RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aivar Nurme
järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära (päevamäära suurus 3,20 eurot) s.o. 960,00 (üheksasada kuuskümmend) eurot.
lg 1 ja lg 3 alusel kuulub rahaline karistus tasumisele ositi 6 (kuue) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele 160,00 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „Aivar Nurme 1 – 12 – 3340, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1 p 1 alusel võtta Aivar Nurmelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aivar Nurme kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Aivar Nurme suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Aivar Nurmelt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435,00 eurot - ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu – 38,00 eurot - kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud – 0,45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Aivar Nurme 1 – 12 – 3340, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Aivar Nurmet süüdistatakse selles, et tema 13.01.2012a kella 02:26 paiku Tallinnas, liikudes Merivälja tee 1 asuva maja juurest kuni Merivälja tee 60 asuva majani juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz E200 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimise ajal süüdistatava ühes grammis veres oli vähemalt 2,26 milligrammi alkoholi. Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 ple 1 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. 2 Seega Aivar Nurme pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
järgi Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Aivar Nurmele karistuseks rahalist karistust 300 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot, s.o rahalist karistust summas 960 eurot.
lg 1 alusel määrata, et nimetatud rahaline karistus, s.o 300 päevamäära ehk 960 eurot tuleb tasuda ositi 6 kuu jooksul igakuiste maksetena mitte vähem kui 160 eurot kuus.
lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus Aivar Nurmele lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Aivar Nurme nõustus sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Aivar Nurme selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Aivar Nurme on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Aivar Nurme temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab Aivar Nurme süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Aivar Nurmel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Aivar Nurmelt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 6 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 5, 9; § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.