas aktsepteeritud normidele ja reeglitele.
8. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et T. Lunden on osalenud vangla sotsiaalprogrammides ja majandustööhõives, soovib edaspidi pere toel ja venna eeskujul õiguskuulekalt käituda ning tal on vabanemisel kindel elu- ja töökoht, kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (toimepandud kuriteo raskus, ärakandmata karistusaja pikkus, distsiplinaarkaristuse olemasolu ja süüdimõistetu hoiak toimunu suhtes) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T. Lunden tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Lõhmus Paavo Randma -3- Mati Kartau