← Eesti

1-11-14206/7

Obsah (7)§ 306§ 181§ 175§ 178§ 202§ 293§ 289

1-11-14206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2012. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Le

§ 306, § 309 lg 2 ja § 313 Õigeks mõista Silver Sinilill temale Kar

S § 121 järgi esitatud süüdistuses. Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsjale 499 (nelisada üheksakümmend üheksa) eurot ja 20 senti Advokaadibüroo In Jure kasuks kaitseülesande täitmise eest vandeadvokaat Anu Pärteli poolt.

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud 578 (viissada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 18 senti, mis koosnevad

§ 175

lg 1 p 2 järgi kannatanule ja tunnistajale

§ 178

kohaselt makstud sõidukulude hüvitisest 21.- eurot;

§ 175

lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjale kohtueelselt ja kohtus makstud tasust 556,73 eurot ning

§ 175lg 1 p 5 järgi toimikust koopia tegemise kuludest 0,45 eurot.

Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. jaanuarist
  2. a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  3. veebruarist 2012.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  4. veebruarist 2012.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Silver Sinilille süüdistatakse selles, et tema 30.04.2011.a. kella 20.00 paiku Tartumaal Nõo vallas XXX külas maja nr 6 hoovis lõi K.K. ühe korra jalaga näkku, millega tekitas K.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse - nina- ja ülahuuleturse, pea pindmine vigastus ja vasaku puusa põrutus. Sellega pani Silver Sinilill toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil ei tunnistanud Silver Sinilill ennast süüdi. Süüdistatav Silver Sinilill andis ütlusi, et tunneb K.K. 6-7 aastat, ajast kui kannatanu XXX tuli. Vihavaenu ei ole. Elukaaslane käis läbi temaga. Omavahelised suhted olid algul väga head, äkki lõpetasid suhtlemise ära. Silver Sinilill tegi tööd, hoidis külaelust eemale. 30.04.
  5. a tuli süüdistatav koos elukaaslase ja lapsega Elvast Tamsasse. Ta parkis auto maja nr 8 juurde, kus elab. Kui süüdistatav autost välja astus, kuulis X karjumist ja keegi veel karjus. Kohe sinna ei läinud, viis lapse tuppa ja läks asja vaatama. Sinna jõudis siis kui poisid jõudsid palliplatsilt. Palliplats jääb V.S. ja maja nr 8 vahele, pargitud autost 20-25 meetrit. Palliplatsilt jooksid E. ja P.V. maja taha. Ka tema läks sinna. Nägi, et suur rüselus oli olnud, nagu aru sai. Nägi, et E oli kaigas käest ära võetud. Nägi veel P, V- ja K.K. . P ja K sõimlesid. K.K. oli huulest veri väljas, jope oli terve. Ta seisis püsti. Vigastused võis K.K. saada kukkumisest, tema ei näinud. Süüdistatav läks juurde asja uurima K ütles, et mida ta väriseb ja läks oma krundile. Silver Sinilill on K.K. kahju hüvitanud. Talle öeldi, et maksa ära, et on jope lõhkunud, et midagi muud ei jäänud üle. Ei saanud vastu vaielda, öeldi et on süüdi. Süüdistatav ei oska öelda, miks K.K. l tema vastu viha on. Võib-olla nägi, jäi lihtsalt kahtlusaluseks kuna eelnevalt ühe korra karistatud jalaga näkku löömise eest.. Korduvatel ülekuulamisel antud ütluste kohta ütles süüdistatav, et igaüks küsis erimoodi ja sai erimoodi kirja. Tartus ülekuulamisel teda süüdistati ja öeldi, et lõhkunud jope ja mobiiltelefoni. Ei mäleta, kas politseis tunnistas, et puutus K.K. . Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise järel ütles süüdistatav, et kõiki asju ei mäleta. Ta kinnitas kohtueelses menetluses antud ütlusi, mille kohaselt ta ühe korra põlvega lõi K.K. vasakusse põlveõndlasse, üritas ta pikali panna et ei rabeleks, aga ei saanud. Ei tea, ei usu, et ta võis valu tunda, võib-olla väike valu. tunnistab, et see on kehaline väärkohtlemine. Ta on ka kirjutanud taotluse, et nõus käskmenetlusega ja nõus hüvitama kahju. K.K. jalaga näkku löömist Silver Sinilill eitab. V.S. ja K.K. vahelisest vihavaenust süüdistatav ei tea, mõned ütlemised, kui kellelegi midagi ei meeldi. Tüli tekkinud sellest, et A.S. pani K.K. kohtusse, sest K müüs salaalkoholi. Tülid algasid 3-4 aastat tagasi. Kahetseb, et sinna läks üldse, ei oleks pidanud XXX sõitma. Kannatanu K.K. andis ütlusi, et Silver Sinilill elab XXX 8-6, K.K. XXX
  6. Nendest vendadest on kõige mõistlikum Silver Sinilill. Kokkupuudet temaga ei ole olnud. Kannatanu ja E.S. vaheline konflikt leidis lahenduse kriminaalmenetluses, läks lihtmenetlusse ja asi lõpetati ära. 2

(2)Sündmus leidis aset volbriõhtul, 30.04.2011.a kella 19-20 ajal. Kannatanu oli teinud lõkke aiamaale J ja V.S. de elukoha lähedal, umbes 15 meetrit nende elukohast. Naine ütles, et naabritel on midagi öelda, lõkke toss oli neid häirunud. Kannatanu läks siis naabrite juurde. Kannatanu ja naabri vaheline krunt ei olnud kuidagi ääristatud ega märgitud. Nüüd on kannatanu aia ette teinud. Siis oli vaba liikumine. Kannatanu ajas J ja V.S. ga juttu, kui võrkpalliplatsilt tulid Silver ja E. Hiljem ka P ja A.S., piirasid kannatanu ümber. See kaigas, mis kannatanul kätte oli kogemata jäänud. V haaras kannatanul paremast käest kinni ja Silver teisest ja E jäi ette. E rabas kaika käest ära. Mobiil kukkus kannatanul maha, hakkas seda üles võtma ja sai Silver Sinilillelt jalaga näkku. Sel momendil tulid löögid juba igalt poolt. Peksjad olid P.T. ja A.S.. Kui kannatanu maha oli kukkunud, siis peksti jalgade ja kätega. Kannatanu kukkus murule, heinamaale. V andis jalaga paremalt vastu paremat jalga. P lõi, A.S. lõi. Kõik nad lõid. Sel momendil kui kannatanu politseisse pöördus, ta teadis Silver Sinilille perekonnanime. Algul nimetas teda T. Nad elavad seal koos, Sinililled, S, ajas segamini. Silver Sinilill oli jalaga lööja. Kannatanu ei teadnud, kes on kes. Jope tõmmati puru ja mütsi ei olnud tagasi tulles enam. Mobiiltelefoni ei saanud kasutada, lakkas töötamast. Esimene mats oli jalaga näkku, siis teine ja kannatanu oli mingi hetk teadvuseta. Jalaga näkku löögist hakkas ninast verd tulema, hambad pärast liikusid. Sel momendil ei tulnud keegi otseselt appi. Kui teadvuseta oli, siis karjuti, et vennas tuleb. Ajas ennast siis püsti. Enne seda ei antud võimalust tõusta, tambiti. Tõusnud, nägi ta samu peksjad, aga E.S. ja P.L. olid eemal. Nägi ka venda K.K. ja vennapoega M.K.. Järgmisel päeval,
  1. mail läks kannatanu Elva kiirabisse. Kästi kodus valuvaigisteid võtta Haiglasse paigutamise vajadust ei tekkinud. Alles järgmisel päeval tundis kohti kuhu oli löödud. Pöördus ka politseisse vist järgmine päev, ei mäleta täpselt ja kirjutas avalduse. Enne
  2. aprilli Silver Sinilillega konflikte ei olnud. 27.02.
  3. a A.S. , V.S. ja P.T. ähvardasid. Tegi avalduse politseile. Nad ähvardavad kannatanule peksmisega kahju tekitada. Peale
  4. aprilli on P.T. kannatanut ähvardanud. Sinililled esitasid kohtusse valesüüdistusi kannatanu vastu ja sellest on tekkinud vihavaen. Sellega seoses karistati kannatanut väärteokorras. Sealt asi edasi läinud, käivad ähvardamas, lõugamas, sellest omajagu kahju, elu häiritud. Tunnistaja M.K. andis ütlusi, et K.K. on tema onu. Suhted temaga head. Silver Sinilillega ei suhtle. Onu ja Silver Sinilille suhetest ei tea midagi. Tunnistaja nägi möödunud aasta aprillis volbriõhtul kaklust. Ta oli maja nurga juures hoovis. Seal elavad V, perekonnanime ei mäleta ja R. Ta nägi kuidas onu K sai tappa. Teda peksis Silver, perekonnanime ei tea. (osutab Silver Sinilillele). Silver lõi jalaga K näkku. Tunnistaja oli maja nurga juures, umbes 50 meetri kaugusel. Peale ühe löögi lööke ei näinud. Ei tea, ei näinud kas keegi veel peale Silveri peksis K. Tunnistaja kutsus isa, K.K., läks tema juurde teatades, et K saab teises hoovis peksa. Ei oska seletada kus isa elab, kui kaugel. Elab samas külas. Tunnistaja läks sinna hoovi tagasi. Kõik läksid laiali ja K oli üksi seal, isa läks sinna. K oli huul paistes ja veri väljas. Nemad jäid hoovi, tunnistaja läks tuppa. Tunnistaja teab, et K.K. sai peksa seetõttu, et läks sinna hoovi küsima, milles probleem ja E hakkas tokki käest võtma tal. Tunnistaja ise nägi seda. Tunnistaja nägi ühte lööjat. Taskust kukkus onul mobiil, katki tunnistaja meelest midagi ei läinud. Tunnistaja K.K. andis ütlusi, et K.K. on tema vend. Tunnistaja elab XXX 8-
  5. Silver Sinilill elab tunnistajaga samas majas. Tülisid otseselt ei ole olnud. K ja Silver Sinilill ei puutu eriti omavahel kokku. Volbriõhtul
  6. aprillil
  7. a sai tunnistaja enda pojalt teada, et K.K. pekstakse. See oli õhtul, kellaaega ei tea, kas kella 19 paiku. Tunnistaja oli kodus, kui M.K. tuli teatama, et Silver lõi jalaga näkku K, et suust ja ninast veri, et peksavad V kasvuhoone juures. Tunnistaja maja on sealt 500 m kaugusel umbes. Tunnistaja jooksis sündmuskohale. Marko vist ei tulnudki kaasa, ei vaadanud enam selja taha. Ei tea kuhu ta jäi. Tunnistaja nägi, et vend ajas ennast püsti ja tema ümber olid V, E., S., P.. A.S. oli kõrval ja ässitas. Ta oli vaenulik, ässitas, et rohkem tappa anda. Kõik olid ümber ja tõmbasid jalgu ära, lõpetasid seda asja. Tunnistaja: ei näinud löömist, nägi, kui tõmbasid jalgu 3
(2)ära. Nad lõpetasid just, oli näha, et viimast korda lõid. Lõpetasid kui nägid, et tunnistaja tuleb. K oli ninast ja suust veri väljas ja uimane. Tal oli seljas mingi jope, tunnistaja vaatas rohkem nägu. Jope oli katki, varruka pealt oli lahti tõmmatud, õmblusest, ripakil oli, ei oska täpselt öelda kuidas. Telefoniga oli mingi jama, aga täpsemalt ei tea. K tõusis murult, seal kohas oli hein. Muud ei olnud. Nad läksid K koju, K poole, jäid ootama politseid. tunnistaja ise helistas venna hoovist politseisse, aga keegi teine vist ka oli helistanud. Kohale tuli kohalik konstaabel I.A. ja veel üks politseinik. K.K. pöördus Elvasse traumapunkti. Peale seda juhtumit kaebas vend puusavalu, hambad ja lõuad valusad. Tunnistaja väidab, et ei oska seletada, mille tõttu Sinilillede perekond nende pere vastu nii vaenulik on, seda peaks nende käest küsima. Nad ei taha Sinililledega tegemist teha, nendega kokku puutuda. Neil oma õu, katsuvad eraldi olla, aga Sinililled röögivad kogu aega, tülitavad möödaminejaid ja mõnitavad. Nende kohta on ka avaldusi tehtud politseisse. Tunnistaja S.P. andis ütlusi, et K.K. on elukaaslane, Silver Sinilill on naaber. Vihavaenu ei ole tema vastu, ei ole kokku puutunud üldse. 30.04.
  1. a volbriõhtul panid kannatanu ja tunnistaja oma krundil lõkke põlema. V ja J omavahel kurjasti rääkisid ja tunnistaja läks mehe juurde, et kas kustutavad lõkke, et naabritele midagi ei meeldi, et lõke tossas. Tunnistaja ise ei julgenud sinna minna, sest seal palju inimesi, kes tarvitavad alkoholi ja kaklevad omavahel. Elukaaslane (kannatanu) läks kõrvalkrundile. Kui tunnistaja nägi, et meest ei ole seal ülevalpool, siis läks suvemaja juurde, kust näha mis V ja J maja juures toimub. Mees rääkis V ja J juttu, siis E., S., P. jooksid sinna K. juurde ja piirasid ta ümber. K oli kätte jäänud koristamise käigus midagi ja ta võttis kaitseasendi. E. tõmbas kaika nii tugevalt tema käest ära, et midagi kukkus maha ja kui ta tahtis seda mobiili üles võtta, siis Silver lõi teda jalaga, mida oli selgelt näha. Siis rabati teda kätest ja hakati peksma. Tunnistaja jooksis tuppa ja võttis rahusteid. Tunnistaja nägi Silveri ühte lööki mille tagajärjel kukkus telefon, aga nad olid mitmekesi. Tunnistaja ei saanud lugeda lööke, kõik olid ümber seal. V. ja E. hoidsid K. kätest kinni. Kõik hakkasid jalgadega peksma ja K. kukkus ja siis kõik peksid. Tunnistaja läks ära ja helistas politseisse. 15-20 minuti pärast tuli koju K, kes tänu vennale pääses. Tunnistaja nägi tema verist nägu. K. jäi värava juurde politseid ootama. K..K seletas, et Silver lõi teda näkku. Tal valutasid puusad, pea, kehalised vigastused olid, nädal oli rivist väljas, ei saanud tööd teha. Järgmisel päeval pöördus arsti juurde, sest kohe ei suutnud minna, oli peavalu ja läbi pekstud, läks pikali ja alles hommikul läks Elva kiirabisse, kus soovitati valuvaigisteid. K l oli sel õhtul seljas tööjope ja tööpüksid, kas punased või tunked, müts ka oli peas. Kui ta tagasi tuli, oli jope käis ära tõmmatud, rippus poolenisti ja müts oli kadunud. Telefon ei läinud tööle enam, kukkus maha. Tunnistaja väidab, et naabritega on halvad suhted.
  2. veebruaril tunnistaja aia taga neid ähvardati P.T., V ja A.S. poolt. Ähvardasid läbi peksta. Nad terroriseerivad juba mitu aastat. Ei kujuta ette, millest viha on tekkinud. Kannatanu ja tunnistaja väldivad neid, aga nad tahavad, et nendega suhtleks. Tunnistaja M.L. andis ütlusi, et tunneb K.K. läbi enda õe S.P.. Silver Sinilille ei tunne, võõras. Vihavaenu tema vastu ei ole. Tunnistaja oli volbriõhtul eelmisel aastal K ja õe õues lõkke ääres. Ta aitas vana kasvuhoonet lammutada. Ei näinud, kuidas K läks naaberkrundile aga kuulis kui öeldi, et võtame kaika ära ja anname talle peksa. Hääled tulid sealt kus peksmine toimus, kuuri juurest, K ja S. maja nurga juurest. Tunnistaja sündmust ise ei näinud, aga kuulis, et võtame kaika käest ja anname peksa. Ei oska öelda kes seda ütles. 10-20 minutit hiljem tuli K.K. , oli verine. K ütles, et sai tappa, nime ei öelnud, kellelt. Siis kutsuti politsei välja. K l tervis oli sel päeval väga halb, oli valud. K l oli sel õhtul seljas jope. Jope seisundit pärast sündmust ei pannud tähele. Tunnistaja Jana Sinilill andis ütlusi, et tunneb K.K. hästi, suhted olnud sõbralikud kuni selle intsidendini. Silver Sinilill on abikaasa poolvend, suhted head. Silveri ja K.K. vahel on ütlemisi olnud.
  3. aprillil kella 19-20 vahel oli tunnistaja oma aiamaal, läksid sinna abikaasa V.S. ga istikuid istutama. Sinna tuli K.K. . Tunnistajal olevat tema väitel olnud ütlemist seoses tema tulega. Tuld tegi K.K. oma aiamaal. Tule vastu ei olnud kellelgi neist mingit ütlemist. K.K. tuli tunnistaja juurde 4
(2)ja ründas teda 5X5 prussiga. Ta ähvardas pead lõhki lüüa kuna tunnistaja väitnud, et lõkkest tulevat suitsu. Tunnistaja ütles, et keegi ei ole mölisenud tema tulest, kas ta on ennast segi joonud ja ta vastas, et on jah segi joonud. Pöördus tunnistaja abikaasa poole ja lubas ka temal pea lõhku lüüa. Tunnistaja kisa peale ümbruskonnast jooksid poisid, et mis toimub. Tunnistajal oli hirm, et lööb abikaasat. Palliplatsilt tulid E.S. ja P.T. . Kui K nägi E.S, ütles, et lööb tal pea lõhki ja ründas E. Oli rüselemine. K väidab, et Silver Sinilill lõi teda jalaga näkku. Silver tuli hiljem kui oli E rüselemine kas lõppenud või käis. Sel momendil läks tunnistaja kõrvale ja Silveri tulekut ei näinud. Tunnistaja nägi Silverit hiljem, kui ootasid politseid ja olid K aia taga. Tunnistaja V.S. andis ütlusi, et K.K. on naaber. Suhted normaalsed. Silver Sinilill on poolvend. Silveri ja K. vahelised suhted on normaalsed.. Eelmisel aastal
  1. aprillil, maipühade eel toimus kaklus, telefoni ja jope lõhkumine. Nõo vallas XXX külas tunnistaja maja taga. Tunnistaja istutas koos abikaasaga, Jana Sinilillega istikuid. Ei saanudki istutada, sest K.K. tuli kaikaga nende krundile pead lõhki lööma, oli purjus, ründas Jana Sinilille kõigepealt. Ütles, et mida on neil möliseda tema tule kohta, tahtis pea lõhki lüüa. Jana ütles, et kas ta on segi joonud ja K. vastas, et jah. Siis tuli E.S. koos P.T. võrkpalliplatsilt. 50 meetri kauguselt. Sealt on aiamaale hästi näha. Nad kuulsid lõugamist, mõtlesid, et tunnistaja tülitseb J. K.K. nägi E, läks E suunas kaikaga, jättis neid rahule. K. hakkas E kaikaga ründama. Tunnistaja oli K. selja taga, tõmbas kaika ära. K. kukkus ja telefon kukkus maha. K. tuli püsti, võttis telefoni, tuli K ja viis K ära. Siis läksid tunnistaja, P. ja E. K. aia taha politseid ootama. E.S. kutsus politsei. Tund võis minna kuni politsei tulekuni. K rebis ennast I.A. käest lahti ja tema jope sai vigastada politsei käest väljarabelemisel. K.K. kukkus telliskivide hunniku otsa maha, kui tal kaigas käest ära tõmmati. Huule juurest oli verine, suunurgast. K. oli purjus, tuikus, ei seisnud jalgade peal. K.K. poeg oli 100 m kaugusel tee peal, ei saanud näha. Silver Sinilill saabus paarkümmend minutit hiljem, tuli autoga Elvast. Kui Silver Sinilill saabus autoga, siis oli rüselus lõppenud E ja K vahel. K.K. tuli hiljem. Silver tuli enne kui tuli K, kes viis K. minema. Tunnistaja ei oska öelda, mille tõttu on K ja nende pere vahel suured tülid. Vihavaenu möönab, mis võib olla tekkinud mõlemalt poolt. See kestab paar aastat, võis alguse saada salaalkoholist. A.S. esitas kaebuse K peale paar aastat tagasi. See on menetluses. Ta ei olnud tunnistaja väärteoasjas, kus arutati väärtegu seoses salaalkoholioga. Tunnistaja S.P. ei näinud, abikaasa nägi. Tunnistaja nägi kõrvakrundil M.L., kes tegi lõket. Ta oli seal üksi, alguses S. kahekesi Siis oli S kadunud ja M. oli üksi lõkke ääres kui tuli K.K.. Kogu sündmuse aja oli M.L. lõkke juures. Lõke oli sündmusest paarsada meetrit kaugel. K.K. tuli üksi krundile Tunnistaja E.S. andis ütlusi, et 30.04.
  2. a mängis ta seltskonnaga võrkpalliplatsil võrkpalli, kui kuulsid V ja J kisa. Oli sõimlemine või midagi sellist, otsustasid vaatama minna. Tunnistaja läks koos P.T. V. maja taha, kus on kasvuhoone. Tunnistaja jõudis maja otsa peale ja nägi kuidas K.K. sõimles V. ja J.. K.’l oli pruss käes ja ta seisis V. selja taga. Jana ja V. istutasid istikuid. V. oli kummargil. Tunnistaja nägi, kuidas K. tõstis kaika, prussi ja üritas V. selja tagant lüüa. Ta hüppas vahele, hõikas talle, et mis teed, lõpeta ära. Selle peale vaatas K. tunnistaja poole, suundus tema poole ja ütles, et lööb pea lõhki. Ei tea mille pärast. Siis K. tõukas prussiga tunnistaja poole, kes sai prussiga pihta. Tunnistaja tahtis tal seda käest võtta, et ei saaks uuesti lüüa. Siis oligi K. ga rüselus. Rüselus oli ainult nende kahe vahel. Siis tuli V. tunnistajale appi, et kaigast ära saada. V. üritas kaigast ära saada K. selja tagant. Kui nad olid kaika K. käest ära saanud, siis ta komistas ja kukkus maja nurga juurde neljakäpukile maha, oli purjus. Kui kaika said K. käest kätte siis kukkus K. l müts maha ja telefon. Kui telefoni kätte sai ja taskusse pani siis võttis suuna V. garaaži juurde, siis oli sinna jõudnud juba enamus külarahvast. Palju rahvast oli, P.L., tunnistaja ema, A.S. Mingi aeg tuli K.K. garaaži juurde. Ta nägi, et K. tülitseb rahvaga, oli sõnelus. K. A.’ga sõneles, siis tuli K, nägi et K on täis, et viis ta koju. K oli müts peas. See jäi telliskivide peale. See võis 5
(2)juhtuda siis, kui K komistas. Majanurgas oli telliskivi virn. Tunnistaja väidab, et nende tõttu ei läinud K jope katki. Kui K läks oma vennaga koju, kutsuti politsei. Tuli politsei ja tahtis K puhuma panna, et alkoholijoovet tuvastada, aga K. ei allunud politsei korraldustele. Oli I.A. koos abipolitseinikuga. K oli jõuline konflikt politseiga, kogu küla nägi. Kui politsei tahtis puhuma panna, siis haaras K õlast kinni ja K lasi jope üle õlgade maha ja jope jäi keset hoovi maha. Arvab, et jope võis siis katki minna. Tunnistaja ja K.K. vahelisest konfliktist tekkis kriminaalmenetlus. K võttis löömise omaks ja kriminaalmenetlus lõpetati. K ja Sinilillede vahel on konflikt, mille põhjuseks salaalkoholi ja kütte kohus eelmisel aastal mais. Tunnistaja on kuulnud, et K jäi süüdi selles asjas. Peale seda on jäänud see nokkimine ja konfliktide otsimine tema poolt nende vastu. Tunnistaja oli ka tolles asja tunnistaja. Dokumentaalsed tõendid: K.K. esitas 02.05.2011 avalduse (tl 32). Avalduses ta kirjeldab lõkke põlema panemist, mis naabritele muidugi ei meeldinud. Kui naine S.P. hõikas, et naabritele jälle midagi ei meeldi, läks K.K. küsima, prussijupp käes. Tema ümber kogunesid inimesed, piirasid teda ümber. E.S rabas prussi käest. Teda rabati kätest kinni. Mobiiltelefon kukkus maha, kui kummardas, siis S.T. hakkas peksma teda jalgadega. Kannatanu K.K. äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabelite andmetel on 21.06.2011. a äratundmiseks esitatud nelja isiku fotod, nende hulgas S. Sinilill ja S. T. Kannatanu on foto järgi ära tundnud Silver Sinilille isikuna, kes teda lõi (tl 37, 38). Kiirabikaardi koopia andmetel pöördus K.K. 01.05.2011. a Elva haiglasse kaebusega, et 30.04.2011. a kella 19-20 vahel tungitud talle kallale ja löödud jalaga näo piirkonda. Tuvastati ülahuulel turse. Diagnoositi pea pindmine põrutus ja vasaku puusa põrutus (tl 31). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluse lõpetamise määrusega 08.11.2011 kriminaalasjas nr 11278000076 lõpetati K.K. suhtes kriminaalmenetlus

§ 202ja 206 alusel.

K.K. määrati kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 38,80 eurot ja maksta 300 eurot riigituludesse tähtajaga kuni 07.05.

  1. a. Kriminaalasjas nr 11278000076 alustati kriminaalmenetlust 02.05.
  2. a KarS § 121 tunnustel selles, et 30.04.
  3. a kella 20 paiku Tartumaal Nõo vallas XXX külas maja nr 6 hoovis lõi K.K. tekkinud tüli käigus ühe korra puidust prussiga E.S. kõhtu, millega tekitas E.S. füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluse lõpetamise määrusega 25.04.2007 kriminaalasjas nr 05278001927 tõendab prokurör süüdistatavat iseloomustavat käitumist (tl 41). Määrusega lõpetati Silver Sinilille suhtes

§ 202lg 7 alusel kriminaalmenetlus Kar

S § 199 lg 2 p 7 ja § 121 tunnustega kuritegudes. Silver Sinilillele määrati kohustus maksta riigituludesse 1000 krooni hiljemalt 15.05.

  1. a Kohus on tõendi kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Silver Sinilillele esitatud süüdistus ei ole tõendatud. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 30.04.
  2. a rikuti K.K. kehalist puutumatust, millega talle tekitati valu. Samad tõendid tõendavad teo toimepanemise aega ja kohta. K.K. 02.05.2011 avalduse, kannatanu ja tunnistaja S.P. ütluste järgi sai asi alguse lõkke süütamisest kannatanu aiamaal, mis asub Jana ja Silver Sinilille aiamaa kõrval. Kannatanu ja nimetatud tunnistajad, samuti tunnistaja M.L. ütluste järgi süüdati lõke pärast kannatanu aiamaal koristustööde lõpetamist koristuse käigus tekkinud jäätmete põletamiseks. Kannatanu ja tunnistaja S.P. ütluste järgi pööras tunnistaja kannatanu tähelepanu sellele, et aiamaale on tulnud J ja V.S., kellele võib lõkkest tulev suits mitte meeldida. Tunnistajad Jana Sinilill ja V.S. ei kinnita, et neid lõkke suits häiris. Nad tegutsesid oma aiamaal istikute istutamisega. Kannatanute ja eelnimetatud tunnistajate ütluste järgi läks kannatanu Sinilillede aiamaale kaikana kaasa võetud prussiga lõkkesuitsust saadud ettekäändel. Tekkis sõnavahetus ja Sinililled tundsid prussis ründevahendit. Tunnistajate Jana Sinilille, V.S. ja E.S. ütluste järgi tulid sõnelemise peale aiamaale kohale ka E.S. ning P.T. . Nähes juurde tulnud isikuid, 6

(2)suunas kannatanu prussi Jana ja V.S. lt E.S. ning tekkis rüselus kannatanult prussi äravõtmiseks. Dokumentaalse tõendiga, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluse lõpetamise määrusega 08.11.2011 kriminaalasjas nr 11278000076 on tõendatud K.K. suhtes kriminaalmenetluse alustamine KarS § 121 tunnustega teo toimepanemises E.S. suhtes. Kriminaalmenetlus kannatanu suhtes näitab kannatanu ründavad käitumist teiste isikute suhtes. Kannatanu rünnet asuti tõrjuma. Kannatanu, samuti tunnistaja S.P., K.K., M.K. ja M.L. ütlustega on tõendatud, et kannatanu ründe tõrjumiseks võeti kannatanust kinni ja teda ka löödi. Tunnistajad K.K. ja M.L. löömist pealt ei näinud. Tunnistajad S.P. ja M.K. nägid sündmust kaugelt. M.K. ei oska täpselt hinnata vahemaad, kust ta sündmust nägi. Ta ütleb, et nägi seda maja nurga juurest 50 meetri kauguselt. Täpsemal küsitlemisel ei oska tunnistaja kaugust hinnata. Tunnistaja V.S. ütluste järgi on M.K. sündmuskohast eemal ja vaatas kaugelt. Sündmuse kaugelt nägemine olukorras, kus isiku ümber on inimesed ringis, ei võimalda mitme isiku tegevuse täpset eristamist. Tunnistaja S.P. ütlused on vastuolulised ning vastuolulised ka annatanu ütlustega Silver Sinilille löögi asjaolude kohta. Kannatanu ütluste järgi sai ta löögi jalaga näkku ajal, kui ta kummardus maha kukkunud mobiiltelefoni võtma. Tunnistaja ütluste järgi kukkus mobiiltelefon maha löömisest. Tunnistaja väidab, et nägi Silver Sinilille ühte lööki, mille tagajärjel kukkus telefon. Vastuolulised ütlused tekitavad kahtlusi ja neid kahtlusi kohtuliku uurimise käigus ei kõrvaldatud. Kannatanu ei ole sündmuste järel viidanud Silver Sinilillele kui lööjale. Ta on 02.05.2011. a avalduses nimetatud S.T. , kes teda jalaga peksma hakkas. Kohtus kannatanu seletas, et ajas nimed segi. Kaks kuud hiljem fotode järgi äratundmiseks esitamisel on kannatanu osutanud Silver Sinilillele kui teo toimepanijale. Nii kannatanu kui tunnistajate ütlustest järeldub, et kannatanul on tekkinud vihavaen Sinilillede vastu väärteomenetlusest alguse saanud põhjustel. Kohtuistungil nõudis kannatanu Silver Sinilillele kõige rangemat karistust. Need asjaolud annavad alust järeldada kannatanu ütluste subjektiivsust ja tekitavad kahtlusi. Kohtul ei ole põhjust kahelda süüdistatava Silver Sinilille ütluste usaldusvääruses. Prokurör taotles

§ 293lg 1 ja § 289 lg 1 alusel süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimist.

Vastuolusid Silver Sinilille kahtlustatavana ja süüdistatava kohtus antud ütlustes ei tuvastatud. Avaldatu kohaselt on Silver Sinilill kahtlustatavana andnud järgmisi ütlusi: „Mina ja V hoidsime endiselt üks ühest ja teine teisest käest K kinni. Ma tahtsin K pikali panna ja lõin talle oma põlvega tema vasaku põlveõndla pihta. K ei kukkunud pikali, K üritas meist vabaneda ning saigi lahti meie haardest. Komistas eesoleva telliskivihunniku otsa. K kukkus otse näoli telliskivihunnikusse. Kukkumise käigus kukkus K taskust mobiiltelefon välja.“ Kohtus kinnitas süüdistatav avaldatud ütluste õigsust. Avaldamise järel meenusid talle sündmused täpsemalt. Tunnistajate Jana Sinilille, V.S. ja E.S. ütluste järgi tuli Silver Sinilill sündmuskohale hiljem. Teda ei olnud palliplatsil koos teiste sealt sündmuskohale tulnutega. Ka kinnitavad tunnistajate ütlused telliskivihunniku olemasolu, mille vastu kannatanu kukkus ja ennast ära lõi. Vigastuste olemasolu kinnitab dokumentaalne tõend: kiirabikaardi koopia. Dokumentaalsel tõendil kirjeldatud kannatanu vigastused ja diagnoositud pea pindmine põrutus ja vasaku puusa põrutus võivad olla saadud kukkumisest süüdistatava kirjeldatud viisil. Tunnistajad S.P. ja M.K. nägid K.K. peksmist, millest on alust järeldada peksmisest vasaku puusa põrutust. Prokurör taotles

§ 289lg 1 alusel tunnistaja Jana Sinilille ütluste usaldusväärsuse kontrollimist.

Võrreldes nimetatud tunnistaja kohtueelselt tunnistajana 02.05.2011. a antud ütlusi kohtus antud ütlustega ei tuvastanud kohus ütlustes olulisi vastuolusid. Tunnistaja Jana Sinilille ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Asjaolu, et tunnistaja räägib tajutud asjaoludest kohtus täpsemalt ja neid ei ole kohtueelselt protokollitud, ei anna alust tema ütlustes kahelda. tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste tõenditega. Kohus tõlgendades kahtlusi süüdistatava kasuks on jõudnud järeldusele, et Silver Sinilille süü tõendamiseks puuduvad otsused tõendid. K.K. ja E.S. vahel toimunud konflikti järel löödi K.K. , kuid puuduvad otsesed tõendid, mis kinnitavad Silver Sinilille poolt kannatanu jalaga näkku löömist. Dokumentaalne tõend, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Silver Sinilille suhtes menetluse lõpetamise määrus 25.04.2007 ei tõenda süüdistatava süüd arutatavas süüdistuses. Varasem samade tunnustega süütegu on vaid oletus samasuguse teo kordumisest. K.K. ümber oli palju isikuid. Puuduvad otseseid tõendeid, millest järeldada Silver Sinilille tegu, mis eristub selgelt teiste 7

(2)sündmuskohal olnud isikute tegevusest ja mis on otseses põhjuslikus seoses kannatanu tekkinud vigastustega näo piirkonnas. Eeltoodud tõenditega ja nende hindamise tulemusena tuvastatud asjaoludega ei ole tõendatud Silver Sinilille süü kannatanule jalaga ühel korral näkku löömises ja sellega kannatanul näol ja puusal vigastuste tekitamises. .kohus mõistab Silver Sinilille temale esitatud süüdistuses õigeks süüdistuse tõendamatuse tõttu. Kriminaalmenetluse kulud. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 416.- eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 499,20 eurot. Taotlus sisaldab tasu asja üldmenetluseks ettevalmistamise eest 192.- eurot ja tasu kohtuistungil osalemise eest 14 ajapunkti ulatuses a’ 16.- eurot, kokku 224.- eurot Kaitsja tasu on põhjendatud asja üldmenetluseks ettevalmistamiseks tehtud tööga ja kohtuistungust osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. Tasu taotluse aluseks on riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" p-d 2, 4, 14 ja 16. Kohtueelselt on Silver Sinilelle kaitsjale makstud tasu 57,53 eurot.

§ 175

lg 1 p 2 alusel kannatanule ja tunnistajale

§ 178

kohaselt makstud sõidukulude hüvitis on 21.- eurot.

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 556,73 eurot.

§ 175lg 1 p 5 alusel toimikust koopiate tegemise kulud on 0,45 eurot.

Menetluskulude summa on 578,18 eurot. Õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik

§ 181lg 1 alusel. Ene Muts kohtunik 8

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.