← Eesti

1-11-7509/13

Obsah (14)§ 199§ 200§ 121§ 73§ 298§ 25§ 202§ 74§ 418§ 64§ 65§ 68§ 21§ 56

Kriminaalasi 1-11-7509 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoobril.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-7509 Kohtukoosseis

§ 199

lg 2 p 7,8; § 200 lg 2 p 1,4,7; § 418 lg 2 p 1,3 järgi; TOOMAS ILLISSON süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7,8; § 200 lg 2 p 4,7; § 418 lg 2 p 3 järgi; NIKOLAI BLESKOV süüdistuses

§ 200lg 2 p 1,7,8; § 418 lg 2 p 1,3 järgi.

Prokurör Jüri Kasesalu Süüdistatav SERGEI NORMANOV, isikukood 37405170304; kodakondsuseta; asub Arestimajas; keskeriharidusega; emakeel vene keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, väärteokorras karistatud 5 korda. Viimati karistati Harju Maakohtu poolt 10.11.2009.a

§ 121

alusel vangistusega 4 kuud

§ 73alusel tingimisi 3 aastat, katseaja lõpp 09.11.2012.

Alates 27.01.2011.a. tõkend- vahistamine (kahtlustatavana kinni peetud 25.01.2011 kuni 26.01.2011 s.o. kokku 2 päeva). TOOMAS ILLISSON, isikukood 36305315723; kodakondsus Eesti; asub Arestimajas; põhiharidusega; emakeel eesti keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 7 korda, väärteokorras karistatud 1 korda. Viimati karistati Tallinna Linnakohtu poolt 17.12.2001.a KrK § 141 lg 2 p 1,2,3, 4` 1 alusel mõisteti vabadusekaotus 7 aastat. Alates 16.02.2011.a. tõkendvahistamine (kahtlustatavana kinni peetud 14.02.2011 kuni 16.02.2011 s.o. kokku 2 päeva). NIKOLAI BLESKOV, isikukood 35702280351; kodakondsuseta; asub Arestimajas; kõrgharidusega; emakeel vene keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, väärteokorras karistatud 3 korda. Viimati karistati 12.04.2006.a. Harju Maakohtu poolt

§ 298

lg 1-

§ 25

lg 1-

§ 25

lg 2 alusel vangistus 1 a;

§ 202

lg 2 p 1 alusel vangistus 1 a 1 k;

§ 74

lg 2 alusel vangistus 6 kuud ja

§ 74lg 1 alusel tingimisi vangitsus 7 k katseajaga 3 aastat.

Alates 26.05.2011.a. tõkendvahistamine (kahtlustatavana kinni peetud 24.05.2011 kuni 25.05.2011 s.o. kokku 2 päeva). Kaitsjad SERGEI NORMANOV kaitsja Anatoli Jaroslavski TOOMAS ILLISSON kaitsja Leelo Viil NIKOLAI BLESKOV kaitsja Leonid Olovjanišnikov Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada SERGEI NORMANOV

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust Süüdi tunnistada SERGEI NORMANOV

§ 121järgi 21.01.2011.a.

toimepandud kuriteoepisoodis ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust. Süüdi tunnistada SERGEI NORMANOV 24.01.2011.a. toimepandud kuriteoepisoodis

§ 200lg 2 p.

7 järgi ning mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust; Süüdi tunnistada SERGEI NORMANOV

§ 418

lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust

§ 64

lg 1 lausel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 65lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 10.11.2009.a.

Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse 4 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust. 2

§ 68lg 1 lugeda karistuse kandmise alguseks 25.01.2011.a.

Tõkend- vahistamine –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista TOOMAS ILLISSON

§ 199lg.2p.7,8 järgi 26.12.2010.a.

toimepandud kuriteoepisoodis. Süüdi tunnistada TOOMAS ILLISSON

§ 199lg 2 p 7,8-§ 25 lg.2 järgi 22.12.2010.a.

toimepandud kuriteo episoodis ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust; Süüdi tunnistada TOOMAS ILLISSON

§ 200lg 2 p 4,7 järgi ning mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust.

Õigeks mõista TOOMAS ILLISSON

§ 418

lg 2 p 1,3 järgi

§ 64

lg 1 lausel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust;

§ 68lg 1 lugeda karistusaja alguseks 14.02.2011.a.

Tõkend- vahistamine –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada NIKOLAI BLESKOV

§ 121järgi 21.01.2011.a.

toimepandud kuriteoepisoodis järgi ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust; Õigeks mõista NIKOLAI BLESKOV

§ 418lg 2 p 1,3 järgi Vähendada Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 lugeda karistuse kandmise alguseks 24.05.2011.a.

Tõkend- vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Sergei Normanov’ilt TKS K OÜ kasuks 14 356,34 eurot. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Toomas Illissonilt ja Sergei Normanovilt solidaarselt LKOÜ kasuks 724,34 eurot. 3 Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Toomas Illison’ilt ja Sergei Normanov’ilt solidaarselt TK kasuks 3 737,91 eurot Asitõendid: • käerauad- peale kohtuotsuse jõustumist hävitada; • Šokolaadipakend- kohtuotsuse jõustumist hävitada; • V.S jope- kohtuotsuse jõustumisel tagastada; S.Normanov’i dressipüksid Nikekohtuotsuse jõustumist tagastada; • tross, haamer, õngekonks raskusega, nöör 3 tk õngekonksuga - kohtuotsuse jõustumisel hävitada; • Tele 2 sim kaart asuvad eraldi pakituna kriminaalasja materjalide juures ühes kastis - kohtuotsuse jõustumisel tagastada S.Normanovile; • alumiiniumtoru paberkotis –kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista SERGEI NORMANOV´ilt menetluskulud: sundraha 695,05 eurot riigi tuludesse. KrMS§ 180 lg.3 alusel jätta ekspertiisitasud 6702,50 eurot ja toimikutest koopiate tegemise kulud 0,45 eurot riigi kanda. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista TOOMAS ILLISSON´ilt menetluskulud: sundraha 695,05 eurot ja kaitsja määratud tasu 421,87 eurot riigi tuludesse. KrMS§ 180 lg.3 alusel jätta ekspertiisitasud 3681,50 eurot ja toimikutest koopiate tegemise kulud 0,45 eurot riigi kanda. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista NIKOLAI BLESKOV´ilt menetluskulud: sundraha 417,03 eurot riigi tuludesse. KrMS§ 180 lg.3 alusel jätta ekspertiisitasud 3021 eurot ja toimikutest koopiate tegemise kulud 46,45 eurot riigi kanda. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-11-7509, sundraha ja menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või 4 selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 23.11 2011.a. Asjaolud ja menetluse käik: Sergei Normanov’i süüdistatakse selles, et tema võõra vara äravõtmise eesmärgil, ajavahemikul 21.12.2010.a. alates kella 21.21 kuni 22.12.2010.a. kella 09.31 koos Toomas Illisson’iga tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult sisenes lae lõhkumise teel aadressil XxxTallinn asuvasse juveelikauplusesse „ Prestige“, kuid vargus jäi lõpule viimata, kuna hoone lagi kukkus sisse. Samuti tema, järgides varem kavandatud võõra vara äravõtmise eesmärki 26.12.2010.a. kella 05:00 paiku sisenes tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Toomas Illisson’iga uuesti lae lõhkumise teel aadressil XxxTallinn asuvasse juveelikauplusesse „Prestige“ ning varastas sealt kuld-ja hõbeehteid alljärgnevalt: kuldsõrmus kaaluga 7,6gr, hinnaga 4900 EEK s.o. 313,09 eurot, kuldsõrmus kaaluga 6,1gr, hinnaga 3530 EEK s.o. 225, 55 eurot, kuldsõrmus kaaluga 4,87gr, hinnaga 21000 EEK s.o. 1341, 85 eurot, kuldsõrmus hinnaga 4590 EEK s.o. 293,29 eurot, kuldsõrmus hinnaga 13390 EEK s.o.855,59, hõbekett kaaluga 75,86gr, hinnaga 1910 EEK s.o. 122, 04 eurot, hõbekett kaaluga 49,69gr, hinnaga 1290 EEKs.o. 82, 42 eurot, hõbekett kaaluga 50,98gr, hinnaga 1330 EEK s.o. 84,98, hõbekett kaaluga 80,91gr, hinnaga 2490 EEK s.o.159,10 eurot, hõbekett kaaluga 50,98gr, hinnaga 1330 EEK s.o. 84, 98 eurot, hõbekett kaaluga 75.86gr, hinnaga 1910 EEK s.o. 1910 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3gr, hinnaga 1900 EEK s.o. 121, 40 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 5,2gr, hinnaga 4290 EEK s.o. 274,12 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,88gr, hinnaga 1250 EEK s.o. 79,87eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,54gr, hinnaga 1690 EEK s.o. 107, 98 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,7gr, hinnaga 1130 EEK s.o. 72, 20 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,02gr, hinnaga 1830 EEK s.o. 116,93eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,51gr, hinnaga 1520 EEK s.o. 97,12 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 5,12gr, hinnaga 3090 EEK s.o. 197,44 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,15gr, hinnaga 1430 EEK s.o. 91, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,53gr, hinnaga 2340 EEK s.o. 149,52 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 4,12gr, hinnaga 1970 EEK s.o. 125,87 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,46gr, hinnaga 1670 EEK s.o. 106, 70 eurot, hõbekett kaaluga 26,2gr, hinnaga 1430 EEK s.o. 91, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,04gr, hinnaga 1220 EEK s.o. 77,95 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,24gr, hinnaga 2590 EEK s.o. 165, 49 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,9gr, hinnaga 1590 EEK s.o 101,59 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,43gr, hinnaga 1950 EEK s.o. 124, 60eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,93gr, hinnaga 1550 EEK s.o. 99,04 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,29gr, hinnaga 1840 EEK s.o. 117, 57 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,52gr, hinnaga 2330 EEK, kuldkõrvarõngas kaaluga 4,28gr, hinnaga 3430 EEK, kuldkõrvarõngas kaaluga 4,2gr, hinnaga 3370 EEK, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,62gr, hinnaga 500 EEK, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,62gr, hinnaga 500 EEK, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,64gr, hinnaga 510 EEK s.o. 32, 58 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 5,16gr, hinnaga 4390 EEK s.o. 280,51 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,29gr, hinnaga 2790 EEK s.o. 178,27 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,3gr, hinnaga 530 EEK s.o. 33,86 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,82gr, hinnaga 690 EEK s.o. 44, 08 eurot, hõbekett kaaluga 5 30,62gr, hinnaga 1090 EEK s.o. 69,64 eurot, hõbekett kaaluga 41,07gr, hinnaga 1490 EEK s.o. 95,20 eurot, hõbekett kaaluga 41,85gr, hinnaga 2900 EEK s.o. 185, 30 eurot, hõbekett kaaluga 25,04gr, hinnaga 1270 EEK s.o. 81, 15 eurot, hõbekett kaaluga 25,62gr, hinnaga 990 EEK s.o. 63, 25 eurot, hõbekett kaaluga 42,72gr, hinnaga 1250 EEK s.o. 79,87 eurot, hõbekett kaaluga 40906gr, hinnaga 890.00 EEK s.o. 56, 86 eurot, hõbekett kaaluga 105,08gr, hinnaga 2700 EEK s.o. 172, 52eurot, hõbekett kaaluga 52,6gr, hinnaga 1790 EEK s.o. 114, 37 eurot, hõbekett kaaluga 56gr, hinnaga 1930 EEK s.o. 123,32 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,33gr, hinnaga 1170 EEK s.o. 74,76 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,41gr, hinnaga 3390 EEK s.o. 216,61 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,56gr, hinnaga 2560 EEK s.o. 163, 57 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,18gr, hinnaga 3190 EEK s.o. 203,83 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,92gr, hinnaga 1870 EEK s.o. 119,48 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,79gr, hinnaga 1740 EEK s. o 111, 18 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,49gr, hinnaga 1450 EEK s.o. 92, 65 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,22gr, hinnaga 2160 EEK s.o. 138,01 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,84gr, hinnaga 1790 EEK s.o. 114, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,1gr, hinnaga 1070 EEK s.o. 68, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,4gr, hinnaga 390 EEK s.o. 24, 92 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,52gr, hinnaga 2750 EEK s.o. 175, 71 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,75gr, hinnaga 600 EEK s.o. 38, 33 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,74gr, hinnaga 2290 EEK s.o. 146, 32 eruot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,63gr, hinnaga 525 EEK s.o. 33, 54 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,49gr, hinnaga 410 EEK s.o. 26, 19 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,49gr, hinnaga 410 EEK s.o. 26, 19 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,3gr, hinnaga 540 EEK s.o. 34, 50 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,3gr, hinnaga 540 EEK s.o. 34, 50 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,2gr, hinnaga 960 EEK s.o. 61, 34 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,23gr, hinnaga 960 EEK s.o. 61, 34 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,05gr, hinnaga 840 EEK s.o. 53, 67 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,91gr, hinnaga 790 EEK s.o 50, 47 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,13gr, hinnaga 910 EEK s.o. 58, 17 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,95gr, hinnaga 760 EEK s.o 48, 56 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,08gr, hinnaga 870 EEK s.o. 55, 59 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,42gr, hinnaga 660 EEK s.o. 42, 17 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,76gr, hinnaga 340 EEK s.o. 21, 72 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,61gr, hinnaga 320 EEK s.o. 20, 44 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,98gr, hinnaga 460 EEK s.o 29, 39 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,03gr, hinnaga 1100 EEK s.o. 70,28 eurot kuldkõrvarõngas kaaluga 3,18gr, hinnaga 1690 EEK, s.o. 107, 98 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,65gr, hinnaga 370 EEK s.o 23, 64 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,97gr, hinnaga 560 EEK s.o.35, 78 eurot , kuldkõrvarõngas kaaluga 0,99gr, hinnaga 540 EEK s.o. 34, 50 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,8gr, hinnaga 430 EEK s.o. 27, 47 eurot, hõbekett kaaluga 38,31gr, hinnaga 920 EEK s.o. 58,78 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,28gr, hinnaga 670 EEK s.o. 42, 81 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,73gr, hinnaga 390 EEK s.o. 24, 92 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 7,59gr, hinnaga 4100 EEK s.o. 261, 98 eurot, hõbekett kaaluga 34,73gr, hinnaga 1100 EEK s.o. 70,28 eurot, hõbekett kaaluga 33,21gr, hinnaga 1490 EEK s.o. 95,20 eurot, hõbekett kaaluga 39,56gr, hinnaga 1490 EEK s.o. 95,20 eurot, hõbekett kaaluga 42,61gr, hinnaga 1490 EEK s.o. 95, 20 eurot, hõbekett kaaluga 30,38gr, hinnaga 1590 EEK s.o. 101, 59 eurot, hõbekett kaaluga 65,53gr, hinnaga 2790 EEK s.o. 178, 27 eurot, hõbekett kaaluga 42,62gr, hinnaga 1710 EEK s.o. 109, 26 eurot, hõbekett kaaluga 41,42gr, hinnaga 1870 EEK s.o. 119, 48 eurot, hõbekett kaaluga 40,65gr, hinnaga 1230 EEK s.o. 78, 65 eurot, hõbekett kaaluga 34.73gr, hinnaga 840.00 EEK s.o. 53, 67 eurot, hõbekett kaaluga 13.42gr, hinnaga 490.00 EEK s.o. 31, 30 eurot, hõbekett kaaluga 40.01gr, hinnaga 1250.00 EEK s.o. 79, 87 eurot, hõbekett kaaluga 36.60gr, hinnaga 830.00 EEK s.o. 53, 03 eurot, hõbekett kaaluga 95.13gr, hinnaga 2420.00 EEK s.o. 154,63 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,55gr, hinnaga 3020 EEK s.o. 192, 97 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,85gr, hinnaga 1590 EEK s.o. 101, 59 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,92gr, hinnaga 790 EEK 6 s.o. 50, 47 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,23gr, hinnaga 1050 EEK s.o. 67, 09 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,32gr, hinnaga 1990 EEK s.o 127, 15 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,88gr, hinnaga 1600 EEK s. o 102, 23 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,78gr, hinnaga 3230 EEK s. o. 206, 38 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,96gr, hinnaga 1670 EEK s.o. 106, 70 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,91gr, hinnaga 1630 EEK s.o. 104, 15 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,66gr, hinnaga 570 EEK s.o. 36, 42 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,38gr, hinnaga 330 EEK s.o 21, 08 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,28gr, hinnaga 240 EEK s.o. 15, 33 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,69gr, hinnaga 1440 EEK s.o. 92, 01 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,46gr, hinnaga 2090 EEK s.o. 133, 54 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,99gr, hinnaga 610 EEK s. o. 38,97 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,69gr, hinnaga 560 EEK s.o 35, 78 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,38gr, hinnaga 340 EEK s.o. 21, 72 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,6gr, hinnaga 490 EEK s.o. 31, 30 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,4gr, hinnaga 1070 EEK s.o. 68, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,82gr, hinnaga 1430 EEK s.o. 91, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,31gr, hinnaga 1030 EEK s.o. 65,81 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,51gr, hinnaga 370 EEK s.o. 23,64 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,11gr, hinnaga 1290 EEK s.o. 82, 43 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,89gr, hinnaga 560 EEK s.o. 35, 78 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,07gr, hinnaga 570 EEK s.o. 36, 42 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,71gr, hinnaga 390 EEK s.o. 24, 92 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,71gr, hinnaga 1630 EEK s.o 104, 15 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,88gr, hinnaga 410 EEK s.o.26, 20 eurot , kuldkõrvarõngas kaaluga 2,06gr, hinnaga 1240 EEK s.o. 79, 23 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,89gr, hinnaga 1140 EEK s.o. 72, 84 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,9gr, hinnaga 540 EEK, s.o. 34, 50 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 4,4gr, hinnaga 2690 EEK s.o. 171, 88 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,8gr, hinnaga 395 EEK s.o. 25, 24 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,5gr, hinnaga 480 EEK s.o. 30, 67 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,5gr, hinnaga 540 EEK s.o. 34, 50 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,32gr, hinnaga 1940 EEK s.o. 123, 96 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,28gr, hinnaga 1290 EEK s.o. 82,42 eurot, hõbekett kaaluga 49,02gr, hinnaga 1590 EEK s.o. 101, 59 eurot, hõbekett kaaluga 39,03gr, hinnaga 1300 EEK s.o. 83, 06 eurot, hõbekett kaaluga 31,87gr, hinnaga 1090 EEK s.o. 69,64 eurot, hõbekett kaaluga 48,37gr, hinnaga 1340 EEK s.o. 85,62 eurot, hõbekett kaaluga 77,35gr, hinnaga 1990 EEK s.o. 127, 15 eurot, hõbekett kaaluga 70,48gr, hinnaga 1890 EEK s.o. 120, 76 eurot, hõbekett kaaluga 42gr, hinnaga 940 EEK s.o. 60, 06 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,03gr, hinnaga 1100 EEK s.o. 70, 28 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,18gr, hinnaga 1690 EEK s.o. 107, 98 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,65gr, hinnaga 370 EEK s.o. 23, 64 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,97gr, hinnaga 560 EEK s.o. 35, 78 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,8gr, hinnaga 430 EEK s.o. 27, 47 eurot, hõbekett kaaluga 31,73gr, hinnaga 1470 EEK s.o. 93, 92 eurot, hõbekett kaaluga 20,14gr, hinnaga 1100 EEK s.o. 70, 28 eurot, hõbekett kaaluga 23,4gr, hinnaga 860 EEK s.o. 54, 95 eurot, hõbekett kaaluga 25,1gr, hinnaga 930 EEK s.o. 59,42 eurot, hõbekett kaaluga 26,54gr, hinnaga 760 EEK s.o. 48, 56 eurot, hõbekett kaaluga 54,3gr, hinnaga 1530 EEK s.o. 97, 76 eurot, tekitades selliselt TKS K OÜ-le varalist kahju kogusummas 251 920.-krooni s.o. 16 097,12 eurot. Hoone katuse lõhkumisega tekitati LKOÜ-le varalist kahju summas 724,34 eurot. Seega pani Sergei Normanov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega, varguse, s.o.

§ 199lg 2 p 7 ja 8 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Samuti tema, 21.01.2011a. varahommikul ajavahemikul kella 06:30-06:45 Tallinnas xxx maja hoovis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Bleskoviga, peksis eeluurimisel tuvastamata esemega , 7 rusikatega ja jalgadega VS’t näkku ja pea piirkonda, pani käerauad peale VS vasakule käele. Peksmise käigus võtsid Sergei Normanov ja Nikolai Bleskov kannatanult ära viimase poolt enesekaitseks vöölt haaratud püstoli Makarov nr ИК 273023, jätkates peksmist omastasid selle ja lahkusid sündmuskohalt peale pealtnägija sõnalist sekkumist. Samuti tema 24.01.2011.a. kella 15:30 paiku Tallinn XXXkorteris s.o. RE elukohas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Toomas Illissoni ja Vahur Põldsepp’aga võõra vallasasja äravõtmise ja selle omastamise eesmärgil peksis RE’t korduvate löökidega jalaga ja rusikatega rindkere piirkonda ja näkku ja nõudis RE raha ja seifivõtme väljaandmist ning ähvardas viimasel haamriga jalad puruks lüüa. Seejärel võõra vallasasja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Vahur Põldsepp, Sergei Normanov ja Toomas Illisson kaasa RE elukaaslasele TK kuuluvad esemed: kullast sõrmuse maksumusega 100 eurot, käekella Rado Replica maksumusega 34 eurot, mobiiltelefoni Samsung SGH-L310 La Fleur maksumusega 242 eurot, Rado kellakarbi koos garantiimagnetkaardiga maksumusega 63, 91 eurot, Bismark kuldkäeketi 13 gr maksumusega 498 eurot, käsitöö kullast kaelaketi 17 gr maksumusega 650 eurot, tekitades TK varalist kahju kogusummas 1587, 91 eurot. Samuti võtsid Sergei Normanov, Vahur Põldsepp ja Toomas Illisson kaasa RE kuuluva mobiiltelefoni Nokia 8800 Sciroco maksumusega 1055 eurot tekitades RE varalist kahju summas 1055 eurot. Seega pani Sergei Normanov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud vägivallaga kui teo objektiks on tulirelv ja see on toime pandud grupi poolt, röövimise s.o.

§ 200lg 2 p 1, 4 ja 7 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Samuti tema, isikuna kes on varem toime pannud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, omamata RelvS § 32 lg 1 ja 2 sätestatud relvasoetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, samuti vastava laskemoona soetamiseks, samuti omamata RelvS § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, mis annab füüsilisele isikule õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Bleskoviga, omandas ebaseaduslikult ja ajavahemikul alates 21.01.2011 kuni 24.01.2011.a. hoiustas ja käitles täpselt tuvastamata kohas VS relvaloaga nr XXX kuuluvat tulirelva s.o. püstol Makarov’i nr ИК 273023 ja padrunisalve nr 3683-2 selles oleva 8 tk padruniga 9 mm, millised röövimise käigus VS 21.01.2011.a. varahommikul xxx Tallinn ära võeti Sergei Normanovi ja Nikolai Bleskovi poolt, 24.01.2011.a. tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Toomas Illissoniga, vedas nimetatud tulirelva ja laskemoona Tallinna linnas kuni ajani millal Toomas Illisson pani tulirelva 24.01.2011.a. kella 13:30 paiku Tallinnas Paljassaare teel asuva Lahesuu bussipeatuse kõrval asuvasse lumehange. Seega pani Sergei Normanov vähemalt teist korda isikute grupi poolt toime tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemise s.o.

§ 418lg 2 p 1 ja 3 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Toomas Illisson’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, võõra vara äravõtmise eesmärgil, ajavahemikul 21.12.2010.a. alates kella 21.21 kuni 22.12.2010.a. kella 09.31 tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Sergei Normanoviga, sisenes lae lõhkumise teel aadressil Xxx Tallinn asuvasse juveelikauplusesse „Prestige“, kuid vargus jäi lõpule viimata, kuna hoone lagi kukkus sisse. 8 Samuti tema, järgides varem kavandatud võõra vara äravõtmise eesmärki 26.12.2010.a. kella 05:00 paiku tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Sergei Normanoviga sisenes uuesti lae lõhkumise teel aadressil Xxx Tallinn asuvasse juveelikauplusesse „Prestige“ ning varastas sealt kuld-ja hõbeehteid alljärgnevalt: kuldsõrmus kaaluga 7,6gr, hinnaga 4900 EEK s.o. 313,09 eurot, kuldsõrmus kaaluga 6,1gr, hinnaga 3530 EEK s.o. 225, 55 eurot, kuldsõrmus kaaluga 4,87gr, hinnaga 21000 EEK s.o. 1341, 85 eurot, kuldsõrmus hinnaga 4590 EEK s.o. 293,29 eurot, kuldsõrmus hinnaga 13390 EEK s.o.855,59, hõbekett kaaluga 75,86gr, hinnaga 1910 EEK s.o. 122, 04 eurot, hõbekett kaaluga 49,69gr, hinnaga 1290 EEKs.o. 82, 42 eurot, hõbekett kaaluga 50,98gr, hinnaga 1330 EEK s.o. 84,98, hõbekett kaaluga 80,91gr, hinnaga 2490 EEK s.o.159,10 eurot, hõbekett kaaluga 50,98gr, hinnaga 1330 EEK s.o. 84, 98 eurot, hõbekett kaaluga 75.86gr, hinnaga 1910 EEK s.o. 1910 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3gr, hinnaga 1900 EEK s.o. 121, 40 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 5,2gr, hinnaga 4290 EEK s.o. 274,12 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,88gr, hinnaga 1250 EEK s.o. 79,87eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,54gr, hinnaga 1690 EEK s.o. 107, 98 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,7gr, hinnaga 1130 EEK s.o. 72, 20 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,02gr, hinnaga 1830 EEK s.o. 116,93eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,51gr, hinnaga 1520 EEK s.o. 97,12 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 5,12gr, hinnaga 3090 EEK s.o. 197,44 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,15gr, hinnaga 1430 EEK s.o. 91, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,53gr, hinnaga 2340 EEK s.o. 149,52 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 4,12gr, hinnaga 1970 EEK s.o. 125,87 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,46gr, hinnaga 1670 EEK s.o. 106, 70 eurot, hõbekett kaaluga 26,2gr, hinnaga 1430 EEK s.o. 91, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,04gr, hinnaga 1220 EEK s.o. 77,95 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,24gr, hinnaga 2590 EEK s.o. 165, 49 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,9gr, hinnaga 1590 EEK s.o 101,59 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,43gr, hinnaga 1950 EEK s.o. 124, 60eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,93gr, hinnaga 1550 EEK s.o. 99,04 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,29gr, hinnaga 1840 EEK s.o. 117, 57 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,52gr, hinnaga 2330 EEK, kuldkõrvarõngas kaaluga 4,28gr, hinnaga 3430 EEK, kuldkõrvarõngas kaaluga 4,2gr, hinnaga 3370 EEK, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,62gr, hinnaga 500 EEK, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,62gr, hinnaga 500 EEK, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,64gr, hinnaga 510 EEK s.o. 32, 58 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 5,16gr, hinnaga 4390 EEK s.o. 280,51 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,29gr, hinnaga 2790 EEK s.o. 178,27 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,3gr, hinnaga 530 EEK s.o. 33,86 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,82gr, hinnaga 690 EEK s.o. 44, 08 eurot, hõbekett kaaluga 30,62gr, hinnaga 1090 EEK s.o. 69,64 eurot, hõbekett kaaluga 41,07gr, hinnaga 1490 EEK s.o. 95,20 eurot, hõbekett kaaluga 41,85gr, hinnaga 2900 EEK s.o. 185, 30 eurot, hõbekett kaaluga 25,04gr, hinnaga 1270 EEK s.o. 81, 15 eurot, hõbekett kaaluga 25,62gr, hinnaga 990 EEK s.o. 63, 25 eurot, hõbekett kaaluga 42,72gr, hinnaga 1250 EEK s.o. 79,87 eurot, hõbekett kaaluga 40906gr, hinnaga 890.00 EEK s.o. 56, 86 eurot, hõbekett kaaluga 105,08gr, hinnaga 2700 EEK s.o. 172, 52eurot, hõbekett kaaluga 52,6gr, hinnaga 1790 EEK s.o. 114, 37 eurot, hõbekett kaaluga 56gr, hinnaga 1930 EEK s.o. 123,32 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,33gr, hinnaga 1170 EEK s.o. 74,76 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,41gr, hinnaga 3390 EEK s.o. 216,61 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,56gr, hinnaga 2560 EEK s.o. 163, 57 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,18gr, hinnaga 3190 EEK s.o. 203,83 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,92gr, hinnaga 1870 EEK s.o. 119,48 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,79gr, hinnaga 1740 EEK s. o 111, 18 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,49gr, hinnaga 1450 EEK s.o. 92, 65 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,22gr, hinnaga 2160 EEK s.o. 138,01 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,84gr, hinnaga 1790 EEK s.o. 114, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,1gr, hinnaga 1070 EEK s.o. 68, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,4gr, hinnaga 390 EEK s.o. 24, 92 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,52gr, hinnaga 2750 EEK s.o. 175, 71 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,75gr, hinnaga 600 EEK s.o. 38, 33 9 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,74gr, hinnaga 2290 EEK s.o. 146, 32 eruot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,63gr, hinnaga 525 EEK s.o. 33, 54 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,49gr, hinnaga 410 EEK s.o. 26, 19 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,49gr, hinnaga 410 EEK s.o. 26, 19 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,3gr, hinnaga 540 EEK s.o. 34, 50 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,3gr, hinnaga 540 EEK s.o. 34, 50 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,2gr, hinnaga 960 EEK s.o. 61, 34 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,23gr, hinnaga 960 EEK s.o. 61, 34 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,05gr, hinnaga 840 EEK s.o. 53, 67 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,91gr, hinnaga 790 EEK s.o 50, 47 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,13gr, hinnaga 910 EEK s.o. 58, 17 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,95gr, hinnaga 760 EEK s.o 48, 56 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,08gr, hinnaga 870 EEK s.o. 55, 59 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,42gr, hinnaga 660 EEK s.o. 42, 17 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,76gr, hinnaga 340 EEK s.o. 21, 72 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,61gr, hinnaga 320 EEK s.o. 20, 44 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,98gr, hinnaga 460 EEK s.o 29, 39 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,03gr, hinnaga 1100 EEK s.o. 70,28 eurot kuldkõrvarõngas kaaluga 3,18gr, hinnaga 1690 EEK, s.o. 107, 98 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,65gr, hinnaga 370 EEK s.o 23, 64 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,97gr, hinnaga 560 EEK s.o.35, 78 eurot , kuldkõrvarõngas kaaluga 0,99gr, hinnaga 540 EEK s.o. 34, 50 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,8gr, hinnaga 430 EEK s.o. 27, 47 eurot, hõbekett kaaluga 38,31gr, hinnaga 920 EEK s.o. 58,78 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,28gr, hinnaga 670 EEK s.o. 42, 81 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,73gr, hinnaga 390 EEK s.o. 24, 92 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 7,59gr, hinnaga 4100 EEK s.o. 261, 98 eurot, hõbekett kaaluga 34,73gr, hinnaga 1100 EEK s.o. 70,28 eurot, hõbekett kaaluga 33,21gr, hinnaga 1490 EEK s.o. 95,20 eurot, hõbekett kaaluga 39,56gr, hinnaga 1490 EEK s.o. 95,20 eurot, hõbekett kaaluga 42,61gr, hinnaga 1490 EEK s.o. 95, 20 eurot, hõbekett kaaluga 30,38gr, hinnaga 1590 EEK s.o. 101, 59 eurot, hõbekett kaaluga 65,53gr, hinnaga 2790 EEK s.o. 178, 27 eurot, hõbekett kaaluga 42,62gr, hinnaga 1710 EEK s.o. 109, 26 eurot, hõbekett kaaluga 41,42gr, hinnaga 1870 EEK s.o. 119, 48 eurot, hõbekett kaaluga 40,65gr, hinnaga 1230 EEK s.o. 78, 65 eurot, hõbekett kaaluga 34.73gr, hinnaga 840.00 EEK s.o. 53, 67 eurot, hõbekett kaaluga 13.42gr, hinnaga 490.00 EEK s.o. 31, 30 eurot, hõbekett kaaluga 40.01gr, hinnaga 1250.00 EEK s.o. 79, 87 eurot, hõbekett kaaluga 36.60gr, hinnaga 830.00 EEK s.o. 53, 03 eurot, hõbekett kaaluga 95.13gr, hinnaga 2420.00 EEK s.o. 154,63 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,55gr, hinnaga 3020 EEK s.o. 192, 97 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,85gr, hinnaga 1590 EEK s.o. 101, 59 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,92gr, hinnaga 790 EEK s.o. 50, 47 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,23gr, hinnaga 1050 EEK s.o. 67, 09 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,32gr, hinnaga 1990 EEK s.o 127, 15 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,88gr, hinnaga 1600 EEK s. o 102, 23 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,78gr, hinnaga 3230 EEK s. o. 206, 38 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,96gr, hinnaga 1670 EEK s.o. 106, 70 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,91gr, hinnaga 1630 EEK s.o. 104, 15 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,66gr, hinnaga 570 EEK s.o. 36, 42 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,38gr, hinnaga 330 EEK s.o 21, 08 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,28gr, hinnaga 240 EEK s.o. 15, 33 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,69gr, hinnaga 1440 EEK s.o. 92, 01 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,46gr, hinnaga 2090 EEK s.o. 133, 54 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,99gr, hinnaga 610 EEK s. o. 38,97 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,69gr, hinnaga 560 EEK s.o 35, 78 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,38gr, hinnaga 340 EEK s.o. 21, 72 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,6gr, hinnaga 490 EEK s.o. 31, 30 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,4gr, hinnaga 1070 EEK s.o. 68, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,82gr, hinnaga 1430 EEK s.o. 91, 37 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,31gr, hinnaga 1030 EEK s.o. 65,81 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,51gr, hinnaga 370 EEK s.o. 23,64 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,11gr, hinnaga 1290 EEK s.o. 82, 43 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,89gr, hinnaga 560 EEK s.o. 35, 78 eurot, kuldkõrvarõngas 1 kaaluga 1,07gr, hinnaga 570 EEK s.o. 36, 42 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,71gr, hinnaga 390 EEK s.o. 24, 92 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,71gr, hinnaga 1630 EEK s.o 104, 15 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,88gr, hinnaga 410 EEK s.o.26, 20 eurot , kuldkõrvarõngas kaaluga 2,06gr, hinnaga 1240 EEK s.o. 79, 23 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 1,89gr, hinnaga 1140 EEK s.o. 72, 84 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,9gr, hinnaga 540 EEK, s.o. 34, 50 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 4,4gr, hinnaga 2690 EEK s.o. 171, 88 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,8gr, hinnaga 395 EEK s.o. 25, 24 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,5gr, hinnaga 480 EEK s.o. 30, 67 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,5gr, hinnaga 540 EEK s.o. 34, 50 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,32gr, hinnaga 1940 EEK s.o. 123, 96 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,28gr, hinnaga 1290 EEK s.o. 82,42 eurot, hõbekett kaaluga 49,02gr, hinnaga 1590 EEK s.o. 101, 59 eurot, hõbekett kaaluga 39,03gr, hinnaga 1300 EEK s.o. 83, 06 eurot, hõbekett kaaluga 31,87gr, hinnaga 1090 EEK s.o. 69,64 eurot, hõbekett kaaluga 48,37gr, hinnaga 1340 EEK s.o. 85,62 eurot, hõbekett kaaluga 77,35gr, hinnaga 1990 EEK s.o. 127, 15 eurot, hõbekett kaaluga 70,48gr, hinnaga 1890 EEK s.o. 120, 76 eurot, hõbekett kaaluga 42gr, hinnaga 940 EEK s.o. 60, 06 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 2,03gr, hinnaga 1100 EEK s.o. 70, 28 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 3,18gr, hinnaga 1690 EEK s.o. 107, 98 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,65gr, hinnaga 370 EEK s.o. 23, 64 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,97gr, hinnaga 560 EEK s.o. 35, 78 eurot, kuldkõrvarõngas kaaluga 0,8gr, hinnaga 430 EEK s.o. 27, 47 eurot, hõbekett kaaluga 31,73gr, hinnaga 1470 EEK s.o. 93, 92 eurot, hõbekett kaaluga 20,14gr, hinnaga 1100 EEK s.o. 70, 28 eurot, hõbekett kaaluga 23,4gr, hinnaga 860 EEK s.o. 54, 95 eurot, hõbekett kaaluga 25,1gr, hinnaga 930 EEK s.o. 59,42 eurot, hõbekett kaaluga 26,54gr, hinnaga 760 EEK s.o. 48, 56 eurot, hõbekett kaaluga 54,3gr, hinnaga 1530 EEK s.o. 97, 76 eurot, tekitades selliselt TKS K OÜ-le varalist kahju kogusummas 251 920.-krooni s.o. 16097,12 eurot. Hoone katuse lõhkumisega tekitati LKOÜ-le varalist kahju summas 724,34 eurot. Seega pani Toomas Illisson, isikuna kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega, varguse, s.o.

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. Samuti tema, omamata Relv

S § 32 lg 1 ja 2 sätestatud relvasoetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva ja vastava laskemoona soetamiseks, samuti omamata RelvS § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, mis annab füüsilisele isikule õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks, omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohast ja isikult, kuid mitte hiljem kui 24.01.2011.a. hommikul VSle relvaloaga nr XXX kuuluva tulirelva, püstol Makarov nr ИК 273023 ja padrunisalve nr 3683-2 selles oleva 8 tk padruniga 9 mm, millised röövimise käigus VS21.01.2011.a. varahommikul xxx Tallinn ära võeti Sergei Normanovi ja Nikolai Bleskovi poolt, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Sergei Normanoviga vedas seda relva Tallinna linnas ja pani tulirelva 24.01.2011.a. kella 1330 paiku Tallinnas Paljassaare teel asuva Lahesuu bussipeatuse kõrval asuvasse lumehange. Seega pani Toomas Illisson isikute grupi poolt toime tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemise s.o.

§ 418lg 2 p 3 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Samuti tema 24.01.2011.a. kella 15:30 paiku Tallinn XXXkorteris s.o. REelukohas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Sergei Normanovi ja Vahur Põldsepp’aga võõra vallasasja äravõtmise ja selle omastamise eesmärgil, peksis Sergei Normanov RE’t 1 korduvate löökidega jalaga ja rusikatega rindkere piirkonda ja näkku ja nõudis RE raha ja seifivõtme väljaandmist ning ähvardas viimasel haamriga jalad puruks lüüa. Seejärel võõra vallasasja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Vahur Põldsepp, Sergei Normanov ja Toomas Illisson kaasa RE elukaaslasele TK kuuluvad esemed: kullast sõrmuse maksumusega 100 eurot, käekella Rado Replica maksumusega 34 eurot, mobiiltelefoni Samsung SGH-L310 La Fleur maksumusega 242 eurot, Rado kellakarbi koos garantiimagnetkaardiga maksumusega 63, 91 eurot, Bismark kuldkäeketi 13 gr maksumusega 498 eurot, käsitöö kullast kaelaketi 17 gr maksumusega 650 eurot, tekitades TKvaralist kahju kogusummas 1587, 91 eurot. Samuti võtsid Sergei Normanov, Vahur Põldsepp ja Toomas Illisson kaasa RE kuuluva mobiiltelefoni Nokia 8800 Sciroco maksumusega 1055 eurot tekitades RE varalist kahju summas 1055 eurot. Seega pani Toomas Illisson isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja ebaseaduslikus omastamise vägivallaga ja grupi poolt, röövimise, s.o

§ 200lg 2 p 4 ja 7 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Nikolai Bleskov’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, 21.01.2011a. varahommikul ajavahemikul kella 06:30-06:45 Tallinnas xxx maja hoovis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Sergei Normanoviga, peksis eeluurimisel tuvastamata esemega ja rusikatega VS’t korduvate löökidega näkku ja lagipähe. Sergei Normanov pani VS vasakule käele peale käerauad. Peksmise käigus võtsid Sergei Normanov ja Nikolai Bleskov kannatanult ära viimase poolt enesekaitseks vöölt haaratud püstoli Makarov nr ИК 273023 ning omastasid selle, jätkates kannatanu peksmist, mille lõpetasid ja lahkusid sündmuskohalt peale pealtnägija sõnalist sekkumist. Seega pani Nikolai Bleskov isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud vägivallaga kui teo objektiks on tulirelv ja see on toime pandud grupi poolt, röövimise s.o.

§ 200lg 2 p 1, 4 ja 7 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, omamata RelvS § 32 lg 1 ja 2 sätestatud relvasoetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, samuti vastava laskemoona soetamiseks , omamata RelvS § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, mis annab füüsilisele isikule õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Sergei Normanoviga, omastas ebaseaduslikult 21.01.2011.a. VSle kuuluvat tulirelva s.o. püstol Makarov’i nr ИК 273023 relvaloaga nr XXX ja padrunisalve nr 3683-2 selles oleva 8 tk padruniga 9 mm, millised röövimise käigus VSlt 21.01.2011.a. varahommikul xxx Tallinn ära võeti Sergei Normanovi ja Nikolai Bleskovi poolt, ajavahemikul alates 21.01.2011 kuni 24.01.2011.a. hoiustasid ja käitlesid täpselt tuvastamata kohas, kuni Toomas Illisson pani tulirelva 24.01.2011.a. kella 13:30 paiku Tallinnas Paljassaare teel asuva Lahesuu bussipeatuse kõrval asuvasse lumehange. Seega pani Nikolai Bleskov teistkordselt toime tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemise isikute grupi poolt s.o.

§ 418lg 2 p 1 ja 3 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Menetlus kohtus: 1 Kohtuistungil süüdistatavad selgitasid, et on süüdistusest aru saanud. Süüdistatav Sergei Normanov tunnistas end süüdi, kuid ei nõustunud kvalifikatsiooniga

§ 200lg 2 p 1,4,7 järgi.

Varguse episoodides tunnistas ta end süüdi täielikult, kuid kinnitas, et 26.12.2010.a. varguse episoodi pani ta toime üksinda ilma Illison’ita ning nõustus asja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav Toomas Illisson tunnistas end süüdi ainult

§ 199lg.2 p.7,8 järgi esimeses episoodis, 26.12.2010.a.

varguse episoodi ta oma süüd ei tunnistanud. Samuti ei tunnistanud ta end süüdi

§ 200lg 2 p 4,7; § 418 lg 2 p 3 järgi.

Nõustus asja arutamisega lühimenetluses. Süüdistatav Nikolai Bleskov tunnistas oma süüd

§ 200

lg.2 p.1,4,7 järgi osaliselt,

§ 418lg.2 p.1,3 järgi ta oma süüd ei tunnista.

Nõustus asja arutamisega lühimenetluses. Kohus avaldas ja uuris järgnevaid tõendeid: Kannatanu VS andis 21.01.2011 ütlused, et 06.25 väljus korterist ja nägi hoovis autode parkla juures kahte inimest. Hoovis on 5 auto koht, esimene oli juba hommikul lahkunud, kui lähenes oma sõidukile kükitas üks neist maha kõige äärmise auto taha tema küsis meeste poole pöördudes „mis teil vaja“ vastuseks sai midagi ebamäärast. Katmata näoga meesterahvas seisis tema lähedal ja isiku nägu tundus kuidagi tuttav, teine, kes kükitas oli kapuuts üle pea tõmmanud. Üritas kiiresti autosse istuda, kuid löödi talle tagant vastu pead, kukkus kõhuli ja temale tuldi otsa ning hakati peksma korduvate löökidega vastu pead. Siis meenus temale, et tal on püstol vöö vahel ning ta üritas seda kätte saada, kuid samal ajal oli ka teine isik tulnud tema juurde ja tagus teda jalaga, tõmbas tema vasaku käe selja taha ja pani sinna käerauad ja võttis siis kinni tema paremast käest, et seda rauastada. Parema käega oli tema üritanud välja võtta püstolit ja seda vinnastada kuid ühe käega see ei õnnestunud. Püstolit nähes, ütles mees, toosama mees, kes temale käerauad peale pani: „ ah et käib veel püstoliga ringi“. Tema karjus terve selle aja appi, korterist nr 3 avati aken ja tema hüüdis kutsuge politsei seepeale peksmine lõpetati. Mehed haarasid püstoli kaasa ja jooksid ära. Püstol oli Makarov 1991 aasta oma, loa nr XXX. Üks meestest kelle nägu ta nägi oli temast natuke lühem umbes 172 cm pikk, seljas tumedad riided , peas nokkmüts, teine oli üle 180 cm pikk, atleetliku kehaehitusega, seljas tumedad talvised riided, peas kapuuts, tema nägu ei näinud. /II kd 64-6/; Kannatanu VS andis 27.01.2011.a. täiendavaid ütlusi, et kallaletungi ajal peksti teda pähe mitte käega vaid mingi raskema esemega, eset ei näinud kuid kindlasti ei olnud tegemist kätega. Kiirabiarstid ütlesid, et tegemist võib olla metallist esemega. Relva kannab vöö vahel, löökide ajal püüdis parema käega relva haarata ja vasaku käega laadida, kuid tõenäoliselt isik märkas relva ja võttis siis tema vasakust käest kinni ja püüdis väänata selja taha ja tõmbas paremas käes olnud relva ära. Relv tõmmati temal käest ära nii, et parema käe sõrm läks katki. Isikute kohta täpsustas veel seda, et temale tundus, et pikem mees spetsiaalselt peitis oma nägu tema eest./ II kd, lk 67-69/; Kannatanu VS andis 01.06.2011.a. täiendavaid ütlusi, et töötab Keskturul AP alluvuses ühe firma (neil on seal 3 ettevõtet) direktorina. AP nõudis Sergei Normanovi ema lahkumist, kes töötas nende firmas. Põhjuseks oli firma omanike konflikt Sergei Normanoviga, kes vanglast vabanes ja hakkas nõudma vahepeal saamata jäänud töötasu ja kelle kohta oli tema ema levitanud jutte, et teda solvati. Täpsustas veel, et mees kes teda kallaletungi ajal esimesena lõi seisis tema auto juures ja tema nägu ta nägi. Löögi järel kukkus tema kõhule ja kui pööras nägu veidi siis nägi, et seisis kõrval ka teine eelnevalt eemal kükitanud isik. Kui 1 temal relv käest ära tõmmati siis peksti edasi, pani veel parema käe, milles oli olnud relv, pea peale, et end löökide eest kaitsta. Parema käe sõrmed olid täiesti sinised. VS kinnitas, et tundis 25.05.2011 äratundmiseks esitamisel ära isiku, kes tema vastas seisis enne peksmist, tema näojoonte järgi, kuna nägi teda meetri kauguselt enne kallale tungi. /II kd, lk 70-73/; Mida kinnitab ka 25.

  1. 2011.a. kahtlustatava Nikolai Bleskovi äratundmiseks esitamise protokollist nähtu kus kannatanu V.S tunneb fotolt nr 2 ära isiku tõenäosusega 90 %, oli hämaravõitu nägi meetri kauguselt, peas oli tal nokkmüts ja riietus oli teine. Isik lõi teda selja tagant pähe. /I kd tl 128-130/; See, et kannatanu V.S tekitati kehavigastusi kinnitab Isiku ekspertiisiakt nr 34 16.02.2011.a millest nähtub, et peksmisega tekitati V.S ´le pea põrutus hulgaliste põrutushaavadega pea piirkonnas. Põrutushaavad paremal labakäel selgmiselt koos III sõrme sirutajakõõluse osalise rebendiga haavad vasaku randmeliigese piirkonnas. Põrutushaavad pea piirkonnas tekitati kõva tömbi esemega samuti ka haavad labakäel on tekitatud kõva tömbi esemega- võimalik enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud löökide tõrjumisel, vasaku käe randmeliigese piirkonnas horisontaalsed haavandid võimalik et saadud käeraudade survest randmele. Raske kehalise haiguse tunnused tervisekahjustustel puuduvad. /I kd tl 187/ Süüdistatav Sergei Normanov andis kohtus ütlused, et relva ei tahtnud omastada kuid tunnistab, et viibis xxx sündmuskohas, läks vaatama S autot, tahtis autorehve läbi torgata, kuna neil oli omavaheline konflikt. Konflikt oli seotud tema ema vallandamisega ja ka osaliselt sellega, et firma ei maksnud talle raha. Nägi S hoovi tulemas ja kükitas kõige kaugema auto taha. Kui püsti tõusis, siis nägi et toimub kaklus Nikolai Bleskovi ja V. S vahel ja kõrval lume sees lebab püstol. Kuna nende vahel oli kaklus siis jooksis nende juurde ja talle tundus, et S tahab relva kätte saada seetõttu võttis taskust käerauad ja püüdis need talle peale panna. Ühe käe peale sai panna rauad, teisega ta hoidis Bleskovi kinni, teist kätt kinni ei saanud, sest tõusid püsti ja jooksid minema ning viskas relva kaugemale. Samal ööl läks tagasi ja otsis relva ülesse, kuna sai teda, et politsei ei leidnud relva ja teda võidakse relva omastamises süüdistada. Palus Toomas Ilissoni abi, et ta leiaks inimese, kes ei ole kriminaalse taustaga ja teataks relvast politseisse ning ootaks ka politsei ära. Eeluurimisel Sergei Normanov andis 07.06.2011.a. ütlused, et on kuriteo toime pannud ja tunnistab süüd. 21.01.2011.a. läks üksinda Laevastiku tänavale S juurde isiklikel motiividel. Lõi V.S ´t näkku, temaga midagi ei rääkinud. Käerauad on temal alati taskus, kasutas neid V.S peal pannes tema ühele käele käerauad ja kui hakkas panema teisele käele haaras V.S vöölt püstoli ja osutas vastupanu. Saanud relva oma kätte lõi ta V.S sama relvaga korduvalt isiku pähe ja siis jooksis koos relvaga minema. ./II kd tl 92-100/; Tunnistaja TP andis 21.01.2011 ütlused, et tema sõber Sergei Normanov palus tema kasutada olev sõiduauto VW Passat reg.nr. XXX sõidutada Laevastiku tänavalt lähemale majale kus ta elab. Läks palvet täitma, sai sõita natuke maad kui politsei pidas tema kinni. /II kd, tl 199-202 04.02.2011.a. andis ütlused, et Sergei tuli tema poole 20.
  2. õhtul. Õhtul läks magama, millal Sergei magama tuli ei tea. Hommikul kuskil kella 9-10 paiku palus Sergei teda, et ta viiks Laevastiku tänavalt tema naisele kuuluva auto Lukoili tanklasse, Sergei andis talle ka auto võtmed. Kui politsei oli tema kinni pidanud, helistas Sergei´le ja ütles, et auto võeti politsei poolt ära. /II kd, tl 199-202 1 09.06.2011.a. andis ütlused, et temal isiklikku sõiduautot ei ole aga paljudel tema tuttavatel on BMW-d, mida aeg-ajalt kasutab. Toomas Illisson nimi on temale tundmatu ja ei mäleta kas käis jaanuaris BMW auto ja Sergeiga Paljassaares. /II kd, tl 208-210/ Tunnistaja SM andis 24.01.2011 ütlused, et 21.
  3. 2011.a. varahommikul kuulis oma kodus magades väljast hüüdeid pomogite. Hääl tuli sealt küljest kuhu on pargitud autod. Avas magamistoa akna, mis asub selle seina nurga juures, astus veel jalaga aknalauale ja nägi auto Opeli, milline kuulub maja elanikule V , juures maas meest kõhuli. Tema peal istusid kaks meest ja peksid teda põhiliselt pähe. Löömisel kuuldus raske tuhm heli, jäi mulje nagu oleks neil olnud midagi lüües käes. Meeste nägusid ei näinud, üks oli teisest lühem, seljas olid meestel tumedad riided, peas tumedad mütsid. Pöördus meeste poole küsimusega mis te teete ja siis pikem ütles et tasa: „me oleme politseist“. Küsis näha dokumenti mispeale peksmine lakkas ja kannatanu karjus kõva häälega edasi. Üks meestest tõmbas kannatanult kõhu alt välja midagi ja siis nad jooksid minema. Pöördus mehe poole kes palus kutsuda kiirabi ja politsei kuid nägi, et mees võttis ise välja telefoni ja hakkas helistama ning sai aru, et tema väljakutsed võeti vastu. Tegi akna lahti ja kuulid, et mees ütles politseile, et temalt võeti ära püstol siis nägi ka, et mehel oli ühe käe küljes käeraud. /II kd tl 212-216/ Tunnistaja IN andis 25.01.2011.a. ütlused , et 20.
  4. küsis Sergei kasutada autot VW reg nr XXX mille omanik on tema. Sergei kasutab seda autot tihti ja tema ei ole küsinud milleks tal autot vaja on. Öösel ja hommikul püüdis talle helistada, et vajab hommikul kindlasti autot aga ei saanud ühendust. 21.01 helistas Sergei kella 10-12 vahel ja ütles, et auto on Laevastiku tänaval ja pani toru ära. Kella 16-17 paiku läks Laevastiku tänavale autot otsima aga ei leidnud, süda ei andnud rahu ja läks õhtul veelkord tagasi koos emaga Laevastiku tänavale ja kui siis ka autot ei leidnud helistas politseisse ja sai teada, et auto asub Pärnu mnt
  5. Autos oli palju Sergeile kuuluvaid asju, tema ei ole nendes asjades kunagi sorinud - see ei ole teda kunagi huvitanud./ II kd tl 217-221/ Tunnistaja PK andis 01.01.2011.a. ütlused et, 21.
  6. hommikul ärgates kella 10:00 ajal nägi, et mingi tumeroheline sõiduauto seisis majade nr 7 ja 9 vahel. Temal tekkis mure, et pargitud sõiduk võib takistada prügiauto sõitu. Õhtul kui ta kõnnitee puhastamise kella 23:50 ajal lõpetas seda autot seal ei olnud. Läks välja sõiduki juurde kui tuli politseinik ja ütles, et mingu ta sealt minema, et mitte jälgi rikkuda. /II kd tl 222-226/ Tunnistaja VBandis 08.02.2011.a. ütlused, et 21.01 enne poolt kaheksat nägi Laevastiku maja 7 juures parkimas tumedat Passatit. Teab kõiki oma maja autosid ja sai kohe aru, et see sõiduk ei kuulu maja elanikule lisaks sellele ei pargi maja elanikud oma autot kunagi majade vahele sest see tee on väljasõidu tee. /II kd tl 227-229/ Tunnistaja TM andis 08.02.2011 ütlused, et tutvud Sergei Normanov´iga 21.
  7. ja käis tal külas Maardus vist Ringi tänaval. Läks sinna õhtul ja ära tuli kuskil kella 3 paiku öösel. Sergei Normanov ei rääkinud telefoniga ega maininud, et peab hommikul vara tõusma, samuti ei rääkinud oma järgmise päeva plaanidest. /II kd tl 230-232/ 07.06.2011.a. jälitusprotokoll kahtlustatavate kõnedeeristusest nähtub, - 21.
  8. 2011.a. kuni kell 05:26 Normanov asub Maardus, alates sellest kõned puuduvad - 18.01.2011 hommikul ja 20.01.2011 kell 01:13-01:15 asub Normanov S elukoha lähedal 1 - 20.01.2011 kell 20:56 Bleskov helistab Normanov’ ile, ise asub kodu piirkonnas - Sellest ajast kuni 21.01.2011 kell 11:22 Bleskovil kõned puuduvad /I kd, tl 234-238/ 25.05.2011.a. jälitusprotokoll S.Normanovi ja N.Bleskovi 20.01.2011a. telefonikõnest ja 1 cd plaat kõnesalvestusega /II kd tl 1-4/ Bleskov helistab Normanovile kus lepivad kokku kohtuda järgmisel päeval kell 6 21.01.2011.a. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel xxx Tallinn/ I kd tl 5-17/ xxx maja juures küljel hoovis Opel Zafira verekahtlaste pritsmetega kapotil, auto ees lumel hulgaliselt verekahtlasi pritsmeid 3*1 m alal. Autost paremal lumes 0,5 m läbimõõduga verekahtlane laik. Opeli kõrval seisab Ford Sierra, mille tagaosale ulatuvad verekahtlased pritsmed Dna proovid võetud Opeli juurest lumelt, kapoti pealt, autole lumele kirjutatud A tähe pealt. Laevastiku 7 ja 9 majade vahel tumedat värvi VW Passat reg.nr XXX , milline pitseeriti ja vaadeldi asitõendina/ I kd tl 5-17/ 24.01.2011.a Volkswagen Passat reg nr XXX vaatlusprotokollis koos fototabeliga millest nähtub, et VW Passat reg.nr XXX on pitseeritud Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo pitsatiga 21.01.2011.a. Vasakpoolse tagaukse välimiselt lingilt võeti DNA proov, mis pakiti karpi ja märgistati nr
  9. Eksperdi arvamusega DNA ekspertiisaktis nr 11E-GE0113 12.05.2011.a on tuvastatud, et proov on kokkulangev Sergei Normanovi omaga. /I kd tl 207-211/ Alumises keskkonsooli sahtlis KALEVI tume kirsitükkidega šokolaad avatud ümbris osaliselt tükkideks murtud, pakendati ja märgistai nr. 48)(foto tl 159). Eksperdi arvamusega DNA ekspertiisaktis nr 11E-GE0113 12.05.2011.a on tuvastatud, et proov on kokkulangev Nikolai Bleskovi omaga. Kõrvalistuja taga maas musta värvi riidest kott, milles on OLEREX tankla kviitung ja 19 tk minigripp kilekotti, milles igas kotis on üks kaelakett- pakendati ja märgistati nr. 55 )( fotod tl 170,171,172) ja võeti kaasa. /I kd tl 137-141, 142-179/ Sündmuskohal võeti kannatanult vasakult käelt käerauad mis pakendati pakendisse nr
  10. Käeraualt võeti DNA proov. Eksperdi arvamusega DNA ekspertiisaktis nr 11E-GE0113 12.05.2011.a tuvastati, täisprofiil on kokkulangev v. S omaga kuid ei saa välistada S. Normanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. 26.01.2011.a. läbiotsimisprotokolli XXXTallinn TP elukohas /II kd tl 29-31/ kus võeti kaasa erinevaid Sergei Normanovile kuuluvad esemeid, mille hulgas olid ka dressipluus ja dressipüksid musta värvi Nike (pakend 7) Eksperdi arvamus DNA ekspertiisaktis nr 11E-GE0162 24.05.2011.a / I kd tl 221-222/ tuvastas, et, Normanovilt läbiotsimisel äravõetud dressipükste vasaku reieosa esiküljelt võeti DNA proov, milles ei saa välistada V. S pärinevat bioloogilise materjali sisaldumist. Süüdistatav Nikolai Bleskov tunnistas kohtus süüd osaliselt ja andis ütlused, et käivad koos Sergeiga hommikuti jooksmas. Tol hommikul ütles Sergei, et peavad ühte hoovi korraks sisse keerama, et autot vaadata. Sergei läks autost välja ja tema jäi ootama, natuke aega hiljem läks tema järele ja nägi kuidas Sergei läks kuskile kummargile auto taha ja siis ilmus majast meesterahvas ja küsis tema käest: „ mida Te siin teete?“ Pööras ringi ja nägin, kuidas võõras sihib teda relvaga. Tegi kaks lööki, lõi relva mehel käest ja istus mehele peale. See oli enesekaitseks. Kõik oli automaatselt, tegutses automaatselt. Nägi seda isikut esimest korda. Kuhu relv kukkus seda tema ei tea. Peale seda ei ole suhelnud Sergei Normanoviga ega tea mis edasi relvast sai. Kahtlustatav Nikolai Bleskov andis 25.05.2011.a. ütlused, /II kd tl 175-178; 179-182/ et ei tunne VSt, samuti ei olnud 21.01.2011.a. xxx maja hoovis koos Sergei Normanoviga kus toimus nn VS´le kallaletung. Normanovit tunneb juba kaua, ei suhtle tihti kuid helistas temale umbes 5 kuud tagasi ning palus, et Sergei viiks tema 21.01.2011.a. 1 Tartusse. Teab, et Sergei sõidab tumeda sõiduautoga Volkswagen Passat´iga. Miks Nikolai Bleskov andis algselt eeluurimisel teistsuguseid ütlusi, seda ta kohtus põhjendada ei osanud. Kuigi süüdistatavad muutsid oma ütlusi on süütegu tuvastatud kohtus teiste avaldatud tõenditega, nimelt on kannatanu VS oma ütlustes kinnitanud, et tundnud ära 25.05.2011 äratundmiseks esitamisel Nikolai Bleskovi, isiku kes tema vastas seisis enne peksmist, tema näojoonte järgi, kuna nägi teda meetri kauguselt enne kallale tungi. /II kd, lk 70-73/, mida kinnitab ka 25.05.2011.a. kahtlustatava Nikolai Bleskovi äratundmiseks esitamise protokollist nähtu kus kannatanu V.S tunneb fotolt nr 2 ära isiku tõenäosusega 90 %, oli hämaravõitu nägi meetri kauguselt, peas oli tal nokkmüts ja riietus oli teine. Isik lõi teda selja tagant pähe. /I kd tl 128-130/. Seega ei ole Nikolai Bleskovi ütlused tõesed. Asjaolu, et Nikolai Bleskovi osales VS kallaletungis kinnitavad ka teised kohtus vahetult avaldatud ja uuritud tõendid ja nimelt leiti kannatanu VS jopelt Nikolai Bleskovi DNA ekspertiisaktis nr 11E-GE0113 12.05.2011.a on tuvastatud, et P 12 jopelt turjalt kuues proov on kokkulangev V. S omaga, kuid ei saa kindlalt välistada N. Bleskov´ilt pärinevat DNA. /I kd, tl 207-211/. Lisaks sellele on leitud Nikolai Bleskovi DNA-d 24.01.2011.a Volkswagen Passat´ist reg nr XXX . Vaatlusprotokollis nähtub, et alumises keskkonsooli sahtlis olevalt KALEVI šokolaadilt avastati N. Bleskov´i DNA. Eksperdi arvamusega DNA ekspertiisaktis nr 11EGE0113 12.05.2011.a on tuvastatud, et šokolaadilt võetud proov on kokkulangev Nikolai Bleskovi omaga. Lisaks eelnevale on Nikolai Bleskovi on oma ütlustes kinnitanud, et on Sergei Normanoviga lihtsalt juhututtav ja pidevalt ei suhtle, siis 25.05.2011.a. jälitusprotokolliga on tuvastatud S.Normanovi ja N.Bleskovi 20.01.2011a. telefonikõnest /II kd tl 1-4/ et Nikolai Bleskov helistab Sergei Normanovile kus lepivad kokku kohtuda järgmisel päeval kell
  11. Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et Nikolai Bleskovi osalemine VS kallaletungis on kohtus tõendamist leidnud. Kohus peab vajalikuks peatuda süüdistatavate ütlustel ja nimelt muutsid mõlemas süüdistatavad oma ütlusi kardinaalselt xxx röövimise episoodis, asudes oma süüd eitama osas, et

§ 200lg.2 p.

1, 7 , 8 järgi kvalifitseeritava kuritegu pole nemad toime pannud. Süüdistatavad ise ei tunnista, et oma tegevusega oleksid toime pannud grupiviisilise röövimise. Tulenevalt

§ 200

lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

  1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda;
  2. b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Kohtus loeb tuvastatuks, et Sergei Normanov ja Nikolai Bleskov kasutasid VS suhtes just vägivalda, nimelt surusid kannatanu näoli maha ja istusid VS selga, väänasid vasaku käe selja taha ja panid peale käerauad, selline olukord välistas viimase tahte teostamise täielikult (vis absoluta). Kohus tahab tähelepanu pöörata siinkohal tunnistaja Sergey Mikhaylov´i ütlustele, nimelt VS peksmine lõpetati kui tunnistaja SMsekkus, mispeale lõpetati peksmine, tõmmati kannatanul kõhu alt välja midagi ja joosti minema. Sergey Mikhaylov´i ütluste põhjal on tuvastatud, et ajavahemik vägivalla kasutamise ja asjade hõivamise vahel oli kõige enam mõni minut. Seega olid süüdistatava vägivallategu ja vara hõivamine vahetult ajalis-ruumiliselt seotud. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaoludes - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. (3-1-112-09). Kohus on tuvastanud, et süüdistatavatel puudus isegi kaudne tahtluse hõivata VS 1 relva, kuna relv võeti kaasa üksnes enesekaitseks, et VS ei saaks süüdistatavaid tulistada, kui nad lahkuvad. Asjaolu, et Sergei Normanov üritas pärast vabaneda relvast ja mõtles välja plaani, et relv toimetada politseini (mida käsitleb järgmine episood) näitabki seda, et tegemist oli just nimelt turul tekkinud pingete klaarimisega ja hetkel, kui mindi nn. arveid klaarima ei arvestanud Sergei Normanov ja Nikolai Bleskov, et VS kannab igapäevaselt relva vööl ja kasutab seda enesekaitseks. Kannatanu VS on andnud ütlused, et püstolit nähes, ütles mees, toosama mees, kes temale käerauad peale pani: „ ah et käib veel püstoliga ringi“ see asjaolu näitab ilmekalt, et isikutel puudus relva kohta igasugune informatsioon ja tulenevalt sellest ei saanud ka röövi eesmärgiks olla tulirelv, sellest said süüdistatavad teada siis, kui VS tõmbas relva välja, et ennast kaitsta. Tulenevalt eelnevast kohus välistab VS röövimise relva eesmärgil. Kohus leiab, et süüdistatavate tegevuses nimetatud episoodis puudus röövimise koosseis ning Sergei Normanov ja Nikolai Bleskov tegevus tuleb ümber kvalifitseerida

§ 121järgi.

Relva ebaseaduslik käitlemine Normanov, Illisson, Bleskov Kahtlustatava 07.06.2011.a. Sergei Normanovi tunnistas süüd ja andis ütlused /II kd tl 92-100/ , et on kahtlustuses toodud kuriteo toime pannud. Nimelt võttis tema püstoli VSlt ja tegemist oli Makarov püstoliga. Hoidis püstolit paar kolm päeva oma käes kuna püüdis püstolist vabaneda palus abi Toomas Illisonilt. Sõitsid Paljassaare teele ja Toomas Illisson pani püstoli Lahesuu bussipeatusesse ning Toomas Illisoni tüdruksõber helistas politseisse ja teatas relva asukoha . Relva viimise ajal olid ühes autos BMW, seda juhtis tema tuttav naisterahvas, kes ei teadnud relvast midagi. /II kd tl 92-100/; Kahtlustatava Toomas Illisson andis 09.06.2011 ütlused /II kd tl 117-125/ et, üks tema tuttav meesterahvas palus abi relva toimetamiseks politsei kätte, st et relv jõuaks politseini. Oli kodus Nafta tänaval kui temale tuli järgi meesterahvas tumeda BMW-ga. Kui autosse istusin siis räägiti temale, mida ta tegema peab. Kuna ei tahtnud ennast asjasse segada helista oma tuttavale A P ja palus abi temalt. Käisid temal järel Pae tänaval ning pärast seda kui A oli istunud autosse sõideti Lahesuu pussipeatusesse. Autos räägiti A´ile mida ta tegema peab autosse istudes ei teadnud A millega tegu on. Kui kohale jõudsid siis võttis tema relva mille päritolu kohta ei tea midagi ja viis lumehange, samuti oli kõrval kui A helistas politseisse, relva leidmisest teatas ning siis läks eemale. Kui politsei oli käinud võtsid A´i peale ja viisid koju tagasi. Tunnistaja A P andis 01.04.2011.a. ütlused /II kd tl 233-235/, et 24.01.2011 hommikul kui ta helistas politseisse et leidis relva, helistas talle Toomas perekonnanime ei tea ja kutsus välja. Toomas palus, et paneks soojemalt riidesse ja tuleks samasse autosse millest ta väljus. Auto oli tume BMW. Pani toas paksemalt riidesse ja istus autosse mida juhtis naisterahvas. Juhi kõrval istus üks pikem ja turskem mees. Auto sõitis Olümpia hotelli juurde, seal käis naine umbes 10 minutit koeraga jalutamas. Sai aru, et naine elab seal kandis. Kui naine tagasi tuli sõitsid Koplisse ja seal kuskil bussipeatuse juures väljus Toomas autost ja pani seal lume sisse mingi püstoli ning palus teda, et tema helistaks pärast politseisse ja ütleks, et leidis sealt lume seest relva ja nii ta ka tegi. Toomas Illissoni äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et tunnistaja A P /I kd tl 236-239/ tunneb fotol nr 3 ära mehe, mees on Toomas , isik palus teha nii nagu oleks tema relva leidnud. Isik ise pani relva Koplis asuvasse bussipeatusesse, kus tema politseisse helistas oma isiklikult mobiililt. TPäratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et tunnistaja A P /II kd tl 240-243/ tunneb fotol nr 1 ära naise, juuste järgi ning kinnitab naisterahvas juhtis autot siis kui relva viidi Koplisse. Ütlusi kinnitab ka 07.06.2011.a. jälitusprotokoll kahtlustatavate kõnedeeristustega /I kd tl 226-258/ kus 24.01 2011.a Tunnistaja Indrek Blok 24.01.2011 ütlused /I kd tl 131-132 selle kohta, et olid 24.01.2011 koos Leili Vassilenkoga patrullis kui said kell 13:32 väljakutse Lahesuu bussipeatusse 1 Paljassaares kus naisterahvas kes seisis peatuses oli leidnud lume seest relva. Naiserahvas juhatas nad 3-4 meetrit bussipeatusest poolsaare tipu poole, kus lume vallist paistis välja relva käepide. Võtsid ja viisid relva osakonda, kus eemaldasid salve, seal oli 8 padrunit, relv oli laadimata. Relva numbrit kontrollides said teada et sama relv oli seotud ühe eelneva päeva sündmusega. Indrek Blok´i ütlusi kinnitab ka tunnistaja Leili Vassilkov , kes andis 24.01.2011 ütlused /I kd tl 133-34, 135/ väljakutsel ootas neid A P Lahesuu bussipeatuse juures, kes ütles et leidis bussipeatuse juurest lume seest relva. Lumest paistis relva pära, oli püstol Makarov, millel oli salv sees ja kaitseriiv peal. Võtsid relva ja viisid jaoskonda, kus relva numbrit kontrollides selgus, et see oli röövitud mõni päev tagasi Laevastiku tänavalt. 24.01.2011 ettekanne selle kohta, et Paljassaare teel bussipeatuses lumehanges oli püstol Makarov ИК 273023 1 salvega ja 8 padruniga. /I kd tl 135/ Püstol Makarov ИК 273023 relvaloaga nr XXX üleandmise –vastuvõtmise aktist nähtub, et 24 .01.2011.a. A P annab üle püstoli ja 8 padrunit Politsei ja Piirivalveametile. /I kd tl 136/ - Kell 12:17-12:30 räägivad omavahel Normanov, Illisson, Poletajeva Illissoni elukoha aadressi lähedal - 12:30 ja 12:38 Illisson helistab P tema kodu levialas - 13.30-13.46 asub Illisson Sitsi (Lahesuu) levialas - 13:44 ja 13.46 helistab Illisson P , kes asub Maleva (Lahesuu) levialas - Kell 13.43 Normanov Paljassaare levialas Kui kõrvutata Sergei Normanovi kohtus antud ütlused, et käis ja otsis samal ööl xxx relva ülesse ja eeluurimisel antud ütlused, et võttis relva VS siis kohus leiab, et pole põhjust kahelda selles, et relv tema käes oli. Nikolai Bleskov on algusest peale andnud ütlused, et lõi relva VS käest ära ega tea kuhu see relv hiljem sai. Kohus ühineb siinkohal kaitsjatega ja leiab, et ei ole ju võimalik, et kaks isikut ühiselt relva käitlevad. Lisaks ütlustele tõendavad ka teised kohtus uuritud tõendid seda, et relv oli Normanovi käes, nimelt üritas ta sellest vabaneda. Normanovi ütlustega on tõendatud, et relvast vabanemiseks mõtles ta välja plaani, kuidas toimetada relv politseisse. Palus Toomas Illissonil leida inimese (mitte kriminaalse taustaga) ja lavastada relva leidmine. Selline asjaolu näitab, et Sergei Normanovil ei olnud mittemingisugust huvi jätta seda relva omale või sellega kedagi kahjustada. Toomas Illison andis ütlused, et kui Sergei Normanov palus temalt abi, ei teadnud tema millega on tegu, sama on kinnitanud ka tunnistaja A P . Kohus ei oma selle kohta ühtegi tõendit nagu oleks eelnevalt Toomas Illissonil olnud mingisugunegi puutumus relvaga. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et autos kus istub isik (omamata RelvS§ 34 lg 2 kohaselt sätestatud relvaluba) relvaga, et tee teisi kaassõitjaid kohe automaatselt relva omanikeks või käitlejateks. See, et Toomas Illisson sai Sergei Normanovi käest autos relva, hoidis relva käes kuni viis bussipeatusesse ja ootas seni seal kui A P helistas politseisse, ei tee temast kohe selle relva omanikku ja käitlejat. Kohus on tõenditega tuvastanud, et just selline roll oli Toomas Illisonil. Kohus leiab, et ei saa inkrimineerida isikule süütegu, kui isik tegi selle teo relva vabatahtliku väljaandmise eesmärgil puudub õigusvastane tegu. Lähtudes eelnevast kohus ei ole tuvastanud antud episoodis Toomas Illisoni süüd

§ 418

lg1 tunnustel ja leiab, et Toomas Illisoni tuleb õigeks mõista süüdistuses

§ 418lg1.

Kohus ei ole tuvastanud Nikolai Bleskovi süüd antud episoodis, nimelt ei ole leidnud tõendamist, et VS relv oleks olnud Nikolai Bleskov ´i valduses ja ta oleks seda kuidagi omanud või käitlenud. Seega kohus leiab, et Nikolai Bleskov tuleb mõista õigeks süüdistuses

§ 418lg 2 p 1,3.

1 Asjaolu, et Sergei Normanov omastas VS relva on kohtus tõendatud nii ütluste kui uuritud materjalidega. Samuti on kinnitust leidnud, et Sergei Normanovil puudus RelvS§ 34 lg2 sätestatud relvaluba ja RelvS§ 32 lg 1 ja 2 sätestatud relvasoetamise luba. Arvestades kõiki tõendeid kogumis kohus leiab, et Sergei Normanovil oli soov välja anda politseile relv algusest peale, kuid ta ei teadnud, kuidas seda teha nii, et ei tuleks välja xxx toimunud VS kallaletung. Iga selge aruga inimene saab aru, et kui Sergei Normanovi oleks läinud ise politseisse koos VS ´le kuuluva relvaga ja öelnud, et leidis selle relva tänavalt, ei oleks teda keegi uskunud. Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et Sergei Normanov on süüdi temale inkrimineeritud süüdistuses

§ 418

lg 1 järgi kuid kohus loeb selle episoodi relva vabatahtlikuks väljaandmiseks ning Sergei Normanovi süüd kergendavaks asjaoluks. Sissemurdmine XxxTallinn müügiboksis Prestige Normanov Illison 22.12.2010.a. sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel XxxTallinn müügiboksis Prestige /I kd tl 22-39/ selle kohta, et turvakardinal ja kardina lukul vigastused puuduvad, kardin suletud. Boksi põrandal klaasikillud ja ripplae tükid. Vitriini kohal laes ava 60*60 cm, karkassi peal ripub 3 õngekonksuga nöör (pakend 1). Asitõendite 1) nöör 3tk õngekonksud mille küljes nöör ja niit 2) õngekonks koos raskusega nööri ümber ja trossi 5m vaatlusprotokoll ja fototabel /II kd tl 52-54/ Müügiboksis valveseadmed. Hoone välisel vaatlusel nähtub, et hoone küljel tuletõrjeredel katusele, maapinna ja alumise pulga vahe 26 cm. Katusel redelist algav tallatud lumes katuse keskosa suunas, pikkus 30 m, kaetud kerge lumega. Katuse keskosas ava 46*51 cm, ülesse deformeerunud serva peal verekahtlane määrdumine ( proov kahele vatitikule, pakend 3) Eksperdi arvamus DNA ekspertiisaktis nr 10E-GE1552 16.02.2011.a./I kd tl 47-49/ tuvastas punktis 1 ja 2, et katusel olnud varekahtlane määrdumine, esimene ja kolmas proov metalltorult kokkulangev S. Normanov DNA-ga. Avause kõrval katusel 154 cm pikkune halli värvi varras, (pakend 4) peal verekahtlased määrdumised, (proov kahele vatitikule pakend 2). Ava kõrval soojusmaterjali tüki peal nöör õngekonksuga, (pakend 5) Eksperdi arvamus DNA ekspertiisaktis nr 10EGE1552 16.02.2011.a./I kd tl 47-49/ tuvastas punktis 3,5 esimene proov konksudelt, esimene proov raskuseks pandud esemelt, teine proov raskuseks pandud esemelt on kokkulangev T. Illisson DNA-ga. Punktides 4, 7 teine ja neljas proov konksudelt, proov nöörilt on kokkulangev T. Illisson DNA-ga. Punktis 6 nöörilt võetud DNA -ei saa välistada S. Normanov´i ja T. Illisson´i oma. Eksperdi arvamus jalatsijäljeekspertiisi aktis nr 11ETJ0035 18.05.2011.a. /II kd tl 16/ selle kohta, et ekspertiisiks esitatud fototabeli fotodel 27,30,31 olevad jäljefragmendid võivad olla jäetud esitatud parema jala jalatsiga ( fotografeeritud 22.

  1. lumel olevaid jälgi) . Ekspertiisiks esitati Toomas Illisoni musta värvi poolsaapad. 26.12.2010.a. sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel XxxTallinn müügiboksis Prestige /I kd tl 56-71/hoone sisevaatlus selle kohta, turvakardinal ja kardina lukul vigastused puuduvad, boksis klaasvitriini kapiuksed osaliselt avatud asendis, uste külgede seest taskulambi külgvalguses puutejälgede osalised fragmendid, puuteproovid DNA tampoonidele ( pakendid 3,4). Plaaditud põrandal, klaasvitriini ja riiulite vahel jalatsijälje tallamustri fragmendid (tõmmised musta želatiinkile abil (pakendid 1 ja 2).Riiulite taguses ruumis töölaud, riidenagi ja 2 metallkappi. Töölaual ja põrandal ripplae detailid, töölaua kohal ripplaes ava 180¤120¤60 cm. Ripplae ja katuse vahel metalltalad mille külge seotud metallist tross. Katusel olev ava samas kohas ja suurusega nagu 22.12 protokollis, ava juures plekitükk, soojustus ja ruberoiditükid. 28.12.2010.a. sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll ja fototabel XxxTallinn müügiboksis Prestige /I kd tl 86-91/ selle kohta, et Mustakivi Centrumi I korruse sanitaarruumi põrandal 5 m pikkune tross ehitusprahi sees, milline 2 eelnevalt rippus müügiboksi Prestige kohal oleva alumiiniumtoru küljes lae all ja 26.12.2010.a. sündmuskoha vaatluse käigus fotografeeritud. Eksperdi arvamus dna ekspertiisaktis nr 11E-GE0303 08.06.2011.a. /I kd tl 79-85 / punktis 2 esimene proov trossilt ei saa kindlalt välistada Toomas Illisoni DNA-d, viies proov trossilt ei saa kindlalt välistada Toomas Illisson DNA-d. Laevastiku 7 ja 9 majade vahel tumedat värvi VW Passat reg.nr XXX , milline pitseeriti ja vaadeldi asitõendina/ I kd tl 137-179/ 24.01.2011.a Volkswagen Passat reg nr XXX vaatlusprotokollis koos fototabeliga selle kohta, autos erinevad esemed, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt koostatud DNA ekspertiisakt nr 11E-GE0341 10.06.2011.a /kd IV tl 95-104/ selle kohta, et kõikidel leitud esemetel esines Normanovi dna. Parempoolse esiukse uksetaskus musta-sinise värvilised mummulise mustriga kindad (pakend nr 39) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt koostatud DNA ekspertiisakt nr 11E-GE0341 10.06.2011.a /kd IV tl 95-104/ punktis 2 vasaku käe kindalt võetud neljandast proovist ei saa välistada Toomas Illisonilt pärinevat DNA-d. Pagasiruumis musta värvi kott mille sees raudkang (pakend nr 52) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt koostatud DNA ekspertiisakt nr 11EGE0341 10.06.2011.a /kd IV tl 95-104/ punktis 6 sõrgkangilt võetud seitsmendast proovist ei saa kindlalt välistada Toomas Illisoni DNA-d. - 07.06.2011.a. jälitusprotokoll kahtlustatavate kõnedeeristused /I kd tl 226-258/ 22.
  2. sissemurdmisega seonduvad tl 227-229 - Normanov kell 00:34 ja 00:50 helistab Illisonile, viimasel korral Illissoni kodu lähedalt - 01:02-06:54 tal kõned puuduvad - Illissoni eristuses samad ajad ka tema kõned 00:50-06:57 kõned puuduvad - sissemurdmisega seonduvad tl 230-233 01:04-03:05 Normanovil kõned puuduvad 03: 12 Normanov Majaka tn levialal 03:12-06:06 Normanovil kõned puuduvad Keskööst kuni 10:20 Illissoni kõned puuduvad Süüdistatav Sergei Normanovi tunnistas kohtus süüd ja jäi eeluurimisel antud ütluste juurde /II kd tl 92-100/, kus andis ütlused, et on kahtlustuses toodud kuriteo toime pannud Varguse ajal kaasosaline tungis müügiboksi, tema oli katusel, rauasaag ja rauakäärid olid kaasas, lõikas katusele augu. Katusele läksid mööda tuletõrjeredelit, kaasas oli sinist värvi nöör millega lasi Illissoni läbi augu müügiboksi, tema astus müügiboksi lae peale, see purunes ja Illisson keeldus edasi minemast, siis lahkusid. Neil oli kaasas ka õngekonks nööriga, millega püüdsid ehteid kätte saada peale lae purunemist. 25.12.2010 õhtul käis kontrollimas olukorda katusel, nägi et eelmisel korral tehtud auk oli suletud ja kruvidega paigatud. Läks tõi tööriistad, lasi end alla sinise köiega, rippudes torul liikus edasi, võttis lahti ripplae, läks kapi peale, mannekeenilt võttis ketid, vitriinist kuldehted, kapist hõbeehted, samad esemed mis kahtlustuses kirjas. Ehted realiseeris kuulutustest leitud kokkuostu, osa hõbeehteid, millised pani ise kilekottidesse olid tema autos ja need leiti sealt. Süüdistatav Toomas Illisson tunnistas süüd üksnes 22.12.2010.a. varguse episoodis ja jääb eeluurimisel antud ütluste juurde, kus andis ütlused /II kd tl 117-125/, et vargil käis koos Normanoviga ainult esimesel korral, siis nad midagi ei võtnud. Lasnamäe tsentrumis läksid katusele, seal Normanov lõikas katusesse augu, tema laskus alla, lõi katki ripplae, ja tükid kukkusid vitriini peale. Rippus köie peal all ei laskunud kuna arves, et ehteid ei ole 2 palju, ütles seda ka ülesse tulles Normanovile. Leidis, et boksis saab viibida vähe aega enne kui signalisatsioon tööle hakkab. Tema vargust toime panemas jõulude ajal ei käinud ning oli perega kodus. Päring G4S Eesti 29.12.2010.a. ja vastuskiri /III kd tl 38-39/ nähtub, et 21.12.2010.a. kella 22:00 ajal on Xxxkaubanduskeskusesse registreeritud sissetund, kuid on tühistatud kontaktisiku poolt ning 22.12.2010 kell 09:32 on Xxxkaubanduskeskusesse registreeritud sissetund, kuid on samuti tühistatud kontaktisiku poolt. Ajavahemikul 21.12-22.12.2010.a. müügiboksi Prestige lõhutud vitriini ja lakke tehtud augu kohta G4S juhtimiskeskuses info puudub. Päring G4S Eesti 29.12.2010.a. ja vastuskiri /III kd tl 41-45/ nähtub, et 26.12.2010 kell 05.
  3. ajal tuli Xxxkaubanduskeskusest üldhäire AS G4S juhtimiskeskusesse sissetungi kohta eraldi tuli häire Prestige müügiboksist. Kohapeal käis turvatöötaja MM. Tunnistaja MM andis 09.06.2011ütlused, /III kd tl 1-3/ et oli G4S patrullis kui sai väljakutse 26.12.2010 kell 5:00 Mustakivi 13, esialgsel vaatlusel midagi kahtlast ei märgatud tuli ka teine patrull ja jäi sinna ootama, umbes 30 minuti pärast läks tagasi ja siis ronis katusele kus avanes järgmine vaatepilt: juveelikaupluse Prestige kohakuti olev auk, sa 50*70 cm, laiali lõhutud katuse tükid. Kannatanu JT andis 09.06.2011.a. ütlused/ II kd tl 247-248, III kd tl 46-48/, et töötab AS Rebosan, hoone haldajana ja hoone Tallinnas omanik on LKOÜ. Ajavahemikul 21.1222.12.2010 ja 26.12.2010.a. toimus hoonesse sissemurdmine katuse kaudu rendipinnale Prestige mis tegeleb ehete müügiga. Kui hoones on häire tuleb G4S turvafirmast teade temale. Esimesel korral 21-22 detsembri öösel häiret ei olnud ja temale helistas kohalik turvamees hommikul kes ütles, et kaupluse omanik teatas võimalikust varguse katsest. Signalisatsioon lülitati müügiboksis sisse 21.
  4. kell 21:21 ja välja lülitati 22.12 kell 9:31.Tööle tulles avastas lõhutud vitriini millele oli peale kukkunud lae detail. Kaupluse katuseplekk oli lõhutud ja siseneda taheti läbi katuse. Tellisid katuseparanduse. 26.12.tuli teade G4S et Prestige müügiboksist tuli peale kella 5 hommikul häire, patrull jõudis kohale ca 10 minutiga ja patrull kedagi ei näinud. Ütles patrullile, et kontrollitagu katust ja siis avastati sissetung müügiboksi. Ettevõttele tekitati katuse lõhkumisega kahju ja LKOÜ esindaja JT esitas tsiviilhagi summas 724 eurot ja 34 senti. ./III kd tl 49-50/ Kannatanu TK andis 26.12.2010a. ütlused / II kd tl 244-246, III kd tl 56-60, 62-63 / 22.12.2010 kella 9:30 tööle tulles avastas, et kaupluse vitriinil on klaasikillud, kaupluse lae kohalt on katus lahti, varastatud ei oldud midagi. Ajavahemikul alates kella 17.00 24.12.2010 kuni kella 08:00ni 26.12.2010.a. oli lae lahtimurdmise teel tungitud sisse Prestige müügiboksi. Varastatud oli kauplusest kuld –ja hõbe ehteid, täpne maksumus selgub pärast inventuuri. 30.05.2011 andis ütlused, et on TKS K OÜ juhatuse liige ja kaupluse Prestige omanik. Ettevõte sai seoses vargusega kahju 250 390- krooni (16 002,83 eurot), esitas tsiviilhagi. S/a Volkswagen Passat reg nr XXX vaatlusprotokoll 24.
  5. ja fototabelitest nähtub, et /I kd tl 137-141, 142-179/ tl 139 Kõrvalistuja taga maas kott milles 19 tk minigripp kotti igaühes kaelakett. Kott koos kettidega pakiti (pakend 55)( fotod tl 170,171,172). 30.05.2011.a. TKandis ütlused, et tunneb ära temale fototabelil nr 110168 näidatud hõbeketid, mis on kaupluses Prestige müügil olnud ehted. Tunneb nad ära etikettide järgi. On nõus need arvestama maha tsiviilhagist, kui need tagastatakse. Fototabelil fotol nr 19 olev hõbekett nr 20 on kaupluses müügil olnud kett, AKOÜ-lt ostetud, mida politseile esitatud nimekirjas ei ole, samuti tunneb fotodel käekirja ja markeeringu järgi ära ketid, mis kauplusest pärinevad, kuid mida esitatud avalduses ei ole, kuid soovib avalduses ära märkida need ketid, mida on kokku 7 tk (üks eelpool juba lahti kirjutatud nr 20). Tema soovib esitab täiendavalt tsiviilhagi. Kinnitas, et ketid olid poes müügil, kuid oli aasta lõpp ja oli kiirelt vaja teha inventuur ja see oli suur töö siis 2 võisid need välja jääda. KOÜ on hoone omanik Lasnamäe Centrumis, tema ettevõte üürib seal pinda ja katusega tekitatud kahju osas tuleb küsida sellelt firmalt. TKS K OÜ esindaja TKpoolt on esitatud tsiviilhagi summas 14 356 eurot ja 54 senti /III kd tl 66-71/ TKS K OÜ avaldus inventuur 30.12.2010.a./III kd tl 72-75/lisamaterjalid tl 76-259/ Süüdistatavad Sergei Normanov ja Toomas Illisson tunnistasid kohtus süüd ja andsid ütlused, et panid toime koos 22.12.2010.a. XxxTallinn müügiboksis Prestige varguse, mis jäi katse staadiumisse. Varguse katse on tõendatud kohtus nii süüdistatavate enda ütlustega kui teiste kohtus uuritud tõenditega. Toomas Illisson on andnud protsessi jooksul läbivaid ütlusi selle kohta, et tema 26.12.2010.a. varguse episoodis ei osalenud Toomas Illissoni ütlusi on kinnitanud ka Sergei Normanov, kes andis ütlused, et käis 25.12.2010 kõigepealt vaatamas katusel, kas auk on ära parandatud ja nähes, et auk on paigatud plaadi ja kruvidega võttis kaasa 26.12.2010 tööriistad ja tuli sündmuskohale tagasi, avas sama paigatud augu ja sisenes kauplusesse ning varastas erinevaid kuld ja hõbe ehteid, kõike seda tegi tema üksinda ja on kohtus väga põhjalikult selgitanud kuidas ta seda tegi. Samuti on Sergei Normanov tunnistanud tsiviilhagi täies ulatuses, kohus ei näe ühtegi mõjuvat põhjust, miks peaks keegi võtma oma peale tsiviilhagi täies ulatuses kui on kuritegu koos toime pandud. Lisaks süüdistatavate ütlustele ei selgu ka kohtus uuritud tõenditest Toomas Illisoni osalemine 26.12.2010 varguses, nimelt on ekspertiisidega tuvastatud, Toomas Illisoni DNA erinevatelt tööriistadelt, kohus peab aga arvestama siinkohal asjaoluga, et Toomas Illissoni DNA võis jääda tööriistadele ka varasemast s.o. 22.12.2010 toime pandud varguse katsest. Sergei Normanov andis ütlused, et Mustakivi kauplusesse sisenemise episoodis 21.-22.12.2010.a., käis kaupluses sees Toomas Illisson, kes laskus nööriga mis oli kinnitatud ümber tema keha ja teine ots ümber Toomas Illissoni keha. Kui lahkusid võtsid köie kaasa. 26 kuupäeval, kui laskus ise kauplusesse oli temal kaasas köis, aga ta vaatas, et ei vaja köit sest katuse all oli toru, millest sai kinni hoida. Teisesel korral viskas nööri katusele. 26.12.2010.a. sündmuskoha vaatlusprotokollis fotol nr 25 on näha lae alla rippuvat trossi (I kd, tl 69), eraldi vaadeldi trossi 28.12.2010.a. sündmuskoha täiendav vaatlusprotokolli ja fototabeliga, mida pildistati 26.12.2010 sündmuskohas. Eksperdi arvamus DNA ekspertiisaktis nr 11E-GE0303 08.06.2011.a. /I kd tl 79-85 / punktis 2 esimene proov trossilt ei saa kindlalt välistada Toomas Illisoni DNA-d, viies proov trossilt ei saa kindlalt välistada Toomas Illisson DNA-d. Prokurör on seisukohal, et tross sündmuskohal Toomas Illisssoni DNA-ga, välistab Toomas Illissoni väite, justkui poleks tema sündmuskohal 26.12.2010 sissemurdmisel osalenud sissemurdjana. Kohus peatub täiendavalt kõnealuse ekspertiisiakti arvamuslikul osal. Kriminaalkolleegiumi
  6. detsember 2008 otsuses 3-1-1-63-08 kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. detsembri
  8. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-97 - RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Kolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas koostatud ekspertiisiarvamuses toodud ja eelpool tsiteeritud vastus - "/--/ ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi R. Pärnalt ja/või A. Kalmerilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides" ja "ei saa kindlalt välistada P. Vaherilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides" - ei ole siiski käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust. Tuginedes eelnevale kohtupraktikale ja selles asjas eksperdi arvamusel, et saa kohus kindlat veendumust, et tegemist on Toomas Illissoni DNAga, et seda siis seostada Toomas Illissoni viibimisega sündmuskohal. Kuna ei ole kindlat eksperdiarvamust selle kohta, et leitud on Toomas Illissoni DNA millele saaks kohus 2 tugineda, siis ei saa ka omistada Toomas Illissoni osalemisele kuriteos 26.12.2010 a sissemurdjana. Samuti ei saa välistada, et Toomas Illissonil võis olla eelnevalt puutumus selle köiega, kui arvestada varguse katse episoodi ja kui see köis oli ka selles episoodis kasutusel võis jääda Toomas Illissoni DNA just nimelt köiele esimesest korrast. KrMS § 7 lgtes 2 ja 3 sätestatud põhimõtete kohaselt peab kohtuotsus rajanema tõendatuks tunnistatud asjaoludele, mitte aga oletustele ja et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning seega kohus otsustab õigeks mõista Toomas Illisson 26.12.2010.a. kuriteo episoodis

§199

lg 2 p4,7,8 ja mõista ta süüdi

§ 199lg 2 p 7,8- § 25 lg1.

Sergei Normanov tunnistada süüdi

§199

lg 2 p 7 ,8 järgi ning nõustus kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega täies ulatuses. REkorteri röövimine Normanov, Illisson Sergei Normanov´i ja Toomas Illisson´i, süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, 25.01.2011.a. teatis kriminaalasja nr 11230101197 alustamise kohta

§ 200lg 2 p7 tunnustel, selles et 24.01.2011.a.

kella 16:15 XXX, Tallinnas tulid REkorterisse 3 meest ning sõnavahetuse käigus lõid teda umbes 15 minutit, hiljem ähvardasid haamriga ja lubasid põlved puruks lüüa. Peale peksmist võtsid korterist kaasa TK´ile kuuluvad esemed kokku väärtuses 1821.48 eurot. Kannatanu RE andis 27.01.2011 ütlused /III kd 27.01 tl 4-7, 8-19 /, et laenas Toomas Illissonile 30 €, kes lubas raha tagastada paari päeva jooksu. Kuna Toomas raha ei tagastanud saatis talle sõnumi. Mispeale Toomas helistas ja lubas 24.

  1. lõuna paiku olla tema maja juures. Tuligi kella 14:30-15:30 vahel tema korterisse Paekaare 2 -63 koos kahe mehega, mõlemad olid üle 190 cm pikad. Ühte tema teadis nägupidi. Sergei Normanovi 27.01.2011.a. äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel, kus kannatanu RE tunneb ära fototabelil nr 3 isiku kes oli tema peksja korteris 24.01.2011.a. näo järgi. /II kd tl 60-63/.Vahur Põldsepp’a 17.03.2011.a. äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel, kus kannatanu RE tunneb ära fotol 2 oleva isiku näojoonte järgi ja andis selgitusi, isik oli tema korteris 24.01.2011.a. ja otsis korteri läbi ning käskis korduvalt teda kaasa võtta, et äkki siis saavad raha. /II kd tl 5559/ See keda teadis nägupidi (Normanov) hakkas teda peksma jalgade ja rusikatega näkku ja kehasse, peksmise ajal küsis peksja kus on raha 10 000 € mille eest tema soovid autot osta. Peksmise tagajärjel hakkas temal verd jooksma ninast ja suust ning Toomas palus anda temale rätiku mida ka tehti. Toomas seisis tema kõrval, kui teised kaks keda ta ei tundnud hakkasid korterit läbi otsima. Nad otsisid läbi mitmes toas sahtleid ja kappe, siis vahetasid ruume ja otsisid korduvalt. Üks läbiotsijatest ütles Illissonile eesti keeles et viime ta kaasa, pärast seda jätkas ta läbiotsimist. Mingil hetkel avastasid nad koridori kapist šeifi. Peksja küsis korduvalt šeifi võtit ja kuna ta ei andnud siis peksti edasi. Nägi peksja käes ka enda mobiili Nokia 8800 ja mida hiljem korterit ei leidnud. Nad lahksuid siis kui lubas neile hiljem mingi osa küsitud rahast anda. Kui nad korterist lahkusid ei näinud tema, et keegi oleks midagi kaasa võtnud. Süüdistatav Toomas Illisson kohtus süüd ei tunnista, andis kohtus ütlused, et tunneb RE juba 20 aastat. RE soovis Leedust osta sõiduautot ja palus selles tema abi. Tema maksis broneerimise rahad ja RE lubas auto nädala pärast välja osta mida ta aga ei teinud. Küsis RE´lt milles asi ja sai vastuseks, et tema on majanduslikes raskustes. Kui sai RE´ga kokku võttis laenu 30 eurot ja ütles, et saame kokku hiljem siis annab raha tagasi. Läks kaks päeva mööda, kui RE kirjutas, et kui 30 eurot tagasi ei maksa, murrab tal jalaluu.
  2. jaanuaril RE helistas talle, et tuleks tema poole, vaja kiiresti rääkida. Arvas kohe, et läheb kakluseks, kuna seal käivad narkomaanid. Otsustas Sergei Normanov´i kaasa võtta. Süüdistatav Toomas Illisson andis 09.06.2011.a. eeluurimisel ütlused /II kd tl 117-125/ said Normanoviga 2 kokku, Põldsepa keda ta varem ei tundnud, oli juba eelnevalt Normanoviga koos. Ütlused ei ühti Põldsepa ütlustega nimelt kahtlustatavana Vahur Põldsepp andis 16.05.2011.a. ütlused /II kd tl 158-160/ 24.01.2011.a. hommikul helista Illisson ja tahtis kokku saada. Kohtusid Tuukri tänaval kuhu tuli ka Sergei Normanov. Illisson ütles, kui teie kaasa tulete saab tema ehk oma võla kätte, kuna oleme suuremat kasvu ja tema ei taha üksi võlga nõudma minna. Sõitsid tema rendiautoga Lasnamäele Paekaare tänavale. Süüdistatav Sergei Normanov andis ütlused /II kd tl 92-100/ 24.01.2011.a. läks koos Toomas Illisoni ja Vahur Põldsepp´aga RE korterisse XXX, kuna ta ei täitnud oma lubadusi ja ähvardas Illissoni. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et Illisson helistas nii Põldsepp´ale, kui ka Normanovile ja kutsus nad kaasa REjuurde, luues neile ettekujutuse isikust, kes on temale võlgu ega taha kuidagi võlga temale ära maksta, ise teades, et RE´l on olemas auto ostuks raha 10 000 eurot. Kutsudes kaasa sõbrad oli Illison kindel, et nad saavad füüsilist vägivalda kasutades kätte auto ostuks mõeldud raha samas möönis ta, juhul kui raha ei saa siis võtavad sealt kaasa kõike muud mida leiavad, seda asjaolu kirjeldab ka ilmekalt alljärgnev episood. Kannatanu REandis 27.01.2011 ütlused /III kd 27.01 tl 4-7, 8-19/ kui tema lasi mehed oma korterisse sisse, hakkas ise kohe minema toa poole jõudis istuda diivanil kui Normanov lõi temale jalaga rindu ja nõudis raha 10 tuhandet eurot, mille eest ta tahtvat endale autot osta. See asjaolu näitab ilmekalt, et Illisson manipuleeris teiste süüdistatavatega ja lõi REst ettekujutuse isikust, kes on võlglane. Samas on süüdistavate ütlustest näha, et need on omavahel vastuolulised süüdistatav Toomas Illisson andis kohtus ütlused helistas REle ette, et ei tule üksi. Läksid tema korterisse ja küsisid, mis sõnumeid sa saadad. Eha Rein oli narkootilises joobes ja tahtis teda kohe rünnata, täpselt ei saanudki aru kas teda või Normanov´it. Tema ei kasutanud vägivalda REsuhtes. Tema ei andnud ka Normanov´ile korraldust, et ta lööks kannatanut. See löömine toimus tema silme ees. Normanov lõi enesekaitseks REkaks korda, et ta maha rahustada kuna REtahtis kallale tulla. Kahtlustatavana andis Vahur Põldsepp 16.05.2011.a. ütlused /II kd tl 158-160/ korter oli kahe toaline. Toomas rääkis mehega ja tema läks kööki vett jooma, kui tuppa tuli, istus mees verise näoga diivanil, Normanov ja Illisson seletasid talle midagi, tema veel soovitas, et võtke mees kaasa räägime mujal. Tema ei ole korterist midagi võtnud, kedagi ähvardanud ega löönud. Süüdistatav Sergei Normanov andis ütlused /II kd tl 92-100/ REülbitses ja tema läks närvi ning lõi RErusikatega rindu, see toimus elutoas ja kellegi teise juuresolekuta. REtelefon helises ja tema haaras telefoni oma kätte, mispeale võttis välja telefonis olnud telefoni kaardi ja juhuslikult jäi telefon tema kätte. Mida Põldsepp ja Illison seeaeg tegid tema ei tea. Kõrvutades süüdistatavate ütlusi on ilmselge, et isikud ei viibinud kõik ühes toas, sest haamri episoodist ei ole keegi midagi rääkinud nimelt Kannatanu RE andis 27.01.2011 ütlused /III kd 27.01 tl 4-7, 8-19 / Toomas seisis tema kõrval, kui teised kaks keda ta ei tundnud, hakkasid korterit läbi otsima. Nad otsisid läbi mitmes toas sahtleid ja kappe, siis vahetasid ruume ja otsisid korduvalt. Üks läbiotsijatest ütles Illissonile eesti keeles, et viime ta kaasa, pärast seda jätkas ta läbiotsimist. Kannatanu ütlused ühtivad siinkohal Vahur Põldsepa ütlustega, kui tema tuppa astus olid kõik kohad verd täis ja siis tema ütles võtke ta kaasa ja rääkige väljas. Seega on tõendatud, et Vahur Põldsepp liikus ringi mööda korterit, kuna teiste episoodide kohta ei osanud ta midagi öelda. Kannatanu RE andis 27.01.2011 ütlused /III kd 27.01 tl 4-7, 8-19 / et vene mees, kes ähvardas jalad puruks lüüa leidis haamri WC olevast tööriistakapist. Süüdistatav Toomas Illisson andis 09.06.2011.a. eeluurimisel ütlused /II kd tl 117-125/ Põldsepp´a ja Normanov´iga olid enamuse ajast toas koos. Samas toas oli ka haamer, mis temale silma hakkas kuid seda haamrit ta ei puudutanud, ei näinud ka seda, et keegi teine oleks seda teinud, küll aga võis Ehale mainida, et lööb tal ise jalad puruks. Kuigi Toomas Illison oma ütluste kohaselt oli näinud haamrit toas ja kinnitas, et keegi ei ole haamrit puutunud on kohtust tõendamist leidnud sündmuskoha XXXTallinn 25.01.2011.a. vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub /I kd tl 93-115/ kus WC tagaseina peal tööriistakapp, millest võetud musta 2 käepidemega haamer (pakend 5) Vaadeldi asitõendina / II kd, tl 32-51/ Eksperdi arvamus DNA ekspertiisiaktis nr 11E-GE0226 08.06.2011.a. tuvastas P 1 on DNA haamri käepidemel kokkulangev S. Normanov´i omaga. /I kd tl 122-124/. Kõrvutades süüdistatavate ütlused kus kõik kinnitasid, et nemad ei ole sündmuskohalt kaasa võtnud midagi. Süüdistatav Toomas Illisson andis kohtus ütlused, et sama päeva õhtul helistas REelukaaslane, ütles, et korterist on kadunud mõningad esemed, kuid ei osanud nimetada, mis esemed. REhelistas järgmisel hommikul ja esitas terve nimekirja, mis kadunud olid. Imelik oli see, et 25.jaanuaril andis REnimekirja asjadest, mis kadunud, siis teine kannatanu 24 jaanuari õhtul ei teadnud midagi, mis asjad kadunud olid ja veel tükk aega hiljem avastas osade asjade kadumise. REandis 25.01.2011.a. ütlused: Nad lahkusid siis kui lubas neile hiljem mingi osa küsitud rahast anda. Kui nad korterist lahkusid ei näinud tema, et keegi oleks midagi kaasa võtnud. Kannatanu TK andis 25.01.2011.a. ütlused /III kd tl 29-32, 33-34/, et on REelukaaslane ja 24.01.2011 läks tema hommikul tööle, õhtul tuli REtemale tööle vastu ja rääkis mis oli kodus juhtunud. Nimelt elukaaslane ütles et teda oli Toomas koos kahe mehega rünnanud, lasi peksta ja nõudis raha. Koju jõudes avastas et mehed olid ära viidud temale kuuluvad Rado kellakarbi 1000 EEK, kuldkäeketi 3500 EEK, kuldkaelakee 7000 EEK ja mobiiltelefoni Nokia 17 000 EEK. Helistas Toomasele ja küsis asju tagasi kuid asju tagasi saanud ei ole. 31.05.2011 andis ütlused, et lisaks eelnevale on kadunud veel kuldsõrmus 100 € ja Rado käekell, Samsung mobiil hinnaga 242 €. Esitas tsiviilhagi varalise kahju osas kogusummas 1737,91 € ja moraalse kahju eest soovib 2000 €, kuna peale röövi elas mõni aeg mujal kuna ei julgenud kodus elada. TKi poolt esitatud tsiviilhagi summas 3737 eurot ja 91 senti. /III kd tl 35-36/. Kui kõrvutada Toomas Illisoni 09.06.2011.a. eeluurimisel antud ütlused, et helistas Normanovile ja tema ütles, et ei võtnud midagi ja süüdistatav Sergei Normanov andis ütlused /II kd tl 92-100/ Mingeid muid asju tema peale telefoni ei ole võtnud. Mobiiltelefon oli Nokia 8800, metallik värvi. Kasutas seda telefoni 1 kord kuna enda telefon sai tühjaks ning kohtus Toomas Illison´i antud ütlused, et oli teadlik sellest, et REtelefon jäi Normanov´i kätte, helistas Normanov´ile kes ei varjanudki seda fakti vaid ütles, et toob telefoni tema kätte et siis tagastada RE´le. Normanov ei jõudnud telefoni edasi anda kuna arreteeriti enne. Kohus leiab, et Normanov ja Illisson tunnistavad telefoni vargust üksnes seetõttu, et Normanov´i kinnipidamisel võeti ära REle kuuluv telefon. Kahtlustatava Sergei Normanovi 25.01.2011.a. kahtlustatavana kinnipidamise protokollist /II kd tl 76-79/ nähtub, et kinnipidamisel võeti ära telefon Nokia 8800 koos tele 2 SIM kaartiga ja Nokia telefon koos sim kaartiga abonentnumber
  3. Mobiiltelefoni Nokia 8800 vaadeldi asitõendina 27.01.2011.a. vaatlusprotokollis koos fototabeliga millest nähtub et telefon on metallik värvi. /II kd tl 5-9/ Üleandmise-vastvõtmise akti selle kohta, et REle on tagastatud mobiiltelefon Nokia /III kd, lk20/ Seega ka Normanovi ütlused selle kohta, et ta kasutas telefoni vaid 1 kord ei vasta tegelikkusele sest 07.06.2011.a. jälitusprotokolli kahtlustatavate kõnedeeristus /I kd tl 226-258/ on tuvastatud: 24.01.2011 Kell 23:03 Normanovi poolt kasutatud kõnekaart pannakse RElt röövitud Nokiasse. Kohus leiab, et Toomas Illison´i ütlused kohtus on antud üksnes sõbrale õigustuseks, et vähendada tema süüd. Kuigi kõik süüdistatavad andsid ütlused, et keegi ei ole RE korterist midagi kaasa võtnud, on kohtus tuvastamist leidnud mobiiltelefoni vargus. Teiste varastatud esemete kohta süüdistatav Sergei Normanov andis ütlused /II kd tl 92-100/ varastatud esemetest mis süüdistuses on ei tea midagi. Mitte ühtegi eset ei ole näinud. Kahtlustatava Vahur Põldsepp andis 16.05.2011.a. ütlused /II kd tl 158-160 Mõned päevad hiljem tuli Toomas tema juurde ja ütles, et asjad mis korterist kaasa võeti on vaja tagastada siis kuulis esimest korda, et korterist võeti asju kaasa. Tema asju ei võtnud. See, et isikud korteris otsisid on tuvastatud ka teiste tõenditega nimelt Sündmuskoha XXXTallinn 25.01.2011.a. vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub /I kd tl 93-115/ Korter kahe toaline, korteris seinakapi uksed avatud asendis, esikukapi põrandal metallseif, uks lukustatud. Lukuava ümbruselt ja katteplaadilt võeti DNA proovid (pakend 6). Esiku 2 seinariiulil kunstnahast karp, millel näha puutejäljed, võetud DNA proov (pakend 7). Elutoas sektsioonikapi baarikapi uksel puutejälg, võetud DNA proov (pakend 10), Klaaslaual olevas rahakotis Swedpanga kaart DNA proov (pakend 11), Telerialuse kapi peal Sim kaart DNA proov (pakend 9), Rõdu põrandal tikutoos pakendati (pakend 2), Toas kummuti kahe sahtli võtmetelt dna proovid (pakendid 3,4). Diivanil verekahtlased määrdumised, võetud DNA proov (pakend 1) Eksperdi arvamus DNA ekspertiisiaktis nr 11E-GE0226 08.06.2011.a. tuvastas et ei saa välistada R. Eha DNA-d. /I kd tl 122-124/. Eelpoolloetletud proovid ei ühtinud süüdistatavate omaga. Magamistoa riidekapis prillikarbilt dna proov (pakend 8) Eksperdi arvamus DNA ekspertiisiaktis nr 11E-GE0226 08.06.2011.a. tuvastas, et P 5 prillide pakendil ei saa välistada S. Normanov DNA-d /I kd tl 122-124/; WC tagaseina peal tööriistakapp, millest võetud musta käepidemega haamer (pakend 5) Vaadeldi asitõendina / II kd, tl 32-51/ Eksperdi arvamus DNA ekspertiisiaktis nr 11EGE0226 08.06.2011.a. tuvastas P 1 on DNA haamri käepidemel kokkulangev S. Normanov´i omaga. /I kd tl 122-124/. REpeksmist tõendab ka kannatanu Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelist 25.01.2011.a. /III kd tl 21-25/ nähtub, et REel oli ülalõualuumurd, rindkere põrutus ja verevalum, vasaku silma all verevalum, peaajupõrutus. 07.06.2011.a. jälitusprotokoll kahtlustatavate kõnedeeristus/I kd tl 226-258/ on tuvastatud: - Kell 12:17 ja 12:19 Normanov helistab Illissonile; Kell 15:58 ja 16.14 asub Normanov Pae 8 tugijaama ( REkodu lähedal) piirkonnas; Kell 23:03 tema poolt kasutatud kõnekaart pannakse RElt röövitud Nokiasse - Kell 15:17 ja 15:19 Illissoni number asub UUSPAE3 tugijaama (REkodu lähedal piirkonnas - Kell 15:58-16:29 Põldsepp viibib REkodukoha lähedal tugijaamade piirkonnas Milles seisnes roll grupilise kuriteo toimepanemisel. Kuigi kohtulikul arutamisel tuvastatust nähtuvalt ei realiseerinud Toomas Illisson omakäeliselt süüteokoosseisu tunnuseid, s.t ei löönud, ei otsinud (seisis vaid kannatanu REkõrval ja rääkis temaga) leiab kohus, et ta pani kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult Sergei Normanovi ja Vahur Põldsepaga.

§ 21

lg 2 esimene lause, mis sätestab kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse, kujutab endast omistamisnormi, mille alusel vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. jaanuari
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-04, p 21). Olulise teopanusena on Toomas Illisoni puhul käsitatav tema koordineeriv roll nimelt hoidis tema REoma vestlusega kinni ühes toas, et teised kaks saaksid segamatult otsida korterit läbi ja kaasa võtta tegu. Nad olid süüteo toimepanemises võrdsed partnerid teovalitsemise teooria mõistes, kuna röövimise koosseisu realiseerimine sõltus võrdselt kõigi käitumisest, millest nad endale ka aru andsid, seega oli kõigi tegevus hõlmatud ka ühtsest tahtest. Kuigi süüdistatavad on andnud ütlused, et kaasa ei võetud midagi ning kõik lahkusid tühjade kätega on kohtud uuritud tõenditega tuvastatud vastupidist. Ka iga mõistlik inimene saab aru, et kullast esemete varastamine ei paistagi välja, sest üldjuhul on nad väikesed ja mahuvad ilusasti ära taskutesse ja põue. Süüdistatavate ütlused loeb kohus paljasõnalisteks ja tühisteks. Kohus asub seisukohale, et kannatanute ütlused on usaldusväärsed, millised kattuvad 2 omavahel kohtueelses menetluses antud ütlustega ja ühtivad kohtus uuritud teiste tõenditega. Nii on kannatanud järjepidevalt andnud ütlusi selle kohta, et 24.01.2011 kell 14:30-15:30 ajal tulid XXX, Tallinnas REkorterisse 3 meest ning sõnavahetuse käigus lõid teda umbes 15 minutit, hiljem ähvardasid haamriga ja lubasid põlved puruks lüüa. Peale peksmist võtsid korterist kaasa TK´ile kuuluvad esemed. Kannatanu on andnud ütlused, et nad andis süüdistatavatele aega tagastada korterist varastatud esemed, kuid seda nad ei teinud mille peale esitasid 25.01.2011 kuriteoteate. Kannatanu on andnud ütlused, et täpselt ei mäletanud millised kuldehted ja kus asetsesid nimelt pärast tekkinud segadust ei leidnud nad koheselt ülesse seifi võtit ning lasid šeifi avada mingi aeg hiljem ning siis avastasid, et osa esemeid mis nad arvasid olevat seifis seal ei olnud, seetõttu suurendasid ka hagi varalise kahju osas. Moraalse kahju nõude loeb kohus põhjendatuks ja leiab et nõue tuleb rahuldada, kuna kannatanu REpeksmine lõpetati tänu sellele, et ta lubas osa rahast loovutada süüdistatavatele ning seetõttu ei julgenud kannatanu mingi aega kodus elada sest kartis, et tullakse uuesti ukse taha raha nõudma ja selles kartuses pidi mingi aega elama mujal. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Arvestades võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest tuleb teda karistada karistusega, mis on ka õiguskorra kaitsmise huvides ning väljendab seadusandja tahet. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Süüdistatavad on varem korduvalt karistatud isikud. Sergei Normanov on karistatud kahel korral, Toomas Illisson 7-l korral ning Nikolai Bleskov 6-l korral. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud süüdistatavate puhul puuduvad. Süüdistatavaid iseloomustab ka asjaolu, et neid kõik on varem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, millega on kaasnenud vägivald. Nagu eeltoodust nähtub ei ole süüdistatavad, vaatamata nende korduvatele karistamistele teinud temale mõistetud karistustest järeldusi ning asunud seaduskuulekale käitumisele, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Arvestades

§ 56

lg 1 sätestatud karistuse mõistmise üldaluseid, ehk siis isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, asub kohus seisukohale, et karistuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik kõige kergema karistusliigi ehk rahalise karistusega või tingimisi karistusega, vaid Sergei Normanov’i, Toomas Illisoni ja Nikolai Bleskovi tuleb karistada reaalse vangistusega. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on seaduslikud ning põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. 2 Kohus juhindub KrMS § 238; §§ 313- 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.